2-24-116252/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOÜ GS Core on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Bondora AS ja kostja 17.03.2020 laenulepingu nr BL2329009. Lepingu kohaselt
Legislator headnote
AI generated2-24-116252/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Bondora AS ja kostja 17.03.2020 laenulepingu nr BL2329009. Lepingu kohaselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kohtujurist
Meelis Eerik
Maris Adamson-Särgava
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.06.2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-116252
Tsiviilasi
OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht Jõe tn 2a 10151
TALLINN) hagi X (isikukood XXX, elukoht xxx) vastu võla
nõudes
Hagihind
6373,07 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ GS Core hagiavaldus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud OÜ GS Core kanda.
3. Määrata, et Xl kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Asjaolud
OÜ GS Core on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hagiavaldusest
nähtuvalt sõlmisid Bondora AS ja kostja 17.03.2020 laenulepingu nr BL2329009. Lepingu kohaselt
andis laenuandja kostjale laenu summas 3615 eurot. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat
kohustust kohaselt. Kuivõrd kostja on tasunud osamaksed osaliselt, siis ütles laenuandja 28.02.2022
lepingu erakorraliselt üles. Hageja palus kohtul rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt hageja
kasuks välja põhivõlgnevus summas 3544,25 eurot, sissenõudekulud summas 50 eurot, haldustasu
summas 129,93 eurot, intressi summas 274,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas
1623,98 eurot ning viivise põhinõudelt alates 30.04.2024 määras 0,058% päevas kuni kohustuste
kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Hageja palus kohtul alternatiivselt, juhul kui kohus
peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista välja
kostjalt põhivõlgnevus summas 3252,08 eurot ja viivis summas 145,80 eurot ning alates 30.04.2024
viivis põhinõudelt seadusest tulenevas määras, kuid mitte üle põhinõude.
Harju Maakohtu 02.09.2024 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.
22.10.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama kohtule korrektsed tõendid vastavalt
hagiavalduse lisas märgitud järjekorrale. Käesoleval juhul oli hageja tõenditena esitanud kohtule
zip-faili, mis oli süstematiseerimata, sidumata hagis viidatud lisadega ja kohtule seetõttu
arusaamatu. Lisaks tuli hagejal esitada kohtule nõude ümberarvestus.
24.10.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja nõude ümberarvestust, kuid süstematiseeritud
lisasid kohtule ei esitanud.
07.03.2025 edastas kohus hagejale korduva kohtunõude. 18.03.2025 edastas hageja kohtule
hagiavalduse täienduse ning selgitas nõude ümberarvestust. Korrektseid lisasid hageja kohtule ei
esitanud.
Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 01.10.2024. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.
Kohtu põhjendused
Kohus, analüüsinud hagiavaldust leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud
asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus
ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise
asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi
omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet
selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab
hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma
(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab
krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud,
mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,
sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku
suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu
tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -
vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja
lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu
sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt
tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse
korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise
kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja
intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille
põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise
korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et
kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud
nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale
teabele.
Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus
kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus
tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline
(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise
kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi
teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe
saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse
korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet
koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku
suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause).
Kohus kohustas hagejat 22.10.2024 kohtunõudega esitama kohtule korrektsed tõendid vastavalt
hagiavalduse lisas märgitud järjekorrale. Hageja seda ei teinud. Hagiavalduse lisadena on esitatud
üksnes zip-failid, mis on süstematiseerimata ja haginõudega sidumata. Seega ei ole kohtul võimalik
ka hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja kohtunõuet täitnud ei ole.
TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega
jätab hagi rahuldamata.
Käesolevalt ei ole kohtul võimalik hinnata hagi õiguslikku põhjendatust, kuivõrd hageja ei ole
kohtunõuet täitnud ega edastanud kohtule korrektseid tõendeid, millele on viidatud hagiavalduse
lisadena. Kohus selgitab veelkordselt, et hagi lisadena esitatud zip-fail ja selles sisalduv jääb kohtule
arusaamatuks. Sellisel kujul ei ole kohtul võimalik hagi rahuldada. Kohus jätab hagiavalduse
rahuldamata, kuivõrd hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle
menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks
otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses
kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude
nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ega menetluses osalenud ei ole
ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja
menetluskulud kindlaks määramata.
TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,
kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Eerik
Kohtunik