3-24-2571/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-24-2571

Määruse kuupäev

4. juuni 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Liubov Kolomaineni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

07.09.2024.a ettekirjutuse nr 1052281868 tühistamiseks

sissesõidukeeldu puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebaja: Liubov Kolomainen, esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Artjom

Fedjajev

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus.

2. Tagastada riigilõiv 20 eurot Raimo Kolomainenile (nim

Kolomainen), pangakontole FI2439390057451437.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

6. Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist

taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti

10).

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Liubov Kolomaineni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

07.09.2024.a ettekirjutuse nr 1052281868 tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas.

2. Kaebaja esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveameti 25.02.2025.a otsuse nr 15.7-16/31-2 (dtl

74-76), millega sissesõidukeeld tunnistati kehtetuks. Kaebaja taotles menetluse lõpetamist

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulude

väljamõistmist tema kasuks.

Kaebaja hinnangul esineb põhjuslik seos kaebuse esitamise ja sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamise vahel, kuna vastustaja viitas 25.02.2025.a otsuses kaebuse olemasolule ja otsuse

põhjendused kattuvad kaebuse põhjendustega (kaebaja täitis lahkumisettekirjutuse tähtaegselt,

ta tasus trahvi täies ulatuses, ta ei kujuta ohtu avalikule korrale, tal on perekondlikud sidemed

Euroopa Liidus). Sündmuste kronoloogia kinnitab põhjuslikku seost - vastustaja ei teinud

enne kohtumenetluse algust samme sissesõidukeelu tühistamiseks, ehkki selleks olid olemas

alused.

3. Kohus andis vastustajale võimaluse esitada oma seisukoht kaebaja taotlusele menetluse

lõpetamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks ning soovi korral omapoolne

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja kohtule avaldusi ei esitanud.

Kohtu seisukoht

4. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming

tehtud.

HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaldamine eeldab, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

See eeldus on täidetud. HKMS § 152 lg 1 p 4 on kohaldatav olenemata sellest, millise

haldusmenetluse tulemusena haldusakt kehtetuks tunnistati ning nii edasiulatuva kui ka

tagasiulatuva kehtetuks tunnistamise korral. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist

tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel.

5. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada

(HKMS § 43 lg 1 p 2).

6. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel

tagastamisele. Kaebaja taotlusel tagastab kohus riigilõivu Raimo Kolomainenile,

pangakontole FI2439390057451437.

7. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab

menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

Kohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine tingitud

kaebuse esitamisest. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel

lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse kõrvaldamiseks või lõpetamiseks

on kaks teineteisest sõltumatut võimalust:

1) esitada halduskohtule kaebus sissesõidukeelu tühistamise nõudes. Sel juhul hinnatakse,

kas sissesõidukeeldu kohaldati algselt õiguspäraselt ning kaebuse rahuldamise korral on

sissesõidukeeld kehtetu algusest peale (tekib olukord, nagu ei oleks sissesõidukeeldu üldse

kehtestatud);

2) esitada VSS § 75 lg 1 ja § 32 lg 1 ja/või VSS § 75 lg 2 ja § 32 lg 12 alusel taotlus

sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks põhjendusel, et asjaolud on muutunud ja/või

kaebaja on lahkumisettekirjutuse täitnud. Selle taotluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas

sissesõidukeeld kehtestati algselt õiguspäraselt või mitte. Hinnatakse seda, kas täidetud on

VSS § 32 lg 1 või 12 kohaldamise eeldused. Taotluse rahuldamise korral tunnistatakse

sissesõidukeeld kehtetuks edasiulatuvalt.

Kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisel on tegemist teise olukorraga.

25.02.2025.a otsus on tehtud kaebaja 20.01.2025 esitatud taotluse alusel, otsuses on viidatud

VSS § 32 lõigetele 1 ja 12 (dokumendis ekslikult lg 12, sellist lõiget paragrahvis ei ole) ja

siseministri antud volitusele. Otsuse põhjendusteks on, et kaebaja omab Schengenis

perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid, ta täitis lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult ja

tähtaegselt, ta on tasunud väärteomenetluses määratud rahatrahvi, sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamine ei ohusta riigi avalikku korda sellisel määral, et see kaaluks üles sissesõidukeelu

kehtetuks tunnistamata jätmise. Kohus selgitas 13.12.2024.a määruses, et eeltoodu on

alternatiivne võimalus kaebuse esitamise kõrval ning sissesõidukeeld tunnistatakse sel juhul

kehtetuks edasiulatuvalt (dtl 34). Sama selgitas vastuses kaebusele ka vastustaja (dtl 51).

Võimalus taotleda sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist VSS § 32 alusel ei kujuta endast

sissesõidukeelu vaidlustamist. Otsusest ei nähtu mingil viisil, et vastustaja möönaks algse,

07.09.2024 kohaldatud sissesõidukeelu õigusvastasust või et otsus oleks tehtud

sissesõidukeelu õigusvastasuse tõttu.

8. Kaebaja väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Üksnes ajaline järgnevus ehk

see, et 25.02.2025.a otsus tehti pärast kaebuse esitamist, ei ole põhjusliku seose alusena

piisav. Vastustaja tegi 25.02.2025.a otsuse, kuna kaebaja esitas sellekohase taotluse.

Vastustajal ei olnud võimalust tunnistada sissesõidukeeld VSS § 32 alusel kehtetuks ilma

kaebaja esitatud taotluseta, s.h ei saanud seda teha kaebuse esitamise tõttu.

Samuti ei näita põhjusliku seose olemasolu kaebuse ja 25.02.2025.a otsuse põhjenduste

kokkulangemine. Asjaolu, et kaebaja lahkus vabatahtlikult selleks määratud tähtajal ja tasus

väärteomenetluses talle määratud trahvi, ei oleks kaebuse lahendamisel omanud mingit

tähtsust, kuna tegemist ei ole asjaoludega, millest sissesõidukeelu kohaldamine või

kehtivusaeg sõltub. Kaebaja perekondlikud sidemed Euroopa Liidus ja oht avalikule korrale

kuuluvad tähtsust omavate ja kaalumisele kuuluvate asjaolude hulka nii sissesõidukeelu

kehtestamisel VSS § 74 alusel kui ka sissesõidukeelu edasiulatuval kehtetuks tunnistamisel

VSS § 75 ja § 32 alusel.

Kaebajal on põhimõtteliselt õigus, et HKMS § 108 lg 6 kohaldamisel ei ole määravat tähtsust

sellel, millises haldusmenetluses toimus haldusakti kehtetuks tunnistamine. Kuid oluline on,

kas kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel esines põhjuslik seos.

Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 108 lg 6 eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja

õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (lahend 3-3-1-50-13 p 12).

Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.10.2023.a määruses asjas 3-23-1619 p 16, et HKMS § 108

lg 6 kohaldamiseks ei ole piisav üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on ka see, et

kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud haldusakti

kehtivuse äralangemise. Praeguses asjas kohaldatud VSS § 32 eesmärgiks ei ole õigusvastase

sissesõidukeelu kõrvaldamine, vaid see annab võimaluse reageerida pärast sissesõidukeelu

kohaldamist muutunud asjaoludele ning motiveerida välismaalast lahkuma Schengeni

konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt vabatahtlikult lahkumis-

ettekirjutuses määratud tähtajal. Sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebuse

esitamine, vaid kaebaja sellekohane taotlus ja VSS § 32 kohaldamine.

9. Kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei toimunud kaebuse esitamise tõttu HKMS § 108

lg 6 tähenduses, siis lasub menetluskulude kandmise kohustus HKMS § 108 lg 4 alusel

kaebajal. Vastustaja ei esitanud menetluskulude nõuet, menetluskulude nimekirja või

kuludokumente, sel juhul ei ole menetluskulude väljamõistmine vastustaja kasuks võimalik

(HKMS § 109 lg 1). Sisuliselt tähendab eeltoodu, et kaebaja menetluskulud jäävad tema enda

kanda ja kaebajal ei ole kohustust kanda vastustaja menetluskulusid.

10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete

avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne

määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik Karin Jõks