2-24-116252/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116252

Tsiviilasi

OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht Jõe tn 2a 10151

TALLINN) hagi X (isikukood XXX, elukoht xxx) vastu võla

nõudes

Hagihind

6373,07 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ GS Core hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ GS Core kanda.

3. Määrata, et Xl kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

OÜ GS Core on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse X vastu võla nõudes. Hagiavaldusest

nähtuvalt sõlmisid Bondora AS ja kostja 17.03.2020 laenulepingu nr BL2329009. Lepingu kohaselt

andis laenuandja kostjale laenu summas 3615 eurot. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat

kohustust kohaselt. Kuivõrd kostja on tasunud osamaksed osaliselt, siis ütles laenuandja 28.02.2022

lepingu erakorraliselt üles. Hageja palus kohtul rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus summas 3544,25 eurot, sissenõudekulud summas 50 eurot, haldustasu

summas 129,93 eurot, intressi summas 274,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas

1623,98 eurot ning viivise põhinõudelt alates 30.04.2024 määras 0,058% päevas kuni kohustuste

kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Hageja palus kohtul alternatiivselt, juhul kui kohus

peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista välja

kostjalt põhivõlgnevus summas 3252,08 eurot ja viivis summas 145,80 eurot ning alates 30.04.2024

viivis põhinõudelt seadusest tulenevas määras, kuid mitte üle põhinõude.

Harju Maakohtu 02.09.2024 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

22.10.2024 kohtunõudega kohustas kohus hagejat esitama kohtule korrektsed tõendid vastavalt

hagiavalduse lisas märgitud järjekorrale. Käesoleval juhul oli hageja tõenditena esitanud kohtule

zip-faili, mis oli süstematiseerimata, sidumata hagis viidatud lisadega ja kohtule seetõttu

arusaamatu. Lisaks tuli hagejal esitada kohtule nõude ümberarvestus.

24.10.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja nõude ümberarvestust, kuid süstematiseeritud

lisasid kohtule ei esitanud.

07.03.2025 edastas kohus hagejale korduva kohtunõude. 18.03.2025 edastas hageja kohtule

hagiavalduse täienduse ning selgitas nõude ümberarvestust. Korrektseid lisasid hageja kohtule ei

esitanud.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 01.10.2024. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Kohus, analüüsinud hagiavaldust leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,

sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja

lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise

kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille

põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise

korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus

tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise

kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause).

Kohus kohustas hagejat 22.10.2024 kohtunõudega esitama kohtule korrektsed tõendid vastavalt

hagiavalduse lisas märgitud järjekorrale. Hageja seda ei teinud. Hagiavalduse lisadena on esitatud

üksnes zip-failid, mis on süstematiseerimata ja haginõudega sidumata. Seega ei ole kohtul võimalik

ka hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja kohtunõuet täitnud ei ole.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata.

Käesolevalt ei ole kohtul võimalik hinnata hagi õiguslikku põhjendatust, kuivõrd hageja ei ole

kohtunõuet täitnud ega edastanud kohtule korrektseid tõendeid, millele on viidatud hagiavalduse

lisadena. Kohus selgitab veelkordselt, et hagi lisadena esitatud zip-fail ja selles sisalduv jääb kohtule

arusaamatuks. Sellisel kujul ei ole kohtul võimalik hagi rahuldada. Kohus jätab hagiavalduse

rahuldamata, kuivõrd hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ega menetluses osalenud ei ole

ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja

menetluskulud kindlaks määramata.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik