2-24-116690/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116690

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu

võlgnevuse 7200 euro, võla sissenõudmiskulude 480

euro, viivise 164,36 euro ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8725,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010),

lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja SkyUp MT Limited (välisriigi registrikood C

103645), lepinguline esindaja Heiki Tulk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt SkyUp MT Limited hageja Lennuabi OÜ kasuks võlgnevus

(põhinõue) 7200 eurot, võla sissenõudmiskulud 480 eurot ja seisuga 6. juuni 2025

sissenõutavaks muutunud viivis 933,81 eurot.

3. Välja mõista kostjalt SkyUp MT Limited hageja Lennuabi OÜ kasuks viivis

protsendina põhinõudelt (7200 eurolt) alates 7. juunist 2025 kuni nõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud kostja SkyUp MT Limited kanda.

2. Välja mõista kostjalt SkyUp MT Limited hageja Lennuabi OÜ kasuks

menetluskuludena 2388,15 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal SkyUp MT Limited

tasuda hagejale Lennuabi OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Lennuabi OÜ (hageja) esitas 03.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse SkyUp MT Limited (kostja) vastu 7680 euro saamiseks. Kostja esitas 07.06.2024

nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 17.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ja andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 08.07.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus, arvestades

04.12.2024 täpsustamist, kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 7200 eurot, seisuga

08.07.2024 viivise 164,36 eurot, võla sissenõudmiskulud 480 eurot, viivise põhisummalt

(7200 eurot) protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024

kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude

täieliku täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt reisisid 20.12.2023 R. L., R. L. (broneering 3164855), L. S.

(broneering 3160757), V. P., R.-H. P. (broneering 3165849), S. K., M. K., E. K., D. K.

(broneering 3158556), K. K. (broneering 3166240), R. R. (broneering 316606), H. K.

(broneering 3168491) kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Sri Lanka. Lend pidi

väljuma 20.12.2023 kell 03:20 ja saabuma 20.12.2023 kell 19:15, kuid lend väljus 20.12.2023

kell 8:18, seega 5 tundi hiljem, seega ka saabus sihtkohta 5 tundi hiljem. Lennu vahemaa

Tallinn-Sri Lanka vahel on 7567 km. Eelnimetatud lendude puhul hilinesid reisijad sihtpunkti

5 tundi ja reisijatel tekkis tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 261/2004

(määrus nr 261/2004) õigus nõuda art 7 lg 1 p-i c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik

eelnimetud 12 reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale.

Kostja pöördus hageja poole 20.05.2024, paludes hagejal esitada koopiad reisijate

isikutunnistusest, lennupiletid, pardakaardid. Hageja esitas 04.06.2024 kostjale reisijate

nõuete loovutamise lepingud, mis olid kõik allkirjastatud digitaalset (v.a üks) ja vastavate

lendude kinnitatud broneeringud. Hageja ei pidanud vajalikuks isikutunnistuste koopiate

edastamist, kuivõrd nõuded on loovutatud hagejale, kõik loovutamise lepingud on

allkirjastatud digitaalselt ning isikutunnistuste koopiad on vajalikud allkirjade samasuse

tuvastamiseks kui allkiri on antud käsitsi. Kostjal peab olema endal võimekus kontrollida, kas

reisijad lennubroneeringute alusel ka lennule registreerusid (check inn’i tegid) ja lennul olid.

Seega olid kostjal juba enne vastuväite esitamist olemas kõik vajalikud dokumendid, et tasuda

hagejale maksekäsu kiiremenetluses nõutud summa, kuid kostja ei ole tänaseini nõuet

tasunud.

Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, et 20.12.2023 toimunud lennu XXX suunaga Tallinn-

Sri Lanka hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised

asjaolud, mis välistaks hüvitise maksmise määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p-i c) alusel.

Vastavalt määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p-le c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses

kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500

kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hageja nõue kostja vastu 12 loovutatud nõude

alusel käesoleva hagi esitamise hetkel määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p-i c) alusel 7200 eurot

(12 x 600).

Hageja palub kostjalt välja mõista igale reisijale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 480 eurot

(12 reisijat x 40 eurot). Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Õiguse teostamine ei ole

lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS §

138 lg 2). Sissenõudmiskulude hüvitise nõude lahendamisel tuleb arvesse võtta hea usu

põhimõtet hindamaks, kas sissenõudmiskulude välja mõistmine iga reisija kohta on

õigustatud, kui hageja oleks saanud saata erinevate nõuete kohta ühise nõudekirja ning

osaliselt saatiski nõudekirju reisijate eest ühiselt.

4. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu ei oleks hageja enne kohtusse pöördumist kostja poole

pöördunud, vastupidi hageja on kostjale edastanud nõudekirjad detsembris 2023, jaanuaris ja

veebruaris 2024, kus on märgitud lennu suund, kuupäev, lennu number, reisijate arv, reisijate

nimed, broneeringu number, probleem – hilinenud lend enam kui 3 tundi, millele oli lisatud

ka lennureisijate volikirjad (inglise keeles Power of Attorney ehk POA), mis olid reisijate

poolt allkirjastatud. Kostja nendele nõudekirjadele ei vastanud.

Kostja viidatud Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhis ütleb selgelt, et volikirja koos isikut

tõendava dokumendiga peab mõni teine isik või üksus (hageja), esitama üksnes taotluse

korral, selleks aga oleks pidanud kostja esitama hagejale vastava taotluse, mida kostja aga ei

teinud. Juhisest ei tulene, et nõude edastamise korral oleks hageja pidanud esitama lisaks

reisijate isikut tõendavate dokumentide koopiad. Isikut tõendava dokumendi koopia sisaldab

suurel hulgal isikuandmeid ning hageja peab tegema kõik endast oleneva, et kaitsta oma

klientide isikuandmeid väärkasutuse eest.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et volikirjad peavad olema digitaalselt allkirjastatud või

käsitsi antud allkirjaga tuleb ühes esitada ka dokumendi koopia. Kostja viitab vääralt Euroopa

Komisjoni 09.03.2017 antud juhisele nagu see kohustas ühes volikirjaga esitama dokumendi

koopia. Dokumendi koopia peab hageja esitama üksnes vastava taotluse saamisel. Nimetatud

taotlust ei esitatud. Kostja sai esitatud nõudeavaldusest ja hagiavaldusest piisava info, et

kontrollida lennu broneeringut, reisija nime, lennule registreerimist ja seda kas reisija(te)l on

õigus hüvitisele ning ei vaja isikut tõendava dokumendi koopiad ega pardapasse hüvitise välja

maksmiseks.

Hageja möönab, et määruse nr 261/2004 art 3 lg 2 p a) sätestab tõesti, et reisijal peab olema

kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele. Määruse nr

261/2004 art 2 sätestab mõistena p-s f), et pilet on reisimisõigust andev kehtiv dokument või

muulkujul kui paberina esinev samaväärne dokument, sealhulgas elektrooniline dokument,

mille on välja andnud või heakskiitnud lennuettevõtja või tema volitatud esindaja ning p-s g),

et broneering on tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või

reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud. Seega võib reisija poolt

esitatavaks tõendiks asjaomasel lennul viibimise kohta olla pilet või broneering, millest

hageja on käesolevas asjas esitanud reisijate kinnitatud broneeringud, millelt kõigilt nähtub

vastav ainulaadne vastate isikute ja broneeringutega seotud broneeringu number.

Hageja ei nõustu kostja meelevaldse tõlgendusega nagu tõendaks pardakaart/pass seda, et

reisija ilmub registreerimisele, nimelt saab lennule registreeruda veebis/võrgus (online

pardakaart) või pardakaarti lennujaamas välja võttes, nimetatu aga ei tähenda, et reisija

lennukisse siseneb ja lennule jõuab, st ilmub registreerumisele. Veebis/võrgus (inglise keeles

online) registreerudes ei pruugi reisija kunagi jõuda lennujaama, lennujaamas olles ei pruugi

reisija jõuda lennukile ning jääb ikkagi lennust maha, sest ei läbinud näiteks passikontrolli

piisavalt kiiresti, reisijat tabas lennujaamas terviserike jne ja sellisel juhul ei teki õigust ka

hüvitisele määruse nr 261/2004 art 7 alusel. Seadusandja on määruse nr 261/2004 art 3 lg 2 p

a) „ilmub registreerimisele“ all pidanud silmas seda, et reisija jõuab punkti, kus reisijad

lähevad lennuki pardale ja vahetult enne lennukisse sisenemist toimub lennule pardapasside

kontroll ehk registreerumine. Nimetatu kohta ei ole ühelgi reisijal esitada tõendit, sest

valdavalt toimub registreerumine elektrooniliselt, kus vastav masin loeb QR koodi,

pardapassikonts tõmmatakse ära või pardapass/kaart tõmmatakse masinast läbi ja

registreerumise kohta jääb märge ainult lennuettevõtja andmebaasi. Kostja nõuab alusetult

pardapasse/kaarte, mis ei tõenda seda, et reisija ilmus asjaomase lennu registreerimisele

vahetult enne pardale minekut. Lennufirmal endal on olemas andmebaas, millest nähtub, kas

reisija registreeris padapassi ja kas ta ka lennule registreeris ning seda kõike on võimalik

lennufirmana kontrollida. Käesoleval juhul käitub kostja pahatahtlikult ja üritab teha

lennuhüvitise nõudmise reisijatele eriti keeruliseks, nõudes dokumente, mida tegelikult ei pea

esitama. Määruse nr 261/2004 ei sätesta, et reisija peab esitama tõendina pardapassi/kaardi

(inglise keeles boardingpass), määrusest tuleneb, et reisijal peab olema kinnitatud broneering

asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele.

Euroopa Kohus on leidnud, et pardakaardi omamine ei tõenda, et reisija on tegelikult end

registreerimislauas registreerinud või viibis hilinenud lennuki pardal. Reisijatelt nõutakse vaid

kinnitatud broneeringu olemasolu ja lennule registreerimiseks registreerimislauda ilmumist

eeldatakse ning pardakaardi puudumine ei anna alust määruse alusel hüvitise maksmisest

keeldumiseks. Lennu hilinemise korral ei ole seega kohustust lennufirmale pardakaarti või

muud dokumenti esitada ning piisab kinnitatud broneeringust. Seega on kostja nõue

pardakaartide esitamise osas alusetu ning reisijate suhtes koormav ning pahatahtlik, nõudes

dokumente, mida ei pea esitama lennuhüvitise saamiseks määruse nr 261/2004 art 3 lg 2

alusel.

KOTJA VASTUVÄITED

5. Kostja on valmis tunnistama põhinõuet summas 7200 eurot kui hageja esitab määruse nr

261/2004 art 7 c) alusel hüvitise taotlemiseks kõik nõutud dokumendid ja nende

kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigus hüvitisele. Kostja ei tunnista hageja

kõrvalnõudeid, s.o sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivist. Menetluskulud palus kostja

jätta hageja kanda.

6. Kostja oli ja on valmis tasuma reisijatele hüvitist määruse nr 261/2004 alusel kohtuväliselt

ja pole keeldunud selle tasumisest. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt, kuna hageja ei

olnud kohtuväliselt tõendanud, et: 1) tal on õigus esindada reisijaid ja 2) reisijad olid

õigeaegselt registreerunud lennule. Hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist tõendanud, et

tal on õigus esindada reisijaid. Hageja kinnitab ka oma hagis, et esitas reisijate digitaalselt

allkirjastatud nõude loovutamise lepingud alles 04.06.2024, s.o peale kohtusse pöördumist.

Hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist esitanud digitaalselt allkirjastatud volikirju ega

nõude loovutamise lepinguid. Hageja oli enne kohtusse pöördumist esitanud vaid paberile

antud käsitsi allkirjaga volikirjad, millest oli tehtud koopia. Kuna tegemist oli rahalise

nõudega, siis puudus kostjal kindlus, et hageja on õigustatud antud reisijad esindama. Hageja

oleks pidanud esitama, kas digitaalselt allkirjastatud volikirja või esitama paberil allkirjastatud

volikirja koos ID-kaardi või passi koopiaga, et kostja oleks saanud veenduda esindusõiguse

olemasolus nagu näeb ette Euroopa Komisjoni 09.03.2017 antud juhis määruse nr 261/2004

alusel hüvitise nõudmiseks. Kostja selgitab, et on taotlenud hageja poolt enne kohtusse

pöördumist esindatavate poolse volikirja ja isikutunnistuse esitamist. Seega oli kostja esitanud

hagejale Euroopa Komisjoni 09.03.2017 antud juhises toodud taotluse esitada volikiri koos

isikut tõendava dokumendiga. Hageja, kelle põhitegevuseks on reisijate esindamine

lennuettevõtetelt hüvitise nõudmisel, oleks pidanud teadma, et ka sel korral tuleb esitada

hüvitise saamiseks kostja poolt tavaliselt nõutavad dokumendid ja tõendid.

Hageja ei ole siiani esitanud kostjale kohtuväliselt ega kohtumenetluse ajal ka teist olulist

dokumenti (pardakaarti), mis tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule õigeaegselt.

Kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate isikute pardakaarti, siis ei ole kostja saanud

veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Kostja

on lennuettevõttena teavitanud oma „Reisijate ja pagasi veo üldtingimuste“ p-s 18.1.4, et

hüvitamine toimub isikut tõendavate dokumentide ja p-s 18.1.3 nimetatud rahasummade

saamise õigust kinnitavate dokumentide esitamisel. Üldtingimused on avaldatud

lennuettevõtte kodulehel https://skyup.aero/en/rules#MT. Nimelt sätestab määruse nr

261/2004 art 3 lg 2 p a, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kellel on kinnitatud

broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks, mille lennuettevõtja,

reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud

või kui aega ei olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit enne teatavaks tehtud

väljumisaega. Kuna lennule registreerumise aeg on määruse nr 261/2004 art 3 lg 2 p-i a

kohaselt selle määruse kohaldamise aluseks, siis on põhjendatud lennuettevõtte poolne nõue

reisijal tõestada oma õigeaegset registreerumist, mida kohtulahendi C-474/22 p 16 kohaselt

saab teha pardakaardiga.

7. Kostja oli ja on jätkuvalt valmis tasuma reisijatele hüvitist määruse nr 261/2004 alusel

kohtuväliselt ja pole keeldunud selle tasumisest. Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt, kuna

hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist tõendanud, et tal on õigus esindada reisijaid.

Hageja esitas alles peale nõudega kohtusse pöördumist kostjale reisijate poolt digitaalselt

allkirjastatud nõude loovutamise lepingud, millega on kohtumenetluse ajal tõendanud, et tal

on õigus esindada antud reisijaid. Kostja leiab, et kuna hageja ei olnud esitanud kostjale enne

kohtusse pöördumist reisijate esindamise õiguse olemasolu tõendeid, siis ei olnud hageja

teinud enda poolt kõike, et lahendada antud vaidlus kohtuväliselt ning vältinud täiendavate

menetluskulude tekkimist. Kuna hageja ei olnud täitnud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise

nõudmiseks vajalikke tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega

viivituses olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust

sissenõudmiskulude hüvitamisele VÕS § 1131 lg 1 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

9. Hageja on esitanud kostja vastu lennu hilinemisest tekkinud hüvitise nõude. Hüvitise nõude

õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004

(määrus nr 261/2004), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise

korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91. Määruse nr 261/2004 art 7 lg 1

kohaselt on reisijal õigus hüvitisele kuni: a) 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul; b) 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste

ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;

c) 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa

määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või

lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

10. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

20.12.2023 reisisid R. L., R. L., L. S., V. P., R.-H. P., S. K., M. K., E. K., D. K., K. K., R.

R., H. K. (koos reisijad) kostja opereeritaval lennul XXX suunaga Tallinn-Sri Lanka (dtl

40-68);

-

lend pidi väljuma 20.12.2023 kell 03:20 ja saabuma 20.12.2023 kell 19:15, kuid lend

väljus 20.12.2023 kell 8:18, s.o 5 tundi hiljem, seega ka saabus sihtkohta 5 tundi hiljem

(dtl 69);

-

lennu vahemaa Tallinn-Sri Lanka vahel on 7567 km;

-

kõik 12 reisijat loovutasid oma hüvitise nõuded hagejale (dtl 72-98).

11. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hagejal oli kohtuväliselt õigus reisijaid esindada ning

kas reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule.

12. Vaidlus puudub, et hageja esitas kohtusse pöördumisel digitaalselt allkirjastatud nõude

loovutamise lepingud, millega on tõendanud, et tal on õigus esindada antud reisijaid. Samas ei

ole kostja arvates hageja siiani tõendanud määruse nr 261/2004 art 3 lg 2 p-i a kohaselt, et

antud määrus kuulub konkreetsete reisijate osas kohaldamisele. Kostja on valmis koheselt

tasuma reisijatele määruses toodud hüvitise, kui hageja esitab reisijate pardakaardid ja

tõendab, et tema poolt esindatavad reisijad registreerusid lennule määruse nr 261/2004 art 3 lg

2 p-is a toodud tähtaja jooksul.

13. Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-,

turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse

suhtes seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ p-st 2 tuleneb, et õiguse

üldpõhimõte on, et igal reisijal on õigus otsustada, kas ta tahab, et teda esindaks kohtus või

kohtueelses tsiviilmenetluses kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega mõni teine isik või

üksus. Taotluse korral peab nõudeid haldav üksus esitama allkirjastatud volikirja koos ID-

kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks). Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale

enne kohtusse pöördumist kõnesolevate reisijate paberkandjal käsitsi allkirjastatud volikirjad.

Kohus palus kostjal selgitada ja tõendada, millal ta esitas hagejale vastavasisulise taotluse, et

soovib lisaks volikirjadele ka reisijate ID-kaardi või passi koopiaid. Kostja selgitas (ja esitas

tõendid – dtl 277-289), et vastas hageja nõudekirjadele 20.05.2025 ja 20.06.2025 e-kirja teel

ning palus esitada mh reisijate passid. Samas on hageja esitanud kohtule tõendid, millest

nähtub, et hageja on kostjale edastanud nõudekirjad detsembris 2023, jaanuaris ja veebruaris

2024, kus on märgitud lennu suund, kuupäev, lennu number, reisijate arv, reisijate nimed,

broneeringu number, probleem – hilinenud lend enam kui 3 tundi, millele oli lisatud ka

lennureisijate volikirjad (inglise keeles Power of Attorney ehk POA), mis olid reisijate poolt

allkirjastatud (vt dtl 221-261). Kostja aga nendele nõudekirjadele vastamist ei ole tõendanud.

Asja materjalidest nähtuvalt pöördus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kostja vastu

kohtusse 03.05.2024. Seega on kostja vastanud (20.05.2025 ja 20.06.2025) hagejale alles

pärast avaldusega kohtu poole pöördumist. Seejuures nõustub kohus hagejaga selles, et kostjal

peab olema endal võimekus kontrollida, kas reisijad lennubroneeringute alusel ka lennule

registreerusid ja lennul olid. Seega olid kostjal juba enne maksekäsu kiirmenetluses vastuväite

esitamist olemas kõik vajalikud dokumendid, et tasuda hagejale maksekäsu kiiremenetluses

nõutud summa ja ka käesoleva menetluse raames, kuid kostja ei ole tänaseini nõuet tasunud.

Kuna kostja ei vastanud hageja nõudekirjale ja ei esitanud hagejale taotlust reisijate ID-kaardi

või passi koopia saamiseks, siis on alusetu kostja etteheide hagejale, et viimane ei ole esitanud

kostjale reisijate ID-kaardi või passi koopiat.

14. Määruse nr 261/2004 art 3 p 2 a) sätestab, et antud määrust kohaldatakse reisijate suhtes,

kellel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele ajaks,

mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas

elektrooniliselt) ette teatanud või kui aega olnud märgitud, siis mitte hiljem kui 45 minutit

enne teatavaks tehtud väljumisaega. Kostja heidab hagejale ette asjaolu, et viimane ei ole

kostjale esitanud pardakaarti, mis tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule

õigeaegselt. Kohtule jääb kostja pardakaardi(te) hagejalt nõudmine ebaselgeks. Nimelt on

kostja ise kinnitanud, et reisijad olid vaidlusalusel lennul. Vastupidist olukorda ei ole kostja

väitnud ega tõendanud. Kohus selgitab, et määrust nr 261/2004 ja eelkõige selle art 3 lg 2 p-i

a tuleb tõlgendada nii, et hilinenud lennu reisijatele, kellel on sellele lennule kinnitatud

broneering, ei või keelduda määruse alusel hüvitist maksmast ainuüksi põhjusel, et nad ei ole

hüvitisnõuet esitades tõendanud – eeskätt pardakaardiga – selle lennu registreerimisele

ilmumist, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et neid reisijaid ei transporditud kõnealuse

hilinenud lennuga (vt Euroopa Kohtu lahend asjas C-756/18). Viidatud lahendis on Euroopa

Kohus asunud seisukohale, et kui on tegemist olukorraga, kus lennuettevõtja lubab lennukisse

isikud, kellel on kinnitatud broneering lennule, ning transpordib nad sihtkohta, siis on reisijad

täitnud tingimuse ilmuda enne lendu registreerimisele. Neil asjaoludel ei pea nad järelikult

registreerimisele ilmumist tõendama, kui nad esitavad hüvitisnõude. Sellest järeldub, et

selliseid reisijaid, nagu on kõne all käesolevas tsiviilasjas, kellel on kinnitatud broneering

lennule ja kes on lennu sooritanud, tuleb pidada registreerimisele ilmumise nõude korrektselt

täitnuks. Seega kuna reisijad saabusid sihtkohta viis tundi hiljem, on neil määruse nr

261/2004 alusel õigus hüvitisele selle hilinemise eest, ilma et nad peaksid seejuures esitama

pardakaardi või muu dokumendi, mis tõendaks nende ilmumist hilinenud lennu

registreerimisele ettenähtud ajal. Sellist järeldust kinnitab ka määruse nr 261/2004

põhjenduses 1 mainitud eesmärk tagada reisijate kaitstuse kõrge tase.

15. Kostja viide Euroopa Kohtu lahendile asjas C-474/22 (p 16) ei ole praegusel juhul

asjakohane. Nimetatud lahend oli ajendatud sellest, et reisija otsustas mitte minna hilineva

lennu pardale, mis hilines sihtkohta 3 tundi ja 32 minutit, kuid soovis siiski saada hüvitist

lennu eest, mille pardale ta ei läinud. Kohus arutas küsimust, kas reisija, kelle lend hilines üle

3 tunni, oleks pidanud ilmuma väljumise värvavasse registreerumisele ja leidis, et isegi kui

reisija teeb registreeringu veebis (inglise keeles online check-inn), siis hoolimata lennu

pikaajalisest hilinemisest tuleb reisijal ilmuda väljumise väravasse registreerimisele.

16. Vastavalt määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 p-le c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses

kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500

kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hageja põhinõue summas 7200 eurot (s.o 12

reisijat x 600 eurot) põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

17. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub samuti rahuldamisele. Kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS §

113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

18. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist kooskõlas VÕS §

113 lg-ga 2 alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (03.05.2024) kuni

kohtuotsuse tegemise päevani (06.06.2025) kindla summana ning edasi protsendina

põhinõudest kuni nõude täieliku täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse

viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg

1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga teatel oli referentsintressimäär

03.05.2024-30.06.2024 aastas 4,50%, 01.07.2024-31.12.2024 aastas 4,25% ja 01.01.2025-

praeguseni aastas 3,15%. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär aastas 2024 esimesel

poolaastal 12,50% (4,50 + 8), 2024 teisel poolaastal 12,25% (4,25 + 8) ja 2025 esimesel

poolaastal 11,15% (3,15 + 8). Võttes aluseks, et kalendriaastas on 365 päeva (v.a 2024, kus

on 366 päeva) ning lähtudes 7200 euro suurusest põhivõlast, on hagejal õigus nõuda viivist

ajavahemiku 03.05.2024-06.06.2025 (s.o 400 päeva) eest 933,81 eurot (vt arvutuskäiku

https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt).

19. Kokku on viivis seadusjärgses määras käesoleva otsuse tegemise (06.06.2025) seisuga

seega 933,81 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Lähtudes

TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks ka välja alates 07.06.2025 viivise

protsendina põhinõudelt (7200 eurolt) kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

20. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40

eurot, kokku 480 eurot (s.o 12 reisijat x 40 eurot). VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et juhul kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea

hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Hageja nõuab viivist alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest VÕS § 113 lg 2 alusel. Kohus on eelnevalt

otsustanud kostjalt hageja kasuks välja mõista seisuga 06.06.2025 viivise 933,81 eurot ja

alates 07.06.2025 viivise protsendina põhinõudelt (7200 eurolt) kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid

iga reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses, s.o 12

reisijat x 40 eurot = 480 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja võla

sissenõudmiskulude nõude summas 480 eurot.

21. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse

(põhinõue) 7200 eurot, võla sissenõudmiskulud 480 eurot, seisuga 06.06.2025 sissenõutavaks

muutunud viivise 933,81 eurot ja viivise põhinõudelt (7200 eurolt) alates 07.06.2025 kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.

23. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 269-271), mille järgi on tema

menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt kokku tasutud

riigilõiv summas 700 eurot (hagejal ilmselt ekslikult märgitud 630 eurot) ja õigusabikulud

1785 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitas, et Mals&Mals OÜ ei ole

käibemaksukohustuslane ning kõik kulud on tekkinud seoses käesoleva tsiviilasja

menetlusega.

24. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskuludele. Hageja on soovinud menetluskulude

hüvitamist 45 minuti osas ka maksekäsu kiirmenetluses, kuigi TsMS § 4842 kohaselt on

menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses piiratud 20 euroga ja muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Võttes arvesse, et hageja on juba

aastaid spetsialiseerunud reisijate esindamisele lennureiside hilinemise eest hüvitise

nõudmisel ning tegemist on enamasti ühetaoliste tüüpnõuetega, siis arvestades hagimenetluse

sisu ja mahtu ning seda, et hagejat esindas kogenud esindaja, kes igapäevaselt tegeleb

lennuhüvitisnõuetega on kostja arvates põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabi osutamisel

sarnane kostja ajakuluga, ehk siis vähemalt 2 tunni võrra väiksem

25. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle

kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et

hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt

kantavad õigusabikulud menetluskulud.

26. TsMS § 174 lg 8 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt arvestades TsMS 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita

menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st

kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole

esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

27. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamise eest

riigilõivu kokku 700 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist

põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.

28. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on

hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 12 tunni ja 45 minuti ulatuses, tunnihinnaga 140

eurot (käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud

õigusabile kokku 1785 eurot.

29. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud:

Kuupäev

Toiming

Aeg

03.05.2024

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisestamine ja esitamine e-

toimikus

0 h 35 min

08.06.2024 Kostja vastuväitega tutvumine

0 h 10 min

17.06.2024 Kohtumääruse ülevaatamine (üleandmine hagimenetlusse)

0 h 5 min

19.06.2024 Puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine

0 h 10 min

27.06.2024 Kommunikatsioon kliendiga edasise menetluse osas

0 h 30 min

06.07.2024 Materjalidega tutvumine ja päringu(d) flightradar24.com

0 h 25 min

08.07.2024

Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine (13 tk) ja

esitamine e-toimikus

2 h 30 min

02.12.2024 Kohtumäärus (puuduste kõrvaldamine)

0 h 10 min

04.12.2024 Hagiavalduse täiendus, kostja äriregistri väljavõte ja selle tõlge

0 h 35 min

20.12.2024 Menetlusse võtmise määrusega tutvumine

0 h 10 min

04.02.2025

Kostja vastusega tutvumine, kliendile kokkuvõtte tegemine ja

kommunikatsioon kliendiga

1 h 20 min

04.02.2025 Kohtunõudega tutvumine

0 h 10 min

06.03.2025

Suhtlus kliendiga, Euroopa Kohtu ja Eesti kohtu kohtupraktikaga

tutvumine, seisukoha koostamine kostja vastusele ja selle esitamine

e-toimikus

4 h 45 min

12.05.2025 Kohtumäärusega tutvumine ja kokkuvõte kliendile

0 h 25 min

26.02.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine ja e-toimikus edastamine

0 h 45 min

Kokku:

12h 45 min

30. TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise

suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse üleminekul

hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda

lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Ülaltoodust nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja

perioodil 03.05.2024-17.06.2024 tehtud toimingud (50 minuti ulatuses) tehtud maksekäsu

kiirmenetluse ajal ning on seotud maksekäsu kiirmenetlusega. Seega on nimetatud

toimingutega seotud lepingulise esindaja kulud hüvitatavad 20 euro ulatuses.

31. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et esindaja toimingud olid vajalikud ja

toimingute ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule ning on põhjendatud hageja

esindamiseks ülejäänud, s.o 11 tunni ja 55 minuti, ulatuses. Menetlusdokumentide koostamine

ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Seoses kostja

vastuväitega hageja menetluskulude ajakulule märgib kohus, et menetlusosaliste esindajate

ajakulu ei pea olema võrdne (vt nt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p

17). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel hindab kohus TsMS § 175 lg-

ga 1 kooskõlas, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud

eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga.

32. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 140 eurot (käibemaksuta). Kohus peab sellist

õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks.

33. Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks

1688,15 eurot (s.o 11 h 55 min x 140 eurot + 20 eurot).

34. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 2388,15 eurot

(700 + 1688,15).

35. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse

täitmiseni.

36. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)