2-24-12485/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-12485

Tsiviilasi

J K pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise

menetlus

Menetlustoiming

Võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik: J K (isikukood XXX)

Pankrotihaldur: Svetlana Pilden

Vastuväite saanud võlausaldajad:

1. P G OÜ (registrikood xxx)

2. B AS (registrikood xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J K pankrotimenetluses pankrotihaldur Svetlana Pildeni esitatud

võlausaldajate nimekiri järgmiselt:

1.1. Võlausaldajate muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (II järgu

nõuded, pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2):

Jr

k

Võlausaldaja nimi, registri- või

isikukood

Nõude suurus

(eurodes)

Jaotis

Võlgniku

vastuväide

AS I (registrikood xxx)

304,40

11,13%

Ei

C E AS (registrikood xxx)

2430,15

88,87%

Ei

Kokku:

2734,55

100%

2. Jätta J K pankrotimenetluses tunnustamata P G OÜ (registrikood xxx) nõue

2533,59 eurot.

3. Jätta J K pankrotimenetluses tunnustamata B AS-i (registrikood xxx) nõue

8516,26 eurot.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

5. Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saata määrus pankrotihaldurile, võlgnikule ja vastuväite saanud

võlausaldajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või

vastuväite saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei

rahuldatud, esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetatuks lugemisest pankrotiseaduse

(PankrS) § 6 lg 3 esimese lause järgi (viie päeva möödumisel postitamisest, sh e-toimiku

kaudu).

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus kuulutas 14. oktoobri 2024 määrusega välja J K (võlgnik) pankroti ja

algatas kohustustest vabastamise menetluse. Sama määrusega nimetas kohus võlgniku

pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (pankrotihaldur) ning avaldas teate pankroti

väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene

üldkoosolek toimus 11. novembril 2024. Võlausaldajad olid kohustatud esitama oma

nõuded pankrotihaldurile hiljemalt 14. detsembriks 2024.

2. Pankrotihaldur esitas 25. mail 2025 kohtule taotluse kinnitada võlausaldajate lõplik

nimekiri ning määrata võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärk ja jaotised.

2.1 Pankrotihaldur teatas esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete

esitamise võimalusest ning tähtajast väljaandes Ametlikud Teadaanded 17. detsembril

2024. Võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise tähtaeg oli 17.

jaanuar 2025. Nõuetele ja nõuete rahuldamisjärkudele ei esitanud vastuväiteid võlgnik ega

ükski võlausaldaja.

2.2. Pankrotihaldur esitas vastuväite P G OÜ nõudele täies ulatuses, s.o 2533,59 eurot

ning B AS nõudele täies ulatuses, s.o 8516,26 eurot. Pankrotihaldur asus seisukohale, et

vastuväite saanud võlausaldajad ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

palus neil nõuded ümber arvutada. Vastuväite saanud võlausaldajad pankrotihalduri

vastuväitele oma seisukohta ei ole avaldanud ega nõuet ümber arvutanud.

AS I ja C E AS on esitanud nõuded ümber arvestatult, s.o arvestades võlgniku tehtud

tagasimakseid ning nende tasaarvestamist põhivõlaga, mistõttu nimetatud nõuete osas

vaidlus puudub.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud võlausaldajate nimekirjaga, leiab, et see tuleb kinnitada.

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 1 kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja

kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused

sisuliselt, määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab

võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle

haldurile määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud

pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige

vastuväidete ja seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. PankrS §

1003 lg 3 kohaselt loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus

tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui

vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub.

5. Kohus lahendab pankrotihalduri esitatud vastuväited P G OÜ ja B AS-i nõuetele.

5.1. Üldistatult tugineb pankrotihaldur vastuväidete esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) §

4034 lg 13 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele võlausaldajate

poolt. Pankrotihaldur on seisukohal, et vastuväite saanud võlausaldajad ei ole võlgnikuga

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise

nõudeid ja on jätnud tuvastamata võlgniku tegeliku krediidivõime. Riigikohus on

selgitanud, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 15). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kuigi võlausaldajad on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, ei ole laenumaksete ümberarvestust

võlgnikule, pankrotihaldurile või kohtule esitanud.

5.2. Vaidlust ei ole selle üle, et P G OÜ ja B AS nõuded, millistes pankrotihaldur esitas

vastuväite, tulenevad tarbijakrediidilepingutest, mille kontrollimise kohustus on nii

pankrotihalduril kui kohtul.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on 24. novembri 2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 selgitanud, et teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2

kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud,

siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel

(s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine

lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab

muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav

ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust

(KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning

millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise

püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures

summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine

on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui

ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel),

siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda

seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib

anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et

on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel

tingimustel.

5.3. P G OÜ esitas pankrotihaldurile 2. detsembril 2024 nõudeavalduse 2533,59 eurot,

mis koosneb krediidi põhivõlast 2271,29 eurot, intressivõlast 251,33 eurot, viivisevõlast

0,97 eurot ning sissenõudmiskuludest 10 eurot.

Nõudeavalduse kohaselt on nõude aluseks 5. märtsil 2018 sõlmitud krediidikonto leping nr

xxx. Nõudeavalduses ei ole selgitatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega

seonduvalt. Usaldusisikule 15. oktoobril 2024 esitatud selgitustes (dtl 346-357) märkis

võlausaldaja, et võlausaldaja kontrollis lepingu sõlmimisel võlgniku krediidivõimet küsides

võlgnikult infot tema regulaarsete sissetulekute, kohustuste, majapidamiskulude kohta,

kontrolliti võlgniku varasemat maksekäitumist ning kontrolliti 5. märtsil 2018

maksehäireid Creditinfo.ee-st ja Taust.ee-st. Võlgniku esitatud andmeid kontrollis

võlausaldaja võlgniku pangakonto väljavõttega.

Vastavalt võlgniku pangakonto

väljavõttele arvestas võlausaldaja võlgniku kolme kuu keskmiseks sissetulekuks 444,51

eurot ning regulaarsete finantskohustuste suuruseks 53,49 eurot. Võlgniku kuludeks

arvestas võlausaldaja ka igakuised majapidamiskulud 150 eurot. Võlgniku

krediidivõimekuse arvutuses arvestas võlausaldaja ka krediidikonto kuumakset 142,70

eurot. Võlgniku krediidivõimekust kinnitas ka krediidivõimelisuse arvutus, mille kohaselt

oli võlgnikul pärast igakuiste kohustuste ja kulude katmist veel täiendav reserv 98,32 eurot

(444,51 – 53,49 – 150 – 142,70 = 98,32).

5.4. Pankrotihaldur esitas 17. detsembril 2024 P G OÜ nõudele vastuväite täies ulatuses,

s.o 2533,59 eurot (dtl 438). Pankrotihaldur leidis, et võlausaldaja ei ole võlgniku

krediidivõimelisust nõuete kohaselt hinnanud. Võlgniku kontole on laekunud erinevaid

laenusummasid, sh 11. oktoobril 2017 B AS-lt 1500 eurot ja 23. novembril 2017 T B AB-

st 2000 eurot. Samuti nähtuvad pangakonto väljavõttelt regulaarsed väljamaksed AS-le S

Pank laenu põhiosa ja intresside katteks 84 eurot. Pankrotihaldur asus seisukohale, et

võlausaldaja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus nõude ümber

arvestada.

5.5. P G OÜ pankrotihalduri vastuväitele oma seisukohta ei ole avaldanud ega arvestanud

nõuet ümber.

5.6. Kohus leiab, et P G OÜ nõue 2533,59 eurot tuleb jätta tunnustamata. Halduri

vastuväide 2533,59 eurot on põhjendatud.

Kohus nõustub halduriga, et kui krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist võlgniku

esitatud pangakonto väljavõtet (dtl 374-383) krediidiandjale nõutava hoolsusega hinnanud,

ei oleks ta saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline. Võlausaldaja järeldas

pangakonto väljavõttest, et võlgnikul on kohustusi teiste krediidiandjate ees vaid 53,49

eurot kuus I AS-i ees. Samas nähtub võlgniku pangakontolt, et võlgnik tegi P G OÜ-le

makseid juba 5. septembrist 2017 (dtl 375), mis viitab, et võlgnikul oli varasemaid

kohustusi ka P G OÜ ees, millega ei ole laenu andmisel arvestatud. Samuti on võlgniku

pangakontole laekunud 11. oktoobril 2017 1500 eurot B AS-ilt (dtl 376), 23. novembril

2017 T B A (Publ.) Eesti Filiaalilt 2000 eurot (dtl 379) ja 23. novembril 2017 I AS-ilt

1960 eurot (dtl 379). Lisaks nähtuvad võlgniku pangakontolt maksed lepingu põhiosa ja

intressi katteks AS-ile S Pank (nt 2. oktoober 2017, dtl 375).

Võlausaldaja ei ole tuvastanud (nt küsides võlgnikult täiendavat infot), kui suur oli

võlgniku tegelik laenukoormus ning on ekslikult tuvastanud igakuiste kohustuste summaks

vaid 53,49 eurot. Arvestades ka võlgniku tuvastatud sissetulekute suurust 444,51 eurot

kuus, ei oleks saanud võlausaldaja jõuda võlgniku pangakonto väljavõttelt nõuetekohaselt

hinnates järeldusele, et võlgnik on võimeline tasuma igakuiselt võlausaldajale 142,70

eurot.

Seetõttu ei oleks võlausaldaja VÕS § 403⁴ lg 6 järgi võinud võlgnikuga lepingut sõlmida.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 1 sätestatud

kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kuivõrd võlausaldaja ei ole esitanud halduri vastuväitele seisukohta ega teinud nõude

ümberarvestusi kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7, on kohtu arvates võlausaldaja nõue

ebaselge ning seda ei ole võimalik tunnustada.

5.7. B AS esitas pankrotihaldurile 1. novembril 2024 nõudeavalduse 8516,26 eurot, mis

tuleneb:

-

võlgnikuga 31. oktoobril 2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX (laenusumma 6804

eurot, laenujääk seisuga 30. september 2024 on 5031,29 eurot, s.o laenu põhiosa

4458,97 eurot, intress 434,05 eurot ja lepingu haldustasu 138,27 eurot);

-

võlgnikuga 14. oktoobril 2020 sõlmitud laenulepingust nr XXX (laenusumma

1382,00 eurot, laenujääk seisuga 30. september 2024 on 1385,20 eurot, s.o laenu

põhiosa 1215,81 eurot, intress 162,21 eurot, lepingu haldustasu 7,18 eurot);

-

võlgnikuga 9. novembril 2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX (laenusumma

2126,00 eurot, laenujääk seisuga 30. september 2024 on 1944,87 eurot, s.o laenu

põhiosa 1819,90 eurot, intress 81,76 eurot, lepingu haldustasu 43,21 eurot);

-

maksmata arvetest 154,90 eurot.

5.8. Pankrotihaldur esitas vastuväite B AS nõudele täies ulatuses, s.o 8516,26 eurot (dtl

581). Pankrotihaldur märkis, et nõudeavaldusele ei olnud lisatud krediidivõimelisuse

hindamiseks vajalikke tõendeid. Samuti puudub sellekohane info nõudeavalduses. Seega ei

järginud võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades

kohtupraktikat, palus nõude ümber arvutada.

B AS pankrotihalduri vastuväitele oma seisukohta ei ole avaldanud ega nõuet ümber

arvutanud.

5.9. Kohus leiab, et B AS-i nõue 8516,26 eurot tuleb jätta tunnustamata. Kohus nõustub

halduriga, et kogu võlausaldaja nõue on tervikuna ebaselge ja tõendamata. Halduri

vastuväide 8516,26 eurot on põhjendatud.

Võlausaldaja ei ole nõudeavalduses käsitlenud ega tõendanud, et oleks võlgnikuga

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel täitnud nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise

nõudeid ja tuvastanud võlgniku tegeliku maksevõime. Nõudeavaldusele on lisatud

laenulepingud (dtl 462-559), arved (dtl 444-461), intresside ja haldustasu arvestuse tabelid

(dtl 562-579) ja maksekorraldused laenude väljamaksmise kohta (dtl 442-443, 580). Samas

ei nähtu nõudeavalduse ega selle lisadest, et võlausaldaja oleks laenu andmisel

kontrollinud võlgniku finantsandmeid ja võlgniku pangakontode väljavõtteid, st et

võlausaldaja oleks omandanud teabe kõigi asjaolude kohta, mis võisid mõjutada võlgniku

võimet krediit tagasi maksta. Seega ei ole võlausaldaja tõendanud, et ta oleks võlgnikuga

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel täitnud nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise

nõudeid ja tuvastanud võlgniku tegeliku maksevõime.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 1 sätestatud

kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd võlausaldaja ei ole teinud

nõude ümberarvestusi kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7, on kohtu arvates võlausaldaja nõue

ebaselge ning seda ei ole võimalik tunnustada.

6. Kohus leiab, et pankrotihalduri kohtule esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb

kinnitada.

Võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 märgitud

andmeid. Haldur on võimaldanud võlausaldajatel tutvuda nimekirjaga ja esitada

vastuväiteid pankrotiseaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ühtlasi on pankrotihaldur

kontrollinud võlausaldajate nõude põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste

olemasolu (PankrS § 1001 lg 4). Võlausaldajate nimekirja vormistamisel on järgitud

pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid. Kohtul puuduvad andmed, et võlausaldajate

õigusi oleks rikutud.

Pankrotihalduri taotluse kohaselt võlgniku pankrotimenetluses pandiõigusega tagatud

nõudeid ei esinenud. Ka ei esinenud solidaarkohustusi, tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevaid nõudeid. Ühtegi nõuet ei loetud kaitsmiseta

tunnustatuks PankrS § 1003 lg 4 alusel.

Lähtudes pankrotihalduri taotluse lahendamisel tuvastatust kinnitab kohus võlausaldajate

nimekirja, määrab võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgu ja jaotised.

7. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisustega hagita menetluses on antud juhul

põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste

endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)