2-24-101553/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasja number

2-24-101553

Kohtuasi

Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu avaldus Q.Y

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu (RK:

80189425, asukoht: V. Gerassimovi tn 12-32, Narva

20105

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman

Golovenko, e-post: roman.golovenko@jewelex.ee

Puudutatud isik: Q.Y (IK XXX, elukoht: xxx, e-post:

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu avaldus osaliselt.

2. Välja mõista Q.Y`lt Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu kasuks võlgnevus 1373, 31

eurot (põhinõue 1359,06 eurot ja viivis 14,25 eurot) ja viivis alates 15.02.2024 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud

4. Jätta avaldaja menetluskulud 73 % ulatuses puudutatud isiku kanda ja puudutatud

isiku menetluskulud tema enda kanda.

5. Välja mõista Q.Y`lt Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu kasuks menetluskulud

1283, 12 eurot.

6. Välja mõista Q.Y`lt Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu kasuks viivis

menetluskuludelt 1283, 13 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

1(4)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Avalduse kohaselt kuulub Q.Yle eriomand (registriosa number xxxxxx) asukohaga xxx.

Kortermajas on asutatud korteriühistu ja Q.Y on korteriühistu liige. Puudutatud isik ei ole

esitatud arvete alusel korrektselt tasunud ja tal on tekkinud võlgnevus (maja teenindamine,

remondifond, külm vesi, prügivedu, soojusenergia). Seisuga 31.01.2024 on puudutatud isiku

põhivõlg avaldaja ees ajavahemiku jaanuar 2020 – jaanuar 2024 eest 1868,92 eurot ja viivise

võlgnevus 14,25 eurot. Arved on esitatud arvestades mõttelise osa suurust ühises asjas ning

korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega. Arvetes sisalduvad osutatud

teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele

kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest,

KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.

2. Maja teenindamise tasu arvestatakse lähtudes eriomandi üldpinnast (puudutatud isiku

eriomandi suurus on 99,8 m²). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS

§ 41 lg 1 ja põhikirja p-d 4.2.f, 6.3.11). See tasu on korteriühistu majandamiskulud. Maja

teenindamise tasu suurused on vastu võetud korteriühistu üldkoosolekute poolt. Alates

01.01.2020 on maja teenindamise tasu suurus 0,40 eurot/m². Alates 01.05.2021 on maja

teenindamise tasu suurus 0,4077 eurot/m². Alates 01.05.2022 on maja teenindamise tasu

suurus 0,5604 eurot/m². Alates 01.04.2023 on maja teenindamise tasu suurus 0,6115

eurot/m² ning juriidilise isiku jaoks on 0,3571 eurot/m². Puudutatud isiku väide, et

„isikukonto“ ei kajasta raha laekumist ning ei klapi puudutatud isiku konto väljavõttega on

väär. Elamus Narva Energia tn 3 kuulub puudutatud isikule kaks korteriomandit, s.o

mitteeluruum X ja korter nr xx. Korteri osas võlgnevust ei ole ja võlgnevus tuleneb ainult

mitteeluruumist. Puudutatud isiku jaoks arvestas avaldaja kogu perioodi jooksul

teenindamistasu teiste korteriomanikega sarnases või väiksemas ulatuses.

3. Avaldaja nõue ei ole aegunud. TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 alusel. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et

aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158

lg 2 alusel võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises

tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Puudutatud isik tegi

10.09.2021 makse suuruses 300 eurot selgitusega „võlg“, s.t. tasus osaliselt võlgnevuse.

Sellega tunnistas puudutatud isik avaldaja nõuet. Seisuga 10.09.2021 katkes puudutatud

isiku võlgnevuse aegumine ja algas uuesti. Summaga 300 eurot (mis laekus avaldajale

10.09.2021) oli kustutatud enne 31.12.2020 tekkinud võlgnevus. Maksete tegemisel ei ole

puudutatud isik selgitanud mille eest ta maksab. Avaldaja on kustutanud VÕS § 88 lg 6

alusel tasutud tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. Lähtudes mõistlikkuse

põhimõttest saab väita, et iga võlausaldaja saab nõuda võlgnikult võlgnevuse tasumist ka

väiksemas ulatuses kui kogu võlgnevuse suurus.

4. Puudutatud isik ei tunnista avaldust ja palub selle jätta rahuldamata. Puudutatud isik

tasub regulaarselt KÜ majandamiskulud, v.a maja teenindamise kulu, millega ta nõus ei ole.

Kuna KÜ ei osuta mitteeluruumile teenused suuremas ulatuses, oli määratud X tariifiks

soodne tariif 0,2516 euro m2. Isikukontost on näha, et alates 1 jaanuarist 2020 kuni

30.06.2021 Avaldaja ilma otsuseta määras puudutatud isikule tariifiks maja teenindamise

eest 0.4 euro X. Puudutatud isik ei olnud antud tariifiga nõus, ning jättis arves ajavahemiku

eest alates 1 jaanuarist kuni 30.06.2021 maja teenindamise osas tasumata. Alates juulist 2021

a puuduvad ükskõik mis üldkoosoleku otsused mitteeluruumi X jaoks tariifi muutmiseks.

5. Puudutatud isik jätkas korralikult arvete tasumist kuni aprillini 2022. Alates maist 2022

2(4)

maja teenindamise tariifi muudeti jälle. Kuna tariif oli muudetud ilma üldkoosoleku otsuseta,

jätkas puudutatud isik arvete tasumist lähtudes tariifist 0,2516 euro ja mingit võlgnevust

puudutatud isikul ei ole. Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue on osaliselt aegunud.

Majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151

mõttes kujutavad endast

korduvaid/perioodilisi kohustusi. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-11 selgitanud, et

kuivõrd KÜ majandamiskulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb

nõuete aegumise osas rakendada TsÜS § 154. Arvesse tuleb võtta väidetav võlgnevus alates

1 jaanuarist 2021 kuni 1 jaanuarini 2024 summas 1059.06 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita

menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et

puudutatud isikule kuulub korterelamus Narva Energia tn 3 mitteeluruum X ja korter nr xx ja

korterelamus on asutatud korteriühistu. Avaldaja nõuab võlgnevust perioodi jaanuar 2020 –

jaanuar 2024 eest. Puudutatud isik on esitanud aegumise vastuväite, leides, et osaliselt on

nõue aegunud. Avaldaja väitel ei ole nõue aegunud. Puudutatud isik ei märkinud, mille eest ta

on makseid teinud ja avaldaja on kustutanud VÕS § 88 lg 6 alusel tasutu arvelt ajaliselt

vanemaid võlgnevusi. Puudutatud isiku poolt 21.02.2024 esitatud pangakonto väljavõtetest

nähtub, et puudutatud isik on märkinud, mis kuu eest ta tasub, kuid puudutatud isik on jätnud

maksmata maja teenindamise tasu, kuna ei olnud tariifiga nõus. Kuna puudutatud isik on

märkinud, mis kuu eest ta tasub, ei kohaldu antud asjas VÕS § 88 lg 6.

7. Avaldaja esitatud puudutatud isiku isikuarvest nähtub, et 31.12.2020 seisuga oli puudutatud

isiku võlgnevus 809,86 eurot ning puudutatud isiku pangakonto väljavõttest tuleneb, et

puudutatud isik on 10.09.2021 teinud makse 300 eurot selgitusega „võlg“. Kui võlgnik on

eelnevalt märkinud alati, millise kuu eest ta tasub, siis saab lugeda makset selgitusega „võlg“,

eelnevate kohustuste täitmiseks (antud juhul 2020 võlg). Kohus ei nõustu avaldaja

seisukohaga, et 2020 maksete osas nõude aegumine katkes TsÜS § 158 alusel. Perioodiliste

maksete korral ei saa eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta

on maksnud (RKTKo 3-2-1-106-16 p 13). Majandamiskulude tasumise nõude aegumisele

kohaldub TsÜS § 154, sest majandamiskulude tasumise kohustus on korduv/perioodiline

(igakuine) ja nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

vastav nõue muutub sisse nõutavaks. Seega algas 2020 maksete osas nõude aegumine

31.12.2020 ja lõppes 31.12.2023. Kuna hagi loetakse esitatuks alates maksekäsu esitamisest

TsMS § 486 lg 2 järgi, so. 15.01.2024 ja puudutatud isik on 2020 maksete osas nõuet

tunnustanud 300 euro ulatuses, siis on hageja nõue 2020 maksete osas aegunud 509, 86 euro

ulatuses.

8. Väär on puudutatud isiku väide, et alates 2020 jaanuarist puuduvad üldkoosoleku otsused

maja teenindamise tasu (tariifi) suurendamiseks. Avaldaja on esitanud üldkoosoleku

protokollid. 27.11.2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt suurendati tariifi kuni 0,40 eurot/m²,

10.05.2022 üldkoosoleku protokolli kohaselt 0,5604 eurot/m² ja 28.04.2023 üldkoosoleku

protokolli kohaselt 0,6115 eurot/m² ning juriidilise isiku jaoks on 0,3571 eurot/m².

Puudutatud isiku väite osas, et tal oli juhatusega kokkulepe, et 2021 tariifiks määrati 0,2516

eurot, märgib kohus, et juhatusel puudub pädevus selliseid kokkuleppeid sõlmida ja

üldkoosolekul määratud tariifidest erinevaid tariife kehtestada. Sellised kokkulepped on

tühised. Puudutatud isiku/korteriomaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest tuleneb

eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 40 ning lisaks võlaõigusseaduse

(VÕS) §-st 76 ja § 82 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1. Tariifid on kinnitatud üldkoosolekul ja

puudutatud isik on kohustatud üldkoosoleku otsuseid täitma.

9. Avaldaja väite, osas, et ta on puudutatud isikule on võrreldes teistega arvestatud

3(4)

majandamiskulusid väiksemas suuruses, on Tartu Ringkonnakohus käesolevas asjas tehtud

lahendis märkinud, et korteriomanike üldkoosoleku otsus, mille kohaselt korteriomaniku

majandamiskulude suurus sõltub ainult sellest, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga,

sõltumata korteriomandi otstarbest või muudest asjassepuutuvatest asjaoludest, võib olla

tühine vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 38 lg 2). Avaldusele lisatud isikukonto

väljavõtetest nähtub kululiikidena, mille ja mis perioodi eest avaldaja tasu nõuab, milline on

kogus, tariif ja makse summa. Eeltoodu alusel on arusaadav kuidas konkreetne kulu on

arvestatud ning võlgnevuse kujunemine on jälgitav. Seega tuleb avaldus rahuldada osaliselt.

10. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Avaldaja on esitanud viivise arvestuse. Puudutatud isik

ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

kohus rahuldab avalduse osaliselt, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta avaldaja

menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldatud osaga (73 %) puudutatud isiku kanda.

12. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 1757, 70 eurot, sh. tasutud riigilõiv 65 eurot,

dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, lepingulise esindaja sõidukulu 09.04.2024

kohtuistungile 12, 20 eurot ja õigusabikulud 1676, 5 eurot käibemaksuga. Avaldaja esindaja

menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud 13, 75 tundi tunnihinnaga 122

eurot/h (käibemaksuga). Õigusabi tunnihind jääb alla keskmist suurust. TsMS § 175 lg 1

kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust, asja mahukust ja

avaldaja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, sh. avalduse lisade hulka,

leiab kohus et avaldaja esindaja õigusabi kulud on vajalikud ja põhjendatud. Põhjendatud on

ka, riigilõiv, dok. tõendi saamise ja sõidukulu istungile. Puudutatud isikult tuleb välja mõista

avaldaja kasuks menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega summas 1283,21

eurot (1757, 70 x 73 %).

13. Avaldaja lepingulise esindaja taotlusel ja TsMS § 177 lg 1 ja 4 alusel tuleb puudutatud

isikutel tasuda viivist menetluskuludelt.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)