Legislator Case Law & Legislation
2-25-111490/3 AI generated

2-25-111490/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-111490/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

juuni 2025 k.a seisuga on kokku 3277 eurot 63 senti (s.o põhiosa 2912 eurot 73 2.3 Kostja kohustub tagastama kokkuleppe punktis 2.2. nimetatud summad hagejale

Legislator headnote

AI generated

2-25-111490/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: nimetatud summad hagejale

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-111490

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi B.M.-i

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja

Kristel Steinberg

Kostja B.M. (isikukood XXX), e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Võtta Tartu Maakohtu menetlusse Swedbank AS hagi B.M. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Kinnitada Swedbank AS ja B.M. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2.1 Hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud ka pooled) on poolte vahel sõlmitud

Vaba tagasimaksega krediitkaardilepingu nr 21-043213-RK (24-066402-KX) võla

tasumise osas saavutanud kompromissi ning sõlminud sellega seoses alljärgneva

kokkuleppe.

2.2 Kostja kohustub tasuma hagejale ülaltoodud lepingutest tuleneva võlgnevuse, mis

2. juuni 2025 k.a seisuga on kokku 3277 eurot 63 senti (s.o põhiosa 2912 eurot 73

senti, kõrvalnõuded kokku 364 eurot 90 senti) ning maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 106 eurot 52 senti.

2.3 Kostja kohustub tagastama kokkuleppe punktis 2.2. nimetatud summad hagejale

igakuiste maksetena kuni kogu võlgnevuse, riigilõivu ja lisanduva viivise tasumiseni.

2.4 Igakuise makse suurus on minimaalselt 50 eurot. Igakuised maksed tuleb

hagejale tasuda hiljemalt iga kuu 28. kuupäevaks. Igakuiste maksete tasumist tuleb

alustada hiljemalt 28. juunil 2025.

2.5 Igakuised maksed tuleb tasuda Swedbank AS arvelduskontole nr

EE842200221014209524, viitenumbriga 3630503 ja selgitusega „B.M. leping nr 24-

066402-KX“.

2.6 Kohustused loetakse tasumiste arvel täidetuks järgmises järjekorras: riigilõiv,

põhiosa, intress, kindlustusvõlgnevus, viivis.

2.7 Pärast riigilõivu ja põhivõlgnevuse tasumist tuleb kostjal tasuda hagejale

igakuiste maksetena vastavalt kokkuleppe punktis 1.4. kokkulepitule kuni kõikide

kohustuste täitmiseni.

2-25-111490

2.8 Kostjal on õigus kokkuleppe punktis 2.3 toodud summad tasuda hagejale

ennetähtaegselt.

2.9 Juhul kui kostja hilineb kokkulepitud summade tasumisega rohkem kui 10

(kümme) päeva või ei tasu neid üldse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata

võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada käesolevat kokkulepet kinnitav

kohtumäärus täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu

kostja varale. Kostja eelnev informeerimine täitemenetluse algatamise avalduse

esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

2.10. Kompromissis nimetamata hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

2.11 Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea

vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega

paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses,

kohtuistungit pidamata.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-111490.

3. Jätta kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viie päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Swedbank AS esitas 17. aprillil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

B.M. vastu 3236 euro 23 sendi saamiseks. Kohus koostas 21. aprillil 2025 makseettepaneku.

Pooled esitasid 4. juunil 2025 Pärnu Maakohtule kompromisslepingu, milles palusid kinnitada

kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-25-111490 menetlus. Pooled kinnitasid, et nad on

teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seoses

kompromisslepingu esitamisega lõpetas kohtunikuabi 5. juuni 2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus leiab, et kuivõrd Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab

käsitleda hagiavaldusena ja pooled on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule kinnitamiseks

kompromisslepingu, siis on põhjendatud tsiviilasi menetluse võtta tsiviilkohtumentluse

seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt.

3. TsMS 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist

hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse

avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab

õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi

vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui makseettepanekut ei ole

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte

toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral

menetlus lõpetada (p 2). TsMS § 486 lg 3 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

TsMS § 430 ja § 431 sätestatu kohaselt.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

2-25-111490

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning

ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus

lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi.

5. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi

saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku

leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks viiele päevale.

7. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik