2-24-9467/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9467

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16,

10617 Tallinn) hagi X (X, isikukood XXX, elukoht teadmata)

vastu võla nõudes

Hagihind

7474,57 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Määrata, et Xl kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid kostja ja ESTO AS 15.08.2019 tähtajatu krediidiliini lepingu nr

679472629 krediidilimiidiga 2000 eurot ning 19.03.2020 krediidilepingu lisa, millega suurendati

krediidilimiiti 5000 euroni. Lisaks sõlmisid pooled 22.05.2020 lepingu lisa, millega võimaldati

kostjale kolmekuuline maksepuhkus krediidisumma tasumisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja

perioodil 15.08.2019 - 14.08.2023 saanud krediiti kokku summas 10 977 eurot, millest on maha

arvestatud lepingu väljavõtutasu summas 3,5 eurot + 3,5% ülekande summast, so 282,16 eurot.

Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 11 779,58 eurot, millest on arvestatud

põhiosa katteks 6363,66 eurot, intressi katteks 5043,68 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 105

eurot, limiidi muutmise tasu katteks 15 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 65 eurot ja

väljavõttetasu katteks 187,25 eurot. Krediidiandja ütles 14.08.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu

üles. Hageja palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas

7474,57 eurot, millest põhivõlgnevus on 4613,34 eurot, intress 1190,10 eurot, viivis 1631,13 eurot,

meeldetuletuskirja tasu 5 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

Harju Maakohtu 02.12.2024 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta.

08.01.2025 kõrvaldas hageja hagiavalduses esinenud puudused. Hageja tõi välja, et tarbija poolt

taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud ESTO krediidireeglid ette vajadust

pangakonto väljavõtte küsimiseks. Hageja lisas, et vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks

võib tarbija poolt esitatud teabe sisu ja ulatus sõltuda krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle

tagastamisele kuuluvast ajast, krediiditoote omapärast ning tarbijast endast. Antud juhul olid hageja

arvates piisavad kostja esitatud andmed, Pensionikonto sissetulekute väljavõtte analüüs, kehtivate

maksehäirete ja kohustuste puudumine ning krediidiandja ei pidanud vajalikuks küsida täiendavalt

kostja pangakonto väljavõtet. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi ning asjaolu, et

kostja täitis korrektselt varem võetud kohustust krediidiandja ees, oli tõenäoline, et kostja suudab

võetud krediiti tagasi maksta. Hageja hinnangul olid antud olukorras krediidivõimelisuse

hindamiseks piisavad kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudumine ja võlgniku

sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märkis, et krediidiandja poolt teostatud

toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas. Asjaolu, et

kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustused täitmata ei viita krediidivõimelisuse ebaõigele

hindamisele. Eelnevalt esitatud andmete ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel

sai hageja hinnangul põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma.

03.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu põhjendused

Kohus, analüüsinud hagiavaldust ning hagiavaldusele lisatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb

jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid kostja ja ESTO AS 15.08.2019 tähtajatu krediidiliini lepingu nr

679472629 krediidilimiidiga 2000 eurot ning 19.03.2020 krediidilepingu lisa, millega suurendati

krediidilimiiti 5000 euroni. Lisaks sõlmisid pooled 22.05.2020 lepingu lisa, millega võimaldati

kostjale kolmekuuline maksepuhkus krediidisumma tasumisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja

perioodil 15.08.2019 - 14.08.2023 saanud krediiti kokku summas 10 977 eurot ning teinud

tagasimakseid summas 11 779,58 eurot. Hageja palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks

lepingust tulenev võlgnevus summas 7474,57 eurot.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,

sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.

Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja

lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise

kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille

põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise

korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus

tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise

kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-

7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1)

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2)

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS

§ 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3)

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

4)

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

02.12.2024 määrusega andis kohus hagejale muuhulgas tähtaja esitada täiendavad andmed ja

tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohta koos kostja arvelduskonto

väljavõttega. Kohus selgitas, et juhul kui hageja kohtule kostja arvelduskonto väljavõtet, millelt

nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud, ei esita, loeb kohus, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal tuleb esitada kohtule nõude ümberarvestus.

08.01.2025 esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele. Hageja tõi välja, et krediidiandja ei ole

küsinud ega hinnanud kostja arvelduskonto väljavõtet. Krediidiandja juhindus kostja esitatud

andmetest, Pensionikonto sissetulekute väljavõtte analüüsist ja kehtivate maksehäirete ja kohustuste

puudumisest. Krediidiandja ei pidanud seega vajalikuks küsida täiendavalt kostja pangakonto

väljavõtet.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks

üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hageja

ei ole esitanud kohtule kostja arvelduskonto väljavõtet. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja

kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta – vastav info nähtub

kostja pangakonto väljavõttelt, mida krediidiandja kontrollinud ei ole. Laenutaotleja esitatud

ankeedist lähtumist ning päringuid maksehäireregistrisse, ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034

lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale

vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi

ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär.

Hageja ei ole esitanud kohtule nõude ümberarvestust, kuivõrd hageja leidis, et krediidiandja ei ole

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt on kostja perioodil

15.08.2019 - 14.08.2023 saanud krediiti kokku summas 10 977 eurot ning teinud tagasimakseid

summas 11 779,58 eurot. Kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu tuleb lugeda kostja poolt teostatud maksed põhivõlgnevuse katteks. Juhul kui

arvestada kostja poolt tasutud 11 779,58 eurot krediidisumma 10 977 euro katteks, siis on kostja

oma võlgnevuse hagejale tasunud. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub

nõue kostja vastu.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik