2-24-141540/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Konsultant

Triin Saluorg

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141540

Tsiviilasi

Arvila OÜ hagi N. A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2369,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Arvila OÜ (registrikood 14092508),

lepinguline esindaja I.V.

Kostja N. A. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-141540 menetlus seoses hageja loobumisega hagist

osaliselt, so osas, milles hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevust 2059,28 eurot ja viivist

83,30 eurot.

2. Kohus menetleb tsiviilasjas 2-24-141540 hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 2059,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 80,74 eurot ning

edasiulatuva viivise nõudes.

3. Tsiviilasja 2-24-141540 hagihind on 2369,63 eurot.

4. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

5. Välja mõista N. A.lt Arvila OÜ kasuks põhivõlgnevus 2059,28 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 08.11.2024 kuni 12.03.2025 eest 80,74 eurot, so kokku

2140,02 eurot.

6. Välja mõista N. A.lt hageja Arvila OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis põhinõudelt 2059,28 eurolt alates 13.03.2025 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 5 nimetatud viivise

summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 2059,28 eurot).

7. Hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud jätta Arvila OÜ kanda.

Tagaseljaotsuse rahuldamisega seotud menetluskulud jätta N. A. kanda.

8. Välja mõista N. A.lt Arvila OÜ kasuks menetluskuluna 490 eurot, s.h tasutud

riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 120

eurot. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

9. N. A.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Arvila OÜ-le viivist VÕS § 113

lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

11. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

12. Avaldada vajadusel tagaseljaotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19).

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas:

SEB Pank - a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

Swedbank - a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)

LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja

number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta

või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada

kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Osaline hagist loobumine

Harju Maakohus on 17.04.2025 määrusega võtnud menetlusse Arvila OÜ hagi N. A. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis Arvila OÜ kohtutäitur Rannar

Liitmaa korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus 27.04.2020, võlgniku A. A.le

kuuluva ½ korteri, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX,

asukohaga XXX. Arvila OÜ ostis kohtutäitur Elin Vilippus korraldatud avalikult

enampakkumiselt, mis toimus 16.12.2021 võlgniku N. A.le kuuluva ½ korteri, mis on kantud

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX, asukohaga XXX Kostja sõlmis

12.04.2006 AS-ga SEB Pank laenulepingu nr L060011833. Kostjale kuulus enne

enampakkumist osad kinnisasjast registriosa numbriga XXX, mida koormab hüpoteek

summas 487 000 krooni ehk 31 217,95 eurot SEB Pank AS kasuks. SEB Pank AS edastas

hagejale kirja ning teatas, et kostja ei ole täitnud laenulepingust L060011833 tulenevat

kohustust. Lepingu tagatiseks on Arvila OÜ-le kuuluvale korterile seatud hüpoteek.

07.11.2024 tasus hageja pangale 1202,37 eurot ja 11.11.2024 hageja tasus pangale 856,91

eurot hüpoteegi realiseerimise vältimiseks. Seega on hagejal kostja vastu kohustuste täitmisest

tulenev regressnõue summas 2059,28 eurot ning viivisenõue summas 83,30 eurot.

03.06.2025 menetlusdokumendis teatas hageja, et loobub osaliselt viiviste nõudest summas

2,29 eurot ning palub lugeda, et õige viivise summa on 80,47 eurot.

TsMS § 442 lg 5 ls 1 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 lause 2 alusel hageja poolt hagist osalise

loobumise vastu ja lõpetab menetluse osaliselt. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on

lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on teadlik TsMS

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohus märgib, et menetleb käesolevas tsiviilasjas hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevus 2059,28 eurot, viivis 80,47 eurot ning edasiulatuv viivis alates

13.03.2025. Kostjal on õigus nõudest loobumisega seotud vastuväited esitada koos kajaga.

Tsiviilasja hinnast

Kohus on hagi võtnud menetlusse tsiviilasja hinnaga 2372,19 eurot. Kooskõlas TsMS § 136 lg

4 muudab kohus selles asjas määratud tsiviilasja hinda, kuna hageja loobus osaliselt hagist.

Uueks tsiviilasja hinnaks on 2369,63 eurot, mis koosneb põhivõlast 2059,28 eurot, viivisest

80,47 eurot ning edasiulatuvast viivisest (alates 13.03.2025) 229,61 eurot.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi on tasumisele kuuluv riigilõiv tsiviilaja hinna kuni

2500 eurot korral 350 eurot, mis on hageja poolt tasutud ja mis kuulub kostja poolt hagejale

hüvitamisele (vt põhjendused all).

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui hageja vähendab nõuet ja loeb seda

nõudest osaliseks loobumiseks, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi

saada (vt TsMS kommenteeritud väljaanne kommentaar § 150 lg 2 p 2 kohta).

Menetlusse jäänud nõudelt on riigilõiv 350 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hagejale välja

(vt all). Hageja on tasunud riigilõivu 350 eurot. Loobutult osalt ei ole hagejal õigust riigilõivu

tagasi saada.

Menetluskuludest

Kohus jätab TsMS § 168 lg 4 alusel hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud hageja

kanda. Tagaseljaotsuse rahuldamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2

ning § 177 lg 1 järgi.

Kuna hageja loobus osaliselt hagist, siis sellega seonduvad menetluskulud jäävad hageja enda

kanda.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Hageja palub täiendavalt kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 120 eurot ilma

käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt viis lepinguline esindaja läbi järgmised

toimingud: dokumentidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, materjalide

komplekteerimine – 1 tund.

Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid

ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on

hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi on osutatud hinnaga 120

eurot tund, mis vastab kohtu hinnangul esindaja kvalifikatsioonile.

Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik