4-25-1107/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mail 2025, Tallinna

Väärteoasja number

4-25-1107

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Väärteoasi

X väärteoasi KarS § 275 lg 1 järgi;

Kohtuväline menetleja

Põhja

prefektuuri

Ida-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse esindaja Kristel Proos

Menetlusalune isik

Menetlusaluse isiku seaduslik

esindaja

Menetlusaluse isiku kaitsja

X, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel eesti keel, õpib

XXX kooli xx-ndas klassis; elukoht: xxx; 2 kehtivat

väärteokaristust, viimati karistati 20.02.2025 TubS § 47 järgi

80 eurose rahatrahviga

Y (menetlusaluse isiku ema);

Eve Jundas

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107; 108; 109; 111; 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada X KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

ning kohaldades KarS § 87 sätteid vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi

kohaldamisega.

2. KarS § 87 lg 2 p 2 alusel kohustada Xit osalema sotsiaalprogrammis - sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenusel (SRT) ning jätkama osalemist Ringist Välja mudelis kuni

seatud eesmärkide täitmiseni.

3. Määrata kohalik omavalitsus juhtumikorraldajana vastutavaks isiku osalemise

korraldamise ja jälgimise eest sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (SRT) ning Ringist

Välja mudeli tegevustes. Saata kohtulahend täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksusele.

4. Menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu summas 565.84 eurot jätta KrMS

§ 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib otsuse peale kaevata, tuleb sellest Harju Maakohtule kirjalikult

teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on

nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud,

on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada

apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest.

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest

loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada

apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju

Maakohtu kantselei või e-toimiku kaudu alates 06.06.2025.

Asjaolud, menetluse käik

24.03.2025 saabus Harju maakohtusse väärteoasja 2315,25,000851 materjalid Xi (edaspidi X)

osas. Kohtuväline menetleja taotles alaealise suhtes karistusseadustiku § 87 lg 2 p 8 sätestatud

mõjutusvahendi kohaldamist.

25.03.2025 määras kohus arutada asja kohtuistungil.

08.04.2025 toimunud istungil ei õnnestunud kohtul tuvastada Xi isikut kuivõrd lapsel puudus

isikut tõendav dokument, selgus, et talle pole väljastatud ei passi ega ID-kaarti.

14.04.2025 toimunud istungil selgitas kohus, et kohtule ei ole esitatud materjale, mis võiks olla

aluseks sellise taotluse menetlemisel. Kohus selgitas, et esitatud materjalide pinnalt nähtub, et

lapsele on määratud kohustus õppida Raikküla koolis kuni 04.05.2025, hinneteleht on küsitud

XXX koolist, mis ei anna sisuliselt mingit informatsiooni peale selle, et laps koolikohustust ei

täida ja hinded on ebarahuldavad. Vajalik on küsida reaalselt sellest koolist kus laps õpib või peaks

õppima kooli iseloomustust ning toimetulekut õppetööga. Seaduslik esindaja selgitas, et X õpib

siiski XXX koolis ja täidab seal koolikohustust. Samuti selgitas kohus, et puudub märge, et oleks

teatatud abivajavast lapsest, vähese info pinnalt nähtub, et tegemist on abivajava lapsega

Lastekaitseseaduse § 27 tähenduses. Samuti selgitas kohus, et kohus soovib sellise taotluse

menetlemisel näha, mida on teinud KOV selle lapsega, millistele teenustele on ta suunatud, kuidas

perega tegeletud tagamaks lapse heaolu.

Kohus selgitas, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on niivõrd intensiivne põhiõiguste riive, et

selle kohaldamiseks on vajalik tuvastada kõik teenuse osutamiseks vajalikud eeltingimused,

loetledes need kohtuvälisele menetlejale 14.04.2025 toimunud istungil. Nähtuvalt kohtule esitatud

materjalidest polnud täidetud ükski eeltingimus. Kohus andis kohtuvälisele menetlejale võimaluse

koguda juurde vajalikud materjalid sellise taotluse esitamiseks.

05.05.2025 esitas kohtuväline menetleja, et nad soovivad kuulata üle tunnistajana laste

heaoluspetsialisti Mi ja seda 06.05.2025 toimuval istungil.

06.05.2025 toimunud istungil jäi kohtuväline menetleja oma taotluse juurde, taotledes Xi suhtes

KarS § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist. Taotles lisada kohtule esitatud

materjalide hulka SA Tallinna Lastehaigla vastuse päringule, kas X on käinud talle määratud

sotsiaalprogrammis, mis oli talle määratud kriminaalasja lõpetamisel jaanuaris 2025. Kohtuväline

menetleja soovis selle päringu vastusega tõendada, et X ei ole osalenud talle määratud

sotsiaalprogrammis. Samuti taotles kohtuväline menetleja lisada materjalide juurde klassijuhataja

iseloomustuse ja politsei infosüsteemi MIS väljavõtte kohta koostatud õiendi perioodil 13.01.2025-

05.05.2025 Xi suhtes või temaga seotud registreeritud sündmustest.

Kohtuväline menetleja leidis, et X käitub ennast kahjustavalt, tarbib alkoholi ja tubakatooteid.

Kohtuväline menetleja leiab, et Xi käitumist peab kontrollima, tal on vaja omandada haridus ning

eemale saada sellest keskkonnast kus ta praegu viibib. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul

parim lahendus paigutada X kinnisesse lasteasutusse 1-aastaks alates sügisest 2025/2026.

X tunnistas oma tegu, ütles, et tulid need sõnad pähe, ütles, et oli alkoholijoobes. Kohtuvälise

menetlejale vastas X, et tal ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega kuid ta tarvitab. Pahandused,

millesse ta on sattunud on seotud alkoholi tarvitamisega. Selgitas, et koolis 7-ndat klassi ta ei

lõpeta. Kaitsja küsimustele selgitas, et talle on määratud sotsiaalprogramm „Ringist Välja“ kuid jäi

vastuse esitamisega hätta miks ta seal osalenud pole.

Xi seaduslik esindaja (ema) selgitas, et neile pole edastatud veel ühtegi kuupäeva või infot kuhu

nad peaksid minema ja millal ning seetõttu nad pole selles programmis osalenud. Seadusliku

esindaja sõnul on Xi käitumine seotud alkoholi tarbimisega, on perioode mil ta ei joo ja siis on

kõik korras. Seaduslik esindaja selgitas, et Xile ei ole määratud ühtegi programmi varasemalt, ta

pole saanud ühtegi karistust nende tegude eest mis ta on toime pannud, ema arvab, et ta ei lähe

nendesse programmidesse ja leiab, et Xile oleks hea minna kinnisesse lasteasutusse. Seaduslik

esindaja selgitas ka, et kohustust käia psühholoogilisel nõustamisel ei täida kuna see kohustus

muudeti ära uue asja tõttu millega määrati talle „Ringist Välja“ programm. Seega kohtuvälise

menetleja väide, et X ei täida talle pandud kohustust ei vasta tõele, kohustused on vahepealsel ajal

muutunud.

Kaitsja kahtles kuni 06.05.2025 kohtuistungini, kas taotlus on põhjendatud või mitte. Peale kohtule

esitatud väljavõtete esitamist ja heaoluspetsialisti ülekuulamist, ema arvamuse ära kuulamist leiab,

et on järgitud sotsiaalhoolekande seaduse sätteid. Kaitsja selgitab, et X ei anna täiel määral enda

käitumisest aru, on seisukohal, et X pole ise võimeline aru andma oma käitumisest. Kaitsja

hinnangul on taotlus põhjendatud ning pole muud võimalust kui saata X kinnisesse lasteasutusse.

Kohtu seisukoht

Xit süüdistatakse selles, et 13.01.2025 kella 21:11 ajal X solvas avalikku korda kaitsvat

võimuesindajat politseiametnikku A't seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles,

et isik kasutas tema suhtesebatsensuurseid väljendeid ("mendid, jobanyi v rot", "pidary huesosy"),

mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna.

Kohus, kontrollinud kohtule esitatud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja,

menetlusaluse isiku, tema seadusliku esindaja ja kaitsja seisukoha, leiab, et menetlusalusele isikule

inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

KarS § 275 objektiivne koosseis hõlmab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamist seoses

tema ametikohustuste täitmisega.

Puudub vaidlus, et A on politseiametnik ning tema täites teenistuskohustusi 13.01.2025 koos

patrullpolitseinikuga R reageerisid B (braavo) väljakutsele, mille eelinfo kohaselt aadressil xxx

toimub lähisuhtevägivald. Seega oli A avalikku korda kaitsev võimuesindaja. solvamine leidis aset

seoses tema ametikohustuste täitmisega

Objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada, kas Xi käitumine riivas ülalkirjeldatud

võimuesindaja au ja väärikust. Kohtu hinnangul on solvamine määratlemata mõiste, mille

sisustajaks on kohtu hinnangul kohtupraktika A on tunnistajana kohtueelses menetluses üle

kuulatud ning tema ütlused on avaldatud. Tunnistuse kohaselt sündmuskohale jõudes tuvastas ta, et

antud kohas viibisid alkoholijoobes alaealised P ja X. Ütlustest nähtuvalt esialgu soovisid nad Xi

toimetada koju aadressile xxx ja P järgnes neile. Aadressil xxx P ajavahemikus 21:11-21:12

verbaalselt solvas tunnistajat väljendiga „pidarasy menty“, mille tagajärjel tundsin ennast

politseiametnikuna solvatuna. Seejärel ajavahemikus 21:11-21:15 X solvas tunnistajat verbaalselt

väljenditega: „musara, mendid, jobanyi vrot, pidary huesosy“, mille tagajärjel samuti tundis

tunnistaja end politseiametnikuna solvatuna. Antud väljendeid võttis tunnistaja solvanguna ja need

alavääristasid teda. Ütlustes on märge, et tunnistaja kasutas vormikaamerat P20386, mille

salvestised esitati ka kohtule. Kohus vaatles salvestist ning tuvastas, et vormikaamera salvestis on

tööle pandud hiljem ning solvamistegu sellelt ei nähtu. Seega kohus ei arvesta vormikaamera

salvestist.

Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest ei toimetatud Xit koju vaid viidi kainenema sisuliselt tema

kodu juurest. Joobeseisundis isiku kainenemise protokollist nähtuvalt tehti kainenema toimetamise

otsus 13.01.2025 kella 21:30 ajal lapse kodumaja vahetus läheduses xxx, Tallinn KorS § 42 alusel

kuna alaealist ei olnud võimalik üle anda, ta kujutas ohtu nii endale kui teistele isikutele ning

esines oht vägivalla kasutamisele teisele isikule. Tuvastati Xi joove – 70 mg/l väljahingatavas

õhus, seda tehti indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020. Fikseeritud on Xi vigastused (marrastused

näol ja kätel) ning joobele viitavad välised tunnused. On fikseeritud, et Xi koordinatsioon oli väga

häiritud, samuti oli häiritud reaktsioonikiirus ning aja-, isiku- ja kohataju. Protokolli kohaselt ei

mäletanud X viimast 24 h sündmusi, tema käitumine oli ründav ning alkoholilõhna tuli nii suust

kui riietelt. Nähtuvalt protokollile oli Xi üle vaadatud ka tervishoiutöötaja poolt. Xi suhtes kasutati

vahetu sunnina füüsilist jõudu ja käeraudu kokku 28 minutit kuna esines oht, et ta kasutab

vägivalda teiste isikute suhtes. X vabastati järgmisel päeva varahommikul s.o 14.01.2025 kell

05:24.

X ise on solvamise raames üle kuulatud 28.02.2025 ning oma käeliselt kirjutanud, et „olin liiga

jookis arvan et käitusin valesti“. Ka kohtus X ei eitanud solvamistegu seega selles osas vaidlus

kohtus puudus.

Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et A võttis Xi poolt väljaöeldud sõnu isiklikult kuivõrd

need olid suunatud otse temale. Kohtu hinnangul nõuab patrullpolitseiniku, kes suhtleb väga

erinevat laadi inimestega, amet keskmisest kõrgemat pingetaluvust kuivõrd õigusrikkumistega

pahuksis olevad isikud, eriti kui nad on alkoholijoobes, sihtgrupina üldiselt ongi meelestatud

tihtipeale ärritatuna, võimalik, et ka agressiivsena ning nende sõnakasutust ei oska ette

prognoosida. See on üldtuntud teada asjaolu kõigile ametnikele. Kohtul ei ole põhjust kahelda

tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuses. Analüüsides, kas väljendid musara, mendid, jobanyi vrot,

pidary huesosy solvasid politseinikku tuleb nõustuda, et Xi väljaöeldud väljendid on solvavavad ja

võivad solvata ning kuivõrd tunnistaja ütluste kohaselt need isiklikult teda sedavõrd puudutasid ei

ole kohtul alust arvata vastupidist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 275 objektiivsed

asjaolud on täidetud – on tuvastatud, et Xi käitumine riivas At kui võimuesindaja au ja väärikust ja

solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kuivõrd tegemist on väärteoga piisab subjektiivse koosseisu kõigi objektiivsete

koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest (KarS § 15 lg 3). Kohtu hinnangul on X mõlemad

episoodid toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik

paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ja möönab seda. X, vaatamata oma alaealisusele oleks pidanud aru saama, et valimatute

sõnadega politseinikku sõimates võib ta panna toime solvamisteo ametniku suhtes. Samuti kinnitas

ta kohtusaalis, et saab aru, et see oli vale tegu. Ka olukordades mis ei meeldi (politseinik hakkas

poissi koju toimetama) tuleb käituda tavapäraste sotsiaalsete normide kohaselt õiguskuulekalt.

Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

Süülise väärteo toimepanemine ei too endaga alati kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks.

Kuivõrd X oli teo toimepanemise hetkel 14-aastane siis taotles kohtuväline menetleja kohtult

karistusest vabastamist ning KarS § 87 lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist paigutada

X kinnisesse lasteasutusse. Põhjendamaks oma taotlust taotles kohtuväline menetleja ning kohus

nõustus taotlusega üle kuulata kaks tunnistajat - Raadiku piirkonda teenindava

piirkonnapolitseiniku T, kes tegeleb selle piirkonna probleemsete lastega ning samuti selle

piirkonna laste heaoluspetsialisti Mi.

Tunnistaja T selgitas, et seoses töökohustustega on ta Xiga korduvalt kokku puutunud. Kõik

kokkupuuted on olnud seoses sellega, et X oli tarbinud alkoholi, omanud narkootilisi aineid,

suitsetanud, olnud vägivaldne teiste suhtes või solvanud ametnikku. Tunnistaja ei teadnud kui

sageli X alkoholi tarbib kuid arvas, et teeb seda sageli kuivõrd alkoholitarvitamise menetlusi on

tema suhtes palju. Täpsemalt tunnistaja ei mäleta kui palju. Narkootilise ainet kanepit leiti Xi

valdusest ühel korral, tunnistaja ei tea kas tal olid ka joobele viitavad tunnused, mäletab, et oli

alkoholijoobes ja jooksis politsei eest ära. Tunnistaja arvates kuivõrd ei X ei käi koolis ja viis

kuidas ta ametnikega suhtleb ei ole vastuvõetav, kahtleb ta kas mõni sotsiaalprogramm võiks Xit

aidata. Tunnistaja on Xi emaga suhelnud ühel korral, ema oli koostöövalmis. Tunnistaja arvas, et

Xi probleemide allikaks on alkoholi tarbimine. Tunnistaja selgitas, et see piirkond kus X elab ongi

probleemne, see seltskond, kus ta liigub on probleemne ja keskkond soosib õigusrikkumiste

toimepanemist.

Kohus kuulas tunnistajana üle ka laste heaoluspetsialisti Mi, kes selgitas, et X on tema huviorbiidis

olnud ca 2.5 aastat. Leiab, et Xil on teisi inimesi ja ennast kahjustav käitumine, tal on erinevaid

kriminaalasju ja on antud võimalusi kuid käitumine paraneb vaid mõneks päevaks. Ema teeb

tunnistaja sõnul igati koostööd. X tarbib sageli alkoholi ja on agressiivne. Sekkunud on ka politsei

korduvalt ja ta on olnud ka politsei vastu agressiivne. Tunnistaja selgitas, et Xil diagnoositud

vaimupuue ei takista arusaamist mida ta teeb. Tunnistaja sõnul arvab X, et see mida ta teeb on äge

ja soovib selliselt saada oma kaaslaste tähelepanu ja heakskiitu. Tunnistaja selgitas kohtus, et ta on

otsinud Xile sotsiaalprogramme ja teenuseid kuid sellistele lastele pole ühtegi teenust. Tunnistaja

selgitas, et Eesti Vabariik ei suuda pakkuda teenuseid sellistele lastele ja ainsaks ressursiks on

rääkimine ja võrgustiku töö kooli ja perega. Hetkel on X määratud projekti „Ringist Välja“ kus X

ei ole saanud füüsiliselt veel osalema hakatagi, see lõppeb 20.06.2025. X on tunnistajale

avaldanud, et ta varastas sõbraga koos sõbra isa auto ja tegid pilte kus tarbisid alkoholi. Tol korral

õnnestus poistel politsei eest põgeneda. Kaitsja küsimustele selgitas tunnistaja, et kõikide ravide

läbimised on vabatahtlikkuse alusel ja kui laps ei taha seal osaleda siis ta seda läbima ei pea.

„Ringist Välja“ programmi osas leiab tunnistaja, et nad jõudsid järeldusele, et Xi jaoks teenused

puuduvad. Tunnistaja leiab, et vastavalt võimetele peab X saama hariduse, ta vajab kindlat režiimi

ja päevakava ning turvatunnet. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine pakuks talle seda. Tunnistaja

samuti selgitas, et tegemist ongi probleemse piirkonnaga ning laste aitamine ongi piiratud,

keskkond soosib õigusrikkumiste toimepanemist, seda teevad selles piirkonnas paljud lapsed.

Tunnistaja selgitas, et viimane juhtum oli 04.05.2025 kui lahkus kodunt ja jäi kadunuks,

05.05.2025 andis sõbra vend teada, et X on Tapal kuid tegelikkuses viibis X Jõhvis kust tuli teade,

et ta on alkoholijoobes ja argessiivne kust ta siis koju toimetati.

Kohtule on esitatud XXX kooli vastus päringule ning sellest nähtub, et X ei täida koolikohustust. I

poolaastal (2024/2025 õ/a) jäi hindamata enamus ainetest. Juurde on lisatud ka hinneteleht millelt

on näha, et I poolaastal X kokku puudunud tundidest 328 korral ning valdav enamus neist (230) on

põhjuseta puudumised. II poolaastal on kõik 214 puudumist olnud põhjuseta. Sellest tulenevalt on

selge, et X ei täida koolikohustust ning tema õppeedukus on väga kehv.

Kohtule on esitatud ka 04.07.2024 Xi suhtes koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus,

millest tulenevalt esitati X'ile kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 18.05.2024 kella

20:00 ajal aadressil Viru tn 27, Tallinn juures lõi kahel korral rusikaga kannatanule K. O-le vastu

pead. Sellise tegevusega tekitas X kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Kuivõrd X ei olnud

karistusregistrisse kantud ja ta oli kuriteo toimepanemise ajal 14-aastane lõpetati menetlus ning

määrati kohustused jätkata õpinguid 2024/2025 õ/a Raikkküla koolis ja käia nõustamisel Laste

Vaimse Tervise Keskuses. Kohutuste tähtajaks määrati 10 kuud s.o kuni 04.05.2025. Seadusliku

esindaja sõnul muudeti millalgi neid kohustusi ja neid kohustui X ei täitnud.

Kohtule on esitatud ka 09.01.2025 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub,

et 16.05.2024, s.o p’eval mil X sai 14-aastaseks omas ta ebaseaduslikult väikeses koguses

narkootilist või psühhotroopset ainet (tunnistaja sõnul oli tegemist kanepiga) ning viibis ka

alkoholijoobes (tuvastati 0.78 mg/l väljahingatavas õhus). Nähtuvalt lõpetamise määrusest oli

menetleja Xiga vestelnud alkoholi tarbimise, mõjude ja kahjulikkuse teemal. Sel korral polnud Xil

veel ühtegi eelnevat rikkumist ning kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on abivajava lapsega

ning asus seisukohale, et Xile tuleb määrata sotsiaalprogramm läbi laste heaoluspetsialisti.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Xil 2 kehtivat väärteokaristust. 20.02.2025 on teda

karistatud TubS § 47 eest 80 eurose rahatrahviga 22.01.2025 toimepandud teo eest ning

05.07.2024 on teda karistatud AS § 71 toimepanemise eest 12 eurose rahatrahviga 31.05.2024

toimepandud teo eest.

Puudub vaidlus, et X tarbib alkoholi. Kõne all oleva väärteo pani ta toime alkoholijoobes, lisaks

esitas kohtuväline menetleja esitas kohtule indikaatorvahendi kasutamise protokolli 26.01.2025 Xil

tuvastatud alkoholijoobe tuvastamise kohta (0.68 mg/l).

Kohtule esitatuga on kohus jõudnud järeldusele, et Xi käitumises on riske, mis viitavad sellele, et

ohustatud võib olla tema enda tervis või areng. Eelkõige peab kohus silmas alkoholi tarvitamist,

see paistab olevat sellele lapsele igati kättesaadav. Kohtus väitis lapsevanem, et X kuulab teda ja

on perioode kui poiss käitub oluliselt paremini kui süüdistuses kirjeldatud olukordades. Samas

veendus kohus, et kodu on üksi võimetu järjest süveneva käitumisprobleemiga tegelema ning terve

pere vajab abi vanemlike oskuste toimetulekuks oskuste omandamisel. Kohus on seisukohal, et Xi

näol on tegemist abivajava lapsega LasteKS § 28 järgi.

Kohtu jaoks on kummastav olukord, et laste heaoluspetsialist on tegelenud lapse- ja perega 2.5

aastat kuid ühtegi reaalset teenust sellele lapsele ega perele osutatud ei ole. Selgitused, et sellistele

lastele puuduvad igasugused teenused ei vasta tegelikkusele kuivõrd Eestis on olemas

mitmesuguseid tuge pakkuvaid meetmeid – sh vanemlusprogrammide, pereteraapia,

noortenõustamise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste näol. Nende kasutamata jätmine näitab

pigem vastutavate spetsialistide suutmatust või tahtmatust tegutseda, mitte teenuste puudumist.

Kohus soovis saada kohtuväliselt menetlejalt ülevaadet lapsele varem kohaliku omavalitsuse

üksuse või riigi pakutud meetmetest ning kurb tõde on see, et KOV ega riik pole

pakkunud/võimaldanud lapsel osaleda ühelgi teenusel kuigi kui ilmnes esmakordne

õigusrikkumine 2024 aastal viitas kohtuväline menetleja sellele vajadusele. Juhtunud on, et laps on

omapäi leidnud endale risikäituvatest noortest seltskonna, tarbib sageli alkoholi ning kogumina

tekivad sellest erinevad konfliktsed olukorrad ning mõistagi õigusrikkumiste toimepanemised.

Kohus arutab praegusel hetkel tagajärge, mis võinuks jääda võib-olla tekkimata kui sekkutud oleks

õigel ajal, õigete meetmetega.

Seega kuigi Xi käitumine viitab olulisele riskile tema tervisele ja arengule, ei ole kohtule esitatud

tõendeid, et kõik vähem piiravad meetmed on ammendavalt proovitud ning ei ole tuvastatud, et

tegemist oleks vältimatu meetmega.

Läbi kohtumenetluse ei saanud kohus ka vastust küsimusele kas lapse käitumisest tingitud ohtu on

võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega kui seda on kinnine lasteasutus, rääkimata

põhjendusest miks ei saaks seda teha. Proovimata on jäänud võiks öelda väga palju – alustades

süsteemsest tööst lapse ja perega, et lapsevanemal oleks oskusi ja jõudu lapsega tegeleda ning

lapsel mingigi turvatunne, et ta on soovitud, hoitud ja vajalik.

Kohtusaalis veendus kohus, et võetud on seisukoht, et seda last on vaja kuhugi eest ära toimetada

sest tal on sellised tugevad käitumise probleemid, ta tarbib alkoholi, keegi temaga hakkama ei saa

ning parim lahendus see laps „probleemina kõrvale tõsta“, mitte teda aidata. Laps on jäetud üksi,

ilma turvalise keskkonnata ning sobivate teenusteta. Süsteemi loogika ei tohi olla karistav ega

hülgav, vaid rehabiliteeriv ja toetav ning praegusel juhul ei ole kinnine lasteasutus sobivaim meede

kuna proovitud ei ole muud, vähem riivavaid meetmeid. Kohus tajus kõiki kuulatud tunnistajaid

ning esitatud materjale analüüsides, et lapsele antakse alatasa signaale, et ta läheb kinnisesse

lasteasutusse varem või hiljem kui ta sellist käitumist ei lõpeta kuid siiski on leidnud prokuratuur,

et X ei ole see laps keda peaks ühiskonnast veel selliselt eraldama. Praegusel juhul tuleb kohtul

seista mitte ainult juriidilise, vaid ka inimliku õigluse ja süsteemse vastutuse eest.

Kohtuväline menetleja väitis kohtule 06.05.2025 toimunud istungil, et neil on olemas koht ning

kontaktid kuhu kooli ja mis ajast X saata. Kuivõrd rohkemat informatsiooni ei esitatud palus kohus

kohtuvälisel menetlejal e-posti kaudu 07.05.2025 esitada kirjalikult Sotsiaalkindlustusameti

kinnituskiri (hiljemalt 08.05.2025), milles kinnitatakse Xile järgmiseks õppeaastaks koolis koha

olemasolu. Nähtavasti vastusest edastas kohtuväline menetleja kohtu pöördumise Haridusametile,

kust tuli vastus, et X vajab kinnise lasteasutuse teenust. Selle kirjavahetuse edastas kohtuväline

menetleja kohtule vastuseks saadetud palvele, lisaks täpsustas kohtuväline menetleja, et suhtles

telefoni teel Sotsiaalkindlustusametiga ja sai vastuse, et antud küsimusele vastamine ei kuulu SKA

pädevusse. Seega ei esitatud kohtule küsitud kinnituskirja ning kohtuvälise menetleja 06.05.2025

esitatud väide, et neil on koolikoht kinnisesse lasteasutusse Xile olemas osutus paljasõnaliseks.

Kohus selgitab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on õigustatud vaid juhul, kui kõik muud

vähem piiravad meetmed on ammendavalt rakendatud ega ole andnud tulemusi. Käesolevas

juhtumis ei ole seda tõendatud. Vastupidi – kohtule ei ole esitatud isegi kinnitust selle kohta, et

lapsele on tegelikult olemas õppekoht ja teenuseosutaja kinnises lasteasutuses. Seega ei ole

täidetud isegi formaalsed eeltingimused sellise meetme rakendamiseks.

Eelkirjeldatu põhjal jõudis kohus järeldusele, et X ei ole praegu see laps, kelle suhtes oleks

põhjendatud kohaldada kinnise lasteasutuse teenust kuivõrd selle teenuse osutamiseks vajalikud

eeltingimused on täitmata. Talle ei ole varem pakutud ega tagatud talle seadusega ette nähtud abi

ja tuge, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas vähem piiravad meetmed võiksid toimida. Küll aga

tuleb tõdeda, et väärtegu Xi poolt on toime pandud ning kohus vaagis põhjalikult, mis võiks olla

meede, mis seda last võiks aidata. Arvestades, et Xil oli määratud viimase kriminaalmenetluse

lõpetamisega kohustus osaleda programmis „Ringist Välja“ kuid see ei ole veel käimagi hakanud

leiab kohus, et igati mõistlik on kohustada teda jätkuvalt selles programmis osalema. Juurde sellele

juba määratud programmile määrab kohus kohustuse osaleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel.

X on isikuks, kes on selle teenuse saamise sihtgrupp ning selle teenuse kaudu kõigi eelduste

kohaselt õpib ta ise ja pere, kuidas igapäevaelus hakkama saada. Xil on vaja õppida ja arendada

toimetulekuoskusi, suurendada võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks, toetada õppimist ja

töötamise eelduste ettevalmistamist. Ehkki Xi kontaktivõime on piiratud ning tema usaldussuhted

täiskasvanutega nõrgad tuleb teda järjekindlalt ja inimlikult kaasata, luua turvatunnet ja usaldust

ning seda peaks laste heaoluspetsialist arvestama Xiga suheldes. Kaasata tuleb ka vanem(ad).

Kohus selgitab, et X ei ole oma ea ning muude temal esinevate probleemide tõttu võimeline aru

saama kõigest mis talle räägitakse, eriti kohustustest mida ta peaks täitma – talle on vaja inimest,

kes teda suunaks, toetaks, innustaks tegevustele ning ka sellele teenusele. Alkoholi tarbimise osas

samuti tuleb teha süsteemset tööd ja tagada vajalike spetsialistide tugi, et ei kujuneks

sõltuvushäiret jms – seda vastutust ei saa hetkel panna riskikäituvale lapsele.

Teenuste osutamise eest vastutavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik. Lapsele tuleb määrata

kontaktisik, kes toetab teda kõigis osalemise etappides ja selgitab, milles seisneb tema osalemine

ning õigused. Alles peale eelkirjeldatud teenuste läbimist saab analüüsida kas ja mis on aidanud

ning jõuda järeldusele, kas see laps on vajalik suunata kinnisesse lasteasutusse või mitte. On

üldteada, et kinnised lasteasutused on täis ning õppekohti ei ole, sellise taotluse esitamisel tuleb

taotlejal välja selgitada ka asjaolu, et koht lapsele on ka olemas ja tagatud.

Kokkuvõtlikult tunnistab kohus Xi süüdi KarS § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest ning kohaldades KarS § 87 sätteid vabastab ta karistusest seoses

mõjutusvahendi kohaldamisega. KarS § 87 lg 2 p 2 alusel kohustab kohus Xit osalema edasi

programmis „Ringist Välja“, ning läbima sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, kaasates ka lapse

vanema(d).

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/