Legislator Case Law & Legislation
2-24-133925/8 AI generated

2-24-133925/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-133925/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks kokku 483 eurot, millest põhivõlg 372,38 eurot ja Välja mõista Aleksei Vederikovilt Elisa Eesti AS kasuks viivis tasumata põhivõlalt 0,065

Legislator headnote

AI generated

2-24-133925/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks kokku 483 eurot, millest põhivõlg 372,38 eurot ja Välja mõista Aleksei Vederikovilt Elisa Eesti AS kasuks viivis tasumata põhivõlalt 0,065

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133925

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

571,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks kokku 483 eurot, millest põhivõlg 372,38 eurot ja

hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 110,62 eurot.

3. Välja mõista Aleksei Vederikovilt Elisa Eesti AS kasuks viivis tasumata põhivõlalt 0,065

% päevas alates 19.12.2024. a kuni põhivõla (so 372,38 eurot) tasumiseni.

4. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses X kanda.

2. Välja mõista Xlt menetluskulud summas 315 eurot, so riigilõiv maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamisel 110

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 120 eurot, Elisa Eesti AS

kasuks.

3. Välja mõista Xlt Elisa Eesti AS kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (315

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul arvates

otsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks,

oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu

üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is,

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is.

3. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele

esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav

kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks

ettenähtud tähtaegu.

Kohtu selgitused

Elisa Eesti AS esitas 23.09.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X vastu

459,72 euro saamiseks. Kohus tegi 25.09.2024. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 03.12.2024. a kohtumäärusega anti asi üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule. Pärnu Maakohus on 03.12.2024. a

määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut kätte toimetada aadressidel xxx –

„elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud“, „puudub vastus“ ning xxx – „tagastatud“, „hoiutähtaja

möödumisel“.

Harju Maakohus on Elisa Eesti AS-i hagiavalduse ning Harju Maakohtu 26.03.2025. a määruse

(menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult,

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 08.05.2025. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-

toimiku kaudu, e-posti aadressil xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud ning

rahvastikuregistrisse kantud kostja elukoha aadressil xxx. E-toimiku kaudu kostja dokumente vastu ei

võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja ei kinnitanud ning tähtsaadetisena

edastatud dokumentide väljastusteade tagastati kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud

postkasti“. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 03.12.2024. a määruse kohaselt on varasemas

menetluses kohtutäituri info, et võlgnik ei ela aadressil xxx (rahvastikuregistri järgne elukoha aadress),

xxx korteriomanik kinnitas 28.11.2024. a, et võlgnik seal ei ela. Kohtul ei õnnestunud xxx

korteriomanikuga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida.

Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 22.04.2025. a

toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse

esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 04.06.2025. a. Kostja

kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ja

õigusabikulud 358 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine - 1 tk,

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – ajakulu 2 tundi,

tunnihinnaga 169 eurot).

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

2(3)

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1

alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Tulenevalt TsMS §-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.

Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses

tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja

õigusabikulud täiendavate alusdokumentidega tutvumise ja nende analüüsi, hagiavalduse

ettevalmistamise ja koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise, dokumentide kohtule esitamise

osas kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 120 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 120

eurot tunnis).

Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja

põhjendatud menetluskulud kokku summas 315 eurot, so riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Sonntak

Kohtunik

3(3)