3-23-1994/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1994

Haldusasi

P.O kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.08.2023 korralduse

nr 12.2-3/061596-2 tühistamiseks ning Maksu- ja

Tolliameti 22.06.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-1

alusel sunniraha rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – P.O , volitatud esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia

Pukk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.O apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.O apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.02.2024

otsus haldusasjas nr 3-23-1994 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.07.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

3-23-1994

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 22.06.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-1 alusel

P.O (kaebaja) füüsilise isiku tulu deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust

maksustamisperioodil 01.01.–31.12.2022. Korraldusega kohustati kaebajat esitama MTA-le

dokumente hiljemalt 24.07.2023 ning ilmuma seletuste andmiseks 26.07.2023 kell 10:00

maksuaudiitori IH juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Korralduses sisaldus hoiatus, et

korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille

suurus on dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning suulise teabe

andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot.

2. Kaebaja esitas 26.07.2023 e-kirjaga ja 27.07.2023 e-kirjaga MTA-le 22.06.2023

korralduses nõutud dokumendid. 26.07.2023 kell 10:00 kohtumise kohta andis P.O teada, et

tal ei ole võimalik sel päeval kohale tulla, kuna ta ei viibi Eestis, ja palus MTA-l saata

võimalikud täiendavad küsimused kirjalikult.

3. MTA edastas 18.08.2023 kaebajale e-kirja, milles pakkus kohtumiseks välja uued ajad.

Kaebaja vastas 19.08.2023, et tal ei ole võimalik pakutud kuupäevadel kohale tulla seoses

töökohustuste täitmisega.

4. MTA edastas 21.08.2023 e-kirja, milles tuletas kaebajale meelde 22.06.2023 korralduses

nr 12.2-3/061596-1 pandud kohustuse suulise teabe andmise tähtajaks täitmata jätmist ning

palus kaebajal teatada kohustuse täitmiseks uus sobiv aeg. Kirjas hoiatati, et korralduse

täitmata jätmisel võib MTA rakendada sunniraha. Kaebaja vastas 21.08.2023 kirjas, et on

äärmiselt hõivatud terviseprobleemidega tegelemisega ja töökohustuste täitmisega, mistõttu

pakutud ajad talle ei sobi, ning palus maksuhalduril esitada küsimused kirjalikult.

5. MTA kohustas 23.08.2023 korraldusega nr 12.-3/061596-2 kaebajat tasuma sunniraha

320 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates põhjusel, et kaebaja jättis

22.06.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-1 selles märgitud tähtajaks 26.07.2023 osaliselt

täitmata suulise teabe andmata jätmise osas. 22.06.2023 korralduses nõutud dokumendid on

maksuhaldurile esitatud, seega loetakse 22.06.2023 korraldus dokumentide esitamise osas

täidetuks. Sama korraldusega kohustas MTA kaebajat tulema 22.06.2023 korraldusega nõutud

teabe andmiseks 06.09.2023 kell 09:00 maksuaudiitori IH juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.

Korraldus sisaldas hoiatust, et korralduse teist korda täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha

1000 eurot.

6. Kaebaja andis 01.09.2023 MTA-s kohapeal vastused küsimustele.

7. P.O esitas 11.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 23.08.2023 korralduse nr

12.2-3/061596-2 tühistamiseks ning 22.06.2023 korralduse nr 12.2-3/061596-1 alusel

sunniraha rakendamise keelamiseks.

Sunniraha on rakendatud aluselt, ilma asjakohaseid kaalutlusi esitamata, ja

ebaproportsionaalselt. Kuivõrd 22.06.2023 korraldus nägi kaebajale kohustusena ette MTA-

sse ilmumise 26.07.2023 kell 10:00, mis oli sunniraha rakendamise ajaks möödunud, siis ei

saanud MTA sunniraha rakendada. Sunniraha saab rakendada vaid korralduse täitmisele

suunamiseks, mitte isiku karistamiseks. MTA on hiljem kaebajale e-kirja teel välja pakkunud

uued MTA-sse ilmumise ajad. MTA ei saa aga uutel kokkulepitud päevadel mitteilmumise

2(8)

3-23-1994

korral sunniraha rakendada, sest uute aegade kohta ei ole antud kohustuslikku kirjalikku

korraldust, mis vastaks maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 nõuetele.

Maksumenetluses on oluline saada vajalik teave, kuid määrav ei ole selle andmise vorm.

MTA 22.06.2023 korraldus ei sisalda põhjendusi ega kaalutlusi, miks nõutakse kaebajalt just

nimelt suulise teabe esitamist ja miks ei ole võimalik soovitavat teavet küsida kirjalikult.

MTA ei ole ka kordagi kaebajale teatanud, millist lisateavet temalt soovitakse. MTA ei ole

selgitanud, mille põhjal ta järeldab, et kirjaliku päringu korral võiks tekkida mingisugune

vääritimõistmine, vastuolu või probleem, mida ei saa kirjalikus menetluses lahendada. Samuti

puudub korralduses põhjendus, mille põhjal MTA leiab, et vahetu kohtumine oleks

efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Sealjuures nähtub 01.09.2023 suuliste

seletuste protokollist asjaolu, et menetleja on esitanud kaebajale äärmiselt suurel hulgal

erinevaid küsimusi, millele kaebajal ei ole tihti olnud võimalik sisuliselt vastata, kuna kaebaja

mingit asjaolu täpselt ei mäleta. Seega on ilmselge, et kirjalike küsimuste edastamine olnuks

efektiivsem viis teabe saamiseks, sest kaebajal olnuks võimalik asjaolusid meenutada ja kohe

ammendavalt vastata, võimaldades vältida eksimusi. MTA keeldumine kirjalike selgituste

vastuvõtmisest on ilmses vastuolus MKS § 10 lg-ga 3, kuna suuliste seletuste andmine on

keerukam, aeganõudvam ja ebaefektiivsem, tuues ühtlasi kaasa üleliigsed ebamugavused ja

kulutused kaebajale (s.o transpordi kulu MTA-sse ja tagasi, sissetuleku võimalik kaotus

töökohalt lahkumise tõttu, võimalik konflikt tööandjaga töökohalt lahkumise soovi tõttu jne).

Sunniraha rakendamine on selgelt ebaproportsionaalne meede olukorras, kus vaidlust ei ole ,

et teabe küsimise eesmärk on saavutatav ka kirjaliku teabe esitamisega. Kuna sunniraha

rakendamise korraldustes ei nähtu kaalutlusi kirjalikul viisil teabe hankimise ebasobivusest, ei

saa pidada proportsionaalseks sunniraha rakendamist üksnes seetõttu, et kaebaja ei ole MTA-

sse kohale ilmunud.

8. MTA palus jätta kaebus rahuldamata.

MTA 22.06.2023 korraldus nr 12.2-3/061596-1 sisaldas vaidlustamisviidet. Kaebajale on

korraldus kätte toimetatud e-maksuameti kaudu 26.06.2023, seega oli tal võimalik korraldust

vaidlustada kuni 27.07.2023 vaidemenetluses või esitades kaebuse halduskohtusse, mida ei

ole tähtaegselt tehtud. Siinses kaebuses ei ole kaebaja taotlenud kaebetähtaja ennistamist ega

selgitanud, miks ta ei vaidlustanud 22.06.2023 korraldust. MTA 22.06.2023 korraldus oli

sunniraha rakendamise ajal kehtiv, vastas vorminõuetele ning oli suuliste ütluste andmise osas

kaebaja poolt täitmata. Seisuga 01.09.2023 luges maksuhaldur korralduse täidetuks.

MTA ei pidanud korralduse täitmiseks uue tähtaja kokkuleppimisel koostama ja väljastama

kaebajale uut korraldust. MTA selgitas 22.06.2023 korralduses, et kui kaebajale määratud

tähtaeg ei sobi, siis tuleb esitada maksuhaldurile kirjalik allkirjastatud taotlus, kus on

märgitud sobiv tähtaeg. Kaebaja suhtles maksuhalduriga e-kirja teel, kuid ei esitanud

allkirjastatud taotlust tähtaja pikendamise kohta. Kogu suhtluses e-kirja teel kaebaja ja

maksuhalduri vahel räägitakse 22.06.2023 korralduse täitmisest ja mittetäitmise korral

kaasnevast sunniraha rakendamisest. Seega oli kaebajale üheselt selge, et temalt nõutakse

22.06.2023 korralduse täitmist suuliste ütluste osas. Maksuhaldur oli paindlik, leidmaks

kaebajale uut sobivat aega. Vastustaja ei pidanud 23.08.2023 korralduse andmisel asuma

uuesti kaaluma, kas suulisi ütlusi on maksumenetluse jaoks vaja. Sellekohase otsustuse on

vastustaja langetanud juba 22.06.2023 korralduses, mida kaebaja tähtaegselt ei vaidlustanud.

Kaebaja väide sunniraha kasutamisest karistusena on otsitud ega ole kuidagi põhjendatud.

Puudub vaidlus, et sunniraha määramine saab tulla kõne alla vaid pärast seda, kui antud

korraldus on jäänud tähtajaks täitmata. Seega saab sunniraha määrata ainult pärast korralduse

tähtajaks täitmata jätmist, sundimaks korralduse saajat koostööle.

3(8)

3-23-1994

Sunniraha määramise korraldus on proportsionaalne. Maksuhaldur on arvestanud MKS § 67

lg-s 3 sätestatud esimesel korral kohustuse täitmata jätmisel määratavat sunniraha piiri (630

eurot). Sunniraha määramise korralduse väljastamine sõltus otseselt kaebaja käitumisest ning

kaebaja sai seda vältida.

9. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kohus kontrollib haldustäite vaidluses seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on

täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni

kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15-16). Seega

kontrollib kohus siinse kaebuse läbivaatamisel MTA 23.08.2023 sunniraha rakendamise

korralduse õiguspärasust ja sunniraha rakendamise eelduste täidetust. Sunniraha rakendamise

eeldused on kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või

hoiduda keelatud teost (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 4 lg 1); haldusorgan on

ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse

määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid

asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). ATSS § 8 lg 3 kohaselt on sunnivahendi rakendamist välistavad

asjaolud järgmised: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud;

2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi

rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise

halduskohtumenetluse (HKMS) seadustikus ettenähtud korras. MKS sisaldab

maksumenetluses sunniraha määramise erinorme ATSS-i suhtes.

Puudub vaidlus, et kaebaja suhtes rakendati sunniraha MTA 22.06.2023 korralduse alusel.

Viimane sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel

rakendatakse sunniraha. Kaebaja esitas 26.07.2023 ja 27.07.2023 nõutud dokumendid, millega

täitis 22.06.2023 korralduse osaliselt, s.o dokumentide esitamise osas. 22.06.2023 korraldust ei

ole kaebaja vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva ettekirjutusega, millega on täidetud

sunniraha rakendamise esmane eeldus.

MTA kohustas 22.06.2023 korraldusega kaebajat ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse.

Selle korraldusega määrati algselt kaebajale suulise teabe andmise kohustus ning sellest

nähtub mh kohustuse täitmiseks määratud aeg, koht ja selgitused, mis asjus kaebajat välja

kutsuti (MKS § 60 lg-d 1 ja 2). Kuna 22.06.2023 korraldus on kehtiv haldusakt, puudus alus

uue korralduse väljastamiseks, millega määrataks kindlaks 22.06.2023 korraldusega antud

suulise teabe andmise kohustuse täitmiseks uus tähtaeg MKS § 60 lg 2 alusel.

Täidetud on ka eeldus, et ettekirjutuse adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud

tähtpäevaks täitmata (MKS § 67 lg-d 1 ja 2). 22.06.2023 korraldusega kohustati kaebajat

ilmuma suulise teabe andmiseks maksuaudiitori ametiruumidesse 26.07.2023 kell 10:00.

Puudub vaidlus, et kaebaja 22.06.2023 korralduses määratud tähtajal, s.o 26.07.2023 suulist

teavet maksuaudiitori ametiruumides ei andnud ja ükski MTA pakutud uutest võimalikest

aegadest kaebajale ei sobinud (vt 18.08.2023, 19.08.2023 ja 21.08.2023 kirjavahetus, dtl 91–

93) ning et ta täitis 22.06.2023 korraldusega määratud suulise teabe andmise kohustuse

01.09.2023. Sunniraha rakendamise aja seisuga (23.08.2023) oli kaebajal seega 22.06.2023

korraldus suulise teabe andmise osas ettekirjutuses määratud tähtajaks täitmata.

Kuna 22.06.2023 korraldus oli kehtiv haldusakt, oli see ka kaebajale määratud tähtajaks

täitmiseks kohustuslik. MTA 22.06.2023 korraldus sisaldas selgitust, et kui maksuhalduri

määratud tähtaeg ei sobi, siis peab kaebaja esitama kirjaliku allkirjastatud taotluse, kus on

märgitud talle sobiv tähtaeg. Kaebajat takistas 22.06.2023 korralduse täitmisel suulise teabe

andmiseks esmalt välisriigis viibimine, millest kaebaja teavitas vastustajat alles kohustuse

4(8)

3-23-1994

täitmise tähtpäeval, st 26.07.2023. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja sai korralduse

e-maksuameti vahendusel kätte juba 26.06.2023 (dtl 113). Seejärel oli kaebajal korduvaks

takistuseks töökohustuste täimine ja terviseseisundist tulenevad planeeritud arstivisiidid.

Vastustaja pakkus kaebaja teavituste saabumise järel välja erinevaid uusi kuupäevi, mis aga

kaebajale ei sobinud. Kaebaja oleks saanud enda kohustuste ja välisreiside planeerimisel võtta

arvesse talle teatavaks saanud korraldusega määratud kohustuse täitmise tähtaegu või teavitada

aegsasti vastustajat ette planeeritud asjaoludest, järgides maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustust (MKS § 56). Kaebaja ei esitanud selgesõnalist taotlust tähtaja

pikendamiseks, vaid üksnes teavitas juba määratud aja ja pakutud aegade ebasobivusest ilma

põhjaliku põhistuseta. Kaebaja ei ole haldusmenetluse käigus põhjendanud, miks ei ole tal

võimalik tööajal suulist teavet anda, ega ka tõendeid, mis kinnitaksid tööajal suulise teabe

andmise võimaluse puudumist või võimatust töökohalt teabe andmise ajaks lahkuda, tööaega

vahetada, tervisekontrollide aegu muuta vms. Samuti ei pakkunud kaebaja ise sobivaid aegu

suulise teabe andmiseks enda töögraafikut või muid planeeritud tegevusi silmas pidades.

Maksuhalduri juurde ilmumine või vähemalt uue sobiva aja kooskõlastamine (või tähtaja

pikendamise taotlemine) ei saanud olla ebamõistlikult koormav. Sealjuures nähtub esitatud

kirjavahetusest, et kaebaja sooviks oli suulise teabe andmise kohustusest kõrvale hoiduda,

paludes mitmel korral maksuhaldurilt teabe andmise võimaldamist kirjalikus vormis.

Eeltoodut arvestades ei pidanud vastustaja omaalgatuslikult 22.06.2023 korralduses määratud

tähtaja pikendamist otsustama. Seega ei saanud tekkida ka ebaselget olukorda 22.06.2023

korraldusega määratud kohustuse täitmata jätmise tagajärgedest. 22.06.2023 korralduses

suulise teabe andmiseks määratud tähtaja lõppemine ei tähenda suulise teabe andmise

kohustuse lõppemist. Kaebaja pidi mõistma, et kui ta jätkab korralduse täitmisest hoidumist

ning jätab suuliste selgituste andmiseks sobivad ajad MTA-le välja pakkumata ja suuliste

selgituste tähtaja kokku leppimata, võib see kaasa tuua sunniraha rakendamise.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et sunniraha on rakendatud kaebaja karistamiseks, sest seda saab

rakendada vaid 22.06.2023 korralduse täitmisele kallutamiseks, s.o kaebaja ilmumiseks MTA-

sse 22.06.2023 korralduses toodud kuupäeval 26.07.2023. Karistusena oleks sunniraha

rakendamine tõlgendatav olukorras, kus sunniraha rakendatakse pärast ettekirjutuse täitmist,

sest sellisel juhul ei ole isikut enam võimalik sunnirahaga ettekirjutuse täitmisele suunata.

Kuna vastustaja kohaldas sunniraha ajal, mil kaebaja ei olnud suulist teavet maksuaudiitori

ametiruumides veel andnud, on tegemist mõjutusvahendiga 22.06.2023 korralduses antud

kohustuse täitmiseks kallutamisele, mitte aga karistusliku meetmega. Sealjuures saavutas

vastustaja mõjutusvahendiga soovitud tulemuse, kui kaebaja ilmus 01.09.2023 MTA-sse

suulist teavet andma.

Maksuhaldur on põhjendanud suulise teabe andmise vajadust 22.06.2023 korralduses.

Ettekirjutust sisaldava korralduse täitmise tagamiseks antud sunniraha rakendamise

korralduses ei pea vastustaja valitud teabe nõudmise viisi uuesti põhjendama. Saab nõustuda

22.06.2023 korralduses toodud põhjendusega, et suuliste selgituste andmine tagab kirjalikust

suhtlusest kiirema ja efektiivsema menetluse, võimaldades maksuhalduril hinnata paremini

seletuste usaldusväärsust läbi isiku käitumise, mis ei kajastu ega ole tajutav läbi kirjaliku

suhtluse. Kaebaja oleks saanud valmistuda ka suulise teabe andmiseks ja värskendada enda

mälu eksimuste vältimiseks ka vahetult enne kohtumist, sest kaebajale olid 22.06.2023

korralduse alusel toimuva maksukontrolli aluseks olevad asjaolud teada (sh

maksustamisperiood, tuludeklaratsioon ja muud andmed). Kaebajal puudub subjektiivne õigus

nõuda teabe esitamist enda eelistatud viisil. Samuti ei tähenda kaebaja osutatud MKS § 10 lg-

st 3 tulenev menetluse efektiivsuse põhimõte absoluutset keeldu tekitada maksukohustuslasele

mistahes ebamugavusi. Pealegi on 22.06.2023 korraldus jõustunud haldusakt ja seega

täitmiseks kohustuslik, mistõttu ei saa kaebaja praeguses haldusasjas enam vaielda selle üle,

5(8)

3-23-1994

kas kaebajalt 22.06.2023 korralduses märgitud teabe nõudmine selles märgitud viisil oli

õiguspärane (ATSS § 8 lg-d 1 ja 3, HMS § 60).

Maksuhalduri valitud sunnivahendi liiki ja selle kohaldamise viisi ei saa pidada

ebaproportsionaalseks. MKS § 67 lg 3 kohaselt ei või sellesama kohustuse täitmisele

sundimiseks sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama

kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot.

Sunnivahendi rakendamine ei pruugi olla proportsionaalne olukorras, kus ettekirjutusest

tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, olles ettekirjutuse täitmata jätmise mõjuvaks

põhjuseks (Riigikohtu 08.12.2016 otsus nr 3-3-1-62-16). Praegu sellist olukorda ei esine.

22.06.2023 korraldus ega vastustaja antud selgitused ei saanud tekitada kaebajas ebaselgust

kohustuse osas, mille täitmist kaebajalt oodati. Seega pidi kaebajale olema üheselt selge ja

arusaadav, millise kohustuse täitmiseks sunniraha rakendati. Kaebaja subjektiivne soov anda

ütlused kirjalikult ei muuda 22.06.2023 korralduse ega korralduses määratud suulise teabe

andmise kohustuse kehtivust. Kaebajal ei olnud õigust jätta suulised selgitused andmata.

Vastustaja määratud sunniraha 320 eurot esimesel korral ei ole ka vastuolus MKS § 67 lg-ga

3. Kokkuvõttes olid sunniraha rakendamiseks täidetud kõik sunnivahendi rakendamise eeldused

ja sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud puudusid. Kuivõrd sunniraha rakendamise

korraldus on õiguspärane, puudub alus ka 22.06.2023 korralduse alusel sunniraha rakendamise

keelamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. P.O palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 19.02.2024 otsus ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada.

Puudub nõutav haldusakt, mille alusel saaks sunniraha rakendada. Kuna MTA pakkus

kaebajale välja uued ilmumise ajad (e-posti teel ilma uut nõuetekohast korraldust esitamata),

siis ei saa MTA 22.06.2023 korralduse alusel kaebaja suhtes sunniraha rakendada, sest see

korraldus nägi kaebajale kohustusena ette MTA-sse ilmumise konkreetsel ajal, st 26.07.2023

kell 10:00, mis on aga möödunud enne sunniraha rakendamist. Uute väljapakutud aegade

kohta ei antud kohustuslikku kirjalikku korraldust, mis vastaks MKS §-s 46 sätestatud

nõuetele.

Maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise nõue on põhjendamata ja ebaproportsionaalne

meede. 22.06.2023 korraldus ei sisalda ei põhjendusi ega kaalutlusi, miks nõutakse kaebajalt

just nimelt suulise teabe esitamist ja miks ei ole soovitavat teavet võimalik küsida kirjalikult.

Kaebaja on MTA-le esitanud kõik nõutud dokumendid, samas ei ole MTA kaebajale

selgitanud, millist teavet lisaks soovitakse. Puudub põhjendus, miks MTA leiab, et vahetu

kohtumine oleks efektiivsem kui kirjalik suhtlus. Kuna teabe küsimise eesmärk on saavutatav

ka kirjaliku teabe esitamisega, on sunniraha rakendamine selgelt ebaproportsionaalne meede.

Sunniraha rakendades ei ole MTA teostanud kaalutlusõigust. Sunniraha rakendamise

korraldusest ei nähtu kaalutlusi, miks ei ole võimalik soovitud teavet hankida kirjalikult.

Lisaks on sunniraha rakendatud karistusena. Sunniraha korraldus tuleks tühistada mh

põhjusel, et kaebaja andis suulised seletused MTA-s 01.09.2023.

11. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade

juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-23-1994

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks ei ole alust.

13. Halduskohus selgitas õigesti, et haldustäite vaidluses kontrollib kohus seda, kas

sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid

proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu. See tähendab, et

sunniraha rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest ning kehtivat

ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse

õiguspärasusele (Riigikohtu 12.04.2022 otsus nr 3-19-2051, p 10; 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-

72-14, p 16). Praegusel juhul tehti kaebajale ettekirjutus, mille täitmist taotleti ja mille

täitmata jätmisel sunniraha rakendamise eest hoiatati, 22.06.2023 korraldusega nr 12.2-

3/061596-1 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et

22.06.2023 korraldus on kehtiv ning kaebaja ei ole püüdnud seda ka vaidlustada. Seega ei

mõjuta sunniraha rakendamise õiguspärasust asjaolu, et kaebaja arvates on 22.06.2023

korraldus suulise teabe andmise nõude osas õigusvastane. Järelikult on praeguses vaidluses

asjakohatud need kaebaja väited, mis puudutavad maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise

nõude põhjendamatust ja ebaproportsionaalsust. Ühtlasi on seega põhjendamatu kaebaja

etteheide, et sunniraha rakendamise korralduses ei nähtu kaalutlusi, miks ei ole võimalik

soovitud teavet hankida kirjalikult. Nagu halduskohus selgitas, ei pea vastustaja sunniraha

rakendamise korralduses, mis on antud varasema ettekirjutust sisaldava korralduse täitmise

tagamiseks, uuesti põhjendama valitud teabe nõudmise viisi.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et siinsel juhul olid sunniraha rakendamise

eeldused täidetud ning seejuures puudus alus uue korralduse väljastamiseks, millega

määrataks kindlaks 22.06.2023 korraldusega antud suulise teabe andmise kohustuse

täitmiseks uus tähtaeg MKS § 60 lg 2 alusel. Ringkonnakohus järgib halduskohtu

sellekohaseid põhjendusi ilma neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4). Sealhulgas on

põhjendamatu kaebaja seisukoht, et MTA 22.06.2023 korralduse alusel ei saanud kaebaja

suhtes sunniraha rakendada, sest see korraldus nägi kaebajale kohustusena ette MTA-sse

ilmumise konkreetsel ajal, st 26.07.2023 kell 10:00, mis oli aga möödunud enne sunniraha

rakendamist. MTA on 22.06.2023 korralduses märkinud, et sunniraha rakendatakse kohustuse

tähtajaks täitmata jätmise korral. Seega saigi MTA sunniraha rakendada üksnes pärast

26.07.2023, kui oli selgunud, et kaebaja ei ole selleks kuupäevaks maksuhalduri juurde

ilmunud. Puudub vaidlus, et kaebaja täitis 22.06.2023 korraldusega pandud kohustuse

01.09.2023. Kuna 23.08.2023 korralduse andmise ajal oli 22.06.2023 korraldus kehtiv ja

kaebaja ei olnud talle pandud kohustust täitnud, ei olnud järelikult 23.08.2023 korralduse

tegemise ajaks sunni rakendamise alused ära langenud (ATSS § 8 lg 3 p 1). Ühtlasi ei nähtu,

et oleks esinenud muid sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3 p-d 2–4).

15. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et maksuhalduri valitud sunnivahendi liik

ja selle kohaldamise viis ei ole ebaproportsionaalsed. Seejuures ei nähtu, et vastustaja poleks

kaalutlusõigust teostanud asjakohaselt. Kaalutlusõigus sunniraha tasumisele kohustamise

etapis tähendab eelkõige seda, et kui sunniraha rakendamise üldised eeldused on täidetud

(ATSS §-d 2 ja 8, arvestades MKS §-e 67 ja 136), võib maksuhaldur võtta arvesse ka muid

konkreetse juhtumiga seotud erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt ei ole sunniraha

tasumisele kohustamine (hoiatuses märgitud mahus) eesmärgipärane või otstarbekas. Kui

selliseid erandlikke asjaolusid ei esine, on põhjendatud nõuda sunniraha tasumist hoiatuses

märgitud määras ning seda ei ole vaja täiendavalt põhjendada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

30.11.2023 otsus nr 3-21-2638, p 23). MTA 23.08.2023 korralduses on selgitatud, et

kaebajale on pakutud suuliste selgituste andmise kohustuse täitmiseks uusi aegu ja võimalust

pakkuda ka ise välja sobiv aeg, kuid kaebaja ei ole viimast teinud ega esitanud ka mõjuvaid

põhjuseid kohale ilmumata jätmiseks, soovides samas esitada vastuseid kirjalikult.

7(8)

3-23-1994

Ringkonnakohtu hinnangul on need asjakohased kaalutlused, mille põhjal võis MTA

põhjendatult järeldada, et kaebajal ei ole tegelikult soovi suuliste ütluste andmise kohustust

täita ja seega on sunnivahendi rakendamine eesmärgipärane ja otstarbekas. Asja materjalidest

ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid 22.06.2023 korralduse hoiatuses märgitud summast

väiksema sunniraha määramist.

16. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu

jäävad ka MTA võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)