4-25-1679/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

4-25-1679

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-1679 (2590,25,001007)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

Kerli Hahndorfi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Ida

prefektuuri

Rakvere

politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 24.04.2025

otsusele väärteoasjas nr 2590,25,001007

Menetlusalune isik

Kerli Hahndorf

isikukood 48411165215; elukoht XXX; e-posti aadress:

XXX,

väärteokorras karistamata, kriminaalkorras

karistatud 1-l korral: Viru Maakohtu 03.07.2024 otsusega

nr 1-24-3591 KarS § 424 lg 1 järgi 7 kuud vangistust,

KarS § 68 lg 1 kohaldamisega kuulus ärakandmisele 6

kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel tingimisi kohaldamata 1- aastase katseajaga

(katseaaeg ajavahemikul 03.07.2024-03.07.2025)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Rakvere

politseijaoskond

asukoht: F. R. Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere linn,

Lääne-Viru maakond

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 120, 132 p 1, 133, 135, § 155-156,

maakohus otsustas:

1. Jätta Kerli Hahndorfi kaebus rahuldamata ja väärteoasjas nr 2590,25,001007

24.04.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue poolt tehtud otsus muutmata.

2. Liiklusseaduse § 127 alusel on Kerli Hahndorf kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsus edastada Kerli Hahndorfile, kohtuvälisele menetlejale ja Transpordiametile.

4-25-1679

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. 09.04.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

patrullpolitseinik Rainis Kaljuvee väärteoasjas nr 2590,25,001007 väärteoprotokolli nr AB

1501347 Kerli Hahndorfi suhtes selles, et tema 09.04.2025 kella 09.38 ajal Lääne-Viru

maakonnas Rakvere linnas Vee tn 26 juures, liikudes Vabaduse tn suunas, juhtis

mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,21 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,26 mg/l +/- 0,05 mg/l.

Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid ja väärtegu

kvalifitseeriti LS § 224 lg 1 järgi.

2. 09.04.2025 esitas K. Hahndorf vastulause väärteoprotokollile nr AB 1501347, milles

palus, et temalt ei võetaks juhtimisõigust ära. Menetlusalune isik selgitas, et juhtimisõiguseta

on tal võimatu elada, sest kasvatab üksi kolme last ja nendest kaks ei käi Rakveres koolis, ka

perearst on teises vallas. Selliselt palus ta, et talle määrataks rahatrahv, kuigi mitte

maksimaalses määras ja võimalusel osamaksetena tasumise kohustusega, sest on hetkel töötu.

3. 24.04.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue otsusega väärteoasjas nr 2590,25,001007 määrati

K. Hahndorfile LS § 224 lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel järgnevast.

3.1. K. Hahndorf pani teo toime teadlikult ja väärteo subjektiivse tunnusena luges kohtuväline

menetleja tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse. Karistust kergendavaks

asjaoluks loeti süü tunnistamist.

3.2. Vastulauses esitatut ei võetud arvesse, kuna K. Hahndorfi on varasemalt kriminaalkorras

samaliigiliste süütegude eest karistatud. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistati

menetlusalust isikut viimati kriminaalkorras 2024. aasta suvel. Viru Maakohtu 03.07.2024

otsusega nr 1-24-3591 karistati K. Hahndorfi KarS § 424 lg 1 järgi 7 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 05.06.-06.06.2024

karistusaja hulka ja ärakandmisele kuulus 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja katseajaks määrati 1 aasta. K.

Hahndorf allutati katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla ühes kohustusega järgida a KarS

§ 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustust

mitte tarvitama alkoholi. Kohus luges katseaja alguseks 03.07.2024. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

võeti K. Hahndorfilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

3.3. K. Hahndorf avaldas tehtu osas küll kahetsust, aga kohtuväline menetleja seda otsuse

koostamisel arvesse ei võtnud, kuna tal oli uue süüteo toimepanemise ajal kehtiv karistus

samaliigilise liiklussüüteo eest.

3.4. Asjaolu, et menetlusalusel isikul võib seoses kohustustega pere ees olla vaja sõiduki

juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev meeles olema ja sundima teda hoiduma

liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid,

säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Sõiduki juhtimise õigus

lihtsustab küll igapäevast elukorraldust, kuid karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav

4-25-1679

ega saa olla tema jaoks mugav, samuti peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse ja on seetõttu

teadlik liiklusnõuetest, olema teadlik ka sellest, et tema enese liiklusnõuetega vastuolus

käitumine võib põhjustada juhtimisõiguse äravõtmise.

3.5. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust

välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetluse lõpetamisele

VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

4. 29.04.2025 saabus Viru Maakohtule K. Hahndorfi kaebus väärteoasjas nr 2590,25,001007

24.04.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue poolt koostatud otsuse peale. Viru Maakohtu

02.05.2025 määrusega jäeti K. Hahndorfi kaebus käiguta ja anti 10-päevane tähtaeg kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 06.05.2025 kõrvaldas menetlusalune isik kaebuses

esinenud puudused ja kordas taotlust väärteoasjas nr 2590,25,001007 tehtud kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamise osas. K. Hahndorf tunnistas kaebuses oma süüd ja kahetses

toimepandut väga. Ta oli nõus toimepandu eest rahatrahvi määramisega, aga juhtimisõiguse

äravõtmine 6 kuuks ei võimaldaks tal üksikvanemana käia tööl ja toetada oma kolme last. K.

Hahndorf märkis, et ta on olnud pool aastat XX töötuna arvel, nüüd on otsinud tööd K koolis

ja M lasteaias ning ootab kandideerimise osas vastuseid. K. Hahndorf avaldas ka kaebuses, et

ei soovi antud asja lahendamisel kaitsja osavõttu ja on nõus kaebuse läbivaatamisega

kirjalikus menetluses. Kaebusele lisas K. Hahndorf XXX, XXX ja XXX sündinud laste

sünnitõendid, niisamuti Eesti Töötukassa poolt 06.05.2025 väljastatud tõendu K. Hahndorf

Eesti Töötukassa otsusega nr XX töötuna registreerimise kohta alates 06.11.2024. 08.05.2025

edastas K. Hahndorf kohtule tema kasutuses oleva S AS pangakonto väljavõtte perioodi

08.04.2025-08.05.2025 kohta.

5. 16.05.2025 kohtule saabunud kohtuvälise menetleja vastuskirjas K. Hahndorfi poolt

esitatud kaebuse täienduste peale palus viimane jätta K. Hahndorfi suhtes 24.04.2025

väärteoasjas nr 2590,25,001007 tehtud otsus muutmata ja selle peale esitatud kaebus

rahuldamata. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja märkis, et K. Hahndorf on kaebuses andnud vastuolulisi ütlusi,

selgitades, et juhtimisõigus on vajalik tööl käimiseks, kuid teatas samas, et ta on töötu.

Menetlusalune isik tõi juhtimisõiguse vajalikkuse põhjenduseks, et tal on ülalpidamisel kolm

last, kelle transportimiseks on juhtimisõigus vajalik. Samas tegi ta kõik selleks, et talle

juhtimisõiguse äravõtmist puudutav karistus määrataks. K. Hahndorfi poolt kirjeldatud

kohustused, majanduslik olukord oli tal ka enne õigusrikkumise toimepanemist ja ta oleks

pidanud juba enne mootorsõiduki juhtima asumist arvestama sellega, et tema

taaskordse ,,alkoholipiirmäära ületades’’ rikkumise puhul määratakse talle ilmselgelt

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Niisamuti pidanuks ta arvestama, et iga uue süüteo

toimepanemise korral lähevad karistused järjest raskemaks. Hoolimata sellest võttis K.

Hahndorf aga taaskord riski ja asus mootorsõidukit juhtima olles ületanud alkoholipiirmäära.

Sellise käitumisega näitas K. Hahndorf oma hoolimatut suhtumist, et tal puudub vähimgi

tahtmine õiguskorrast kinni pidada. Kohtuväline menetleja juhtis vastuskirjas ka tähelepanu

sellele, et K. Hahndorf on isikuks, kes tarvitas talle kohtuotsusega (Viru Maakohtu

03.07.2024 otsus nr 1-24-3591) määratud katseajal, mil ta oli kohustatud mitte tarvitada

alkoholi, alkohoolset jooki veini 2 pudelit. Talle oli sellesama kohtuotsusega määratud

lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Vaatamata eeltoodule K.

Hahndorf seaduskuulekale teele asunud ei olnud. Kohtuväline menetleja märkis, et kaebuses

on K. Hahndorf karistuse leevendamise kontekstis esile toonud oma laste vajadused, samas ei

teadvusta ta oma toimepandud õigusrikkumiste ohtlikkust. Sellest tulenevalt on K.

4-25-1679

Hahndorfile karistusena kohaldatud mootorsõiduki äravõtmine 6 kuuks proportsionaalne tema

süüga toimepandus. Ilmselgelt vajab ta enda poolt liiklusseadusest tulenevate liiklusreeglitega

täiendavat kurssi viimist. Nii tõigi kohtuväline menetleja esile, et kui isikult on mootorsõiduki

juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui

12 kuuks, siis saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui viimane sooritab edukalt

liiklusteooriaeksami.

6. 26.05.2025 edastas K. Hahndorf kohtule kirja, milles täiendas oma varasemat kaebust

sellega, et mainis juhtimisõiguse vajaduse osas, et üks tema lastest on XXX ja, et ta ise on ka

XXX. Ta on olnud üle poole aasta haiguslehel (seoses tööl läbipõlemisega) ja üksikema. Ta

on tegelenud kogu see aeg teadlikult oma tervisega. Täna on ta valmis tööle asuma, kuid ei

saa seda teha, kui temalt load ära võetakse. Samas lisas vastuses, et ta tunnistab oma süüd, aga

palub, et otsus tühistataks ja määrataks karistus rahatrahvi näol.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kaebuse esitaja K. Hahndorf kui ka kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega

kirjalikus menetluses, mistõttu kujundab kohus esmalt seisukoha, kas antud juhul on võimalik

kõrvale kalduda väärteoasja vahetust ja suulisest arutamisest ning lahendada esitatud kaebus

kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid

järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud

tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, olles tutvunud nii K. Hahndorfi

kaebuse kui ka selle täiendustega, väärteoasja nr 2590,25,001007 materjalidega ja kohtuvälise

menetleja 16.05.2025 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja

põhjendatud väärteoasjas 24.04.2025 tehtud otsuse peale K. Hahndorfi esitatud kaebuse

lahendamine kirjalikus menetluses.

8. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. 24.04.2025 väärteoasja nr 2590,25,001007 K. Hahndorfi suhtes koostatud

väärteoprotokolli AB 1501347 kohaselt heidetakse talle ette seda, et ta 09.04.2025 kell 09.38

ajal Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Vee tn 26 maja juures, liikudes Vabaduse tn

suunas, juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,26 mg/

l +/- 0,05 mg/l.

10. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht juhtida mootorsõidukit LS § 69 lg-tes 3 ja 31 nimetatud

alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 3 kohaselt

mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või

ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 kohaselt on

karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus

0,20–0,49 mg või, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 mg.

11. Kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta K. Hahndorf seda, et ta pani toime väärteoprotokollis

toodud ajal ja kohas väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi. Ta tunnistab oma

süüd selle toimepanemises. Nii tuleneb K. Hahndorfi süüd omaksvõtvatest ütlustest, et

08.04.2025 kella 16.00 paiku hakkas ta kodus alkohoolset jooki tarvitama. Ta jõi üksi kaks

0,7 l pudelit veini ja läks kella 21.00 paiku magama. 09.04.2025 hakkas ta kella 09.37 paiku

4-25-1679

koos tütrega kodust Tartu poole liikuma ja mõni hetk hiljem pidas politsei tema poolt juhitud

sõiduki Volvo S60 registreerimismärgiga nr XXX Rakvere linnas Vee tn 26 maja juures

suunaga Vabaduse tn poole kinni. Dokumendi kontrollimise ajal lasi politseinik K. Hahndorfil

puhuda alkomeetrisse, mille tulemuseks oli 0,29 mg/l suurune näit. Seejärel suundus ta koos

politseinikega Rakvere politseijaoskonda teise alkomeetri tulemuse kontrollimiseks.

Politseijaoskonnas tõenduslikku alkomeetrisse puhudes saadi K. Hahndorfi puhul näiduks

0,21 mg/l. Selliselt tunnistas K. Hahndorf ennast süüdi selles, et ta juhtis 09.04.2025 kella

09.38 paiku Rakvere linnas Vee tn 26 maja juures sõiduautot olles alkoholijoobeseisundis. Ta

väljendas ka kahetust enda teo osas, märkides, et ei osanud lihtsalt arvata, et alkomeeter võiks

tal joovet näidata, kuna ta teadis, et tal on tervisega kõik korras.

12. K. Hahndorfi poolt LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja tema

süüd selles kinnitavad ka teised väärteoasja menetlemise käigus kogutud tõendid. Tunnistaja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseini K P

ütlustest nähtuvalt sai ta 09.04.2025 koos patrullpolitseinik R K teenistusülesannete täitmise

ajal välijuhilt info, et Rakvere linnas Kunderi tn 1 maja juurest võib kella 08.00-08.30 paiku

hakata liikuma sõiduauto Volvo S60 registreerimismärgiga XXX, mille juht K. Hahndorf võib

olla alkoholijoobes. Antud info põhjal teostas tunnistaja koos paarimehega liiklusjärelevalvet

Vee tänaval ja umbes kella 09.35 paiku märkas ta kuldset värvi Volvo S60 välja keeramas

Kunderi tn 1 maja hoovist ning suundumas mööda Vee tänavat Vabaduse tänava poole.

Sõiduki juhti otsustati kontrollida. Auto peatati ja juhiks osutunud K. Hahndorfil tuvastati

koha peal joove 0,29 mg/l kohta ja tõendusliku alkomeetri näiduks 0,21 mg/l. Juht tunnistas,

et oli joonud eelneval õhtul kaks pudelit veini. Kirjeldatud faktidega haakub ka 09.04.2025

koostatud K. Hahndorfi sõiduki Volvo S60 registreerimismärgiga nr XXX juhtimiselt

kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt tunti liiklusjärelevalve teostamise käigus juhi

positsioonis olnud K. Hahdorfi suust alkoholilõhna ja otsustati ta sõiduki juhtimiselt LS § 91

lg 2 p 2 alusel kõrvaldada. Otsuse kohaselt oli K. Hahndorfi juhtimiselt kõrvaldamise aluseks

eeltoodust tulenev arvamus, et tema veres või väljahingatavas õhus võib olla alkoholi üle

lubatud piirmäära või, et ta on suisa joobeseisundis. K. Hahndorf kõrvaldati juhtimiselt

09.04.2025 kell 09.38 kuni aluse äralangemiseni. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist

nähtuvalt tuvastati 09.04.2025 ajavahemikul kell 09.55-10.01 Rakvere politseijaoskonnas

(aadressil Fr. R. Kreutzwaldi tn 5a, Rakvere) K. Hahndorfi väljahingatavas õhus tõenduslikku

alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr XX (taatlustunnistus nr XX) abil

alkoholisisaldus 0,26 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,05 mg/l, seega lõplikuks

mõõtetulemuseks oli 0,21 mg/l.

13. Kohus leiab, et eelnevalt kirjeldatud tõendid kogumis annavad aluse asuda seisukohale, et

tõendamist on leidnud K. Hahndorfi tegevuses LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivsed tunnused.

14. Kohus jagab täielikult ka kohtuvälise menetleja seisukohta selles, et K. Hahndorf pani

toime talle inkrimineeritava väärteo tahtlikult. Kohtu hinnangul vastab K. Hahndorfi tegevus

vähemalt kaudse tahtluse tunnustele (isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda). K. Hahndorfi

ütluste kohaselt alustas ta 08.04.2025 kella 16.00 paiku alkoholi tarvitamist, juues üksinda

ära kaks 0,7 l pudelit veini. Kuivõrd ta pidi järgmisel päeval kell 11.30 olema Tartus, siis läks

ta kella 21.00 paiku magama, ärkas kella 08.30 ajal, jõi kohvi ega söönud midagi. Neist

asjaoludest lähtuvalt märgib kohus, et iga keskmine mõistlik juht peab olukorras, kus ta on

eelmisel päeval üksinda tarvitanud suuremas koguses alkoholi ja peab hommikul asuma

juhtima sõidukit, erilise hoolikusega kontrollima enda võimalikku joovet. Nii peab selliselt

toimetanud juht pigem eeldama, et ta võib olla autot juhtima asudes juhile keelatud seisundis

4-25-1679

kui mitte. Kuivõrd K. Hahndorf on kohtueelses menetluses väitnud, et ta lihtsalt ei osanud

arvata, et alkomeeter tal joovet võib näidata, kuna ta tundis, et tal on tervisega kõik korras,

siis ei saa kohus küll tõsikindlalt väita, et ta seadis eesmärgiks või soovis süüteokoosseisule,

s.o joobes juhtimise tunnustele vastavat tegu teadlikult toime panna. Samas tuleb aga

rõhutada, et ta ei rakendanud ka oma seisundi kindlaks tegemiseks ühtegi meedet, mis

võimaldanuks tal kontrollida alkoholisisaldust enda veres või väljahingatavas õhus ja, mille

kontrollimiseks eelmisel päeval tarvitatud alkoholi kogus selgelt põhjust andis. Nii jättis K.

Hahndorf sellise tegevusviisiga enda joobeseisundi sedastamata ja sellega kaasneda võivad

tagajärjed juhuse hooleks. Samas pidanuks K. Hahndorf aga just sellist kontrolli enda suhtes

rakendama. Selleks andis põhjust mitte ainult eelmisel päeval tarvitatud alkoholi suur kogus,

vaid ka tema suhtes alkoholi tarvitamise ajal kohtuotsusega (Viru Maakohtu 03.07.2024 otsus

nr 1-24-3591 kohaldatud käitumiskontrolli kohustuse rikkumise sedastamise võimalus ja

sellest lähtuda võiv tagajärg karistuse täitmisele pööramise näol. Nii arvestades väärteo

toimepanemisele eelneval päeval K. Hahndorfi poolt tarbitud alkoholi kogust, samuti selleks

ajaks saadud varasemaid kogemusi seoses talle tehtud etteheidete ja karistusega juhile

keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise osas, pidi K. Hahndorf kohtu hinnangul

09.04.2025 kella 9.38 paiku mootorsõidukit juhtima asudes ja juhtides pidama võimalikuks ja

möönma seda, et ta võib olla seisundis, milles on keelatud sõidukit juhtida.

15. Kohtu hinnangul K. Hahndorfi tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei

esine. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et K. Hahndorf pani toime koosseisulise,

õigusvastase ja süülise väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi. Eeltoodud

järeldusele jõudis kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust õigesti kohaldades.

16. Käesolevas väärteoasjas on põhiliseks vaidlusküsimuseks K. Hahndorfile mõistetav

karistus, mille liigi osas on kohtumenetluse pooled eriarvamusel. LS § 224 lg 1 järgi

karistatakse süüdlast rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni 6 kuuni. Kohtuväline menetleja on K. Hahndorfile LS § 224 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo eest määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

Menetlusalune isik seevastu leiab, et juhtimisõiguse äravõtmise asemel tuleks teda karistada

hoopis rahatrahviga, tuues põhjenduseks asjaolu, et ta on üksikvanem ja juhtimisõiguse

puudumine ei võimaldaks tal tööl käia ja toetada enda kolme last (sh üks neid on tal XXX).

Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on põhjendatult leidnud, et K. Hahndorfi tuleb

toimepandu eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

17. Kohus märgib, et süüdlasele karistuse mõistmisel lähtutakse õigusteooria ja

kohtupraktika kohaselt süütegu puudutavatest keskmistest karistusmääradest, seejärel

tuvastatakse isiku süü suurus toimepandus, seda mõjutavad asjaolud ja selliselt saadud süüle

määratakse vastav karistus korrigeerides selle ülemmäära eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11).

18. K. Hahndorfil tuvastati mootorsõiduki juhtimiselt väljahingatavas õhus alkoholisisaldus

0,26 mg/l +/- 0,05 mg/l (alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg/l). Tegemist ei ole

alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15

mg/l piiri lähedale. K. Hahndorfil tuvastati kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,21 mg/l kohta. Sellise joobe tekitas K. Hahndorf

endale ise eelmisel päeval suures koguses alkoholi tarvitades, niisamuti istus ta sellises

seisundis järgmisel päeval rooli kavatsusega sõita Rakverest Tartusse pidades võimalikuks,

kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, et ta võib olla tarvitatud alkoholi hulga tulemusena juhile

keelatud seisundis. Nii peab kohus menetlusaluse isiku süüd LS § 224 lg 1 sätestatud

piirmäära mõttes (0,10–0,24 mg/l) keskmisest suuremaks. Süü suurust mõjutavate asjaoludena

arvestab kohus sellega, et K. Hahndorf ei põhjustanud tuvastatud joobeseisundis

4-25-1679

liiklusohtlikku olukorda, tema rikkumisega ei kaasnenud varalist kahju. Samas ei saa kohus

jätta tähelepanuta fakti, et kinnipidamise hetkel viibis tema autos laps. Juhtides

mootorsõidukit juhile keelatud terviseseisundis, s.o lubatud alkoholi piirmäära ületades, asetas

K. Hahndorf ohtu seega nii enda, lapse kui ka kaasliiklejate vara, tervise ja elu.

19. Kohus on seisukohal, et K. Hahndorfi tegevuses puuduvad tema karistust kergendada kui

ka raskendada võivad asjaolud. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna

arvestanud süü tunnistamist KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu.

Politsei tabas K. Hahndorfi 09.04.2025 kella 9.38 paiku süüteo toimepanemiselt, mistõttu ei

saa sellele järgnenud ülestunnistust käsitada süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena

KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et

menetlusaluse isiku poolt süüteo toimepanemiselt kinnipidamise järgselt avaldatud kahetsust

kergendava asjaoluna käsitleda ei saa, kuivõrd K. Hahndorf jätkas selliselt, isikuna, kelle

suhtes kehtis samaliigilise liiklussüüteo eest määratud karistus, uute süütegude

toimepanemist. Kohtu hinnangul on K. Hahndorfi selline kahetsuse väljendus paljasõnaline ja

tingitud pigem sellest, et ta on rikkumise toimepanemiselt vahele jäänud, kui, et ta tunneks

kahetsust toimepandu suhtes. K. Hahndorf oli uue süüteo toimepanemise eelselt üsna hiljuti,

s.o 03.07.2024, kriminaalkorras karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest, ta oli

allutatud käitumiskontrollile ja teda kohustati hoiduma katseajal alkoholi tarvitamisest.

09.04.2025 K. Hahndorfi poolt katseajal toime pandud väärtegu näitab seega ilmekalt, et

menetlusalune isik ei ole oma käitumises korrektuure teinud. Ta jätkas samaliigilise süüteo

toimepanemist, lisaks ka käitumiskontrolli reeglite rikkumist, mistõttu ei tundu menetlusaluse

isiku kahetsus mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundi tuvastamise järgselt kohtule siiras.

Kohus näeb K. Hahndorfi tegevustes, s.o eelmisel päeval suures koguses alkoholi tarvitamises

teadmisega, et järgmine hommik tuleb istuda rooli ja sõita Rakverest Tartusse, selget valikut

riskida rikkumiselt vahelejäämise võimalusega. Et see nii ka juhtus ongi K. Hahndorfis

kahetsuse esile kutsunud, mitte aga siiras tunne toimepandu suhtes. Nii leiab kohus K.

Hahndorfi süü suurust mõjuvaid asjaolusid kogumis arvestades, et tema süüd tuleb hinnata

keskmisest suuremaks.

20. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik K. Hahndorfi mõjutada edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus järgnevaga. Nagu märgitud, omab K.

Hahndorfil ühte kehtivat kriminaalkaristust samaliigilise süüteo eest. Viru Maakohtu

03.07.2024 otsusest nr 1-24-3591 nähtuvalt juhtis ta 05.06.2024 kella 13.17 paiku

mootorsõidukit olles joobeseisundis, K. Hahndorfi väljahingatavas õhus oli tol korral

alkoholisisaldus 1,06 mg/l kohta. Kohtuotsusega määrati, et ärakandmata vangistus jäetakse

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga, katseaja alguseks

loeti 03.07.2024. Sama kohtuotsusega kohustati teda KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja temalt võeti KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Järelikult on K. Hahndorf isikuks,

keda on juba varasemalt samaliigilise süüteo eest karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega.

Tasub märkida, et praeguses väärteoasjas arutluse all oleva teo pani ta toime 09.04.2025, s.o

kriminaalasjas nr 1-24-3591 määratud katseajal, mil ta oli kohustatud mitte tarvitama

alkoholi. Vaatamata kohtu poolt seatud keelule ta alkoholi siiski tarvitas ja ei teinud eelmisest

rikkumisest endale edaspidiseks isegi mitte seda järeldust, et ta vajaks alkoholi tarvitamise

korral ja seejärel sõiduki juhtimise vajaduse esinemisel enda seisundi kontrollimiseks (kuna ta

seda ise adekvaatselt hinnata ei oska) alkomeetrit. Nii nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga,

et K. Hahndorfi on vaja karistada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega. Selline seisukoht on kooskõlas ka kohtupraktikast nähtuvaga. Riigikohus on

liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb

tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo. Sellistest asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud

4-25-1679

hinnata ka süüdlaselt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Isik, kes eirab

vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele

liiklejatele ohtlik, ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas

pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras

süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal moel.

21. LS § 224 lg 1 kohaselt saab põhikaristusena isikult võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse

ära kuni 6 kuuks. Tulenevalt KarS § 67 lg-st 3 on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise

alammäär üks kuu. Seega K. Hahndorfile mõistetav karistus (s.o mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine) peaks jääma vahemikku 1-6 kuud. Praegusel juhul on kohtuväline

menetleja teinud otsuse, millega on määranud võtta juhtimisõigus ära maksimummääras ehk 6

kuuks. Kuigi kohus leidis, et K. Hahndorfi süü on keskmisest suurem ja pelgalt see asjaolu

õigustaks K. Hahndorfile karistuse määramist ülemäära piires, arvestab kohus menetlusaluse

isiku suhtes eripreventsiooni osas ka sellega, et ta pani temale etteheidetava liiklusalase

väärteo toime samaliigilise liiklusalase kuriteo eest määratud karistuse katseajal, mil tal oli

lisaks keelatud alkoholi tarvitada. Menetlusalust isikut karistati 03.07.2024 kriminaalkorras

lisaks ka juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Nimetatud karistusliigi määr K. Hahndorfi aga

uut süütegu toime panemast ära ei hoidnud. Nii peab kohus, sarnaselt kohtuvälise

menetlejaga, põhjendatuks, et K. Hahndorfi karistatakse uue süüteo toimepanemise eest

sanktsiooni maksimummääras ehk teda tuleb LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

22. Täiendavalt märgib kohus, et ei pea võimalikuks arvestada K. Hahndorfile liiklusalase

väärteo eest karistuse mõistmisel tema poolt esitatud väitega, et juhtimisõiguse äravõtmisega

kaasneks tema peres olukord, kus tal ei ole võimalik enda XXX lapsega liigelda. Kohus

selgitab, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta ainult

isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et

K. Hahndorfil oleks liikumispuue, seda ei ole ta ka ise kohtule väitnud. Nii on tema suhtes

võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. 26.05.2025 edastas K. Hahndorf

kohtule kirja, milles palus väärteootsuse muutmisel arvesse võtta, et tal on XXX, kuid antud

väide jääb paljasõnaliseks. Kohus rõhutas kaebajale juba 02.05.2025 kaebuse käiguta jätmise

määruses, et tema enda huvides on kõiki väiteid peale nende esitamist tõendada, vastasel juhul

kohus neid arvesse võtta ei saa. Samas märgib kohus, et isegi, kui kaebaja väide XXX lapse

olemasolust vastaks tõele, võib tõdeda, et XXX lapsega võib tõepoolest olla raskendatud

liigelda ilma sõiduautot kasutamise võimaluseta, kuid ühistranspordi kasutamist see ei piira.

K. Hahndorf on isikuks, kellelt on varasemalt, küll lühemaks ajaks, kuid siiski juhtimisõigus

juba korra ära võetud. Selliselt on ta kogenud, mida tähendab juhtimisõiguseta pereelu

korraldamine. Nii pidanuks ta juhul, kui see on tema enda ja pere jaoks vajalik hüve, taas kord

joobeseisundi tunnustele vastavas olukorras vältima igal juhul mootorsõiduki juhtima asumist,

kontrollima enne sellist tegevust enda tervise seisundit. Kuivõrd K. Hahndorf nii ei

toimetanud, siis tuleb ka nentida, et võimalik juhtimisõiguse äravõtmine, milline võib

karistusena saabuda keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest, pole tegelikult tema

pereelu korraldust oluliselt mõjutanud ega mõjuta ka tulevikus. Vastasel juhul oleks K.

Hahndorf teinud endast kõik sõltuva ehk eelkõige järginud kohusetundlikult liiklusseaduses

kehtestatud nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus.

23. K. Hahndorf on kaebuses lisaks välja toonud, et ta on üksikvanem ja juhtimisõiguseta ei

saaks ta käia tööl ega toetada oma kolme last. Eelneva tõestuseks esitas ta kohtule kolme

lapse sünnitõendid ja Eesti Töötukassa otsuse nr XX tema töötuna arvele võtmise kohta alates

06.11.2024. K. Hahndorf kinnitas kaebuses, et tänaseks on ta kandideerinud tööle I-V K ja

M kool ja lasteaeda ning on valmis positiivse tagasiside korral tööle asuma, kuid

4-25-1679

juhtimisõiguseta ta seda enam teha ei saaks. Kõigepealt märgib kohus, et kaebaja töökoha

argument on pigem hüpoteetilist laadi, kuivõrd puudub igasugune informatsioon, et K.

Hahndorf on tänaseks töökoha saanud. Teiseks, ei ole K. Hahndorfi poolt esitatud andmeid

selle kohta, et võimalikud töökohad vajaksid kindlasti juhtimisõiguse olemasolu. Nii märgib

kohus, et kaebaja sellekohane väide, et juhul, kui temalt võetakse kuueks kuuks juhtimisõigus

kaotaks ta ka töökoha, on tõendamata. Kohtu hinnangul on tegemist emotsionaalse väitega,

mis pigem kirjeldab ebamugavusi, millised kaasnevad vajaduse tõttu kasutada ühistransporti

või tuttavate abi, kui, et tegelikkuses tooks kaasa võimaliku töökoha kaotuse. Kohus märgib,

et kindlasti on tööle liikumine ja laste kooli/arstile vms viimine juhtimisõiguse võimaluseta

raskendatud, ebamugav, kuid karistus, mis järgneb liikluskeskkonnas äärmiselt oluliste

reeglite rikkumises (selliseks peab kohus korrektses terviseseisundis mootorsõiduki juhtimist)

ei saa ega peagi olema isikule mugav. Võttes arvesse, et K. Hahndorfi suhtes on juba eelmisel

aastal kriminaalse joobe tõttu lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud, pidid talle

need tagajärjed selgelt ettenähtavad olema ja ta oleks saanud seda oma käitumisega ära hoida.

Kuivõrd kohtu poolt määratud katseaeg ühes kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks talle soovitud mõju ei avaldanud, ei suunanud teda uuest

liiklussüüteost hoiduma, leiab kohus, et tema õiguskuulekusele käitumisele suunamiseks tuleb

reageerida eelnevast rangemalt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks igati

põhjendatud ja proportsionaalne meede K. Hahndorfi õiguskuulekale käitumisele suunama.

24. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K. Hahndorfi süüline käitumine LS § 69 lg 3 nõuete

rikkumisel on aset leidnud, see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, väärtegu on

õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi, samuti vastab K. Hahndorfile määratud

põhikaristus tema süü suurusele. Seega jätab kohus K. Hahndorfi kaebuse rahuldamata ja

väärteoasjas nr 2590,25,001007 24.04.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija A. Uue poolt K. Hahndorfi suhtes

tehtud otsuse muutmata.

25. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud

kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb K. Hahndorfil loovutada (s.t viia

ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei

tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal

juhtida. Juhul, kui K. Hahndorf tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse

talle selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Väling

kohtunik