3-25-1771/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-1771

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

nõudes seoses üksikvangistuses viibimisega

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 1. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles soovib Viru Vanglalt hüvitist seoses üksikvangistuses viibimisega. Kaebaja ei nõustu

vanglaga selles, et nõude esitamise aeg on möödas, ning märgib, et ta sai üksikvangistuses

viibimisest trauma, tarbib siiani antidepressante ning tal on ärevushäired. Kaebuses viidatakse

dokumentidele numbritega 1-9/3-25/29-1, 3-25/2-2/3062 ja 1-9/3-25/29-2.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 4. juunil 2025 kohtule kaebaja 31. märtsi 2025. a

pöördumise nr 3-25/2-2/3062, kaebaja kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas 29.

aprillil 2025 nr-ga 1-9/3-25/29-1) ja Viru Vangla 30. aprillil 2025. a otsuse nr 1-9/3-25/29-2,

millega jäeti kahju hüvitamise läbi vaatamata tagastati (dtl 12).

3-25-1771

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme.

Kohus mõistab, et kaebaja soovib esitada kohtule samasisulise kahjunõude nagu talle Viru

Vangla 30. aprilli 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/29-2 läbivaatamatult tagastati. Kuigi kaebaja

viitab vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (dtl 10-11), et ta soovib hüvitist 2014. aastal

üksikvangistuses viibitud aja eest, siis arvestades kaebaja pöördumise nr 3-25/2-2/3062 (dtl 9)

sisu ja kaebaja taotluses nr 1-9/3-25/29-1 sisalduvat viidet, et ta oli üksikvangistuses 825 päeva,

mõistab kohus, et kahjunõude aluseks on ajavahemik alates 2014. aastast kuni aastani 2021. a

(k.a). Kaebaja soovib seega hüvitist seoses tema üksikvangistuses hoidmisega 825 päeva vältel

aastatel 2014 kuni 2021 (HKMS § 37 lg 2 p 4).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgneval põhjusel.

5. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab

enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse

menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval,

arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

6. Kohus leiab, et kaebajal on käesolevas asjas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt

läbimata.

Kohtupraktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas

see on algatatud tähtaega järgides (vt nt Riigikohtu 17. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-17-

911, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus

tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud

isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju

tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Viru Vanglale 28. aprillil

2025 ehk enam kui kolm aastat pärast seda, kui väidetavad kahju põhjustanud tegevused

lõppesid (s.o 2021. aastast). Viru Vangla leidis 30. aprilli 2025. a otsuses nr 1-9/3-25/29-2, et

kaebaja on kahjunõude esitamisel ületanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolme aasta pikkust

tähtaega, tähtaeg ei kuulu ennistamisele ning kahjunõue tuleb läbivaatamatult tagastada.

Kohus märgib, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule

kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui kahju hüvitamise taotlus

tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei ole kaebaja

läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2014. a määrus

haldusasjas nr 3-3-1-78-13, p 19 ja 15. juuni 2015. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-15, p 9).

3-25-1771

7. Kohus nõustub Viru Vangla 30. aprilli 2025. a otsuses nr 1-9/3-25/29-2 toodud põhjendustega

kahjunõude tagastamise kohta. Kuigi vangla ei ole otsuses viidanud õiguslikele alustele, millele

tuginedes ta kahjunõude läbivaatamatult tagastab, nähtub otsusest, et taotlus tagastatakse

põhjusel, et selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Seega on kahju hüvitamise

taotluse tagastamise õiguslikuks aluseks haldusmenetluse seaduse § 14 lg 6 p 1, mis sätestab, et

haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda

ei ennistata.

Kohus leiab, et vangla on õigesti tuvastanud, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses

kahjunõude esitamisega. Kaebaja pidi aastatel 2014 kuni 2021 üksikvangistusega kaasnevaid

väidetavaid tagajärgi (s.o väidetav trauma) tajuma siiski koheselt. Kuna kahjunõue puudutab

ajavahemikku 2014 kuni 2021, siis oleks tulnud kahju hüvitamise taotlus esitada vanglale

hiljemalt 2024. a lõpus või varasemaid aastaid (nt 2014 jne) arvestades veelgi varem. Kuna asja

materjalidest nähtuvalt asus kaebaja alles 31. märtsil 2025 vanglalt küsima teavet, et enda

esitatava kahjunõude alust määratleda (dtl 10), ei saanud kaebajal olla ilmselgelt mõjuvaid

põhjuseid kahjunõude hilinenult esitamiseks. Kaebaja viitas enda kahju hüvitamise nõudes ka

Euroopa Inimõiguste kohtu lahendile asjas nr 3501/20, millega mõisteti välja hüvitis kahele Eesti

kinnipeetavale. Ka teadasaamist teiste isikute suhtes tehtud kohtulahendist ei saaks pidada

asjaoluks, mis õigustaks hüvitamisnõude hilinenult esitamist. Tartu Vangla jättis seega 30. aprilli

2025. a otsusega nr 1-9/3-25/29-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi

vaatamata.

8. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus

hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik