2-25-2435/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6.juuni 2025 Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-2425

Tsiviilasi

G. K. (K.) hagi Staffrent OÜ vastu töövaidluses.

Tsiviilasja hind

830 eurot

Kohtuistungi aeg

26.mai 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

G. K.

(isikukood

XXX, elukoht

XXX, e-post XXX

Kostja: Staffrent OÜ (registrikood 14279767; asukoht

Osmussaare tn, 8, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, 13811,

Harju maakond), lepinguline esindaja: A. L. (e-post

info@ironlaw.ee )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. K. hagi Staffrent OÜ vastu.

2. Kohus tuvastas, et Staffrent OÜ poolt 30.10.2024 TLS § 86 lg.1 viitega tehtud

ülesütlemisavaldus on TLS § 104 lg.1 alusel tühine.

3. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu Staffrent OÜ ja G. K. vahel alates

13.11.2024.

4. Välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas

829,9 eurot (bruto). Kohus jätab rahuldamata hageja hüvitise nõue summas 1741,86

eurot (bruto).

5. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja poolt hagejale hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

6. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja G. K. (töötaja) esitas 21.11.2024 töövaidluskomisjonile (TVK)

töövaidlusavalduse vastaspoole Staffrent OÜ (tööandja) vastu. Töövaidlusavaldus

registreeriti numbriga 4-1/2190/24. Avaldus oli esitatud oluliste puudustega, mistõttu andis

TVK avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused tähtaegselt.

02.12.2024 määrusega võttis TVK menetlusse avaldaja nõuded: 1) Vähem etteteatatud aja

eest hüvitis töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 100 lg 5 alusel summas 82,96 eurot (bruto);

2) Töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõue TLS § 104 lg 1 alusel; 3)

Taotlus lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; 4) Hüvitis õigusvastase töölepingu

lõpetamise tõttu TLS § 109 lg 1 alusel summas 2571,76 eurot (bruto); 5) Viivise nõue

summas 0,48 eurot (lõpparve viivitamise tõttu) ning 0,02 eurot (lõpparve viimane osa

rahast); 6) Diskrimineerimise tuvastamise nõude, mille eesmärgiks on eelnevate nõuete

täitmine.

2. TVK 21.01.2025 otsusega töövaidluskomisjon rahuldas avalduse osaliselt. TVK otsustas:

1) lugeda tuvastatuks, et Staffrent OÜ poolt 30.10.2024 tehtud ülesütlemisavaldus TLS § 86

lg 1 alusel on tühine TLS § 104 alusel;

2) lõpetada tööleping Staffrent OÜ ja G. K. vahel TLS § 107 lg 2 alusel 13.11.2024;

3) välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 829,9

eurot (bruto) ning jätta rahuldamata hüvitise nõue summas 1741,86 eurot (bruto);

4) välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks vähem etteteatatud aja eest hüvitis TLS § 100 lg

5 alusel summas 82,96 eurot (bruto);

5) välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks viivis summas 0,5 eurot;

6) jätta rahuldamata diskrimineerimise tuvastamise nõue.

3. Staffrent OÜ esitas 13.02.2025 Viru Maakohtule taotluse töövaidluse nr 4-1/2190/24

läbivaatamiseks hagimenetluses. Kostja Staffrent OÜ vaidlustas 13.02.2025 TVK otsuse

osaliselt. Tööandja vaidlustab vaid TVK otsuse resolutsiooni p.1, 2 ja 3 muud. Ülejäänud osas

kostja otsust ei vaidlusta ning juba tasus resolutsioonis p. 4 ja 5 nimetatud raha hagejale välja.

Oma seisukohta põhistab tööandja alljärgnevatega, et TVK otsus oli ebaõige, kuna seal

hinnati valesti töölepingu katseajal ülesütlemise aluseid ja tingimusi. TVK eksis oluliselt,

kuna kostja ja Rendijõudu kasutav ettevõtte on omavahel suhelnud nii telefoni teel, kui ka

otse. Kaebuse hageja töö suhtes laekus ka teistelt töötajatelt. Komisjonile hiljem esitatud kiri

on tööandja kokkuvõte, mis oli varem koostatud. Tegemist oli katseajaga, seega töötaja

katseaega ei läbinud ning temaga lõpetati tööleping. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Maakohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Hagi ese:

5.1 lugeda tuvastatuks, et Staffrent OÜ poolt 30.10.2024 tehtud ülesütlemisavaldus TLS § 86

lg 1 alusel on tühine TLS § 104 alusel;

5.2 lõpetada tööleping Staffrent OÜ ja G. K. vahel TLS § 107 lg 2 alusel 13.11.2024;

5.3 välja mõista Staffrent OÜ-lt G. K. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 829,9

eurot (bruto) ning jätta rahuldamata hüvitise nõue summas 1741,86 eurot (bruto);

6. Kostja vastuväited hagile on järgmised:

6.1 hagejaga lõpetati tööleping seetõttu, et tema kohta tuli palju kaebusi;

6.2 TVK hindas valesti ülesütlemise aluseid ja tingimusi.

6.3 kostja oli õigus tööleping katseajal lõpetada.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

7.1 Hageja töötajana ja kostja Staffrent tööandjana sõlmisid 26.08.2024 töölepingu nr

20240715/S , mille alusel hageja kostja juures tööd alates 26.08.2024.

7.2 Pooled leppisid kokku, et hageja asub tööle 4-kuulise katseajaga;

7.3 Pooled leppisid kokku, et töö tegemise kohaks on Lääne – Virumaal , Tapa ja Töötaja

asub tööle ettevõte X osakonna kilenditeenindajana. Töökoha eesmärgiks on

klienditeenindamine. Töötaja täpsemad tööülesanded on määratud ametijuhendis

7.4 Pooled leppisid kokku, et töötaja asub tööle täistööajaga summeeritud tööajaarvestuse

alusel arvestuslikult 8 tundi päevas 40 tundi 7päevases ajavahemikus.

7.5 Töötaja töötasu on 1659,79 eurot kuus (bruto).

7.6 Kostja tööandjana ei pidanud kinni 14 päevasest töölepingu lõpetamise etteteatamise

tähtajast.

8. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg.1 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja)

teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab

töötajale töö eest tasu.

TLS § 10¹ lg.1 ja 2 kohaselt töötajale rakendub tööle asumise päevast arvates neljakuuline

katseaeg, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused

vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja

kohaldamata jätmises või lühendamises.

9. Asjas on oluline selgitada kes ütles töölepingu kostjale üles ja millal ning millises vormis

tööleping üles öeldi.

Tööandja (kostja) ülesütlemisavaldusena tuleb käsitleda kostja 30.10.2025 e-kirja, mille saatis

hagejale kostja nimel Juliana Patrino, kes märgib e-kirjas järgmist:

Teatame, et Teie tööleping lõpetatakse katseaja jooksul, kuna katseaeg ei ole läbitud

rahuldavalt. Vastavalt töölepingu seaduse § 86 lõikele 1, võib tööandja töölepingu katseajal

lõpetada, kui katseaeg ei anna soovitud tulemusi.

Kohus leiab, et 30.10.2025 ülesütlemisavalduses sisulised põhjendused töölepingu lõpetamise

kohta puuduvad. Ainsaks selgituseks on, et hageja ei läbinud katseaega rahuldavalt.

Tööandja 14.11.2024 e-kirjast nähtub, et tööandja on tagantjärele põhistanud töölepingu

ülesütlemist hagejaga järgmistel põhjustel:

1. hageja ei sobitunud kollektiiviga;

2. hagejal esines konflikte;

3. hageja suhtumine töösse oli vastutustundetu.

Ainsa tõendina viitab kostja eelpool nimetatud põhjuste puhul ca kaks kuud peale töölepingu

ülesütlemist koostatud X OÜ kollektiivi kirja (dtl 870), mis on isikustamata, st kirjast ei ole

võimalik aru saada, kes on need töötajad, kes selle kirja koostasid ja hageja töö suhtes

etteheiteid tegid.

Kostja ei vaidlustanud, et hagejale tööle võtmisel mingit ametijuhendit ei tutvustatud, mingeid

selgeid juhiseid ei antud, väljaõpet ei korraldatud. Töötajatele anti retseptiraamat, milles olid

pildid ja nõuti piltide järgi töö tegemist. Tööülesandeid jagati inglise keeles. Kostja esindaja

kinnitas, et tegelikult kostjal puudub dtl 75 J. P. poolt viidatud kirjalik tõend töökoha juhilt

hageja tööülesannete täitmise kohta. (dtl 940).

TLS § 83 kohaselt on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda üksnes TLS-s sätestatud

alustel.

TLS § 86 lg.1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad töölepingu üles öelda katseaja jooksul.

Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega

ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg

1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS

§ 95 lg 2). TLS § 95 lg-s 3 sätestatakse, et TLS § 95 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei

mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele

sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse

nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

Kostja on töölepingu hagejale üles öelnud e-kirja teel 30.10.2024. Ülesütlemisavalduses

sisuliselt põhjendused puuduvad, so sellest ei ole võimalik aru saada miks töötaja katseaega ei

läbinud, milliste töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste puudused ei

võimaldanud töölepingu jätkamist. Kuigi ülesütlemine on TLS § 95 lg.2 alusel kehtiv, puudus

töölepingu ülesütlemiseks seaduslik alus (kostja ei suutnud seda tõendada) ning TLS § 104

lg.1 alusel on töölepingu ülesütlemine kostja poolt tühine.

Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel oli tühine ja

tööleping pole sellel alusel lõppenud. Töölepingu ülesütlemisel kohaldati etteteatamist.

Ülesütlemisavalduse kehtivuse korral oleks tööleping lõppenud 13.11.2024. Hageja kinnitas

töövaidlusavalduses taotlust lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel.

Eelpooltoodu alusel lõpetab kohus töölepingu poolte vahel TLS § 107 lg 2 alusel alates

13.11.2024.

10. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 2571,76

eurot (bruto). Tegemist on hüvitisega TLS § 109 lg 1 mõistes, mis sätestab, et kui kohus või

töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul,

maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingu

kohaselt oli töötasuks kuus 1659,79 eurot (bruto), mis hiljem muudeti tunnitasuks. Eeltoodu

alusel leiab kohus, et mõistlik on hüvitis töölepingus kokkulepitud 0,5 kuutasu ulatuses ehk

1659,79/2=829,9 eurot (bruto). Tuginedes eeltoodule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 829,9 eurot (bruto) ning jätab rahuldamata

hüvitise nõude summas (2571,76- 829,9=1741,86) 1741,86 eurot (bruto).

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

12. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 143 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud on

tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad

menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt

on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

13. Hageja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Riigilõivu tasumisest hageja

vabastatud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 alusel. Toimiku materjalide alusel ei

tuvastanud kohus hagejale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Kohus leiab, et asjas puuduvad kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

14. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus jätab kostja menetluskulud

juhul, kui nad olid tekkinud, kostja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik