3-24-3014/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

06.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3014

Haldusasi

I.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti ning

Justiitsministeeriumi kohusta-miseks ja kahjuhüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.11.2024 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – I.K , volitatud esindaja vandeadvokaat Ilya

Zuev

Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Kärt Kasepõld

Vastustaja II – Justiitsministeerium, volitatud esindaja

Anastasia Sanchez Fernandez

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.K määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse I.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2024 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta I.K määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.11.2024

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja ning Y, C ja Q nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas

ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2598 määrati I.K

(kaebaja, isa) suhtlemiskord tema laste C ja Q-ga (lapsed).

3-24-3014

2. Y (ema) viis lapsed ilma isa nõusolekuta 2021. a novembris Rootsi ja sealt 16.12.2021

Türgi kaudu Kasahstani.

3. Harju Maakohus tunnistas 23.02.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2598 kaebaja ja ema

vahelise lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, lõpetas nende ühise hooldusõiguse laste suhtes

ning andis laste suhtes hooldusõiguse täielikult üle isale. Kohus kohustas ema andma lapsed

üle isale.

4. Kaebaja esitas Kasahstani kohtule hagiavalduse ema vastu laste tagastamise asjas. Astana

linnakohtu tsiviilasjade kolleegium lükkas 18.05.2023 otsusega nr 7199-23-00-2а/2332

kaebaja hagi ema vastu tagasi. Kaebaja esitas selle peale kassatsioonkaebuse, mille

Kasahstani Vabariigi Ülemkohus jättis 10.07.2023 menetlusse võtmata.

5. I.K esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 07.11.2024 ja

12.11.2024), mille lõplikud nõuded olid järgmised:

–

mõista Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1 000 000

eurot ja varalise kahju hüvitis 500 000 eurot;

–

kohustada Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) ja Justiitsministeeriumi (JM) tegema

koostööd Interpoli ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada laste

seaduslik tagasitoomine Eestisse ja kohtuotsuse täitmine.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras:

–

kohustada PPA-d ja JM-i võtma viivitamatult meetmeid, et täita Harju Maakohtu

23.02.2022 määrust ja rakendada järelevalvet laste seaduslikuks tagasitoomiseks

Eestisse;

–

kohustada PPA-d edastama ema suhtes punase teate Interpoli kaudu, et hõlbustada

laste asukoha tuvastamist ja nende seaduslikku tagasitoomist;

–

kohustada PPA-d ja JM-i tegema viivitamatult koostööd Kasahstani ja Rootsi

ametivõimudega, et tagada laste viivitamatu ja seaduslik tagasitoomine Eestisse;

–

kohaldada muud abinõu kaebaja õiguste ja huvide kaitseks kohtu õiglasel

äranägemisel.

Kaebaja on jõustunud kohtulahendiga tunnistatud oma laste ainuhooldajaks. Hoolimata sellest

viis ema lapsed ebaseaduslikult Eestist välja Kasahstani, kasutades Rootsis võltsitud

dokumente, et saada lastele valepassid. Ema viis lapsed Rootsi 2021. a novembris. Kaebaja

palus 2022. a veebruaris PPA-l väljastada Interpoli kaudu punane hoiatusteade, kuid PPA ei

teinud midagi ega rakendanud meetmeid, et tagada kohtulahendi täitmine ja takistada laste

ebaseaduslikku lahkumist Euroopa Liidust. PPA tegevusetus aitas kaasa laste ebaseaduslikule

väljaviimisele ja põhjustas tõsist kahju kaebajale. Kaebaja taotles ka veel 2024. a veebruaris

PPA-lt punase hoiatusteate väljastamist, kuid see ei andnud mingit tulemust. Kuigi ema

hankis lastele valepassid, ei ole PPA teinud midagi, et algatada kriminaaluurimine.

Rikutud on määrust (EÜ) 2210/20031. Selle kohaselt peab Eesti kohtulahend, millega määrati

ainuhooldusõigus kaebajale, olema täitmisele pööratav kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Kui Eesti ametivõimud ei suutnud tagada kohtulahendi täitmist, võib see tähendada, et Eesti

on rikkunud oma kohustusi Euroopa Liidu õiguse kohaselt. Kui riik ei suuda õigel ajal

tegutseda ega rakendada vajalikke meetmeid kohtuotsuse täitmiseks, võib tekkida vastutus

Euroopa Liidu õiguse ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) rikkumise

eest.

1 Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27. november 2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste

tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000.

2(6)

3-24-3014

PPA vastutab laste ebaseadusliku lahkumise eest Euroopa Liidust. Kui lapsed suutsid lahkuda

Euroopa Liidust hoolimata olemasolevast kohtulahendist ja võltsitud dokumentide alusel,

tekib küsimus politsei ja piirivalve tegevuse osas. See võib viidata hooletusele, eriti kui

dokumente ei kontrollitud piisavalt põhjalikult või ei kontrollitud laste hooldusõiguse staatust.

Ema kasutas võltsitud dokumente, et saada Rootsis lastele valepassid. Kui PPA ei reageerinud

teadaolevatele riskidele või ei teinud Rootsi ametivõimudega piisavat koostööd, võib see

viidata PPA kohustuste rikkumisele.

Eesti riik ei ole täitnud Eesti ja Kasahstani vahelist koostöölepingut, kuna ei ole rakendanud

piisavalt meetmeid, et kaitsta kaebaja lapsi, ega toetanud nende tagasitoomist pärast

ebaseaduslikku väljaviimist Kasahstani. Rahvusvahelise koostöö puudumine võib rikkuda

rahvusvahelisi lapsekaitse norme, nt 1980. a Haagi konventsiooni.

6. PPA selgitas 18.11.2024 seisukohas, et PPA-l ei ole võimalik rakendada meetmeid

kohtumääruse täitmise tagamiseks, kuna täitemenetluse seadustiku § 3 lg 1 järgi korraldavad

täitedokumendi täitmist kohtutäiturid. Punase teate esitamist saab otsustada üksnes kriminaal-,

mitte haldusmenetluses. Isegi kui punane teade esitataks, ei aitaks see kaasa laste asukoha

tuvastamisele ega nende Eestisse tagasitoomisele. Laste tagasitoomine Eestisse ei ole

Kasahstani kohtu otsust arvestades võimalik.

7. JM selgitas 18.11.2024 seisukohas, et JM on määratud Eesti Vabariigi keskasutuseks

erinevate rahvusvaheliste instrumentide alusel, sh Haagi 1980. a konventsiooni alusel. Kui

menetlus puudutab või menetlusse on kaasatud Euroopa Liidu liikmesriik, kohaldatakse

määrust (EL) 2019/1111, mis rakendus alates 01.08.2022 ja asendab määrust nr 2210/2003.

Keskasutusena vahendab JM infot ja taotlusi välisriikide määratud keskasutusega ja Eesti

asjakohaste asutustega (nt Sotsiaalkindlustusamet, kohtud, kohalikud omavalitsused).

Keskasutusena vahendab JM oma pädevuse raames infot ja juhiseid taotleja isikuga seoses

võimalike menetluste algatamiseks välisriigis, abistab dokumentide kogumisel, vajadusel

tõlgete korraldamisel ja kui menetlus on algatatud, info ja dokumentide vahendamisega

välisriigi keskasutusega. Kuna praegusel juhul on teada, et lapsed viibivad Kasahstanis, siis ei

ole asjakohane viidata Euroopa Liidu Nõukogu määrustele, kuna Kasahstan ei ole Euroopa

Liidu liikmesriik.

JM keskasutusena on olnud kaebajaga kontaktis ja osutanud talle kaasabi vastavalt

pädevusele. JM edastas 09.12.2021 õigusabitaotluse PPA-le, mille sisuks oli kaebaja laste

võimaliku piiriületuse tuvastamine alates oktoobrist 2021. PPA 15.12.2021 vastuse kohaselt

ei ole alates 01.10.2021 fikseeritud laste ja ema piiriületust. Alates 21.12.2007, s.o pärast

liitumist Schengeni ühtse viisaruumiga ei kontrollita sisepiiridel isikute ja sõidukite liikumist

ning piiriületusi ei reguleerita. JM selgitas kaebajale võimalust edastada lapse tagastamise

taotlus, kuid selleks peab olema teada eeldatav riik, kuhu lapsed on viidud. Kaebaja edastas

08.12.2021 esialgsed dokumendid laste tagastamise menetluse algatamiseks.

Sotsiaalkindlustusamet ega PPA ei teadnud laste asukohariiki ja sellest teavitati ka kaebajat.

Suheldi nii Tšehhi, Valgevene, Kasahstani kui ka Rootsi keskasutustega. 2022. a oktoobris

edastati laste tagastamise taotlus Kasahstani keskasutusele ja suunati kaebaja kaasabi

saamiseks pädevat asutuste poole. JM saatis 27.04.2023 kaebaja esindajale Kasahstanis

asjakohased juhised, mis puudutasid sünnitunnistuste võimalikku võltsimist; edastas kaebajale

25.07.2023 hooldusõigust puudutava Eesti kohtulahendi koopia ja tõlked. Lisaks anti kaebaja

erinevates riikides olevatele esindajatele juhiseid päringutega Eesti riigiasutuste poole

pöördumiseks. Kaebaja ei ole vahepeal edastanud soovi Kasahstani keskasutusele päringu

tegemiseks lapseröövi menetluse seisu osas.

Keskasutusena taotlejale võimaliku kaasabi osutamiseks peab olema õiguslik alus –

rahvusvaheline instrument või nt riikidevaheline kahepoolne õigusabileping. Selliselt on

võimalik JM-il vahendada taotlusi, sh lapseröövi menetlustes tulenevalt Haagi 1980. a

3(6)

3-24-3014

konventsioonist. Kui rahvusvaheline instrument puudub, edastab JM taotlejale üldinfo, kuidas

konkreetses olukorras toimida (nt otse välisriigi kohtu poole pöördumine Eestis tehtud lahendi

täidetavaks tunnistamiseks ja täitmiseks). Kaebaja 22.10.2024 pöördumisele Eesti ja

Kasahstani koostöö kohta on vastanud nii JM kui ka Välisministeerium ning soovitanud

kaebajal pöörduda välisriigi kohtusse Eestis tehtud hooldusõigust puudutava lahendi

tunnustamiseks ja täitmiseks. JM-il ei ole lapseröövi menetlustes isikute tagaotsimise märgete

tegemine võimalik. Ühes riigis tehtud kohtuotsuse olemasolu ei saa olla oma olemasolust

tulenevalt lapse riigist väljaviimise takistuseks. Et lapse välisriiki viimise takistamine oleks

võimalik, tuleb kohtulahendist teavitada asjakohaseid asutusi (sh piiripunktid, lennujaamad,

sadamad jpt). Viide Eesti ja Kasahstani vahelisele koostöölepingule ei ole asjakohane, sest see

ei reguleeri koostööd perede ja laste kaitse eesmärgil. Lapseröövi reguleerib Haagi 1980. a

konventsioon, millega on liitunud Eesti ja Kasahstan. Eesti ja Kasahstani vahel ei ole

õigusabilepingut. JM ei rakenda järelevalvet lapseröövi menetluses tehtud otsuste suhtes.

Lapse tagastamise või tagastamata jätmise üle otsustab lapseröövi taotluse saanud riigi kohus

või haldusasutus. JM ei ole selles menetluses osaline, vaid üksnes info ja dokumentide

vahendaja. Välisriigi kohtul on võimalik konventsiooni järgi teha otsus ka lapse tagastamata

jätmise kohta. Kui kohus teeb lapse tagastamise otsuse, võib asjakohane kohus määrata

otsuses tingimused, mis peavad olema lapse tagastamisel täidetud. Kui neid ei täideta või neid

ei ole võimalik täita, on taotlejal võimalik paluda asjaomase riigi pädevatelt asutustelt kaasabi

otsuse täitmiseks.

Seega on algatatud laste tagastamise menetlus, millest kaebajat on teavitatud ning on

toimunud koostöö kaebaja, kaebaja esindajatega ja teiste asutustega seoses nimetatud

lapseröövi menetlusega. Kui kaebaja soovib taotleda Eestis tehtud hooldusõigust puudutava

lahendi täidetavaks tunnistamist ja seejärel täitmist Kasahstanis, on kaebajal võimalik omal

algatusel pöörduda sellekohase taotlusega välisriigi pädeva kohtu poole. Justiitsministeerium

ei ole selliste menetluste raames keskasutuseks, s.t dokumentide ja info vahendajaks.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 27.11.2024 määrusega kaebuse kohustamisnõudes

(resolutsiooni p 1), võttis kaebuse hüvitamisnõudes menetlusse (resolutsiooni p 2) ning jättis

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 7).

Asjaoludest ja asjas esitatud tõenditest selgub, et laste asukoht on teada. Lapsed elavad koos

emaga Kasahstanis ja see asjaolu on kaebajale teada juba vähemalt 2023. a kevadest saadik.

Euroopa Liidu õigus ei kuulu laste tagasitoomist puudutavas küsimuses kohaldamisele, sest

see reguleerib suhteid liikmesriikide vahel, kuid Kasahstan ei ole Euroopa Liiduga ühinenud.

Seega tuleb aluseks võtta rahvusvahelise õiguse normid. Praegust juhtumit reguleerib Haagi

1980. a konventsioon, millega liitunud riikideks on nii Eesti kui ka Kasahstan2. Sellest

konventsioonist järeldub, et selle riigi, kust laps on ära viidud, pädevus lapse tagasinõudmisel

piirdub lapse asukoha riigile avalduse ja dokumentide edastamisega (art-d 8 ja 9). Eesti

ametivõimud ei saa minna ise Kasahstani last omavoliliselt tagasi tooma. Kuna lapsed on

Kasahstani jurisdiktsiooni all, otsustab nende tagastamise üle Kasahstan (art-d 10-20).

Seejuures võib lapse asukoha riik otsustada nii laps tagastada kui ka tagastamata jätta.

Üldreeglina kuulub laps tagastamisele, kui lapse äraviimisest on möödunud alla aasta (art 12

lg 1). Pärast selle aja möödumist võib lapse asukoha riik arvestada lapse kohanemist uue

keskkonnaga ja otsustada lapse tagastamata jätmise üle (art 12 lg 2). Praegusel juhul otsustas

Kasahstani apellatsioonikohus 18.05.2023 otsusega (dtl 265-272) jätta lapsed tagastamata,

sest lapsed olid Kasahstani eluga kohanenud. Kaebaja kasseeris selle otsuse, kuid ülemkohus

ei võtnud tema kassatsiooni menetlusse. Seega on tegemist jõustunud kohtulahendiga kaebaja

laste tagastamist puudutavas küsimuses. Menetlus selles küsimuses on lõppenud ja seda

arvestades puudub kaebajal võimalus nõuda laste tagasitoomist Eestisse. Ka Eesti

2 https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/authorities1/?cid=24

4(6)

3-24-3014

ametivõimud on Kasahstani kohtuotsusega seotud ega saa vastuolus sellega tegutseda,

olenemata Harju Maakohtu lahendist hooldusõiguse küsimuses. Kohus ei saa kohustada

vastustajaid tegutsema jõustunud kohtulahendiga vastuolus. Kasahstani ametivõimud peavad

järgima Kasahstani kohtulahendit, mis näeb ette laste jätmise Kasahstani ema juurde. Kaebaja

läbis ise Kasahstani kohtumenetluse ja teab kohtuotsusest juba alates 2023. a maist. Seega

puudub kaebajal kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus ja see tuleb tagastada (HKMS §

121 lg 2 p 1). Samadel põhjustel jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. I.K palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.11.2024 määruse resolutsiooni

punkt 1, millega kohus tagastas kaebuse kohustamisnõudes, ja teha uus määrus, millega võtta

kaebus selles osas menetlusse.

Kaebuse eesmärk on rõhutada, et Eesti riigil on kohustus aktiivselt osaleda laste tagastamise

protsessis, tagades Harju Maakohtu otsuse täitmise ka rahvusvahelisel tasandil. Selle täitmine

peab olema tagatud ka teistes riikides vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ja Euroopa

Liidu õigusaktidele. Eesti ametivõimud on jätnud kasutamata kõik võimalused

rahvusvaheliseks ja diplomaatiliseks koostööks laste tagastamise küsimuses. Kaebus ei nõua

omavolilist sekkumist teise riigi jurisdiktsiooni, vaid rõhutab vajadust kasutada diplomaatilisi

kanaleid ja rahvusvahelist koostööd (nt 1980. a Haagi konventsiooni alusel), et tagada laste

tagasitoomine vastavalt Eesti kohtulahendile, mida Eesti riik siiani ei ole teinud. See

lähenemine on ebaõiglane ning ei vasta riigi kohustustele kaitsta oma kodanike ja laste õigusi.

Harju Maakohtu 23.02.2022 lahend nr 2-21-2598 on jõustunud ja Eesti ametivõimud peavad

selle täitmise tagama. Eesti kohtulahend on täitmisele pööratav ka teistes riikides vastavalt

määrusele (EÜ) nr 2210/2003. Eesti riigil on vahendid ja kohustus teha koostööd Kasahstani

ametivõimudega diplomaatiliste kanalite kaudu, et arutada laste tagastamise küsimust ja jõuda

lahenduseni, mis tagab laste õiguste kaitse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

11. HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu

tegemist. Kaebaja esitas kaebuses nõude kohustada PPA-d ja Justiitsministeeriumi tegema

koostööd Interpoli ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada laste seaduslik

tagasitoomine Eestisse ja 23.02.2022 Harju Maakohtu määruse nr 2-21-2598 täitmine.

Määruskaebuses on kaebaja märkinud, et Eesti ametivõimud peavad kasutama diplomaatilisi

kanaleid ja tegema rahvusvahelist koostööd, et tagada laste tagasitoomine vastavalt jõustunud

Harju Maakohtu 23.02.2022 lahendile nr 2-21-2598. Seega on kaebaja kohustamisnõude

eesmärgiks kohustada Eesti ametivõime tegema toiminguid, tagamaks laste tagastamine

Eestisse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohus ei saa kohustada vastustajaid

sellist nõuet täitma. Halduskohus selgitas õigesti Haagi 1980. a konventsioonile tuginedes

Eesti riigi pädevust ja seda, et laste Eestisse tagastamise küsimuses on olemas jõustunud

kohtuotsus, mille järgi tuleb jätta lapsed Kasahstani. Eesti ametivõimudel ei ole võimalik selle

otsusega vastuolus nõuda laste tagastamist, sõltumata Harju maakohtu 23.02.2022 lahendis

määratust ja selle täidetavusest. Sellist võimalust ei tulene ka rahvusvahelistest kokkulepetest

või Euroopa Liidu õigusaktidest, sh kaebaja viidatud määrusest (EÜ) 2210/2003. Nimetatud

5(6)

3-24-3014

määrust asendab praeguseks määrus (EL) 2019/11113, kuid tegemist on määrusega, mis

puudutab vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist

teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Seega see praeguses olukorras, kus lapsed viibivad

Kasahstanis, ei kohaldu.

12. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Eesti asutustelt diplomaatiliste kanalite

kasutamist oma huvide ja/või perekonnapõhiõiguste kaitseks. PS § 13 lg 1 näeb ette riigi

kohustuse kaitsta oma kodanikke välisriikides, kuid see kohustus seondub selgelt Eesti

kodanikega. Kaebaja on kohtute infosüsteemi andmete kohaselt USA, mitte Eesti kodanik.

13. Eelnevast tulenevalt tagastas halduskohus põhjendatult kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel. Seega jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.11.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

14. Määruse avaldamisel tuleb asendada kaebaja, tema laste ja laste ema nimi tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 Nõukogu määrus (EL) 2019/1111, 25. juuni 2019, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku

vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti

sõnastatud).

6(6)