2-24-18640/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18640

Tsiviilasi

K.U hagi V.T L. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.U (isikukood XXX)

Kostja V.T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

eelistungil 25. veebruaril 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata K.U hagi V.T L. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. K.U (hageja) esitas 9. detsembril 2024 hagiavalduse V.T L. vastu täisealisele õppivale

lapsele elatise saamiseks. Hageja sai 12. detsembril 2024 täisealiseks, mistõttu lõppes senine

elatise nõue. Hageja nõuab elatist 400 euro suurust elatist alates 12. detsembrist 2024 kuni 12.

2-24-18640

detsembrini 2027. Hageja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kesk-kutseharidust ning tal ei ole

endal sissetulekut. Hageja on märkinud enda igakuise kulude suuruseks 885 eurot.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja esitas vastuse 3. jaanuaril 2025. Kostja selgitas, et ta on töötu ja osalise töövõimega.

Tema vaimne tervis ei võimalda tööl käia. Töötu abirahast täidetakse ka täitemenetluses

olevaid kohustusi, mistõttu jääb talle igas kuus kätte 234 kuni 242 eurot. Muid sissetulekuid

kostjal ei ole. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ja nende ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmise pärast on tal tekkinud võlgnevus. Hageja ei käinud alaealisena korralikult

koolis ja nüüd ta saab haridust omandada ka töölkäimise kõrvalt. Kostja palub end vabastada

hageja ülalpidamisest. Kostjal ei ole võimalik pakkuda ka kompromissi. Hageja on noor

töövõimeline mees, kes soovib elatist töövõimetult kostjalt.

KOHTU EELMENETLUS

3. Kohus selgitas 29. jaanuaril 2025 pooltele, et täisealise lapse ülalpidamise ulatus sõltub

isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär. Kohus lähtub eeldusest, et

täisealiseks saanud isik hangib endale eluks vajalikud vahendid ise ning selle eelduse

ümberlükkamiseks tuleb tõendid esitada hagejal. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid

on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis

eelistatakse alaealist last teistele lastele (PKS § 98 lg 1). Kui hageja nõue on põhjendatud,

tuleb kohtul hinnata hageja vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit, et tuvastada, kui suur

oleks kummagi vanema osa hageja ülalpidamiskulude kandmisel.

4. Kohus kohustas 12. veebruaril 2025 hagejat esitama tõendid enda majandusliku seisundi

kohta ning selgitada enda sissetuleku teenimise võimalusi. Kostja selgitas eelistungil 25.

veebruaril 2025 kohtule, et ta ei ole kohtukorraldust kätte saanud. Kohus edastas nimetatud e-

kirja eelistungi ajal kostjale ja kostja kinnitas selle kättesaamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et K.U hagi V.T L. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

6. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et K.U on V.T L. täisealiseks saanud poeg

(dtl 8). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kesk-

kutseharidust päevases õppes (dtl 6). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab

kostjast eraldi ja kostja hagejale ülalpidamist ei anna. Hageja taotleb hagis, et kohus mõistaks

kostjalt tema kasuks välja elatise 400 eurot kuus. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele

täies ulatuses vastu.

7. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja

alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Eeltoodud sätteid

2-24-18640

arvestades on hageja kui täisealiseks saanud laps, kes õpib kutseõpe tasemeõppes, õigustatud

nõudma kostjalt kui vanemalt enda ülalpidamiseks elatist. Täisealisele õppivale lapsele elatist

välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS §-s 101

sätestatud alaealisele elatise arvutamise aluseid. Seega kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

8. Praeguses vaidluses võib kostja PKS § 102 lg 1 järgi vabaneda ülalpidamiskohustusest, kui

ta oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu ei ole võimeline ülalpidamist andma,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtul tuleb asja lahendamisel teha kindlaks hageja

ülalpidamisvajadus ja kostja võime hagejale ülalpidamist anda.

9. Hageja on märkinud enda igakuise kulude suuruseks 885 eurot. Eluasemekulud on 300

eurot, kulud toidule 150-xxx eurot, kulud transpordile 90 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused

tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused lapse koolikohustuse

täitmiseks 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot ja muud vältimatud

püsikulutused 100 eurot. Kohtu hinnangul saab hageja välja toodud kulud, arvestades tema

õigustatud vajadusi, lugeda põhjendatuks.

10. Kohus on hagejale selgitanud, et üksnes alaealise lapse puhul eeldatakse, et ta ei suuda

endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida ning täisealise isiku puhul saab eeldada, et ta

hangib endale eluks vajalikud vahendid ise (RKTKo 19.10.xxx, nr 3-2-1-119-15, p 10).

Riigikohus on viidatud lahendis asunud seisukohale, et lapse täisealiseks saamine ainsana ei

lõpeta vanema kohustust teda ülal pidada, ent seda vaid juhul, kui laps jätkab hariduse

omandamist ning ta ei ole ise võimeline endale sissetulekut hankima. Õppimine seda

resoluutselt ei välista, sestap on Riigikohus asunud seisukohale, et vanema kohustust

täiskasvanud õppivale lapsele elatist anda on piiratud tema enda võimega seda ka iseseisvalt

teha ning vanemal on võimalik vabaneda sellest või vähendada kohustust PKS § 102 lg 2

kohaselt. See tähendab, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Hageja

selgitas kohtule, et ta ei saa kooli kõrvalt tööl käia.

11. Kohus leiab, et kuigi hageja täisealise õppiva lapsena on õigustatud nõudma ka kostjalt

ülalpidamist, siis hageja elatise nõuet kohus ei rahulda, sest kostja on tõendanud, et ta ei ole

tema teisi ülalpeetavaid ja varalist seisundit arvestades võimeline hagejale elatist maksma,

kahjustamata seejuures enese ja oma alaealiste laste tavalist ülalpidamist. Kohus on

eelmenetluses selgitanud, et eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist oma alaealisele

lapsele (PKS § 98 lg 1). See tähendab, et vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise

kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust

ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on võimalik alaealiste laste

ülalpidamise kõrvalt.

12. Kostjal on kaks alaealist last, kes tema ülalpidamist vajavad (sündinud xxx ja xxx) (dtl 84)

ning kelle suhtes on tal ülalpidamiskohustus eelisjärjekorras ning kelle kasuks on elatis välja

mõistetud Tartu Maakohtu 5. veebruari xxx. a lahendiga (dtl 135). Kostja selgituse järgi on

selle kohtulahendi täitmisega tekkinud tal võlgnevus.

13. Hinnates kostja võimekust hagejale elatist tasuda, märgib kohus järgmist. Kostja on

selgitanud, et ta on töötu ja osalise töövõimega. Kostjale makstavast töötu abirahast täidetakse

ka täitemenetluses olevaid kohustusi, mistõttu jääb talle igas kuus kätte 234 kuni 242 eurot.

2-24-18640

Kohus kontrollis kostja vastuväidet enda sissetuleku vähesuse kohta ja see vastab tõele.

Maksuandmete tõendi järgi kostja tööandjate deklareeritud väljamakseid saanud ei ole (dtl

55). SEB Pank konto väljavõttelt nähtub, et laekumised kostjale on vaid Töötukassast ja

kontojääk 9. jaanuari 2025 seisuga on 1 eurot 29 senti (dtl 62-65). Sotsiaalkindlustusameti

andmetel ei ole kostjale määratud ega makstud toetusi või hüvitisi alates 1. juulist 2024 kuni

16. jaanuarini 2025 (dtl 77). Eesti Töötukassa 20. aprilli 2021. a otsusest nr TVH/21/018231

nähtub, et kostjal on osaline töövõime 5 aastase kehtivusega (so 2. maini 2026). Sama

dokument kinnitab, et kostjal on mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste

sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille

põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired (dtl 93). Hinnates esitatud tõendeid leiab kohus, et

kostja sissetulek on vaid väljamakse töötukassast ning kostjal ei ole muud vara, mille arvelt

hagejale elatist tasuda.

14. Kohtu hinnangul saab kostja sissetulekut ja kahte alaealist last arvesse võttes teha

järelduse, et kostja ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, mistõttu esineb alus kostja vabastamiseks hageja kui täisealise lapse

ülalpidamisest (PKS § 102 lg 1).

15. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kui täisealise lapse hagi kostja vastu elatise nõudes

ei ole põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.

16. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus

märgib tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg-st 5, et käesolevas

lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning

ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt

vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega on põhjendatud TsMS § 162 lg 1

alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjal ei ole menetluses tekkinud kulusid

(õigusabikulud), ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik