2-24-133852/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133852

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910)

Hageja lepinguline esindaja: Elizabeth Kirss

Kostja: X (isikukood XXX)

Hagihind

2622,68 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Xlt Placet Group OÜ kasuks 28.03.2023.a krediidikonto lepingust nr

KK3922207 tulenev põhivõlgnevus 1170,53 eurot ning viivis võlgnevuselt (1170,53

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 23.09.2024.a

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Jätta rahuldamata Placet Group OÜ hagi X vastu 28.03.2023.a krediidikonto lepingust

nr KK3922207 tuleneva intressi nõude 350,25 euro, sissenõudmiskulude nõude 15 euro

ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 97,37 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud 50% ulatuses X kanda ja 50% ulatuses Placet Group OÜ kanda

(TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista Xlt Placet Group OÜ kasuks menetluskulu kokku summas 192,50 eurot,

s.o tasutud riigilõiv.

6. Välja mõista Xlt Placet Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (192,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Kostjal Xl tasuda väljamõistetud summad Placet Group OÜ arveldusarvele nr

XXXXXXXX (Coop Pank AS). Selgitusse palun märkida: ts 2-24-133852, X,

KK3922207.

8. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

1 (3)

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 29.09.2022.a kuni 27.03.2023.a nähtub, et kostja on

sattunud nö laenuorjusesse (Riigikohtu 19. veebruari 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, punkt

21). Kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi ning lisaks

harjumus osaleda hasartmängudes. Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 28.03.2023.a krediidikonto lepingu nr KK3922207 alusel

võlgnevus 1170,53 eurot (kostja poolt teostatud kaarditehingud 1802,08 eurot ja väljamaksed

krediidikontole 472,82 eurot - tagasimaksed kogusummas 1104,37) ning viivis VÕS § 113 lg 1

kohaselt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud

2 (3)

150 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavaid

tõendeid vastavalt 14.03.2025.a kohtumääruse resolutsiooni punktile 9, mille põhjal saaks kohus

hinnata õigusabikulude tasu summas 150 eurot vastavust TsMS § 175 lg 1.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on tasunud asjas riigilõivu 385 eurot, siis peab

kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (3)