2-25-107048/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-107048

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Rediem Capital AB hagi T.L.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

589 eurot 97 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697)

Hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi (OÜ GS Core)

Kostja T.L. (isikukood XXX), elukoht xxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxxx, e-post:

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista T.L.-ilt Rediem Capital AB kasuks välja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja

T.L.-i vahel 8. detsembril 2021 sõlmitud väikelaenulepingust tulenev põhivõlgnevus 530

eurot 79 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 5 eurot 3 senti.

3. Mõista T.L.-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 6. juunist 2025 põhinõudelt 530 eurolt 79 sendilt kuni

põhinõude kohase tasumiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata Rediem Capital AB menetluskulude suuruseks 530 eurot 50 senti. Mõista T.L.-

ilt Rediem Capital AB kasuks väljamenetluskuluna tasutud riigilõiv 175 euro,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabi kulu 335 eurot 50 senti. T.L.-il tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (530 eurolt 50 sendilt) tasuda viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

2-25-107048

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 6. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse T.L.-i (kostja) vastu 1134 euro 57 sendi saamiseks. Kohus koostas 10. märtsil 2025

makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas

kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus andis 14. aprillil 2025 määrusega hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse

esitamiseks.

3. Hageja esitas 5.mail 2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu, millest nähtub, et esialgne

võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 8. detsembril 2021

väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Leping sõlmiti tähtajaga 46 kuud,

igakuise osamaksega 33 eurot 62 senti, aastaintressiga 18,90%, lepingutasuga 0 eurot, haldustasuga

2 eurot 90 senti kuus, krediidikulukuse määraga 27,18% aastas.

4. Hageja selgitas, et kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmise kohta, esitab hageja hagis nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7

tagajärjega selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi. Kõrvalnõudeid hageja ei arvesta ja

neid ei nõua. Hageja nõuab ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja edasiulatuvat viivist

sissenõutavaks muutunud summadelt seaduslikus määras. Hagejal on kohustus maksed ümber

arvestada. Kostjale koostati uus maksegraafik 1. aprillil 2025 (dtl 46).

5. Kostja on tasunud lepingu täitmiseks 469 eurot 21 senti, mille hageja arvestab võla põhiosa

katteks. Tehtud maksed katavad täielikult ära 21 kuu maksekohustuse perioodil 10. jaanuar 2022

kuni 10. september 2023 ja osaliselt, 12 euro 67 sendi ulatuses ka 10. oktoobri 2023 makse

kohustuse. 10. oktoobri 2023 maksest on tasumata põhiosa 9,07 eurot. Tasumata on kõik järgnevad

maksed alates 10. novembri 2023 maksest.

6. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja sissenõutavaks muutunud summadena 10. oktoobrist 2023

kuni 10. aprillini 2025 maksete tasumata põhiosa kokku 400 eurot 39 senti (9,07 + 18 x 21,74).

Kõik järgnevad maksed alates 10. maist 2025 maksest (6 makset), kogusummas 130 eurot 40 senti

(5 x 21,74 + 21,70), muutuvad sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt

2-25-107048

kohtumenetluse ajal. Hageja palub need summad välja mõista alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast.

7. Hageja selgitas, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole hagiavalduse esitamise ajal lõppenud.

Algne võlausaldaja on lugenud lepingu lõppenuks esialgse laenuandja poolse ülesütlemisega 23.

juunil 2023, kuid kuna nõude ümberarvestuse tulemusel ei olnud kostjal ülesütlemise seisuga

ülesütlemist õigustavat võlga vähemalt kolme kuu maksete ulatuses, ei olnud täidetud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise materiaalsed eeldused ning

ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge.

Hagejal on õigus VÕS § 416 sätestatud korras leping üles öelda ja hageja võib seda teha

kohtumenetluse ajal. Seetõttu esitab hageja hagiavalduses kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja

lepingu ülesütlemise teate. Kuivõrd hagiavaldus koos ülesütlemisavaldusega toimetatakse kostjale

kohtumenetluses kätte, saab kostja kätte ka ülesütlemise hoiatuse ja ülesütlemise teate.

Kostjale on kohtumäärus ja hagiavaldus (sh lepingu ülesütlemise hoiatus täiendava 14-päevase

tähtajaga võlgnevuse tasumiseks ja lepingu ülesütlemise teade) kätte toimetatud 7. mail 2025,

tähtaeg saabus 21. mail 2025. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Seega on leping lõppenud 22. mail

2025.

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 29. mail 2025 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

hagejale, millest teavitati kostjat 29. aprilli 2025 kirjaga.

8. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 530 eurot 79 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevas, s.o 6. maist

2025 kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja

edasi protsendina põhivõlalt. Sissenõutavaks muutunud viivis on otsuse tegemise seisuga 5 eurot 3

senti.

Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 530 eurot 79 senti, sealhulgas

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 400 eurot 39 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg

130 eurot 40 senti ning viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva

seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

9. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetud 7. mail 2025. Kostjale määrati

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva. Kostja vastas 7. mail 2025: Jummel mis se veel on?

Mina pole kusgilt mingit laenu või mida võttnu.Se pole enam noormaalne mis toimub. (dtl 72).

Kohus määras 14. mai 2025 määrusega kostjale tähtaja nõuetekohase vastuse esitamiseks ning

hoiatas kostjat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus lahendada hagi tagaseljaotsusega

(dtl 82-84). Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele.

10. Kohus suhtles kostjaga telefoni teel 26.mail 2025, kostja kinnitas, et tema e-posti aadress on

XXX, elukoha andmeid kostja kohtule ei avaldanud (dtl 86).

11. Kohus pöördus 3. juunil 2025 kostja poole info saamiseks, et kas kostja on saavutanud hagejaga

kokkuleppe (dtl 87). Kostja teavitas kohut 3. juuni 2025 e-kirjas, et ei ole hagejaga veel kokkulepet

saavutanud (dtl 88). Hageja teavitas 4. juunil 2025 e-kirjas, et hagejal ei ole kostjaga kontakti olnud

(dtl 90).

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude

õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

2-25-107048

Kohus on seisukohal, et hageja esmane nõue kuulub rahuldamisele. Kohus loeb kostja poolt omaks

võetuks hageja väited lepingu üles ütlemise asjaolude kohta. Lepingu ülesütlemisega on tagastamata

laenumaksed muutunud sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks ka hageja väited

põhivõlgnevuse ja peale lepingu lõppemist põhivõlgnevuse mittetasumisega kaasnenud

viivisekokkuleppe osas.

Kohus rahuldab hagi.

13. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1

kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

15. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja

õigusabikulust 335 eurot 50 senti. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei

ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Hageja

esindaja tunnihind 134 eurot 20 senti koos käibemaksuga on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 530

eurot 50 senti (175+20+335,50).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (530,50 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik