2-24-17406/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-17406

Tsiviilasi

N.R-i võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): N.R (isikukood XXX)

Usaldusisik: Küllike Mitt

Võlausaldajad:

1) L F AS (registrikood xxx)

2) T B AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood xxx)

3) H B AS (registrikood xxx)

4) B AS (registrikood xxx)

5) I D AS (registrikood xxx)

6) I F AS (registrikood xxx)

7) E AS (registrikood xxx)

8) P F OÜ (registrikood xxx)

9) M B p.l.c (registrikood xxx)

10) B F OÜ (registrikood xxx)

11) O OÜ (registrikood xxx)

12) AS S (registrikood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.R-i maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Jätta E AS-i vastuväide võlgade ümberkujundamiskavale rahuldamata.

3. Kinnitada N.R-i esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurodes)

Kõrvalnõue

(eurodes)

Kohustuse

kogusumma

(eurodes)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

Kohustuse

täitmise

ulatus

(eurodes)

Kohustuse

täitmise

ulatus/põhikohus

tuse täitmise

ulatus %-des

suurus

L F AS

15 495,54

624,44

16 119,98

74×214,93 €

1×215,16 €

16 119,98

100%/100%

T B AB (publ.)

Eesti filiaal

11 583,05

462,16

12 045,21

74×160,60 €

1×160,81 €

12 045,21

100%/100%

H B AS

1900,21

85,01

1985,22

74×26,47 €

1×26,44 €

1985,22

100%/100%

H B AS

2611,69

97,16

2708,85

74×36,12 €

1×35,97 €

2708,85

100%/100%

H B AS

2255,47

70,15

2325,62

74×31,01 €

1×30,88 €

2325,62

100%/100%

B AS

6447,64

351,46

6799,10

74×90,65 €

1×91,00 €

6799,10

100%/100%

B AS

2671,63

107,39

2779,02

74×37,05 €

1×37,32 €

2779,02

100%/100%

I D AS

1408,58

36,56

1445,14

74×19,27 €

1×19,16 €

1445,14

100%/100%

I F AS

1771,30

46,99

1818,29

74×24,24 €

1×24,53 €

1818,29

100%/100%

E AS

655,80

16,22

672,02

74×8,96 €

1×8,98 €

672,02

100%/100%

P F OÜ

4313,58

92,28

4405,86

74×58,75 €

1×58,36 €

4405,86

100%/100%

M B p.l.c

1832,43

32,93

1865,36

74×24,87 €

1×24,98 €

1865,36

100%/100%

B F OÜ

1918,83

36,73

1955,56

74×26,07 €

1×26,38 €

1955,56 €

100%/100%

O OÜ

2559,16

58,09

2617,25

74×34,90 €

1×34,65 €

2617,25

100%/100%

AS S

100,29

20,00

120,29

74×1,61 €

1×1,15 €

120,29

100%/100%

KOKKU:

59 662,77

59 662,77

4. Kohustada N.R-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10.

juulil 2025 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Küllike Mitt.

6. Kohustada N.R-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. augustiks 2026 ning edaspidi iga

aasta 10. augustiks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

7. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande N.R-i

võlgade

ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.

8. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud N.R-i kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

9. Määrata N.R-i usaldusisiku Küllike Mitti tasuks 2616,90 eurot.

9.1. Usaldusisiku tasu 2616,90 eurot maksta välja kohtu deposiidist OÜ-le Õigusbüroo

Faktootum (registrikood 10609096, pangakonto nr xxx Swedbank AS), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

9.2. N.R-il on õigus taotleda kohtu deposiiti enamtasutud 18,10 euro tagastamist.

10. Tühistada Viru Maakohtu 4. detsembri 2024 määrusega tsiviilasjas 2-24-17406

maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud käsutuskeeld ja N.R-i vara suhtes

läbiviidava sundtäitmise peatamine.

11. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

12. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(FIMS § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. N.R (avaldaja, võlgnik) esitas 18. novembril 2024 Viru Maakohtule

maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Võlgnikul ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Võlgnikule

kuulub kinnisasi asukohaga XXX (mis on ostetud eluasemelaenuga 2016. a, viimane makse

on 2036. a). Võlgniku igakuine sissetulek on 1744 eurot kuus, väljaminekuid on ca 1006

eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi kokku 64 465 eurot. Võlgniku suhtes ei ole algatatud

täitemenetlusi. Võlgnik tõi makseraskuste põhjusena välja, et ta otsustas passiivselt raha

teenida. Võttis palju laene ja talle palju raha lubanud firma osutus kelmiks. Nüüd ei saa

võlgnik tagasi maksa 2024. a juunist 2024. a augustini võetud laene. Ta oli sunnitud võtma

lisalaene, mida nüüd vajalikus summas tasuda ei suuda.

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 4. detsembri 2024 määrusega menetlusse,

nimetas võlgniku usaldusisikuks Küllike Mitti (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes

toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Maakohus määras 27. jaanuari 2025 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiidi suuruseks 2635 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.

4. Usaldusisiku 3. jaanuari 2025 hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobiv võlgade ümberkujundamise menetlus.

5. Maakohus algatas 7. märtsi 2025 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise

menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 6. mai 2025 ning pikendas 22. aprillil 2025

tähtaega 16. maini 2025.

6. Usaldusisik esitas 16. mail 2025 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava

(kava).

6.1. Kava kohaselt taotleb võlgnik pandiga tagamata rahaliste kohustuste ümberkujundamist

kohustuse täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad

kohustused on kokku 59 662,77 eurot.

6.2. Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida

pankrotimenetlust. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 1660 eurot (neto). Võlgniku

hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda kava järgsete kohustuste katteks igakuiselt ~800

eurot.

6.3. Võlgniku pankroti väljakuulutamise korral muutuksid sissenõutavaks vähemalt kõik

isiklikult võlgniku vastu suunatud nõuded, mida teadaolevalt on vähemalt ~ 76 700 eurot.

Võlgniku pankroti korral saab prognoosida pankrotivarasse laekumisi vara realiseerimisest

ning sissetulekust kinnipidamistest. Eeldusel, et võlgnikule kuuluv vara õnnestub realiseerida

vara- ja võla nimekirjas kalkuleeritud hinnaga 44 472 eurot, tuleb müügitulemist arvestada

esmajärjekorras maha tehingukulud, varaga seotud majandamis- jms kulud ning

pankrotimenetluse kulud ca 10% ulatuses, s.o 4447 eurot. Korteriomandi müügitulemist tuleb

eelisjärjekorras rahuldada S Pank AS-i hüpoteegiga tagatud nõue summas ~ 17 071 eurot.

Seega jääks vara müügitulemist pandiga tagamata võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ~ 22

954 eurot. Pankrotimenetluse ajal saaks pankrotihaldur teha võlgniku teadaolevatest

sissetulekutest (~ 1660 eurot/kuus) kinnipidamisi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ~ 624

€/kuus, ehk aastas ~ 7488 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses oleks võlgnikul

teadaolevatest sissetulekutest kohustus teha võlausaldajatele eraldisi eelnimetatud 75%

ulatuses, ehk ~ 468 €/kuus, kahe aasta jooksul ~ 11 233 eurot. Seega oleks võlgniku

pankrotimenetluse korral võimalik rahuldada pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid ~ 41

675 eurot (ehk ~ 69,85 %).

6.4. Kavast jäävad välja S Pank AS-i (hüpoteegipidaja) nõue 17 070,96 eurot, S AS-i

sissenõutavaks muutumata nõuded 3500 ja 4200 eurot.

Kava järgi jääb võlgniku korteriomand realiseerimata ja võlgnik täidab hüpoteegiga tagatud

nõuet vastavalt krediidiandjaga sõlmitud algsele lepingule (jääk 17 070,96 eurot; hüpoteegiga

tagatud nõuet saab ümber kujundada ainult pandipidaja nõusolekul; pandipidaja ei ole

nõusolekut andnud).

Pandiga tagamata isiklike võlakohustuste rahuldamiseks tasub võlgnik võlausaldajatele

igakuiselt ~ 796 eurot, mis võimaldab tal 75 kalendrikuu (s.o 6,25 aasta) jooksul rahuldada

need 100%.

Õppelaenude käenduskohustused (S AS-i ees maksimaalselt 3500 eurot ja 4200 eurot) ei ole

lähiajal sissenõutavaks muutuvad (vähemalt mitte tervikuna); puudub alus ka arvata, et nende

lepingute põhivõlgnikud ei täida tulevikus enda kohustusi korrektselt; igakuised õppelaenude

tagasimaksete suurused on väikesed ning nendest tulenevat vastutusriski ning mõju võlgniku

maksevõimele võib käesoleval hetkel hinnata väheseks. Seetõttu jäävad õppelaenude

käenduskohustused ümberkujundamiskavast välja.

6.5. Kava koostamisel on arvesse võetud võlausaldajate seisukohad. Usaldusisik toimetas

kava võlausaldajatele kätte (dtl 1982).

1) L F AS nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga (dtl 2033).

2) T B AB (publ.) Eesti filiaal nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga

(dtl 2034).

3) H B AS nõustus nõuete suuruse ja nende ümberkujundamise viisiga (dtl 2036).

4) B AS nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga (dtl 2038).

5) I D AS nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga (dtl 2040).

6) I F AS ei ole usaldusisiku antud tähtaja jooksul seisukohta esitanud, mistõttu tuleb

FIMS § 25 lg 1 alusel lugeda, et ta on nõude suuruse ja selle ümberkujundamise

viisiga nõustunud (dtl 2041).

7) E AS ei nõustunud ümberkujundamiskavaga (dtl 2046-2047). E AS hinnangul on

6-aastane ümberkujundamise menetlus liiga pikk olukorras, kus täidetakse vaid

põhinõuded. Võlausaldajad on ümberkujundamisega halvemas olukorras kui

pankrotimenetluses. Ainuüksi elukoha kaotus ei saa olla ümberkujundamise

eesmärgiks. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult

kiiresti.

8) P F OÜ (dtl 2083) nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga.

9) M B p.l.c (dtl 2087) ei ole usaldusisiku antud tähtaja jooksul seisukohta esitanud,

mistõttu tuleb FIMS § 25 lg 1 alusel lugeda, et ta on nõude suuruse ja selle

ümberkujundamise viisiga nõustunud.

10) B F OÜ (dtl 2084) nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga.

11) O OÜ (dtl 2090) nõustus nõude suuruse ja selle ümberkujundamise viisiga.

12) AS S (dtl 2092) ei ole usaldusisiku antud tähtaja jooksul seisukohta esitanud, mistõttu

tuleb FIMS § 25 lg 1 alusel lugeda, et ta on nõude suuruse ja selle ümberkujundamise

viisiga nõustunud.

6.6. Usaldusisik ei nõustu E AS-i seisukohtadega. Võlausaldaja ei ole vastuväitega esitanud

tõendeid ega põhistust. Kava on koostatud võlgniku ja võlausaldajate huve arvestades.

Võlgniku eesmärk ületada makseraskused väljaspool täite- või pankrotimenetlust on võlgade

ümberkujundamise eesmärgiga kooskõlas. Kava järgi tasutakse 100% võlausaldajate

õiguspärastest nõuetest (mitte üksnes põhinõuded). Kavaga ei ole kohustusi vähendatud.

Juhul, kui vähendada kava pikkust, tuleks vähendada ka võlausaldajate nõuete rahuldamise

ulatust, mis riivaks võlausaldajate huve rohkem. Pankrotitesti kohaselt oleks pankroti

väljakuulutamise korral võimalik pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid rahuldada mitte

enam kui ca 69%. Seega on võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajate huvid

paremini kaitstud kui pankrotimenetluses.

E AS ei ole võlgnikule laenu väljastamisel kontrollinud nõuetekohaselt võlgniku

maksevõimet ning on rikkunud selliselt vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu

kohaldub VÕS § 4034 lg 7 tagajärg. Kavas on arvestatud E AS-i põhinõude jäägiks 655,80

eurot ja usaldusisiku nimetamise seisuga seadusjärgse intressi suuruseks 16,22 eurot. E AS ei

ole võla arvestust vaidlustanud. Kavaga rahuldatakse mõlemad nõuded 100%, s.o teiste

võlausaldajatega võrdsetel tingimustel.

6.8. Võlgnik soovib kavaga kujundada ümber 12 võlausaldaja pandiga tagamata nõuded

kokku 59 662,77 eurot. Kava kohtule esitamise hetkeks on kavaga selgesõnaliselt nõustunud

kaheksa võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 55 186,81 eurot. Lisaks tuleb lugeda

kavaga nõustunuks veel kolm võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 3803,94 eurot. Seega

on kavaga nõustunud 11 võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad kokku 58 990,75 eurot

(99%) pandiga tagamata võlausaldajatest. Usaldusisik palub jätta kohtul E AS-i vastuväide

arvestamata või rahuldamata.

7. Usaldusisiku hinnangul on kavas kirjeldatud viisil võlgniku võlgade ümberkujundamine

võimalik. Võlgade ümberkujundamise menetluses on võlausaldajate huvid paremini kaitstud

kui pankrotimenetluses. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku reaalse maksevõimega ning

kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita, samas säilitada

enda perekonnale eluaseme. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et võlgnik

täidab 75 kuu jooksul kõik usaldusisiku nimetamise ajaks teadaolevad põhjendatud pandiga

tagamata nõuded. Võlgnik on igati motiveeritud vara müügi vältimise ja võlgnevuste tasumise

nimel pingutama ning ümberkujundamiskava alusel nõuded rahuldama.

8. Usaldusisik esitas 3. jaanuaril 2025 ja 16. mail 2025 tasu taotlused, milles palub määrata

enda tasuks kokku tasu 2616,90 eurot (sh käibemaks). Usaldusisik palub kanda tasu OÜ-le

Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus

usaldusisikul ülesannete täitmisele 35 h 45 min (tunnitasuga 60 eurot, lisandub käibemaks).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

10. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos

ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).

11. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust

kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte

ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast

ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

12. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud või tuleb FIMS § 24 lg 2

järgi nõustunuks lugeda peaaegu kõik võlausaldajad.

12.1. Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuivõrd võlausaldajad I F AS, M B p.l.c, AS S ei

ole usaldusisikule tähtaja jooksul seisukohta esitanud, tuleb lugeda, et nad on nõude

suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg 1). Seega on kava ja nõuetega nõustunud 11

võlausaldajat, kelle nõuded on kokku ca 99%.

12.2. Kohus ei nõustu võlausaldaja E AS-i vastuväitega. Võlgade ümberkujundamise

eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures

arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3).

Asjakohatu on seega võlausaldaja viide täitemenetluse eesmärkidele.

E AS ei vaidle vastuväites vastu enda kavaga kinnitatud nõude suurusele. Usaldusisik on ka

õigesti ja jälgitavalt kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist võlgnikule

laenu andmisel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 alusel ja teinud jälgitavad ja

kontrollitavad VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestused (dtl 1974-1975).

E AS vaidleb vastu kava pikkusele. Usaldusisik on kava pikkuse määramisel võtnud arvesse

võlgniku igakuiste osamaksete võimekust. Kava järgi kuulub tasumisele kõigi võlausaldajate

põhjendatuks loetud põhi- ja kõrvalnõuded 100%. Seega on ekslik võlausaldaja väide, et

kavaga rahuldatakse „eeldatavalt võlausaldajate põhinõudeid“. Kava pikkusega 75 kuud on

eelnevat arvestades võlausaldajate huvides. Samuti ei ole tegemist kohtupraktika vaates

ebatavaliselt pika kavaga. Võlausaldaja seisukohti arvestades ei olekski sisuliselt kunagi

võlgade ümberkujundamine võimalik, kui sellega võimaldatakse kohustuse täitmise tähtaja

pikendamine. Samas on tegemist FIMS § 20 lg-s 1 ühe lubatud ümberkujundamise viisiga

ning järelikult on esitatud kava võlgade ümberkujundamise eesmärgiga kooskõlas.

Võlausaldaja leiab, et võlausaldajad ei tohiks sattuda võlgade ümberkujundamise menetluses

oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleks pankrotimenetluses.

Usaldusisik on teinud nn pankrotitesti (dtl 1978). Selle järgi on kava võlausaldajatele soodsam

kui võlgniku pankrotimenetlus. Võlausaldaja ei ole põhjendanud, miks ta usaldusisiku nn

pankrotitesti põhjendustega ei nõustu ega ole toonud välja alternatiivset seisukohta või

arvutusi.

Võlausaldaja vastuväited jäävad kokkuvõttes paljasõnaliseks ega põhine konkreetsel kaval.

Kohus jätab E AS-i vastuväite kavale rahuldamata.

13. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks

kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud FIMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud

nõuetekohased dokumendid ning kas esineb FIMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.

13.1. Usaldusisik esitas 16. mail 2025 kinnitamiseks kava. Koos kavaga on usaldusisik

esitanud kohtule mh FIMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

13.2. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

14. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse

(FIMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on pandiga tagamata nõudeid 12 võlausaldaja ees kokku 59

662,77 eurot. Usaldusisik on kohustuste tuvastamisel hinnanud nende tõendatust ja

õiguspärasust (FIMS § 20 lg 3, dtl 1969-1977).

Võlgnik on kavaga taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist

kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Eelviidatud sätte teise lause

kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme

kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut

abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste

ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva

vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi

nõude rahuldamisel.

Usaldusisik on õigesti viidanud, et võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik

võlgniku kohustused kokku 76 700 eurot. Usaldusisiku pankrotitesti (dtl 1978) järgi oleks

võlgniku pankrotimenetluse korral võimalik rahuldada pandiga tagamata võlausaldajate

nõudeid ~ 41 675 eurot (ehk ~ 69,85 %). Usaldusisiku seisukoht on jälgitav ja kontrollitav.

Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et pankrotimenetluse korral saaks pandiga tagamata

võlausaldajate nõudeid rahuldada väiksemas ulatuses kui kavaga rahuldamisele kuulub.

14. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (FIMS § 20 lg 1 p 2). Võlgnik

teeb esimese makse 10. juulil 2025 ning kava täidetakse hiljemalt 10. septembril 2031.

15. Võlgnik võttis laene seoses nn investeerimiskelmuse ohvriks langemisega. Laenuraha

kandis ta edasi kelmidele. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada kelmuse

ohvriks langemisega tekkinud makseraskused ning vältida pankrotimenetlust.

Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Kava kohaselt

on võlgniku igakuine sissetulek ca 1660 eurot (töötasu). Usaldusisiku kinnituse järgi tasub

kava raames enda sissetulekutest igakuiselt ca 800 eurot, seejuures jääb võlgniku

igapäevasteks kuludeks ca 860 eurot. Võlgniku istungi antud kinnitusel aitab teda võimaluste

piires ka tema täisealine poeg. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu

arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi on võlgnikul võimalik

püsivat maksejõuetust vältida.

16. Kohtu hinnangul on täidetud FIMS § 26 lg 2 alused kava kinnitamiseks ning kohus

kinnitab kava.

17. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

17.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused.

Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu

ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1

p-s 1 nimetatud asjaolusid.

17.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades

tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).

17.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või

kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3

ja 4).

17.4. Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui

võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette

nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud

tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

18. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 4.

detsembri 2024 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

19. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab

võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).

20. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. augustiks 2026

ning edaspidi iga aasta 10. augustiks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik

kohtule.

21. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

22. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 2616,90 eurot (35 tunni 45 min eest tunnitasuga 60

eurot, millele lisandub käibemaks).

22.1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

22.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 60 eurot (koos käibemaksuga 73 eurot) on

põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5

ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud

ajakulu oma ülesannete täitmiseks 35 tunni 45 min ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud

võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate

nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku

võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega

määrab kohus usaldusisiku tasuks 2616,90 eurot, s.o (35,75 h × 73 eurot).

22.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 2635 eurot.

Usaldusisiku tasust (2616,90 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina

tasutud summa arvel OÜ-le Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS §

54 lg 9).

Seega on võlgnik deposiiti enam tasunud 18,10 eurot. Kohus selgitab, et võlgnikul on õigus

taotleda selle summa tagastamist. Taotluses tuleb märkida, kelle ja millisele pangakontole

deposiiti jäänud summa tagastamist taotletakse.

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)