2-24-102101/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

05.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-102101

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi N.T vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu

(registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Kostja N.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

02.12.2024 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

N.T-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-102101

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 17.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse N.T-lt (kostja) põhivõla 515 euro ja kõrvalnõuete 197,43 euro ning edasiulatuva

viivise (0,102459% päevas) saamiseks alates alates 17.01.2024. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond tegi 19.01.2024 makseettepaneku ning lõpetas 15.04.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada.

2. Hageja esitas Harju Maakohtu nõudmisel 02.05.2024 hagiavalduse, milles palus mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõla 485 eurot (378 + 107), intressi 62 eurot (48,70 + 13,30),

sissenõudmiskulud 60 eurot (30 + 30), sissenõutavaks muutunud viivise 81,08 eurot (63,19 +

17,89) ja alates 03.05.2024 kuni põhinõuete täitmiseni viivise 24,15% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.04.2023 järelmaksulepingud nr 15127840 ja nr

15127751, mille alusel sai kostja soetada kaupa järelmaksuga. Hageja hindas lepingute

sõlmimise eel kostja krediidivõimelisust kostja esitatud teabe ja avalike andmebaaside alusel,

sh tegi kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensioniregistrisse (kostja brutosissetulek

oli 552,30 eurot), samuti Maksehäireregistrisse (maksehäireid ei olnud). Saadud teave oli

piisav kostja krediidivõime hindamiseks, mistõttu ei olnud vaja küsida pangakonto väljavõtet.

Arvestades järelmaksu summat, osamakse suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Lepingute järgi kohustus kostja tagastama laenud vastavalt kokkulepitud maksegraafikule,

kuid ei täitnud oma kohustusi tähtaegselt. Hageja saatis 08.08.2023 kostjale lepingute

ülesütlemise hoiatused, milles andis täiendava tähtaja võlgade tasumiseks. Kuna kostja ei

tasunud võlgasid, saatis hageja 23.08.2023 teated lepingute lõpetamise kohta.

Lepingu nr 15127840 järgi kehtis intressimäär 21,53% aastas. Lepingu nr 15127751 järgi oli

intressimäär 19,76% aastas. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist alates lepingute

ülesütlemisest 24,15% aastas. Sissenõudmiskulud 60 eurot (30 + 30) koosnevad kuue tasulise

kirja saamise kulust ja makseviivitusega seotud muudest kuludest.

3. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 02.12.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, sest hageja

ei toonud esile ega tõendanud, et laenud anti kostja kasutusse. Kohtule on tõendina esitatud

kaks pdf faili (dtl 129 ja dtl 131), milles kummaski on üks rida – kuupäev, summa ja

IBAN-number. Hageja ei ole vaatamata kohtu 08.11.2024 nõudele selgitanud, et laenusumma

on kostja kasutusse antud.

Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks krediidi kasutusse andmine, ei ole hageja

nõude alusena esile toonud ega tõendanud, et nõude aluseks olevate lepingute kohaselt anti

krediit kostja kasutusse. Tagaseljaotsuse saaks kohus teha ainult tingimusel, et hageja nõue on

õiguslikult põhjendatud.

2-24-102101

4.2. Hageja ei toonud vaatamata kohtu mitmekordsele tähelepanu juhtimisele esile ka

faktiväitena asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus järeldada, et lepingudokumendid esitati

kostjale püsival andmekandjal. Digiallkirja andmine ei võrdu (ja sellest ei järeldu

automaatselt) lepingudokumentide püsival andmekandjal esitamisega. Digiallkirja andmine

võib toimuda krediidiandja tarkvaralahenduses, mitte selliselt, et lepingufail saadetakse

tarbijale, tarbija allkirjastab selle oma arvutis, salvestab ning saadab tagasi.

4.3. Samuti ei ole hageja esile toonud õigeid andmeid krediidi kulukuse määra arvestamise

aluseks olnud asjaolude kohta. Lisaks ei vasta hageja intressinõue lepingute eritingimustes

toodud intressimääradele.

4.4. Hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja ei ole esile toonud, mida ta pensioniregistrist tuvastas. Hageja on esitanud tõendina

pensioniregistri päringu (dtl 65), milles on märgitud kostja brutopalgaks 552,30 eurot. Hageja

ei ole esile toonud, et konto väljavõte oleks kogutud. Samuti ei ole hageja esile toonud, et

kostjalt oleks küsitud andmeid kostja igakuiste elamiskulude ning ülalpeetavate kohta ega

elamiskulusid ka mingi üldkohaldatava määra alusel kindlaks määratud. Hageja lähtus kostja

esitatud sissetuleku andmetest, kuigi pensioniregistri päringust nähtus oluliselt väiksem

sissetulek.

Kui kostja brutosissetulek oli 552,30 eurot ning kohustused 300 eurot, ei saanud hagejal

tekkida mõistlikku usku, et kostja suudab võetud kohustused täita. Kostjale jäi juba võetud

kohustuste tasumise järgselt kätte alla elatusmiinimumi, mis 2023. aastal oli 303,40 eurot

kuus.

4.5. Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laenud on kostja kasutusse antud, ei ole

lepingutest tuleneva krediidi tagastamise nõude eeldused täidetud ja hagi jääb rahuldamata.

4.6. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes kostja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt hagi rahuldamata põhjusel,

et hageja ei ole tõendanud krediidi üleandmist.

Maakohus rikkus vaidlust lahendades hagimenetluses kehtivat võistlevuse, dispositiivsuse,

erapooletuse ja võrdõiguslikkuse põhimõtet, kui asus üllatuslikult omal algatusel väitma, et

hageja ei ole hagi aluseks olnud asjaolusid tõendanud, kuigi kostja ei olnud asjaomaseid

vastuväiteid esitanud. Tegemist on sellise vastuväitega, millele peab tuginema vastaspool.

Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Seega on kostja hagi aluseks olnud faktiväited omaks

võtnud.

Kuna kostja ei vastanud hagile, olid tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused täidetud

ning TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi sai asja lahendades lähtuda kostja omaksvõetud

järgmistest asjaoludest: poolte vahel oli sõlmitud järelmaksuleping, millega kostja sai kauba

ning kostja jättis järelmaksulepingust tulenevad maksed tasumata, mistõttu esitas hageja

kostjale ülesütlemisavalduse.

2-24-102101

5.2. Maakohus ei ole hagejale selgitanud, et hageja intressiarvestus on ebaselge ega palunud

hagejal täpsustada krediidi kulukuse määra.

5.3. Kui maakohus leidis, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, oleks hagi

olnud võimalik rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud ümberarvestuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Hageja nõuete suurust arvestades on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

8. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi

ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.

Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui lahendas kohtuasja sisuliselt,

mitte tagaseljaotsusega, ning asus kontrollima hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kui

kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja

nõusolekul tagaseljaotsusega hagi, kuid ei pea seda tegema. Tegemist on kohtu

diskretsiooniõigusega (vt RKTKm 16.04.2014, 3-2-1-6-14, p 14). Hageja nõuet lahendades

peab kohus tuvastama haginõude aluseks olevad asjaolud ka siis, kui kostja ei esita nende

kohta vastuväiteid, st kohus peab hagi rahuldamiseks kontrollima, et hagi rahuldamise

eeldused on täidetud. Siinses asjas nõudis hageja kostjalt eelkõige VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg

1 alusel laenulepingutest tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist, mille üheks eelduseks

on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andnud. Kui

hageja jätab nimetatud asjaolu tõendamata, ei saa kohus hagi rahuldada.

Kuna hageja ei toonud esile ega tõendanud ka maakohtu nõudmisel asjaolusid, mis

kinnitaksid kostjale laenude üleandmist, ei olnud maakohtul alust hagi (sh kõrvalnõudeid)

rahuldada. Sellest tulenevalt ei annaks maakohtu otsuse tühistamiseks alust vastutustundliku

laenamise põhimõtet puudutavad apellatsioonkaebuse väited.

2-24-102101

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti

materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal

kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

10. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv.

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)