2-23-149745/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-149745

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-149745

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi F.O vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1121,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

lepingulised esindajad Pavel Butsenko ja Sigrid Rahkema,

Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX).

Kostja: F.O (isikukood: XXX; tegelik elukoht ei ole teada;

menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi F.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista F.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus 801,55 eurot.

3. Välja mõista F.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt 646 eurolt alates

05.06.2025. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud 78% ulatuses F.O kanda ja 22% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

5. Välja mõista F.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 577,20 eurot.

6. Välja mõista F.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 50-59, 109-111, 116)

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.09.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse,

milles palub F.O-lt (kostja) välja mõista põhivõlgnevus 731,77 eurot, intress 50,48 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 193,60 eurot ning edasiulatuvalt viivis alates 27.09.2024. a

kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja COOP Finants AS-iga (esialgne võlausaldaja)

18.11.2022. a Säästukaart Pluss lepingu nr CNT00000132692, mille alusel võimaldati

kostjale krediiti 800 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 27,32%. Kostja kohustus

tegema tagasimaksed 5. kuupäeval. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 28.04.2023. a lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid tasumata

05.02.2023. a, 05.03.2023. a, 05.04.2023. a ja 05.05.2023. a osamaksed. 29.05.2023. a saatis

esialgne võlausaldaja teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 31.05.2023. a loovutas esialgne võlausaldaja kostja

vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

3. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni.

Hageja on teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad kui sissetulekud. Kui taotluse täitmisel esitas kostja hagejale

ebaõigeid andmeid, ei saa ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja

ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged.

4. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja läbi krediidianalüüsi,

millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 2500 eurot, igakuiste kohustuste summa 450

eurot. Peale finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 2018 eurot. Arvestades hagi

aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene

nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid

krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on

seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi

summast. Kostja on teovõimeline isik, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma

tegude tagajärgi.

5. Lepingu ülesütlemise seisuga 29.05.2023. a oli kostjal tagastamata krediit 781,77 eurot.

Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud 90 eurot (12.06.2023. a 30 eurot, 10.07.2023. a

30 eurot ja 10.08.2023. a 30 eurot), millest 40 eurot on arvestatud sissenõudmiskulude

katteks ja 50 eurot põhiosa katteks vastavalt VÕS § 415 lg 2. Seega on põhivõlg 731,77

eurot.

6. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas. Lepingu ülesütlemise

seisuga oli kostjal tasumata intressid 50,48 eurot.

7. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 731,77 eurolt lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani lepingus kokku lepitud

intressimääraga võrdses viivisemääras s.o 19,9%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 193,60 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu

põhivõlalt lepingujärgse intressimääraga võrdses määras.

8. Hageja esitab VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei

ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja on kasutanud krediiti

kogusummas 800 eurot korraga novembris 2022 ja on tasunud vaid 16.01.2023. a 64 eurot.

Vastavalt lepingule tuli tagastada igakuiselt minimaalselt 32 eurot. Seega pidi kostja alates

05.12.2023. a tagastama igakuiselt 32 eurot. Kostja on tasunud 05.12.2023. a osamakse 32

eurot ja 05.01.2023. a osamakse 32 eurot. Kostjal on tasumata osamaksed 05.02.2023. a,

05.03.2023. a ja 05.04.2023. a enne lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmist ja ülesütlemise

seisuga ka 05.05.2023. a osamakse. Seega oli ka ümberarvestuse kohaselt lepingu

ülesütlemine kehtiv ja VÕS § 416 eeldused täidetud. Peale lepingu ülesütlemist on kostja

otse hagejale tasunud 90 eurot. Seega juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtteid on rikutud tuleb kostjalt välja mõista tagastamata krediit 646 eurot ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast

30.05.2023. a kuni kohase täitmiseni.

9. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele

osaliselt.

11. Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja 18.11.2022. a COOP FINANTS AS-iga Säästukaart

Pluss kasutamise lepingu nr CNT00000132692, mille alusel võimaldati talle tähtajatult

krediiti 800 eurot (dtl 62). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) §

402 lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr

ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

12. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

13. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu sõlmimise ajal 27,32% aastas, mis ei ületanud

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Seega ei ole leping VÕS § 4062 lg 3 järgi tühine.

14. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

15. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Hageja on esitanud kohtule vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks

exceli tabeli vormis dokumendi (dtl 79-88), milles on kirjas kostja isikuandmed, märgitud

sissetuleku suuruseks 2500 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 450 eurot. Tööandja

lahtris on kirje „pole vajalik“ ja ülalpeetavate lahtrisse on märgitud „0“. Dokumendist ei

nähtu millal ja milliste andmete alusel see loodud on. Taotlust, mille kostja ise esitas

krediidiandjale krediidi taotlemisel, kohtule esitatud ei ole.

17. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud ilmselt hageja enda loodud dokumendi pinnalt ei ole

võimalik järeldada, milliseid andmed ja kust kohast on kogutud kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks.

18. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Hageja on küll rõhutanud, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb

igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet ning pangakonto väljavõtte saab jätta

välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samas ei ole

hageja esitatud andmete alusel võimalik teha järeldust ka muu informatsiooni pinnalt, et

kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud.

19. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

20. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise

põhimõtet, kuna on jätnud enne krediidi väljastamist kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamata.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

22. Hageja on esitanud kohtule 09.04.2025. a menetlusdokumendis arvestuse VÕS § 403⁴ lg 7

tähenduses, mille kostja on kätte saanud 30.04.2025. a. Hagi ja tagasimaksete arvestuse (dtl

72) kohaselt on kostja teinud enne lepingu ülesütlemist makseid kokku 64 euro ulatuses,

mille hageja arvestab põhiosa katteks ja pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud

hagejale 90 eurot. Kokku on kostja lepingu katteks teinud makseid kokku 154 eurot, mis

tuleb arvestada põhiosa katteks. Seega võlgneb kostja hagejale tagastamata krediidina 646

eurot.

23. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

24. Säästukaardi kasutamise leping sõlmiti tähtajatult. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja

võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu

üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

25. Lepingu järgi oli igakuine tagasimakse suurus 32 eurot, mis tuli tasuda 5. kuupäeval ja mille

kohta esitas krediidiasja lepingule kohalduvate üldtingimuste p 6.1 järgi konto omanikule e-

arve, mis põhineb lepingu kohaselt tasumisele kuuluval summal.

26. Hageja esitatud tagasimaksete arvestusest (dtl 74) nähtuvalt on kostja teinud 16.01.2023. a

tagasimakse summas 64 eurot, mille hageja on ümberarvestuse järgi arvestatud 05.12.2022.

a ja 05.01.2023. a põhiosa katteks.

27. Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 28.04.2023. a lepingu ülesütlemise

hoiatuse (dtl 68), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 21.05.2023. a ning

hoiatanud, et kui nimetatud tähtajaks ei ole võlgnevust tasutud on krediidiandjal õigus

leping üles öelda ja nõuded loovutada. Krediidiandja on lepingu 29.05.2023. a teatisega

ülesöelnud ja teatanud nõude loovutamisest hagejale (VÕS § 170) (dtl 69). Kuna kostja jäi

võlgnevusse alates 05.02.2023.a osamaksega oli krediidiandjal üldtingimuste p 13.4.2 ja

VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigus leping üles öelda 29.05.2023. a. Seega on kostjal kohustus

tasuda hagejale tagastamata krediit 646 eurot ning muid tasusid kostja ei võlgne.

28. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas.

29. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgses määras viivist alates lepingu ülesütlemisest. Seega on

seadusjärgne viivis arvestatuna 646 eurolt alates 30.05.2023. a kuni kohtuotsuse tegemiseni

155,55 eurot. Kohus leiab, et hageja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel seadusjärgses

määras on põhjendatud.

30. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus 646 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 155,55 eurot,

kokku 801,55 eurot ning täiendavalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 05.06.2025 a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

31. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

32. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

78% ulatuses kostja kanda ning 22% ulatuses hageja kanda.

33. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

34. Hageja menetluskulud on kokku 976 eurot (dtl 110), millest riigilõiv on 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 676 eurot (ilma

käibemaksuta).

35. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1121,47 eurot tasuda riigilõivu 280 eurot. Arvestades hagi

osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja

poolt hüvitamisele.

36. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

37. Arvestades asja olemust ning kohtupraktikas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu

suuruseid, milleks on 180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et

hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse

sisu ja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja

põhjendatud tunnitasuks 110 eurot ilma käibemaksuta.

38. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagi

koostamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirjade koostamiseks on

põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses s.o summas 440 eurot. Hageja taotleb kulude hüvitamist

ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud (TsMS § 4842). Seega on hageja

menetluskulude suuruseks kokku 740 eurot (280+440+20).

39. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 577,20 eurot (740 eurost 78%).

40. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises

lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik