3-23-422/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-422

Haldusasi

P.W kaebus pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks

tunnistamise peale

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja P.W , esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne

Õunap

Kaasatud asutus Kaitsepolitseiamet, esindaja Karel

Virks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.W apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.W apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.10.2023

otsus muutmata.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende endi kanda.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.07.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-23-422

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.W on sündinud XX.XX.XXXX Eestis, ta on määratlemata kodakondsusega isik. Talle

on 15.06.2000 antud Eesti Vabariigi alaline elamisluba, mis seoses 01.06.2006 jõustunud

välismaalaste seaduse (VMS) muudatusega muutus pikaajalise elaniku elamisloaks.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 14.02.2023 otsusega nr 15.3-3.4/168-1 P.W

pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2 alusel.

Otsuse põhjenduste kohaselt kujutab P.W endast ohtu riigi julgeolekule. Ta on oma

tegevusega süstemaatiliselt ja pika aja vältel õhutanud rahvuslikku ja poliitilist vihkamist ning

osalenud Eesti Vabariigi vastases Venemaa Föderatsiooni (VF) mõjutustegevuses. P.W-l on

kontakte VF eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega ning ta on tegutsenud

koostöös teiste Eesti Vabariigi julgeolekut ohustanud isikutega. Ta on pikka aega koostöös

teiste VF mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega avalikult levitanud ja toetanud vaenulikku

VF propagandat, mille eesmärk on luua Balti riikidest ning Ukrainast väärkujutelma kui

natslikest militariseeritud riikidest, kelle valitsuste tegevust rahvas ei toeta. Sellise süsteemse

tegevuse ohtlikkust näitab VF sõda Ukraina vastu, mille õigustamiseks kasutab VF enda

loodud ja VF mõjutustegevuse võrgustiku toel võimendatud väärkujutelmadest lähtuvat

vajadust Ukraina demilitariseerida, denatsifitseerida ning tõkestada NATO sõjalise taristu

laienemist. Ukrainas toimuva agressiooni näitel on ilmne, et selline pikaajaline ja süsteemne

tegevus Eestis oleks ohuks Eesti Vabariigi julgeolekule.

Mõjutustegevuse eesmärkide saavutamiseks kasutab VF aktiivselt II maailmasõja

sündmustega seotud ajaloopropagandat Nõukogude Liidust (VF-st) kui maailma natsismist

vabastaja kuvandi loomiseks välisriikides. Sel eesmärgil kasutatakse ära VF relvajõudude

olulisi tähtpäevi, 9. mai võidupüha (sh ,,Surematu polgu“ marsid) ning punaarmee poolt Eesti

linnade vallutamise tähtpäevi, mille tähistamisi korraldatakse agressorriigi sümboolikat

kasutades muu hulgas okupatsioonimonumentide juures. VF II maailmasõja narratiivi kaudu

toimub VF mõjusfääris olevate inimeste konsolideerimine Venemaal ja välisriikides ning

samal ajal Nõukogude Liidu okupeeritud riikide sisepoliitiline ja ühiskondlik lõhestamine. VF

õhutatud intsidentidele ning lahkhelidele tuginedes ehitatakse üles Eestit diskrediteerivaid

infooperatsioone, esitades nii VF meedias kui ka VF ametnike välja mõeldud näiteid vene

kogukonna diskrimineerimisest, natsismi ilmingutest ning oma kodanike kaitseks kolmandate

riikide sisepoliitikasse sekkumise aluse olemasolust. „Vabastaja“ narratiivi on VF kasutanud

ka sõjalisteks operatsioonideks Ukrainas ja Gruusias. Seejuures kasutatakse Ukrainas otseselt

natsismist vabastamise narratiivi ja sellele eelnes Ukraina kui natsiriigi kuvandi loomine VF

ajaloopropaganda ürituste kaudu. Seetõttu on VF II maailmasõja ajaloonarratiivi

propageerivate avalike ürituste korraldamine ja nendel osalemine koos agressorriiki toetavate

sümbolite avaliku eksponeerimisega otseselt suunatud VF vaenulike eesmärkide

saavutamisele. Selles osalevad isikud, sh P.W , on kaasosalised VF tegevuses, loomaks

väärkujutelma Eestist kui natslikust ja militariseeritud VF-le ohtlikust riigist. VF

informatsiooniline mõjutustegevus ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut, tema iseseisvust,

sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust.

VF riigiametnike sõjaline retoorika NATO riikide suhtes on eskaleerumas. VF inforuumis

jätkub Eesti suunal sõjalise agressiooniga ähvardamine. Putin on andnud mõista, et Ukraina-

vastase agressiooni eesmärgiks oli VF territooriumi laiendamine, mis omakorda suurendab

julgeolekuohtu kõikides VF-ga piirnevates riikides, sealhulgas Eestis. P.W kajastab Eestit

2(11)

3-23-422

militariseeritud, natsliku ning russofoobse riigina, kus kiusatakse taga vene rahvusest inimesi.

Selline tegevus, mis aitab kaasa VF inforuumis Balti riikide kohta väärkujutelmade

kujundamisele ja sellega seoses võimaliku VF agressiooni ettevalmistamisele Eesti suhtes,

võib kujuneda Eesti Vabariigi julgeolekule eksistentsiaalseks ohuks. Agressioon Ukraina

vastu näitab ilmekalt, et säärane tegevus võib taaskord tuua kaasa sõjakuritegude ja genotsiidi

toimepanemise Eesti rahva vastu ja ohustada Eesti iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset

terviklikkust. Arvestades muutunud julgeolekuolukorda ning sellest lähtuva ohu suurust Eesti

julgeolekule, on VF mõjutustegevust ellu viiva ja sellisel moel Eestile julgeolekuohtu

kujutava isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne,

vältimatu ja vajalik, enne kui isiku tegevus täidab riigivastase süüteokoosseisu tunnuseid.

P.W-l on olnud kontakte mitme VF eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutseva isikuga,

mistõttu on nende pikaajalised elamisload tühistatud või toimub nende suhtes kohtumenetlus.

P.W on teinud süstemaatiliselt koostööd Xga, kellele on esitatud süüdistus riigivastases

kuriteos. P.W on teinud koostööd Cga, kes mõisteti Leedus 2022. a mais süüdi

spioneerimises VF heaks. P.W on teinud koostööd Äga, kellel on sissesõidukeeld Eesti

Vabariiki, kuna isiku tegevus võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut ja avalikku korda.

P.W kontakt Lätis Q on süüdi mõistetud rahvuste vahelise vaenu õhutamises. P.W on

aktiivselt tegutsenud VF mõjutustegevuse võrgustikus „Maailm natsismita“, mida juhtis G

(sissesõidukeeld Eestisse, toetab VF agressiooni Ukrainas ning osaleb VF mõjutustegevuses,

kuvades postsovetlikke riike natsistlikena). P.W on pikka aega teinud koostööd Wga ning

MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas juhatuse liikme ja oma sõbra Oga (sissesõidukeeld,

õhutab rahvuste vahelist vihkamist, on olnud seotud VF eriteenistuste huvides ja ülesandel

tegutsevate isikutega). P.W on alates 2007. a-st kuulunud erinevatesse VF mõjutustegevuse

võrgustikesse, mille liikmete suhtes on korduvalt rakendatud sissesõidukeelde nii Eestisse kui

ka teistesse Balti riikidesse. P.W aastaid kestnud aktiivne osalemine organisatsiooni „Öine

Vahtkond“ tegevuses ning „Vene Maanõukogu“ valimistel näitab selgelt, et ta on võtnud enda

eesmärgiks lõhestada Eesti ühiskonda VF agressiivse välispoliitika elluviimiseks. Ta on

abistanud VF eriteenistuste soositud motoklubi ,,Ööhundid“ tegevusi Luhanski ja Donetski

piirkondades, toetades sellega VF Ukraina-vastast agressiooni. Tema tegevust kajastatakse

aktiivselt ühismeedias nii tema enda Facebooki kontol kui ka Facebooki gruppides. P.W on

alates 2009. a-st olnud 35 meeleavalduse, marsi ja piketi korraldaja ja/või korrapidaja. Alates

2016. a-st on ta Tallinnas 9. mail toimuva VF mõjutustegevuse projekti ,,Surematu polk“ üks

peamistest organisaatoritest. Aastatega on tema eestvedamisel ,,Surematust polgust“

kujunenud avalikku korda rikkuv ja rahvuslikku vihkamist õhutav üritus. Kreml on nimetanud

,,Surematut polku“ viimaste aastate kõige edukamaks mõjutustegevuse projektiks

välisriikides. Provokatiivse „Surematu polguga“ on Ukrainas kaasnenud füüsilised konfliktid,

mida Kremli narratiivides esitleti ,,Kiievi võimude natsismi toetava tegevuse tulemusena“.

Konflikte on olnud ka Tallinnas, mida korrakaitseorganid on pidanud maandama ja ennetama.

Hoolimata VF agressioonist Ukraina vastu ja sellega kaasnenud Eesti ühiskonna negatiivsest

reaktsioonist 2022. a ,,Surematu polgu“ aktsiooni korraldamise suhtes, alustas P.W

märtsis ,,Surematu polgu“ aktsiooni ettevalmistamist, PPA keelas selle hiljem ära. P.W

osales VF agressiivse mõjutustegevuse ning lõhestuspoliitika tulemusena tekkinud liikumises

„Öine Vahtkond“, mille liikmed võtsid osa 2007. a aprillis Tallinnas Tõnismäel toimunud

massirahutusteks paisunud meeleavaldustest, ka P.W sai karistada väärteo eest. Alates 2016.

a-st korraldab P.W süstemaatiliselt meeleavaldusi VF mõjutustegevuse võrgustiku liikmete

toetuseks, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust riigivastaste või vaenu õhutamise

kuritegudes. VF püüab pidevalt luua kuvandit, et tegelikkuses on tegemist südametunnistuse

ohvritega ja venekeelsete inimeste õiguste eestseisjatega. Meeleavaldustega püütakse koos VF

propagandaväljaannetega luua kuvandit Eestist kui venelasi ebaõiglaselt diskrimineerivast

russofoobsest riigist, õhutades sellega rahvuslikku vihkamist. Ta esitab kooskõlas VF

3(11)

3-23-422

lõhestuspoliitika narratiividega süüdistusi venelaste õiguste ahistamises, mis Ukraina puhul

päädisid VF agressiooniga.

P.W tegevus on süsteemne, pidev, kestnud juba aastaid ja selgelt eesmärgile pühendatud ‒

viia ellu VF agressiivset mõjutustegevust. Tegemist ei ole juhuslike või üksikaktsioonidega.

P.W korraldab neid ja osaleb neis teadlikult, eesmärgiga luua Eesti Vabariigist äärmiselt

russofoobse riigi kuvandit, kus kiusatakse taga vene rahvusest inimesi. Lisades sellele

meediakajastused nii sotsiaalmeedias kui ka VF propagandakanalites, leiab selline tegevus

kõlapinda ja ohustab Eesti julgeolekut. See on kooskõlas VF kaasmaalaspoliitika

juhtivasutuste püstitatud ülesannetega välisriikide vene ühendustele ja isikutele: süüdistada ja

survestada asukohariikide valitsusi ette antud teemadel (nt väidetav inimõiguste rikkumine,

VF ajaloonarratiivide levitamine II maailmasõja kohta jms).

P.W on aktiivselt osalenud II maailmasõjas Sinimägedes langenud leegionäride

mälestusürituste vastu suunatud propagandaaktsioonides, mida kajastasid aktiivselt Venemaa

riiklikud meediaväljaanded. Korduvalt on VF meedias kõlanud süüdistused, et Eesti lubab

enda territooriumil korraldada väidetavaid fašistide kogunemisi. Olukorras, kus VF on

kasutanud „denatsifitseerimist“ ettekäändena Ukrainas sõjaliseks agressiooniks, on Eesti

süstemaatiline kuvamine natsliku riigina julgeoleku mõistes eriti ohtlik ning võib eskaleeruda

sarnaselt Ukraina „denatsifitseerimisega“ ka Eesti territooriumil.

P.W on osalenud Venemaa propagandaportaali Sputnik levitatavates VF propaganda

kampaaniates. Euroopa Liit on nüüdseks peatanud Sputniku edastamise, kuna selle tegevus

kujutab märkimisväärset ja otsest ohtu EL avalikule korrale ja julgeolekule (VF on osalenud

süstemaatilises rahvusvahelise meediaga manipuleerimise ja faktide moonutamise

kampaanias, et tõhustada oma naaberriikide, EL ja selle liikmesriikide destabiliseerimise

strateegiat). P.W on osalenud propagandaüritustel, kus kiidetakse Ukraina alade

annekteerimist ning antakse mõista, et sama võib juhtuda mujal endise NSVL aladel. Ta

halvustab Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.

VF mõjutustegevuse elluviimisel Eestis on oluline osa VF ajaloonarratiivide levitamisel,

eeskätt seoses II maailmasõjaga. VF peamisi ajalooga manipuleerimise teemasid on natsism ja

kollaboratsionism Eestis II maailmasõja ajal, Nõukogude okupatsiooni eitamine ja nõukogude

aja ülistamine. P.W lähtub oma tegevuses VF ajalookäsitlusest ja „vabastaja“ narratiivist,

eitades Nõukogude okupatsiooni Eestis, mis on kooskõlas VF mõjutustegevuse põhimõtetega.

Samuti näitab P.W avalikkuses Eestit kui russofoobset riiki, kus diskrimineeritakse

venekeelset elanikkonda. Ta jagas 2022. a-l aktiivselt oma Facebooki lehel Eesti valitsust

halvustavaid uudiseid seoses okupatsioonimonumentide demonteerimisega. Nendes artiklites

ja kommentaarides kirjutatakse, et valitsuse liikmed tõlgendavad ajalugu valesti ning

nimetavad Nõukogude sõdureid vabastajate asemel okupantideks. Inimesi, kes otsustavad

monumentide demonteerimist ning viivad otsuseid ellu, nimetatakse fašistideks. Ta ei ole

loobunud oma tegevusest ka pärast 2022. a-t ja seda, kui hakati tühistama tema mõttekaaslaste

elamislubasid ja neid riigist välja saatma.

VF agressioon Ukraina vastu on suurendanud konfliktiohtu Eestis paiknevate Nõukogude

Liidu okupatsioonisümbolitega sõjahaudade ja mälestusmärkide ümber. Tulenevalt muutunud

julgeolekuolukorrast ja okupatsioonimonumentide ära kasutamisest VF mõjutustegevuses,

otsustas Vabariigi Valitsus 2022. a-l okupatsioonimonumendid avalikust ruumist teisaldada.

VF kasutab riikliku meedia ja VF režiimile lojaalsete kohalike aktivistide kaasabil

monumentide teisaldamise protsessi poliitilise ja rahvusliku vihkamise õhutamiseks Eestis, et

eskaleerida olukord konfliktide puhkemiseni, mis annaks ettekäände Venemaa kaasmaalaste

kaitseks sõjaliselt sekkuda – sarnaselt Ukrainaga „denatsifitseerimise“ ettekäändel. P.W

jätkab pingete tekitamist, vaenu õhutamist ja ühiskonna lõhestamist

4(11)

3-23-422

okupatsioonimonumentide ning II maailmasõja Nõukogude ajaloo tähtpäevade teemadel ka

pärast VF agressiooni Ukrainas, mis on olukorda omakorda veelgi pingestanud.

Põhiseaduse (PS) § 55 kohaselt on Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta

isikud kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Sama põhimõte on kirjas ka VMS §-s

11, mille kohaselt on Eestis elav välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku

korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja

õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. P.W on

näidanud oma tegevusega, et ta ei austa Eesti põhiseaduslikku korda, põhiseaduslikke väärtusi

ega Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri, vaid kasutab süstemaatiliselt ja pidevalt

neid ära VF vaenuliku mõjutustegevuse elluviimiseks. Arvestades VF sõjalist tegevust

Ukrainas ja selle võimalikku eskalatsiooni ning P.W pikaajalist ja süstemaatilist tegevust

VF mõjutustegevuse täideviimisel, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse

vastu ning mis on kooskõlas VF julgeolekupoliitiliste dokumentide eesmärkide ja VF

kõrgemate ametnike juhistega, ilmneb, et P.W suhtes rakendatavad meetmed Eesti Vabariigi

julgeoleku tagamiseks on vältimatud, möödapääsmatud ning vajalikud. P.W-l on kontaktid

riigi julgeolekut ohustavate isikutega, ta on süstemaatiliselt õigustanud VF agressioone ning

ähvardanud sellega ka Eesti Vabariiki. Samuti on ta süstemaatiliselt ja järjepidavalt aidanud

VF inforuumis kujundada Eestist russofoobse militariseeritud natsiriigi kuvandit, mis võib

osutuda aluseks VF agressiooni õigustamiseks Eesti suhtes. Ta on osalenud VF

ajaloopropaganda levitamises ja VF mõjutustegevuses. Hoolimata asjaolust, et P.W-le on

korduvalt olnud arusaadav, et tema tegevus ohustab Eesti julgeolekut, on ta oma tegevust

süstemaatiliselt jätkanud. P.W-l on korduvalt olnud võimalus oma Eesti julgeolekut ohustav

tegevus lõpetada, seejuures teades, et sellise tegevuse tagajärjeks võib olla pikaajalise elaniku

elamisloa tühistamine, kuid ta ei ole seda siiski teinud. Võib eeldada, et ta ei väärtusta Eestis

elamist. P.W poolt Eestis kehtivate demokraatliku õigusriigi põhimõtete ära kasutamine

koostöös teiste VF mõjutustegevuse võrgustiku liikmetega VF inforuumis Balti riikidest

väärkujutelma loomisel kujutab praeguses julgeolekusituatsioonis ohtu riigi julgeolekule.

Arvestades P.W-ga seotud VF mõjutustegevuse võrgustiku aktiviseerumist Balti riikide

suunal VF relvajõudude kasutamisega ähvardamisel, kujutab P.W tegevus

Kaitsepolitseiameti (KAPO) hinnangul Balti riikidele julgeolekuohtu.

P.W on aastate jooksul toime pannud avaliku korra rikkumisi avalikel koosolekutel, samuti

liiklussüütegusid. Tema suhtes on 2022. a-l algatatud kriminaalmenetlus (avaliku korra raske

rikkumine). Tõenäosus uute rikkumiste toimepanekuks on suur. P.W tegevus on kahjustanud

ühiskonna põhihuvisid ja põhiõigusi ning see kaalub üles isiku huvi säilitada talle pikaajalise

elaniku elamisluba.

P.W pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine kui era- ja perekonnaelu riivav

meede on proportsionaalne ühiskondliku turvalisuse, avaliku korra ja riigi julgeoleku

kaitsmiseks. Ta on jätkuvalt töövõimeline ja suudab toime tulla ka väljaspool Eestit. Kuigi

P.W on sündinud Eestis, ei ole ta soovinud endale saada Eesti kodakondsust. Ta ei ole ära

õppinud eesti keelt ega integreerunud Eesti ühiskonda. Tema abikaasal on võimalik toime

tulla iseseisvalt, kuna ta käib tööl ja omab kinnisvara. P.W-l on kaks täisealist last, kes on

võimelised oma eluga ise toime tulema. P.W oskab kasutada nutiseadmeid ning kasutab

aktiivselt erinevaid suhtlusrakendusi, seega lähedastega saaks ta vabalt suhelda interneti teel.

Kaebajale kuuluvas korteriomandis elab kaebaja tütar, kes saab hallata korteriomandit.

Kaebaja on ennast määratlenud VF „kaasmaalasena“ ning ta peaks olema motiveeritud saama

Venemaa kodanikuks. Venemaal elavad kaebaja mõttekaaslased, kes aitavad kaebajal

kohaneda. Kaebaja ärakuulamisel esitatud seisukoht „Mina arvan, et ma ei kujuta ohtu Eesti

Vabariigile. Minu tegevus on suunatud rahu säilitamisele, sõna- ja kogunemisvabadusele” ei

muuda PPA hinnangut.

5(11)

3-23-422

3. P.W esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.02.2023 otsuse nr 15.3-3.4/168-1

tühistamiseks.

PPA-l puudus alus tunnistada kaebajale väljastatud pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks.

Kaebajast ei tulene tegelikku ega piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale või julgeolekule.

KAPO etteheited on alusetud, kuna kaebaja omas ametlikke lube ürituste korraldamiseks.

Kaebaja ei ole teinud midagi, mis oleks olnud seadusevastane või rikuks põhiseadust. Kaebaja

on sündinud Eestis ja see on tema ainus elukoht. Kaebaja ei ole VF kodanik ja teda ei saa

sinna välja saata.

Alusetu on PPA väide, et kaebaja avaldas soovi Eestist vabatahtlikult lahkuda. Kaebajal ei

olnud Eestist lahkumisel võimalik kaasa võtta vajalikke asju ja dokumente, teavitada lähedasi

lahkumisest ega lahkuda soovitud transpordiga. 14.02.2023 helistas KAPO töötaja, kes palus

ilmuda PPA-sse isiklikele asjadele järele. PPA-s paluti allkirjastada kiri, et kui kaebaja ei

täida kõiki nõudmisi, kasutatakse erivahendeid. Kaebajale ei võimaldatud tõlki ega advokaati.

Kaebajale anti eestikeelne otsus väljasaatmise kohta ja dokument välismaalase passi

äravõtmise kohta. PPA ametnik teatas kaebajale, et ta saadetakse Venemaale. Kaebaja nõustus

lahkuma vabatahtlikult Venemaale ning allkirjastas dokumendi politseiniku survel, kuna

kaebaja kartis vägivalda. Kaebajale jäi dokumendi sisu arusaamatuks, kuna ta ei valda eesti

keelt. Pärast seda viisid politseiametnikud kaebaja politseiautoga Narva piiripunkti, kus ta

viidi passikontrolli. Pärast passikontrolli läbimist tagastasid politseiametnikud kaebajale

varem politseijaoskonnas ära võetud isiklikud asjad ning dokumendid. Seejärel saadeti

kaebaja politsei järelevalve all Venemaa piiri poole. Kaebaja dokumentide kehtivus lõppes

15.02.2023, kuid kaebaja saadeti sunniviisiliselt Eestist välja 14.02.2023, st dokumentide

kehtivuse ajal. Kogu aeg alates Kolde politseijaoskonda jõudmisest kuni piiri ületamiseni oli

kaebaja sidevahenditeta politsei kontrolli all.

PPA ei teavitanud kaebajat pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusest.

Kohtuasja materjalide salastamine rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust kaitsele ja õiglasele

menetlusele.

Kaebajal on Eestis abikaasa, lapsed, lapselapsed ning vara. Kaebajal ei ole võimalik ilma

isikut tõendavate dokumentideta Eestisse siseneda.

4. Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet palusid jätta kaebuse rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA on jätnud tuvastamata kaebajast lähtuva tegeliku ohu.

PPA on oma otsuses üksikasjalikult kirjeldanud kaebaja tegevust Eestis ning sidunud selle

kaebajast lähtuva ohuga. Otsuses on kirjeldatud kaebaja tegevust pikema aja vältel ning

toodud välja, mis põhjustel on selline tegevus käsitatav julgeolekuohuna ning Eesti riigi

vastase ja vaenu õhutava tegevusena. Asjaolu, et kaebaja ei taju oma tegevust

julgeolekuohuna, ei muuda otsust õigusvastaseks. KAPO hinnangul põhinev PPA seisukoht

kaebajast lähtuva ohu kohta ei ole meelevaldne ega muul viisil põhjendamatu. Kaebajast

lähtuv oht Eesti julgeolekule on seotud tema korduvate süütegudega, üleskutsetega ning

aktsioonidega. Kaebaja on ka korduvalt toime pannud avaliku korra rikkumisi ning

liiklussüütegusid. Selline tegevus on olnud süstemaatiline ning intensiivne. PPA on

kajastanud vaidlusaluses otsuses lk-del 7–10 registreeritud üritusi, kuid kirjeldatud on ka

registreerimata aktsioone. Lisaks sellele on kaebaja korraldanud üritusi okupatsiooni

ülistamiseks. Kaebaja on pika aja vältel korraldanud VF julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja

eesmärkidega kooskõlas olevaid aktsioone, mida kajastab VF propaganda. Kaebaja

pikaajaline ja süstemaatiline tegevus Venemaa agressioonide toetamisel annab alust arvata, et

kaebaja tegevus toetab Venemaa võimalikku agressiooni ettevalmistust Eesti vastu.

6(11)

3-23-422

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole kaebajale tehtud ettekirjutust lahkumiseks Venemaale.

Ettekirjutuse tegemine ei olnud ka võimalik, kuivõrd Venemaal puudus kohustus kaebajat

vastu võtta. Asja materjalide hulgas on tõend, mis kinnitab, et kaebaja on avaldanud ise soovi

lahkuda Venemaale Narva piiripunkti kaudu. Vaidlustatud otsus tunnistas kehtetuks kaebaja

elamisloa, seal ei olnud otsustatud kaebaja Venemaale saatmist. Eelnevatel põhjustel puudub

kohtul vajadus hinnata kaebaja väiteid Venemaale lahkumise (soovimatuse) kohta. PPA

pidas kinnipidamise protokollist nähtuvalt kaebaja kinni 14.02.2023. Kaebaja kinnitas oma

allkirjaga, et talle on õigusi selgitatud ning ta on õigustest aru saanud. Kaebaja suhtes ei ole

rakendatud vahetut sundi. Kaebajale anti õigus esitada täiendavaid selgitusi, taotlusi,

vastuväiteid seoses kinnipidamisega, kuid kaebaja neid ei esitanud. Lisaks kinnitas kaebaja,

et saab aru oma kinnipidamise põhjusest. Kaebaja märkis, et talle on asjad tagastatud ning

vastuväited ei ole. Seega on kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta paljasõnalised.

Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited selle kohta, et ta nõustus menetlustoimingutega ning

allkirjastas asjaomased dokumendid hirmust politseiametnike ees.

Kaebajale anti võimalus esitada seisukohti pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise

kohta. Kuigi protokollist nähtuvalt ei ole menetluses osalenud tõlki, on kaebajale küsimus

edastatud vene keeles ning kaebaja on ka saanud vastata vene keeles, tuues välja, et ta ei

kujuta ohtu Eesti Vabariigile. Lisaks on dokumendis märge, et kaebajale on protokoll

tõlgitud vene keelde. Eelnevat arvestades on tõendamata kaebaja väited, et teda ei ole

kaasatud menetlusse ning ta on jäetud ära kuulamata.

PPA on kaalunud otsuse mõju kaebaja era- ja perekonnaelule. PPA on toonud välja, et

kaebaja on vanaduspensionär, kuid jätkuvalt töövõimeline ning suudab iseseivalt toime tulla,

mh väljaspool Eestit. Kaebaja on abielus Eesti kodanikuga, kes omab piisavat sissetulekut

ning vara, et iseseisvalt toime tulla. Kaebajal on kaks täisealist last. Üks kaebaja laps elab

kaebajale kuuluvas korteris ning saab seega kaebajale kuuluvat korteriomandit vajadusel

hallata ja hooldada. Niisiis on kaebajal Eestis isiklikud ja sotsiaalsed sidemed, kuid tegemist

ei ole sõltuvussuhetega. Kaebajal on võimalik suhelda lähedastega sidevahendite abil.

Arvestades kaalul olevat väga kaalukat hüve (s.o riigi julgeolekut) ning kaebaja tegevuse

tõsidust ja selle kauaaegsust, mis lõppastmes on suunatud Eesti riigi iseseisvuse, sõltumatuse

ja territoriaalse terviklikkuse vastu, on tegemist tõsise ja vahetu ohuga. Seetõttu ei saa

pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist pidada taotletava eesmärgi suhtes

ebaproportsionaalseks.

6. P.W esitas halduskohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Kõik süüdistused kaebaja vastu on alusetud. Tema tegevused olid ametlikult lubatud, kõikide

ürituste kohta sai kaebaja politsei teated ja load. Kaebaja ei teinud midagi, mis rikuks Eesti

seadust või põhiseadust.

Väär on PPA väide, et kaebaja avaldas soovi Eestist vabatahtlikult lahkuda. Vabatahtlikult

kolival inimesel on võimalus koguda ja kaasa võtta vajalikud asjad ja dokumendid, teavitada

lahkumisest eelnevalt lähedasi ja sõpru ning lahkuda oma sõiduauto või ühistranspordiga.

14.02.2023 helistas KAPO töötaja, tutvustas end politseiinspektorina ja palus tulla kell 14.00

Tallinnas asuvasse Kolde pst 65 politseijaoskonda isiklikele asjadele järele. Kaebaja saabus

sinna määratud ajal. Seal ootasid kolm meest, kellest kaks ei tutvustanud end ja üks tutvustas

end politseinikuna. Nad konfiskeerisid kaebaja telefoni ning isiklikud asjad. Kaebajal kästi

allkirjastada paber, kus oli kirjas, et kui kaebaja ei täida kõiki nõudmisi, siis kasutatakse tema

vastu erivahendeid. Kaebaja soovis tõlki ja advokaati ning rääkida lähedasega, kuid sellest

keelduti. Seejärel anti kaebajale politsei otsus väljasaatmise ning elamisloa ja isikutunnistuse

äravõtmise kohta. Kõik dokumendid olid eestikeelsed ilma tõlketa vene keelde. Kaebaja

7(11)

3-23-422

küsis, miks teda saadetakse Venemaale, mitte kuhugi mujale. Kaebajale aga anti valida ainult

piiripunkt: Koidula või Narva. Ja pärast anti allkirjastamiseks paber, et pakutud variantidest

valib kaebaja Narva piiripunkti. Kaebaja kirjutas sellele dokumendile alla kolme politseiniku

survel, sest ta kartis vägivalda. Ta ei saanud dokumendi sisust aru. Edasi toimetati kaebaja

politsei järelevalve all Venemaa piirile.

Kohtuasja materjalide salastamine rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust kaitsele ja õiglasele

kohtupidamisele. Kaebaja ei nõustunud kirjaliku kohtuprotsessiga ning keegi ei küsinud

temalt sellele nõusolekut.

Eestis on kaebajal abikaasa, lapsed, lapselapsed ja kogu vara, millele juurdepääsust on ta

jäänud ilma kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumise tõttu.

7. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

PPA otsusest nähtub, et kaebaja on korraldanud ka üritusi, mis ei ole PPA-s registreeritud. Nt

on kaebaja 22.02.2022 korraldanud aktsiooni, kus tänati VF-i ning eelkõige Putinit Ukraina

koosseisu kuuluvate, kuid VF kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblastite iseseisvuse

tunnustamise eest. Asjaolu, et kaebaja korraldatud üritused on olnud PPA-s registreeritud, ei

vähenda julgeolekuohtu tulenevalt kaebaja koosolekute ja ürituste välisest tegevusest.

Kaebaja enese hinnang ohu kohta riigi julgeolekule ei ole pädev, seda hindab KAPO.

Kaebaja avaldas isiklikult soovi lahkuda VF-i. Teda ei olnud võimalik VF-i saata, kuna ta ei

ole VF kodanik. Kaebaja väited tõlgi kaasamata jätmise ning advokaadile ja sugulastele

helistamise võimaluse andmata jätmise kohta on paljasõnalised. Kaebajale on selgitatud tema

õigusi kinnipidamisel, mh õigust võtta ühendust esindajaga ning lähedastega ja taotleda tõlgi

kaasamist. Lisaks on kaebaja kinnitanud, et saab aru oma kinnipidamise põhjusest. Seega on

kaebaja ise loobunud lähedastele ja esindajale helistamisest ning tõlgi kaasamisest. Ei ole

usutav, et kaebaja ei oska eesti keelt määral, et olla võimeline aru saama ühest eestikeelsest

lausest, kui ta on suuteline koostama ja esitama kohtule eestikeelseid dokumente.

Kohtumenetluse osaliselt kinniseks kuulutamine ei riku kaebaja põhiseaduslikku õigust

õiguste kaitsele ega õiglasele kohtupidamisele. Kohtunik on tutvunud juurdepääsupiiranguga

tõendiga ning hinnanud seda PPA otsuse õiguspärasuse kontrollimisel.

8. Kaitsepolitseiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebus on puudustega ning tuleks jätta läbi vaatamata.

PPA 14.02.2023 toimingud, mis järgnesid PPA 14.02.2023 tehtud otsusele, ei ole asjakohased

sellele otsusele õigusliku hinnangu andmisel.

Halduskohus on KAPO 23.01.2023 teatises nr 606 ja 18.01.2023 salajase tasemega memos nr

245 toodule tuginedes selgitanud, et kaebaja tegevus on ohuks Eesti julgeolekule. See on

seotud kaebaja toimepandud korduvate süütegudega, üleskutsetega ning aktsioonidega.

Kaebaja väide, et ta ei teinud Eestis midagi sellist, mis rikuks Eesti seadusi, ei ole õige.

Täiendavalt võib lisada, et kaebaja on jätkanud VF Eesti-vastases mõjutustegevuses osalemist

ning Ukrainas toimuvat agressiooni toetavate isikutega läbikäimist. Ta osales VF kutsel ÜRO

julgeolekunõukogu 31.07.2023 istungil, kritiseerides seal Eesti ametivõime. 2023. a aprillis

sai kaebaja haavata Peterburis toimunud rünnakus, kus plahvatuses hukkus tuntud Kremli-

meelne sõjablogija S.

Halduskohtus kogutud tõendid ei kinnita kaebaja versiooni tema väljasaatmise kohta. Samuti

ei ole kaebaja esitanud apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, mis tema seisukohti tõendaks.

Lahkumisettekirjutuseta ei ole võimalik välismaalast Eestist välja saata. Kaebaja lahkus

Eestist Narva piiripunkti kaudu vabatahtlikult, mida kinnitab tema allkirjastatud dokument.

8(11)

3-23-422

Kaebaja väited, nagu teda oleks selleks sunnitud või ta kartis politseiametnike vägivalda, on

paljasõnalised ning seda ei tõenda ükski menetluses kogutud tõend.

Halduskohus piiras kaebaja juurdepääsu riigisaladust sisaldavale dokumendile õiguspäraselt.

Kaebajal oli halduskohtu menetluses juurdepääs kõikidele teistele tõenditele. PPA otsus ning

KAPO 23.01.2023 teatis nr 606 on mahukad dokumendid, milles on põhjalikult sisustatud

kaebajale etteheidetav ning esitatud kaalutlused elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda tühistada.

10. Halduskohus tegi õigesti kindlaks asjas kohaldatavad õigusnormid. VMS § 241 lg 1 p-s 2

on sätestatud, et pikaajalise elaniku elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalane

kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Seega eeldab pikaajalise elaniku

elamisloa kehtetuks tunnistamine esiteks, et kindlaks tehakse isikust lähtuv oht, ning teiseks

tuleb otsustada, kas tuvastatud oht kaalub üles isiku huvi säilitada elamisluba. Kaalumisel

arvestatakse välismaalase toime pandud õigusrikkumise raskust ja laadi, asjaomase isikuga

seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust,

pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema

perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga (VMS § 241 lg 3). Silmas tuleb

pidada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas väljakujunenud kriteeriume.

11. Riigikohus on otsustes nr 3-3-1-2-16 ja 3-17-1545/81 leidnud, et VMS § 241 lg 1 p-i 2

tuleb tõlgendada direktiivi 2003/109/EÜ1 art 12 lg-s 1 sätestatu valguses. Kui PPA kavatseb

pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel teha kohe lahkumisettekirjutuse ja

kohaldada sissesõidukeeldu, tuleb tal direktiivi 2003/109/EÜ art 12 lg-st 1 tulenevalt

tuvastada isikust lähtuv tegelik ja piisavalt tõsine oht. Seevastu oht, mis õigustab pikaajalise

elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist, ei pruugi olla piisavalt tõsine ega reaalne selleks, et

pikaajalise elaniku staatuse minetanud isik riigist välja saata ja keelduda talle tähtajalise

elamisloa andmisest (vt haldusasjad nr 3-3-1-2-16, p-d 14, 22 ja nr 3-17-1545/81 p-d 19, 20).

Praeguses asjas ei teinud PPA kaebajale kohe lahkumisettekirjutust ega kohaldanud

sissesõidukeeldu. Seega ei olnud isikust lähtuva tegeliku ja piisavalt tõsise ohu tuvastamine

siinses asjas iseenesest VMS § 241 lg 1 p 2 kohaldamise eelduseks ja kõrgendatud ohulävendi

analüüsi võinuks jätta ajaks, mil kaebaja esitab tähtajalise elamisloa taotluse või hakatakse

kaaluma talle lahkumisettekirjutuse tegemist. Samas tuleb nõustuda halduskohtuga, et PPA

otsuses kaebaja kohta tuvastanud asjaolud sellegipoolest täidavad tegeliku ja piisavalt tõsise

ohu kriteeriumi.

12. Halduskohus on analüüsinud, kas haldusaktis on õigesti ja piisavalt tuvastatud, et

kaebajast lähtub oht Eesti Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Kohus teeb VMS §

241 lg 1 p-s 2 nimetatud ohu ise sõltumatult kindlaks, olemata seotud täitevvõimu asutuste

hinnangutega (Riigikohtu otsus nr 3-17-1545/81, p 26). Ringkonnakohus leiab, et PPA

otsuses ja halduskohtu tuvastatud asjaoludel tuleb jaatada säärase ohu olemasolu. PPA otsuses

toodud analüüsi ja ohuprognoose kinnitavad KAPO 23.01.2023 teatises nr 606 ja riigisaladust

sisaldavas 18.01.2023 memos nr 245 toodud asjaolud. Kaebaja ei ole KAPO teatises nr 606 ja

PPA otsuses viidatud faktilisi asjaolusid iseenesest vaidlustanud, vaid on seadnud kahtluse

alla nendele antud hinnangu ning nendel põhineva ohuprognoosi. Kaebaja enese hinnang oma

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.11.2003 direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide

kodanike staatuse kohta.

9(11)

3-23-422

tegevusest lähtuvale ohule on nimetatud tõendites toodud faktide ja analüüsiga kummutatud

ega ole tõsiseltvõetav.

13. PS § 55 sätestab, et Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on

kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. VMS § 11 kohaselt on Eestis elav

välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama

põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti

ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. Kaebaja on oma varasema pikaajalise ja

süstemaatilise tegevusega osalenud VF Eesti-vastases mõjutustegevuses. Tal on kontakte VF

eriteenistuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega ning ta on tegutsenud koostöös teiste

Eesti riigi julgeolekut ohustanud isikutega. Tema rolliks on olnud osaleda Eestist natsliku,

teisi rahvusi diskrimineeriva ning läbikukkunud riigi kuvandi tekitamisel VF huvides. Sellist

narratiivi on VF-le vaja, et luua sobiv (des)informatsiooniline pinnas, valmistamaks ette Eesti-

vastast agressiooni või kahjustamaks muul viisil Eesti Vabariigi julgeolekut ja suveräänsust.

VF mõjutustegevuses osalemine ja selle toetamine, mis on otseselt ja teadvalt suunatud Eesti

julgeoleku kahjustamisele, ei ole Eestis elavale välismaalasele lubatud. Olukorras, kus

kaebajal on olnud piisavalt võimalust lõpetada Eesti julgeolekut kahjustav tegevus ning ta on

teadvalt otsustanud seda jätkata, on tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine

proportsionaalne ja õiguspärane. Miski asja materjalides ei viita sellele, et kaebaja ei jätkaks

Eestisse jäämise korral oma varasemat tegevust, mistõttu on kogumis alust sedastada, et oht

Eesti riigi julgeolekule on tegelik.

14. Kaebajast lähtuv oht riigi julgeolekule ja avalikule korrale kaalub üles tema õiguse omada

pikaajalise elaniku elamisluba (VMS § 241 lg 3) ja PPA otsuses kaalumisvigu selles osas ei

esine. PPA ja halduskohus on ammendavalt analüüsinud kaebaja perekonna- ja eraelu riivet ja

õigesti tuvastanud, et see on kaalul oleva väga kaaluka avaliku huvi intensiivse kahjustamise

ohtu arvestades proportsionaalne. Mõiste „avalik julgeolek“ kohta tuleneb Euroopa Kohtu

praktikast, et see hõlmab nii liikmesriigi sise- kui ka välisjulgeoleku ning järelikult võib

avalikku julgeolekut mõjutada institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimise

kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, samuti välissuhete raske häirimise oht või oht

rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide kahjustamine (vt kohtuotsus

Tsakouridis, C-145/09, p-d 43 ja 44). Kui senises kohtupraktikas on peetud mõnd ühiskonna

põhihuvi või asjaomase liikmesriigi sise- või välisjulgeolekut ohustavate isikute all silmas

terrorismi, organiseeritud kuritegevuse jm raskete kuritegudega seotud isikuid, siis praegusel

juhul on tegemist veelgi olulisema, eksistentsiaalse, suurusjärgu võrra raskema ohuga (sõja

puhkemine, Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra lagunemine, inimsusevastased kuriteod Eesti

rahva vastu). Ringkonnakohus ei korda halduskohtu otsuses tõenditele antud hinnanguid ega

neist tehtud järeldusi, järgides neid.

15. Kaebaja ei esitanud halduskohtule eraldi nõuet PPA 14.02.2023 toimingute peale, millega

saadeti kaebajat Eesti-Vene piirini, mis kaebaja väitel oli sunniviisiline väljasaatmine. PPA

eitab seda, väites, et kaebaja lahkus vabatahtlikult, mida kinnitab tema 14.02.2023

omakäeliselt allkirjastatud avaldus: „Soovin lahkuda Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni

vabatahtlikult Narva piiripunkti kaudu“. Kaebaja algatas siinse haldusasja 23.02.2023

halduskohtule esitatud avaldusega, mille pealkirjaks oli „Vastuväide Politsei- ja

Piirivalveameti otsusele nr. 15.3-3.4/168-1“. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele

täpsustas kaebaja 21.03.2023 kohtule esitatud avalduses kaebuse nõuet, paludes tühistada

PPA 14.02.2023 otsus nr 15.3-3.4/168-1 ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja

ei esitanud halduskohtule vastuväidet selle kohta, et halduskohus menetles üksnes

tühistamiskaebust PPA otsuse peale. Kaebaja tõi küll kaebuses välja, et PPA pidi tuvastama

tema isikust lähtuva tegeliku ning piisavalt tõsise ohu avalikule korrale või julgeolekule, kuna

pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel korraldas PPA ka kaebaja Eestist

10(11)

3-23-422

väljasaatmise, ning menetlusdokumentides vaidlesid menetlusosalised selle üle, kas

väljasaatmine oli toimunud või mitte, aga eraldi nõudeid selles osas kaebaja ei esitanud. Seega

ei ole halduskohus vaidluse eseme määratlemisel menetlusnorme rikkunud.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu menetlusnorme järgides tuvastatud asjaoluga, et

PPA ei kohaldanud kaebaja suhtes Eesti Vabariigist lahkumise korraldamisel haldussundi.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 5 sätestab, et väljasaatmine on seaduses

sätestatud juhtudel ja korras väljasõidukohustuse sunniviisiline täitmine. Selliste toimingute

kohta tõendid puuduvad. Kaebaja allkirjastatud sooviavaldus lahkuda riigist Narva piiripunkti

kaudu kinnitab otseselt hoopis vastupidist. PPA ei saanudki kaebajat 14.02.2023 riigist välja

saata, kuna sel ajal oli tal veel (kuni 15.02.2023) kehtiv elamisluba. Kaebajale ei vormistatud

ka Eestist lahkumise ettekirjutust ega sundtäitmise toimingu protokolli. Asjas pole mingit

alust arvata, nagu oleks kaebajat ähvardanud riigist lahkumata jätmise korral politsei poolne

vägivald. Taolise ebaseadusliku halduspraktika kohta pole mistahes üldteada olevaid

andmeid. See ei olnud kaebaja esimene kokkupuude Eesti politseiga ja on äärmiselt

ebausutav, et isik allkirjastab ning esitab riigiasutusele avalduse, millega ta nõus ei ole.

Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et tõsiseltvõetav pole kaebaja väide, et ta

allkirjastas avalduse lahkuda vabatahtlikult Venemaale hirmust politseiametnike ees. Isegi kui

ta oleks neid väiteid kinnitanud suuliselt vande all, on need ilmselgelt ebausutavad ja otsitud,

olles ilmselt esitatud olukorras, kus kaebaja on alles tagantjärgi mõistnud, et tal polnud

vajadust ega kohustust PPA poolt saadetuna kohe piirile suunduda.

17. Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme. Kohus piiras kaebaja juurdepääsu riigisaladust

sisaldavale dokumendile 23.05.2023 määrusega, mida kaebaja ei vaidlustanud. On ilmselge,

et kaebaja Eesti-vastases mõjutustegevuses osalemise tausta arvestades ei saa talle

võimaldada juurdepääsu kogu teabele, mida riigil on õnnestunud tema tegevuse kohta koguda.

Kaebaja saaks kasutada andmeid Eesti riigi teabe kogumise meetodite ja võimekuse kohta

Eesti riigi julgeolekut kahjustaval moel, arvestades mh sidemeid VF-ga, kus ta praegu elab.

Ka asjas kohtuistungi korraldamata jätmine oli õiguspärane. Ringkonnakohus ei korda selle

kohta halduskohtu 18.09.2023 määruses ja ringkonnakohtu 16.05.2025 määruses toodud

põhjendusi.

18. Apellatsioonkaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et

apellatsioonkaebuse alusel on piisavalt arusaadavalt kindlaks tehtavad kaebaja etteheiteid

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise kohta, mistõttu ei ole

proportsionaalne pidada apellatsioonkaebust menetluslikult lubamatuks ega jätta see sisuliselt

läbi vaatamata.

19. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma

menetluskulu ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)