2-23-18358/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-23-18358

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

05.06.2025, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-23-18358

Tsiviilasi

OÜ Garisson Trükikoda hagi E.Q vastu võla ja

viivise nõudes või alternatiivselt E.Q vastu võla ja

viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Garisson Trükikoda

(registrikood

11260744),

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Z.G,

Hageja lepinguline esindaja: Indrek Kuusk (e-post:XXX);

Kostja I: E.Q (isikukood 36709220096; e-post: XXX);

Kostja II: E.Q (isikukood XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

05.06.2025

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, OÜ Garisson Trükikoda, ning kostjate, E.Q ja E.Q, vahel

05.06.2025 kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel

tingimustel:

1.1. E.Q kohustub maksma OÜ-le Garisson Trükikoda põhivõla summas 32 000

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 3279 eurot ja õigusabikulud

summas 1200 eurot, kokku 36 479 eurot.

1.2. E.Q kohustub maksma OÜ-le Garisson Trükikoda punktis 1.1. kokku lepitud

summast pool, s.o 18 239,50 eurot hiljemalt 31. augustil 2025 ja ülejäänud pool,

s.o 18 239,50 eurot hiljemalt 30. septembril 2025. Summad tuleb tasuda OÜ

Garisson Trükikoda pangakontole nr EE792200221031627419.

1.3. Kompromissi jõustumisel puuduvad OÜ-l Garisson Trükikoda täiendavad

nõuded E.Q ja E.Q vastu.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-18358 menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejale riigilõiv summas 700 eurot. Tagastatav summa kanda OÜ

Garisson Trükikoda pangakontole nr EE792200221031627419.

5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Garisson Trükikoda (hageja) esitas 31.12.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.Q

(kostja I) vastu võla ja viivise nõudes või alternatiivselt E.Q (kostja II) vastu võla ja

viivise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt I hageja kasuks

välja põhivõla summas 32 000 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise summas 3279,78 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni või alternatiivselt, kui

kohus leiab, et see nõue ei ole põhjendatud, mõista kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlg

summas 24 500 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni.

Hagi asjaolude kohaselt soetas hageja 3. novembril 2021 USA-st oksjonilt sõiduki Dodge

1500 Ram Limited (VIN-kood XXX) ja tõi selle Eestisse eesmärgiga see edasi müüa.

Hageja andis 18. novembril 2022 V. A. (praeguseks surnud) volituse sõiduautode ja

maasturite edasimüügiks Soome Vabariiki. 2023. aasta jaanuaris sai hageja V. A. lt

teada, et viimase sõber E.Q (kostja II) tuleb Tartusse ning viib auto Soome müüki. Hageja

ja kostja II vahel sõlmiti 7. jaanuaril puudulikult vormistatud leping sõiduki müümiseks

hinnaga 24 500 eurot. Kostja II viis sõiduki Soome, kuid tõi selle hiljem jaanuaris (ligi

kahe nädala jooksul) lömmi sõidetud tagatiivaga tagasi Tartusse. V. A. tegi sõiduki

korda. Sel hetkel sekkus kostja II vend E.Q (kostja I), kes lubas ise sõiduki Soomes maha

müüa, sai selleks V. A. lt sõiduki valduse ja viis selle Soome. V. A. ja kostja I sõlmisid 4.

veebruaril sõiduki müügilepingu. Hageja sai teada, et sõiduk müüdi Soomes edasi 10.

veebruaril ja hageja esitas kostjale II arve summas 30 000 eurot, võttes arvesse V. A. ja

kostja kokkulepet. Kostja II arvet ei tasunud ja vastas hagejale, et tema ei puutu asjasse

ning palus suhelda kostjaga I. Sarnase vastuse sai hageja ka kostjalt I. Kumbki ei

avaldanud koostöötahet ega olnud nõus hagejale sõiduki eest tasuma.

2. Kohus võttis hagi 19.04.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult

vastama.

Kostja I kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

Kostja II esitas 30.10.2024 kohtule kirjaliku vastuse, milles teatass, et ta tema vastu

esitatud nõudeid ei tunnista. Kostja II väitel ei ole tema autot ostnud, edasi müünud ega

selle eest raha saanud. Kostjale II teadaolevalt müüs auto ja sai selle eest raha E.Q.

3. 05.06.2025 toimus asjas kohtuistung, kus osalesid hageja seaduslik esindaja ja lepinguline

esindaja ning kostjad isiklikult.

Kostjad avaldasid istungil, et soovivad lahendada asja kompromissiga. Pooled jõudsid

kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kohtult

kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi

kinnitamata jätmise.

Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS §

432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada

määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja I hüvitab hagejale õigusabikulud summas

1200 eurot. Kohus jätab kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 1400 eurot. Riigilõivu on

tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt

tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna

antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on põhjendatud tagastada hagejale pool

tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot (1400 / 2). Hageja taotlusel määrab kohus, et tagastatav

summa kanda hageja pangakontole nr EE792200221031627419.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

kohtunik