2-22-16092/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

05. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16092

Tsiviilasi

K. K. hagiavaldus R. K. ja K. S. (S.) vastu pärandvara

jagamise ja raha tasumise nõuetes / R. K. ja K. S. (S.)

vastuhagi K. K. vastu pärandvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind

11 617,67 eurot

Vastuhagi hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagi kostja)

K. K. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Lepinguline esindaja Tanel Riivits

Kostjad (vastuhagi hagejad)

K. S. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Lepinguline esindaja Johannes Moor

R. K. (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Lepinguline esindaja Johannes Moor

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Istung 06.05.2025.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) ja R.

K. (isikukood xxxx) vastu K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvara jagamise

nõudes.

2. Jagada K. K. (isikukood xxxx), K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx)

ühisomandis olev M OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1278 eurot osaks

nimiväärtusega 213 eurot, mis jäetakse K. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse ja osaks

nimiväärtusega 1065 eurot, mis jäetakse K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood

xxxx) ühisomandisse.

3. Kohustada K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) tegema tahteavaldus M

OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamiseks kaheks osaks

nimiväärtustega 213 eurot ja 1065 eurot ning käsutustehingu tegemiseks, millega antakse

osa nimiväärtusega 213 eurot K. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse ning millega antakse

osa nimiväärtusega 1065 eurot K. S. ja R. K. ühisomandisse.

4. Jätta läbi vaatamata K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) ja R.

K. (isikukood xxxx) vastu nõudes teha kõik vajalikud toimingud äriregistris selleks, et osa

1 (9)

jagamine saaks registrisse kantud.

5. Jätta rahuldamata K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K.

(isikukood xxxx) vastu K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvara jagamiseks

järgmistes nõuetes:

5.1.

Nõue jätta korteriomand Xxxx (registriosa nr xxxx) ja kinnisasi Xxxx (registriosa

nr xxxx) jagamisel 1/6 ulatuses hageja ainuomandisse ja 5/6 ulatuses kostjate

ühisomandisse, ning kohustada kostjaid andma vastavad tahteavaldused ja tegema

vajalikud toimingud kinnistusraamatus omandiõiguse muutmiseks.

5.2.

Nõue jätta sõiduk Mitsubishi Pajero ja traktor MTZ 82.1 kostjate ühisomandisse.

5.3.

Nõue jätta sõiduautod MERCEDES-BENZ 300 CE ja MERCEDES-BENZ 300 CE

hageja ainuomandisse.

6. Rahuldada osaliselt K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) vastuhagi K. K.

(isikukood xxxx) vastu K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvara jagamise

nõudes.

7. Lõpetada K. K. (isikukood xxxx), K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx)

ühisomand korteriomandi registriosa numbriga xxxx (elamumaa 100%, Xxxx) avalikul

enampakkumisel müümisega ja saadud raha jagamisega selliselt, et K. K. saab rahast 1/6

(ühe kuuendiku), K. S. saab rahast 1/6 (ühe kuuendiku) ja R. K. saab rahast 2/3 (kaks

kolmandikku).

8. Lõpetada K. K. (isikukood xxxx), K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx)

ühisomand kinnisasja registriosa numbriga xxxx (tootmismaa 100%, Xxxx) avalikul

enampakkumisel müümisega ja saadud raha jagamisega selliselt, et K. K. saab rahast 1/6

(ühe kuuendiku), K. S. saab rahast 1/6 (ühe kuuendiku) ja R. K. saab rahast 2/3 (kaks

kolmandikku).

9. Lõpetada ühisomand K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvaras olevale

sõiduautole MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) ning jätta

sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE R. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse.

10. Kohustada K. K. (isikukood xxxx) tegema tahteavaldus K. K. (isikukood xxxx, surma aeg

xxxx.a) pärandvaras oleva sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik

registreerimismärk xxxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300

CE R. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse ning kohustada K. K. sõlmima asjaõigusleping,

millega jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE R. K. ainuomandisse.

11. Lõpetada ühisomand K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvaras olevale

sõiduautole MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) ning jätta

sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D R. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse.

12. Kohustada K. K. (isikukood xxxx) tegema tahteavaldus K. K. (isikukood xxxx, surma aeg

xxxx.a) pärandvaras oleva sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik

registreerimismärk xxxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300

D R. K. (isikukood xxxx) ainuomandisse ning kohustada K. K. sõlmima asjaõigusleping,

millega jätta sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D R. K. ainuomandisse.

13. Välja mõista R. K.lt (isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks hüvitis 79

(seitsekümmend üheksa) eurot 21 (kakskümmend üks) senti.

14. Jätta rahuldamata K. S. (S., isikukood xxxx) ja R. K. (isikukood xxxx) vastuhagi K. K.

(isikukood xxxx) vastu K. K. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärandvara jagamiseks

M OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1278 eurot avalikul enampakkumisel

müümisega ning saadud raha kaaspärijate vahel jagamisega.

15. Rahuldada osaliselt K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) ja R.

K. (isikukood xxxx) vastu kahjuhüvitise tasumise nõuetes.

16. Välja mõista K. S.lt (S., isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks 108 (ükssada

kaheksa) eurot.

2 (9)

17. Välja mõista K. S.lt (S., isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõude

108 (ükssada kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 26.10.2022.a (kahekümne kuuendast oktoobrist kahe tuhande

kahekümne teisel aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 108 (ükssada kaheksa)

eurot.

18. Jätta rahuldamata K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus K. S. (S., isikukood xxxx) vastu

õigusabikulu 108 (ükssada kaheksa) eurot ja hindamisakti kulu 78 (seitsekümmend

kaheksa) eurot 33 (kolmkümmend kolm) senti tasumise nõuetes.

19. Välja mõista R. K.lt (K., isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks 108 (ükssada

kaheksa) eurot.

20. Välja mõista R. K.lt (K., isikukood xxxx) K. K. (isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõude

108 (ükssada kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 26.10.2022.a (kahekümne kuuendast oktoobrist kahe tuhande

kahekümne teisel aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 108 (ükssada kaheksa)

eurot.

21. Jätta rahuldamata K. K. (isikukood xxxx) hagiavaldus R. K. (isikukood xxxx) vastu

õigusabikulu 108 (ükssada kaheksa) eurot ja hindamisakti kulu 78 (seitsekümmend

kaheksa) eurot 33 (kolmkümmend kolm) senti tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

22. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

23. Jätta menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt

peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. K. K. (hageja) esitas 26.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse R. K. ja K. S. (kostjad)

vastu pärandvara jagamise ja raha tasumise nõuetes (dtl-d 1-8). Kohus jättis hagi 21.11.2022

käiguta (dtl 68). Hageja esitas 03.12.2022 hagi puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse tervikteksti

(dtl-d 70-78). Kohus võttis hagi 30.12.2022 menetlusse (dtl 85). Kostjad vastasid hagile 27.01.2023

(dtl-d 102-112). Eelistung toimus 09.03.2023 (dtl-d 358-365). Hageja esitas 24.03.2023 täiendatud

hagiavalduse (dtl-d 367-372). Kohus võttis 16.10.2023 hagiavalduse muudetud nõuetes menetlusse

(dtl 395). Kostjad vastasid täiendatud hagile 30.10.2023 (dtl-d 398-402). Kostjad esitasid

24.05.2024 vastuhagi (dtl-d 425-429). Kohus võttis vastuhagi 24.07.2024 menetlusse (dtl 445).

Hageja vastas vastuhagile 12.08.2024 (dtl-d 456-460). Kostjad esitasid 04.04.2025

menetlusdokumendi (dtl-d 487-493). Hageja esitas 11.04.2025 menetlusdokumendi (dtl-d 537-540).

Kohtuistung toimus 06.05.2025 (dtl-d 607-614). Pooled sõlmisid 06.05.2025 kompromissi

menetluse osaliseks lõpetamiseks (dtl 603). Kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas osaliselt

menetluse 06.05.2025 määrusega (dtl-d 604-606), mis jõustus samal päeval.

3 (9)

2. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude pärandvara jagamiseks järgmisel viisil: sõidukid

Mercedes-Benz 300 D ja 300 CE jäetakse hageja ainuomandisse, traktor MTZ 82.1 ja sõiduk

Mitsubishi Pajero jäetakse kostjate ühisomandisse, M OÜ osa nimiväärtusega 1278 jagatakse ning

osa nimiväärtusega 213 eurot jäetakse hagejale ning osa nimiväärtusega 1065 eurot jäetaks kostjate

ühisomandisse. Hageja avaldas 11.04.2025 menetlusdokumendis, et nõustub, et Mercedes-Benz 300

CE ja 300 D jäävad kostjate omandisse, tingimusel, et kostjad maksavad hagejale õiglase hüvitise.

Hageja põhjendab hagiavaldust ja vastuväiteid vastuhagile järgmiselt. Pärandaja K. K. suri xxxx.

Notar S. O. tõestas 15.05.2012 pärimistunnistuse nr xxxx, mille kohaselt on pärijateks võrdsetes

osades (1/3) hageja, kostja R. K. ja kostja K. S.. Pärandvara koosseisu kuuluvad hulgas järgmised

esemed: korteriomand registriosa numbriga xxxx (asukoht Xxxx), kinnisasi registriosa numbriga

xxxx (asukoht Xxxx), M OÜ (registrikood xxxx) osa, traktor MTZ 82.1, sõiduk MERCEDES-

BENZ 300 D, sõiduk MERCEDES-BENZ 300 CE, sõiduk MITSUBISHI Pajero. Pooled ei ole

suutnud omavahel saavutada kokkulepet pärandvara jagamises, mistõttu on hageja pöördunud kohtu

poole. Poolte suhted on keerulised ning ühisomandi jätkamine ei ole otstarbekas. Hageja on olnud

ainuke, kes on tasunud pärandvaraga seotud kommunaalkulud summas 4424,36 eurot, mille osas

esitatakse tagasinõue kostjate vastu vastavalt nende mõttelisele osale kaasomandist. Hageja taotleb,

et korteriomand ja kinnisasi jagataks selliselt, et 1/6 suuruse kaasomandiosa jääks hagejale ja 5/6

suurune kaasomandiosa kostjate ühisomandisse. Hageja taotleb, et kostjad annaksid tahteavaldused

ja nõusolekud vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks, või asendataks need kohtulahendiga.

Lisaks soovib hageja, et pärandvarasse kuuluvad kaks sõidukit – MERCEDES-BENZ 300 D ja

MERCEDES-BENZ 300 CE – jääksid tema ainuomandisse. Ülejäänud sõidukid ja traktor jääksid

kostjate ühisomandisse. Hageja on avaldanud, et ta loobub nende sõidukite omandamisest, kuid

soovib nende eest õiglast rahalist hüvitist. Mercedes-Benz’i sõidukitel on turuväärtus, mis ületab

vanaraua väärtust. Hageja nõuab kostjatelt rahalisi hüvitisi järgmistes summades: kostjalt R. K.

2949,57 eurot kommunaalkulude eest, 216 eurot kohtueelse õigusabi ja 78,33 eurot hindamisakti

eest; kostjalt K. S. vastavalt 737,39 eurot, 216 eurot ja 78,33 eurot. Lisaks taotletakse viiviste

määramist summadele kuni nende tasumiseni. Kostjad on esitanud vastuhagi, kuid hageja seda ei

tunnista ning peab hagi esitatud kujul põhjendatuks. Hageja ei nõustu kostjate seisukohtadega

sõidukite väärtuse osas ega kostja R. K. väidetava „hingelise väärtuse“ argumendiga, mille alusel

soovitakse üks sõiduk jätta kostjale kompensatsioonita. Hageja märgib, et isiklikud tunded ei saa

asendada rahalist õiglust ega kahju hüvitamist. Samuti ei ole kostjad esitanud dokumentaalset

tõendust oma väidete kohta. Hageja hinnangul on pärandvara jagamine võimalik seaduslike aluste

alusel, lähtudes pärimistunnistuses märgitud osadest. Kaasomandi lõpetamiseks on täidetud

asjaõigusseaduse vastavad sätted, ega ole ilmnenud piiravaid kokkuleppeid.

3. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad pärandvara jagada vastavalt kostjate

vastuhagile. Kostjad paluvad vastuhagis, et sõidukid Mercedes-Benz 300 CE ja Mercedes-Benz 300

D jäetakse kostja R. K. ainuomandisse, kinnistud ja M OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot müüakse

avalikul enampakkumisel, saadud raha jagatakse kaaspärijate vahel vastavalt pärandiosa suurustele.

Kostjad on loobunud vastuhagi nõudest M OÜ osa enampakkumisel müümiseks ning on nõustunud

osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamisega ning hagejale osa nimiväärtusega 213 eurot jätmisega

ning kostjate ühisomandisse osa 1065 eurot jätmisega. Kostjad põhjendavad vastuväiteid hagile

ning vastuhagi järgmiselt. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele pärandvara jagamise tingimustes.

Hageja soovib endale kahte sõidukit ja kinnistute kaasomandisse jätmist. Kostjad taotlevad vara

realiseerimist ning saadud tulu jagamist pärimistunnistuse alusel. Hageja nõuab kostjatelt

korteriomandi, kinnisvara ja sõidukitega seotud hüvitisi summas üle 4000 euro ning lisaks täielikku

menetluskulude kandmist kostjate poolt. Kostjad ei nõustu hagiavaldusega sellisel kujul. Erimeelsus

puudutab eelkõige sõidukite Mercedes-Benz 300 CE ja Mercedes-Benz 300 D jagamist, mida

hageja soovib jätta endale. Need sõidukid on olnud pikalt kasutuseta ning ei ole tehniliselt

sõidukõlbulikud. Registriandmetel on mõlema sõiduki registrikaardid peatatud juba 2014.a ning

mõlemal puudub ülevaatus alates 2006.a ja 2009.a. Masinad asuvad väljaspool hooneid ja on

osaliselt lammutatud, roostes ning detailidest tühjad. Nende väärtus ei ületa vanametalli hinda,

millele lisandub veel puksiiriteenus. Kaalutlused sõidukite väärtusetuse osas on esitatud koos

4 (9)

fotodokumentatsiooniga. Kostjad taotlevad sõidukite Mercedes-Benz 300 CE ja Mercedes-Benz

300 D jätmist kostja R. K. ainuomandisse. Kui hageja on valmis maksma tema hinnangulise

väärtuse ulatuses hüvitist, võivad kostjad loobuda sõidukite nõudmisest. Kostjad ei vaidle vastu

traktori MTZ 82.1 ja sõiduki Mitsubishi Pajero kostjatele jätmisele, kuid leiavad, et hageja ei ole

tõendanud traktori MTZ 82.1 ja Mitsubishi Pajero olemasolu ega seisukorda. Hageja on taotlenud

pärandvara hulka kuuluvate kinnistute jagamist viisil, et 1/6 suurune mõtteline osa jääks talle ja 5/6

suurune mõtteline osa kostjatele. Kostjad peavad sellist jagamist ebaotstarbekaks, sest 1/6 mõttelise

osa kaasomandisse jätmine piirab oluliselt kinnisasja kasutamist ja välistab selle müümise

turutingimustel. Hageja on eelnevalt takistanud kinnisvara müüki, mistõttu ei ole realistlik eeldada,

et kaasomandina omandatud osa oleks võõrandatav. Selleks, et vältida edasisi vaidlusi ja säilitada

kinnisvara kasutatavus, taotletakse selle asemel kinnistute ja osaühingu osa müümist avalikul

enampakkumisel. Saadud tulu jagamist soovitakse läbi viia vastavalt pärijate osa suurustele: 1/3

hagejale, 1/3 kostja K. S.le ja 1/3 kostja R. K.le. Lisaks materiaalsete nõuete osas vaidlustamisele

on kostjad esitanud tasaarvestusliku väite. Pärast pärimismenetluse lõppu on kostjad iseseisvalt

tasunud suure osa pärandvaraga seotud võlgadest, mis olid tekkinud korteriühistu

kommunaalkulude, elektriteenuste ja laenulepingute alusel. Hageja neid kulusid ei katnud, kuigi

seadusest tulenevalt vastutasid pärijad solidaarsetena. Täpse arvestuse kohaselt on kostja K. S.

katnud hageja osa ulatuses 4956 eurot ja kostja R. K. summas 776,52 eurot. Need maksed on

dokumenteeritud ning seonduvad muuhulgas Xxxx AS-iga sõlmitud laenulepingute, korteriühistu

kommunaalarvete ning täitemenetlustes määratud kohustustega. Täitemenetluste käigus on kostjate

vastu algatatud mitmeid toiminguid, kus kohtutäiturite tasud, menetluskulud ja viivised on samuti

kostjate kanda jäänud. Kostjad soovisid algselt osaühingu M osa müümist enampakkumisel.

Menetluse käigus muutsid kostjad seisukohta ning avaldasid nõusolekut jagada osa hageja poolt

pakutud viisil. Selle kohaselt jääks 213 euro suurune osa hagejale ning 1065 eurot väärt osa kostjate

ühisomandisse.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. Pooled sõlmisid 06.05.2025 kohtuistungil kompromissi järgmistes nõuetes (dtl 603): hageja

nõue kostja R. K. vastu korteriga seotud kommunaalkulude 2949,57 eurot hüvitamiseks ja

nimetatud põhinõudelt viivise tasumiseks, hageja nõue kostja K. S. vastu korteriga seotud

kommunaalkulude 737,39 eurot hüvitamiseks ja nimetatud põhinõudelt viivise tasumiseks, kostja R.

K. nõuded, mis on märgitud kostjate 04.04.2025.a esitatud menetlusdokumendi lisas 3 (dtl-d 502-

514) ning kostja K. S. nõuded, mis on märgitud kostjate 04.04.2025.a esitatud menetlusdokumendi

lisas 3 (dtl-d 502-514). Kohus kinnitas kompromissi 06.05.2025 määrusega, mis on jõustunud (dtl-d

604-606). Eeltoodust tulenevalt on hageja kommunaalkulude hüvitamise nõuded ning kostjate

esitatud tasaarvestuse vastuväide lahendatud jõustunud kohtulahendiga, milleks on Harju Maakohtu

06.05.2025 määrus käesolevas tsiviilasjas. Kohus ei käsitle eeltoodut arvestades otsuses hageja

nõuet hageja kantud kommunaalkulude hüvitamiseks ning kostjate tasaarvestuse vastuväidet, mis

põhines kostjate kulude tegemisel, mille koosseis on detailselt välja toodud kostjate 04.04.2025.a

esitatud menetlusdokumendi lisas 3 (dtl-d 502-514).

5. Pooled ei vaidle selle üle, et nad on võrdsetes osades xxxx surnud K. K. pärijad. Seetõttu ei

vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Poolte pärimisõiguse

väljaselgitamine pärimismenetluses nähtub notar S. O.i 15.05.2012 tõestatud pärimistunnistusest,

mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri numbri xxxx all (dtl-d 9-10).

Pärimistunnistuse kohaselt on iga kaaspärija pärijaks ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises

osas.

6. Pooled ei vaidle selle üle, et pärandi avanemise hetkel olid K. K. ja R. K. abielus, nende

varasuhte liigiks oli varaühisus ning pärandvara hulka kuuluvad esemed olid K. K. ja R. K.

ühisomandis. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg

1 p 1). K. K. ja R. K. varasuhte liigi ja ühisomandis olevate esemete väljaselgitamine nähtub notar

5 (9)

S. O.i 15.05.2012 tõestatud omandiõiguse tunnistusest, mis on registreeritud notari ametitegevuse

raamatu registri numbri 1468 all (dtl-d 124-125).

7. Pooled ei vaidle selle üle, et K. K. pärandvara ning K. K. ja R. K. jagamata ühisvara hulka

kuuluvad järgmised esemed:

-

korteriomand registriosa numbriga xxxx (elamumaa 100%, Xxxx);

-

kinnisasi registriosa numbriga xxxx (tootmismaa 100%, Xxxx);

-

M OÜ (registrikood xxxx) osa nimiväärtusega 1278 eurot;

-

sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx);

-

sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx).

Kohus leiab, et vaidluse puudumise tõttu ei vaja eelnimetatud esemete kuulumine K. K. pärandvara

ning K. K. ja R. K. jagamata ühisvara hulka eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärandvara hulka kuuluvad sõiduk Mitsubishi Pajero ja

traktor MTZ 82.1 on olemas. Kostjad on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole Mitsubishi Pajero

ja traktor säilinud. Hageja on möönnud Mitsubishi Pajero osas, et see on „vanarauda viidud“. Kohus

leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtub sõiduk Mitsubishi Pajero ja traktori MTZ

82.1 asukoht ja olemasolu. Seega ei ole hageja tõendanud pärandvara olemasolu, mille jagamist ta

taotleb.

9. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 lause 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga

kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 ls 2 kohaselt jagab

vaidluse korral pärandvara pärija nõudel kohus. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 sätestab, et kui

abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka.

Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta

pärimisseaduses sätestatut. PärS § 155 sätestab piirangud pärandvara jagamisele. Hageja on

esitanud kostjate vastu hagiavalduse K. K. pärandvara jagamise nõudes. Kostjad on esitanud hageja

vastu vastuhagi K. K. pärandvara jagamise nõudes. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest

nähtuvad PärS § 155 mõistes pärandvara jagamise piirangud. Eeltoodut arvestades on kaaspärijatel

õigus nõuda kohtult pärandvara jagamist.

10. PärS § 152 lg 1 ls 2 sätestab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi

hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS

§ 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes

pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib

pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et

pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel.

Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab,

et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab

kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või

müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike

vahel vastavalt nende osa suurusele. Pärandvara jagatakse ühel või mitmel AÕS § 77 lg-s 2

sätestatud viisil, arvestades AÕS § 77 lg-des 3-4 sätestatut ning PärS §-s 159 sätestatud erisusi.

11. Hageja taotleb korteriomandi ja kinnisasja osas ühisomandi lõpetamist selliselt, et kinnistud

jäetakse kaasomandisse. Kostjad on avaldanud, et nad ei soovi kinnistute kaasomandisse jätmist

ning on taotlenud kinnistute müümist avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist. PärS § 159

lg 2 sätestab, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate

kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. PärS § 159

lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või

pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende

6 (9)

pärandiosa suurusega. Üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta ühisomandis olevat eset ühele

ühisomanikule vastu tema tahtmist (vt ka RKTKo 26.04.2017 3-2-1-14-17, p 23).

Ühise omandi teostamine eeldab kaasomanike omavahelist heauskset käitumist, mille eelduseks on

kaasomaniku tegelik soov ja tahe omandist tulenevaid õigusi teostada. Kui asi jäetakse isiku

kaasomandisse vastu tema tahtmist, puudub isikul ilmselt tahe omandist tulenevaid õigusi teostada,

mis raskendab või muudab võimatuks ühise asja valdamise ja kasutamise kõigi kaasomanike huve

arvestades. Seetõttu ei oleks kinnistute jätmine poolte kaasomandisse kostjate tahte vastaselt

mõistlik. Kohus leiab, et kostjate vastuseisu tõttu ei saa kinnistute ühisomandit lõpetada kinnistute

poolte kaasomandisse andmisega, sest see tähendaks kaasomandiosade jätmist kostjatele nende

tahte vastaselt. Hageja ei ole taotlenud kinnistute osas ühisomandi muul viisil lõpetamist. Seetõttu

hindab kohus, kas ühisomand on võimalik lõpetada kostjate taotletud viisil. Kohtu hinnangul

puuduvad objektiivsed takistused kinnistute avalikul enampakkumisel müümiseks. Kohus rahuldab

vastuhagi ja lõpetab korteriomandi ja kinnisasja ühisomandi nende müümisega avalikul

enampakkumisel. Kuivõrd K. K. pärandvara hulka kuuluvad asjad on ühtlasi K. K. ja R. K.

abikaasade ühisvara hulka kuuluvad asjad, on poolte pärandiosade suurustele vastav jaotus raha

jagamisel järgmine: hagejal on õigus 1/6 rahast, kostja K. S.l on õigus 1/6 rahast ning kostja R. K.l

on õigus 1/6 rahast. Kohus määrab, et enampakkumisel saadud raha tuleb jagada selliselt, et hageja

saab rahast 1/6, kostja K. S. saab rahast 1/6 ja kostja R. K. saab rahast 2/3. Kohus jätab

hagiavalduse rahuldamata nõudes jätta kinnistud hageja ja kostjate kaasomandisse.

12. Hageja on taotlenud sõiduautode MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk

xxxx) ja MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) jätmist enda ainuomandisse.

Kostjad sellele vastu vaielnud ja taotlenud sõiduautode jätmist kostja R. K.le. Hageja on olnud nõus

sellega, et autod jäävad kostjate omandisse tingimusel, et kostjad maksavad talle õiglase hüvitise.

Kostjad on avaldanud sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 CE väärtuseks 245,85 eurot, võttes

aluseks vanametalli kokkuostuhinna 165 eurot tonni kohta ning sõiduauto tühimassi 1,49 tonni

(1,49x165=245,85). Kostjad on avaldanud sõiduauto MERCEDES-BENZ 300 D väärtuseks 229,35

eurot, võttes aluseks vanametalli kokkuostuhinna 165 eurot tonni kohta ning sõiduauto tühimassi

1,39 tonni (1,39x165= 229,35). Hageja avaldas 06.05.2025 istungil, et ei vaidle vastu kostjate

avaldatud väärtusele.

Kostjad ei ole nõustunud sõidukite jätmisega hagejale ning soovivad nende jätmist kostja R. K.le.

Hageja on soovinud sõidukeid endale, kuid ei ole välistanud hüvitise vastu kostjatele jätmist.

Eeltoodut arvestades leiavad pooled ühiselt, et ühisomandi saab lõpetada kostjatele sõidukite

jätmisega. Poolte seisukohtades puudub ühisosa sõidukite hagejale jätmiseks. Eeltoodut arvestades

on kohtu hinnangul põhjendatud sõidukite jätmine kostja R. K.le. Kohus rahuldab vastuhagi ja jätab

sõiduautod MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk xxxx) ja MERCEDES-BENZ

300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) kostja R. K. ainuomandisse. Kohus paneb kostja R. K.le

kohustuse maksta hageja osa 79,20 eurot (hageja osa 1/6 sõidukite väärtusest 475,20 eurot on 79,20

eurot) ja mõistab nimetatud summa kostja R. K.lt hageja kasuks välja. Kohus jätab hagiavalduse

rahuldamata hageja nõudes jätta sõiduautod MERCEDES-BENZ 300 CE (riiklik registreerimismärk

xxxx) ja MERCEDES-BENZ 300 D (riiklik registreerimismärk xxxx) hageja ainuomandisse. Kohus

kohustab hagejat pärandvara jagamiseks sõlmima asjaõiguslepingud, millega jäetakse sõiduautod

kostja R. K. ainuomandisse.

13. Hageja on taotlenud sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktor MTZ 82.1 kostjate ühisomandisse

jätmist. Kostjad on vaidlustanud nimetatud asjade olemasolu. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei

ole tõendanud sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktori olemasolu. Jagada saab üksnes olemasolevat

pärandvara või pärandvara mittesäilimise korral PärS § 156 lg-s 1 nimetatud vara. Kuivõrd hageja

ei ole tõendanud sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktor MTZ 82.1 olemasolu ega nimetatud esemete

alusel omandatud vara (nt kahjunõue asja hävimisest) olemasolu, ei ole võimalik nimetatud esemete

osas pärandvara jagada. Kohus jätab hagiavalduse sõiduki Mitsubishi Pajero ja traktori MTZ 82.1

jagamiseks rahuldamata.

7 (9)

14. Hageja on taotlenud osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamist osaks nimiväärtusega 213 eurot

ning selle jätmist hageja ainuomandisse ja osaks nimiväärtusega 1065 eurot ning selle jätmist

kostjate ühisomandisse. Kostjad on taotlenud osa müümist avalikul enampakkumisel, kuid on

avaldanud, et ei vaidle vastu pärandvara jagamisele hageja taotletud viisil. Eeltoodut arvestades

leiavad pooled ühiselt, et ühisomandi saab lõpetada osa jagamisega kaheks ning jagamisel tekkinud

osade jätmisega hagejale ja kostjatele. Poolte seisukohtades puudub ühisosa osa müümiseks

avalikul enampakkumisel. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ühisomandi

lõpetamine hageja taotletud viisil. Kohus rahuldab hagiavalduse nõudes jagada M OÜ osa

nimiväärtusega 1278 eurot osaks nimiväärtusega 213 eurot ja jätta hageja ainuomandisse ning osaks

nimiväärtusega 1065 eurot ja jätta kostjate ühisomandisse. Kohus kohustab kostjaid tegema

tahteavalduse M OÜ osa nimiväärtusega 1278 eurot jagamiseks kaheks osaks nimiväärtustega 213

eurot ja 1065 eurot ning käsutustehingu tegemiseks, millega antakse osa nimiväärtusega 213 eurot

hageja ainuomandisse ning millega antakse osa nimiväärtusega 1065 eurot kostjate ühisomandisse.

Kohus jätab rahuldamata kostjate vastuhagi nõudes müüa M OÜ osa avalikul enampakkumisel.

15. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjaid tegema kõik vajalikud toimingud äriregistris selleks, et

osa jagamine saaks registrisse kantud. Äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 12 järgi on juhatus kohustatud

osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile. ÄS § 182 lg 12 järgi teeb

tahteavalduse osanike nimekirja muudatuse kandmiseks osaühingu juhatus. Seetõttu ei saa panna

osanikule kohustust teha toiminguid äriregistris, sest seadus äriregistri toimingute tegemiseks

osanikule õigust ei anna. Seega ei ole hageja nõudega võimalik soovitud eesmärki saavutada. Kohus

jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse läbi vaatamata nõudes teha kõik vajalikud toimingud

äriregistris selleks, et osa jagamine saaks registrisse kantud.

16. Hageja nõuab kostja K. S.lt ja kostja R. K.lt kummaltki kohtueelsete õigusabikulude 216

eurot ja hindamisakti kulu 78,33 eurot hüvitamist, kokku 540 euro hüvitamist. Hageja põhjendab

õigusabikulusid õigusteenuse kasutamisega seonduvalt kostjate võlgnevuse ja nõudega pärandvara

jagamiseks. Hageja põhjendab hindamisakti tellimist poolte läbirääkimiste pidamisega pärandvara

jagamiseks.

PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab

pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 152 lg 4 kohaselt ei ole pärandvara jagamise kokkuleppe

mittesõlmimine kaaspärija kohustuste rikkumine, mistõttu ei ole pärandvara jagamiseks peetavatel

läbirääkimistel või kohtuväliselt pärandavara jagamisel õigusabi kasutamise kulud kaaspärija

kohustuste rikkumisest tulenevaks kahjuks. Erandlikuna võivad õigusabi kasutamise kulud olla

kahjuks siis, kui õigusabi kasutamise vajaduse on tinginud teise kaaspärija heade kommete vastane

tahtlik käitumine pärandvara kohtuväliselt jagamisel. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest

nähtuvalt käitusid kostjad heade kommete vastaselt ja tahtlikult pärandvara kohtuvälisel jagamisel.

Seetõttu ei ole põhjendatud õigusabikulude hüvitamise nõue seonduvalt pärandvara jagamisega.

Hageja 10.06.2021 nõudekirjast nähtuvalt (dtl-d 54-56) on hageja kasutanud õigusabi lisaks

pärandvara jagamise küsimusega seonduvalt ka pärandvara hulka kuuluvatele asjadele tehtud

kulutuste hüvitamise nõudega. PärS § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat

(kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja

kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et

kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti

selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. PärS § 151 lg 1

sätestab, et pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete

ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud

vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist

8 (9)

või pärimislepingust ei tulene teisiti. PärS §-st 147 ning AÕS § 75 lg-st 1 ja PärS § 151 lg-st 1

tulenevalt on kaaspärijal kohustus hüvitada vastavalt oma pärandiosa suurusele teise kaaspärija

tehtud kulud pärandvarale. Kulude hüvitamise nõudega seonduvad kulud on kahjuks VÕS § 128 lg

3 mõistes. Kuivõrd kostjatel oli hageja eest PärS §-st 147 ning AÕS § 75 lg-st 1 ja PärS § 151 lg-st

1 tulenev kulutuste hüvitamise kohustus, on õigusabikulu võlgnevuse kohtuväliseks

sissenõudmiseks hageja kahjuks. Arvestades, et õigusabi on osutatud nii võlgnevuse

sissenõudmiseks kui ka pärandvara jagamise nõudega seonduvalt, on kahjunõue põhjendatud

osaliselt 108 euro ulatuses kummagi kostja osas. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab

kummaltki kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 108 eurot. Kohus jätab hagiavalduse kummagi

kostja suhtes 108 euro tasumise nõudes rahuldamata.

Pärandvara hulka kuuluva vara väljaselgitamine on üks osa pärandvara jagamisest. Kui kaaspärija

vaidleb vastu teise kaaspärija esitatud väitele vara väärtuse kohta, ei ole see üldjuhul kaaspärija

heade kommete vastane tahtlik käitumine. Vaidluse korral on kaaspärijatel alati võimalik PärS §

152 lg 4 järgi pärandvara jagamiseks kohtusse pöörduda. Hageja ei ole tõendanud, et hindamisakti

tellimise tingis kostjate heade kommete vastane tahtlik käitumine. Seega ei ole hindamisakti

tellimise kulud kostjate tekitatud kahjuks. Kohus jätab hagiavalduse hindamisakti kulude

hüvitamise nõuetes rahuldamata.

Vastavalt TsMS §-le 367 ja hageja taotlusele mõistab kohus kummaltki kostjalt hageja kasuks välja

VÕS § 113 lg 1 las 2 sätestatud ulatuses viivise põhinõude 108 eurot tasumata osalt alates hagi

esitamisest.

17. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

18. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas

hagiavalduse ja vastuhagi osaliselt. Kohus on seega asja lahendanud nii hageja kui ka kostjate

kasuks Seetõttu tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda (vt ka RKTKo 08.03.2007 3-2-

1-12-07, 13, RKTKo 27.09.2010 3-2-1-70-10, p 14).

19. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

9 (9)