2-25-107161/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 3. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-25-107161

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi H.M-i vastu 241 euro

71 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

(rahvusvaheline kohtualluvus)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Rediem Capital AB (registreeritud

Rootsi Kuningriigi äriregistris, registrikood

559310-4697, asukoht Lilla Brogatan 6, Borås

50330, Västra, Rootsi), lepinguline esindaja Alar

Liivamägi (e-post alar.l@gscore.ee)

Kostja H.M (isikukood XXX, elukoht xxxx ,

täpne viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Rediem Capital AB 05.05.2025 hagi H.M-i vastu

241 euro 71 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks, sest asi ei allu

Eesti kohtule.

2. Jätta menetluskulud Rediem Capital AB kanda.

3. Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada käesoleva

määruse peale kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 06.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.M-i

(kostja) vastu 422 euro 88 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 10.03.2025 määrusega

kostjale makseettepaneku ning proovis seda korduvalt kostjale kätte toimetada. Pärnu

Maakohus lõpetas 28.03.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja

menetlemiseks üle Tartu Maakohtule TsMS § 486 lg 1 p 2 kohaselt, sest tal ei õnnestunud

makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus tõi välja, et ta proovis kostjale

makseettepanekut kätte toimetada järgmiselt:



10.03.2025 aadressil xxxxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud



13.03.2025 aadressil xxxxxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud



17.03.2025 aadressil xxxxxxxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud



19.03.2025 aadressil xxxxxxxxx- Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud.

Kohus märkis, et varasemas menetluses on kostja ema 21.02.2024 kinnitanud, et kostja ei ela

aadressidel xxxxxx egaxxxxxx. Ema sõnul elab kostjaxxxxx, kostja täpset aadressi ta ei tea.

Kostja ema kinnitas veelkord ka 25.03.202, et kostja elab jätkuvalt xxxxx ning tal puuduvad

kostja kontaktid. Google otsing samuti tulemusi ei andnud.

3. Tartu Maakohus jättis 04.04.2025 määrusega hagi TsMS § 487 lg 1 kohaselt käiguta ning

andis hagejale tähtaja, et esitada nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Sealjuures selgitas kohus, et hagiavalduses tuleb TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt märkida kostja

tegelik aadress ja sidevahendite andmed või välja tuua, mida on hageja kostja andmete teada

saamiseks teinud, samuti põhjendama kohtualluvust.

4. Hageja esitas 05.05.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks

välja mõista põhivõlg 241 eurot 70 senti, sissenõudmiskulud 5 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 43 eurot 19 senti ja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni täitmiseni.

Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (krediidiandja)

kostjaga 01.11.2022 järelmaksulepingu nr 12986139 (leping), mille järgi sai kostja kauba eest

tasumiseks krediiti 479 eurot 52 senti. Kostja pidi laenu tagasi maksma 12 osamaksena,

intressimäär oli 9,68%, viivisemäär 16,90% aastas ja krediidi kulukuse määr oli 27,74%

aastas, lepingutasu oli 9 eurot 99 senti. Kuna kostja jäi osamaksete tasumisega viivitusse,

ütles krediidiandja 23.08.2023 lepingu üles ning loovutas lepingust tulenevad nõuded

06.09.2024 hagejale. Hageja märkis, et kuivõrd tal ei ole esitada piisavalt veenvaid tõendeid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, on ta kohtule nõude esitanud lähtudes

sellest, et leping lõppes viimase maksetähtpäeva möödumisel 10.11.2023. Hageja leidis

hagiavalduses, et asi allub Tartu Maakohtule TsMS § 79 lg 2 kohaselt, sest kostja viimane

teadaolev elukoht on Tartus.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 75 ja § 371 lg 1 p 2

kohaselt keelduda, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1 kohaselt

esiteks, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib esitada hagi Eesti kohtule. Kohus

leiab, et kohtualluvust ei reguleeri TsMS § 79 lg 2, millele tugines hageja väites, et hagi on

esitatud Tartu Maakohtule, sest Tartus on kostja viimane teadaolev elukoht. Kohus leiab, et

kuivõrd asjas esineb välismaine element, tuleb kohtualluvust kontrollida Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse nr 1215/2012 järgi kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk Brüsseli I

määruse (uuesti sõnastatud) (määrus) kohaselt.

6. Kohus leiab, et kohtualluvust reguleerib käesolevas asjas määruse art 18 lg 2, mille järgi

võib tarbija vastu üldreeglina menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema

harilik viibimiskoht. Kostja sõlmis osamaksetega müügilepingu tarbijana oma

majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, seega tuleb kohtualluvust määruse

art 17 lg 1 järgi kontrollida määruse neljanda jao kohaselt. Määruse art 18 lg 2 kohasest

kohtualluvuse üldreeglist on art 19 järgi erandiks kohtualluvuse kokkulepped, mis on siiski

määruse art 19 järgi lubatud vaid piiratud juhtudel.

Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vastusena puuduste kõrvaldamise määrusele

tuginenud sellele, et krediidiandja oleks sõlminud kostjaga kohtualluvuse kokkuleppe ning

kohtualluvuse kokkulepe ei nähtu ka lepingust. Laenuandja on küll üldtingimuste p-s 10.3

kohtualluvust eraldi reguleerinud, kuid mitte tarbijalepingute puhul. Laenuandja

üldtingimuste p 10.3 kohaselt lahendatakse vaidlus kokkulepete mittesaavutamise korral Eesti

Vabariigi kohtutes, esmalt Harju Maakohtus, kui imperatiivsest kohtualluvuse regulatsioonist

ei tulene teisiti.

7. Eeltoodut arvestades tuleb kohtualluvust kontrollida määruse üldreegli järgi art 18 lg 2

mõttes, mis sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle

liikmesriigi kohtus, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus hindab seda, kas kostja harilik

viibimiskoht on Eestis määruse art 62 lg 1 kohaselt siseriikliku materiaalõiguse alusel.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on elukoht koht, kus isik alaliselt

või peamiselt elab.

Hageja on märkinud kostja viimaseks teadaolevaks elukohaksxxxxx. Samas on maksekäsu

menetlustes kostja ema kinnitanud juba pooltest aastat tagasi, et kostja ei ela aadressidel xxxx

i egaxxxxxx, vaid elabxxxx. Kuigi ema konkreetset aadressi ei tea, ei ole kohtu hinnangul

alust väita, et kostja viimane elukoht on Eestis. Maksekäsu kiirmenetluses on varasemaks

menetluses juba 2024. aasta veebruaris kostja ema avaldanud, et kostja elabxxxxx. Ka

käesolevas maksekäsu kiirmenetluses on kostja ema 25.03.2025 kinnitanud, et kostja on

jätkuvaltxxxxx. Seega ei ole kostjal Eestis kehtivat elukoha-aadressi olnud juba vähemalt

poolteist aastat. Kohus leiab, et kostjal puudub Eestis harilik viibimiskoht, seega ei allu

kohtuasja lahendamine Eesti kohtule.

8. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 kohaselt menetlusse

võtmata, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt

hageja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin