2-23-127187/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-127187

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

4390,86 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046,

lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post: xxx

Kostja: X, isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, istung 21.10.2024 osales hageja esindaja

Anu Volmer; istung 03.03.2025, Tallinn, osales hageja

esindaja A. Volmer

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 2986,50 eurot ning viivis 924,85

eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi X vastu intressivõlgnevuse 431,19 euro ja

sissenõudmiskulu hüvitise 35 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 89% ulatuses X kanda ja X menetluskulud 11%

ulatuses B2 Impact OÜ kanda, kuid X menetluskulude rahaline suurus nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

5. Välja mõista Xlt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 471,7 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda B2 Impact OÜ-le

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise

luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Ferratum Bank plc on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti.

Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada.

Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja on avaldanud soovi

avada konto vastavasisulise taotluse esitamisega Ferratum Bank plc-le. Leping loeti sõlmituks

06.10.2022. Krediidiandaja poolt on krediit kokku summas 3139 eurot kantud kostja

arveldusarvetele (06.10.22 3000 eurot, 09.12.2022 139 eurot). Hageja märkis, et kostja sai

kokku krediiti summas 3139 eurot ning tagasimakseid on lepingu katteks teinud kokku summas

152,50 eurot ja nii kujuneks hageja põhinõudeks 2986,50 eurot, mille hageja on õigustatud

kostjalt tagasi nõudma. Sõlmitud krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel

puudub kindel tagasimaksegraafik ning mille limiiti (korduvkasutatav) saab klient kasutada

vastavalt oma vajadusel, mistõttu puudub lepingul kindel kuumakse. Minimaalne kuumakse

suurus sõltub kliendi poolt kasutusse võetud krediidisummast. Lepingu üldtingimuste punktist

10.2. tulenevalt moodustab miinimumsumma: (a) 5,00 % Kliendi poolt Ferratumile

võlgnetavast summast (Laenust ja Teenustasust) või (b) 10,00 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on

suurem; Kostjale edastatud arvete puhul on lähtutud üldtingimuste punktis 10.2 a) tulenevast

ning kostjale edastatud miinimumarved on järgmised: 5.11.2022 arve summas 152,50 eurot

maksetähtajaga 20.11.2022; 5.12.2022 arve summas 149,54 eurot maksetähtajaga 20.12.2022;

5.01.2023 arve summas 162,20 eurot maksetähtajaga 20.01.2023; 5.02.2023 arve summas

167,36 eurot maksetähtajaga 20.02.2023; 5.03.2023 arve summas 172,02 eurot maksetähtajaga

20.03.2023.

2. Seega moodustuvad arved järgnevalt: 5.11.2022 arve summas 150,00 eurot (põhiosa jäägilt

3000 eurolt 5%) maksetähtajaga 20.11.2022; Kostja tasus arve 9.11.2022 summas 152,50

eurot, 5.12.2022 arve summas 142,50 eurot (põhiosa jäägilt 2850,00 eurolt 5% (3000 eurot–

150,00 eurot tagasimakse) maksetähtajaga 20.12.2022; Kostja poolt tehtud ettemaks 2,50 eurot,

5.01.2023 arve summas 149,33 eurot (põhiosa jäägilt 2986,50 eurolt 5% (2850 eurot +

9.12.2022 väljamakse summas 139 eurot – ettemaks 2,50 eurot) maksetähtajaga 20.01.2023;

Kostja poolt laekumised puuduvad, 05.02.2023 arve summas 149,33 eurot (põhiosa jäägilt

2986,50 eurolt 5%) maksetähtajaga 20.02.2023; Kostja poolt laekumised puuduvad, 5.03.2023

arve summas 149,33 eurot (põhiosa jäägilt 2986,50 eurolt 5%) maksetähtajaga 20.03.2023.

3. 21.03.2025 täpsustas hageja nõuet.

21.03.2025 täpsustuses märkis, et õige arvestus on järgmine: 06.10.2022 oli krediit 3000 eurot,

arve 05.11.2022 järgi pidi maksma 20.11.2022 152,50 eurot, tasus 09.11.2022 152,50 eurot,

arvestatud on 152,50 eurot, põhiosa jääk 2847,50 eurot. 09.12.2022 oli krediit 139 eurot, arved

olid järgmised: 05.12.2022 summas 149,54 eurot tuli maksta 20.12.2022, kuid tasumata,

põhiosa jääk 2847,50 eurot; 05.01.2023, mis tuli tasuda 20.01.2023 summas 162,20, kuid

tasumata, põhiosa jääk 2847,50 eurot; 05.02.2023, mis tuli tasuda 20.02.2023 summas 167,36

eurot, kuid tasumata, põhiosa jääk 2847,50 eurot; 05.03.2023, mis tuli tasuda 20.03.2023

summas 172,02 eurot, kuid tasumata, põhiosa jääk 2847,50 eurot.

4. Kostja jäi nõude ümberarvestuse kohaselt täielikult võlgnevusse vähemalt kolme minimaalse

tagasimaksega, mistõttu on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning nõue muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Kostjale edastati 04.03.2023 meeldetuletuskiri

hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping

lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd

kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud ning oli viivituses enam kui kolme

minimaalse tagasimakse tasumisega, loeti kostjaga sõlmitud leping ülesöelduks 19.03.2023.

Kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub

hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus

2986,50 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1) ning väljamõistetud menetluskuludelt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

5. Krediidiandja Multitude Bank on esitanud selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtete

täitmise osas alljärgnevalt. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist

tuvastatud andmete põhjal (lisa 5). Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja

kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites

registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib

mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning

lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (lisa 6). Lepingu tingimuste punkti

10.4.11 kohaselt kinnitas Kostja, et ta kasutab Laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte

kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas Kostja,

et ta on teadlik Laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema

rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajatega.

6. Hageja palub välja mõista kostjalt X hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus

summas 4390,86 eurot, millest põhivõlgnevus 2999,82 eurot, intress 431,19 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 924,85 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot; menetluskulud

ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, siis nõuab hageja VÕS § 403.1 4 lg 7 alusel kostjalt 2986,50 eurot (väljastatud krediit

3139 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 152,50 eurot).

8. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 490 eurot ja asja läbivaatamise

kulust summas 40 eurot, milleks on kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise

eest TsMS § 143 p 4 alusel.

Kostja seisukohad

9. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 16.03.24, hagi täiendused 12.12.24, 27.04.25,

menetluskulude nimekiri 07.05.25 ning kohtukutse 16.08.24 ja 19.12.24 avalikult Ametlikud

Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu põhjendused

10. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

11. Kohus tuvastab, et:

-

Kostja esitas laenutaotlused 6.10.2022 ja 9.12.2022 (10.06.22, 10:31:39; 09.12.22 07:40:32,

dtl 99, 100).

-

Samal kuupäeval (06.10.22, 09.12.22) on edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale

e-posti tervituskiri (dtl 101, 10.06.22 14:04:46) ning lepingu üldtingimused ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 39jj; 49 jj).

-

Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades

Ferratumi iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud

kinnituskoodi (dtl 101, 10.06.22 10:31:42; 11:20:18). Sellega loeti poolte vahel leping

sõlmituks 06.10.2022.

-

Krediidiandaja poolt on krediit kokku summas 3139 eurot kantud kostja arveldusarvetele

(dtl 102, 06.10.22 summas 3000 eurot ja dtl 103, 09.12.22 summas 139 eurot).

-

Krediidiandaja loovutas tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale

(04.04.23; dtl 56).

12. VÕS (võlaõigusseadus) § 401 lg 1 järgi on krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma, lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga, § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda

ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja

laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui

kolm kuud.

13. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-

2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli

06.10.22 ja 09.12.22 lepingu sõlmimise/laenu väljastamine ajal (alates 31.050.22) 16,30%.

Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 48,9% aastas tegelikku ei ületanud

ning vastav määr ka VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud (3*16,30=48,9%).

14. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust.

15. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

16. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama

lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe tarbijaga seotud näitajate (sissetulekute/väljaminekute/kohustuste/kulude)

kohta.

17. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud,

et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

18. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute

laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et

laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja

saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-

14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-

21-13098, p 21).

19. Hageja on tõendanud, et laenutaotluse esitamisel hinnati kostja krediidivõimekust kasutades

kostja poolt esitatud andmeid (dtl 98), tuvastanud isikusamasuse rahvastikuregistri andmete

põhjal ning teinud maksehäirete päringu 06.10.2022 (dtl 63). Hagis esitatust nähtuvalt on

esialgne võlausaldaja lähtunud laenu andmisel ennekõike laenuvõtja taotluses märgitust (dtl 98)

ning kinnitustest, et laenuvõtja kasutab laenu tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise

olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu ning on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest,

millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral

konsulteerinud finantsnõustajatega (lepingu p 10.04.11, p 3.4.12, dtl 39-48). Ühtlasi on

tõendatud, et laenuvõtjale on edastatud leping ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht (dtl 49-52).

20. Kohtule esitatud laenutaotluses on märgitud sissetulekuks 625 eurot, igakuisteks kuludeks 115

eurot, lapsed puuduvad, sissetulekuteks sotsiaaltoetused, kingitused, säästmine, füüsilisest

isikust ettevõtja, ajutine töötamine (dtl 98). Kohtule esitatud 06.10.22 maksehäirete raportist

(dtl 63) nähtub, et laenutaotlejal puuduvad vaidlustatud maksehäired, kehtivad maksehäired,

Maksu- ja Tolliameti nõuded puuduvad, kehtivad äri- ja ettevõtluskeelud puuduvad, isikuga ei

ole seotud ühtegi ettevõtet, ametlikud teadaanded puuduvad.

21. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kostja kohta

kogutud andmeid ka sisuliselt analüüsinud (sh küsinud pangakonto väljavõtet, tegeliku töötasu

suurust) ning tema tegelike kulude suurusega (sh nähtav pangakonto väljavõttest) laenu

andmisel arvestanud.

22. Hagis on välja toomata tarbija tegelik varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest,

tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1), millised on tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4), tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3) ning tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

23. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p

25.3). Vaatamata asjaolule, et krediidiandja on kontrollinud maksehäireid, leiab kohus, et teabe

kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel ja laenusummade

väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

24. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut

ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi

lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja

kontrollimine kostjale etteheidetav ei ole ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud

tagajärg.

25. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

26. 06.10.22 laenu sõlmimise hetkel oli VÕS § 94-järgne intressimäär 0%, seejärel täiendava

laenumakse väljastamisel 09.12.22 VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.

27. Kostja on lepingu alusel saanud krediiti kokku summas 3139 eurot, tagasimakseid on lepingute

katteks tehtud kokku summas 152,20 eurot. Arvestades asjaolu ning tulenevalt VÕS § 4034 lg 7

ei ole hagejal seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisega õigus nõuda kostjalt

intresse ega muid tasusid, tuleb arvestada kostja poolt juba hagejale tasutud maksed 152,20

eurot laenu põhisumma, s.o 3139 euro katteks ning hageja nõue lepingujärgsetele intressile

summas 431,19 eurot jääb rahuldamata. Kohus märgib siinkohal, et hageja ei ole alternatiivselt

nõudnud seadusjärgset intressi.

28. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

29. Kostjale on minimaalse tasumisele kuuluva summa kohta on edastatud kostjale järgnevad arved

(dtl 104-110): 5.11.2022 arve summas 152,50 eurot maksetähtajaga 20.11.2022; 5.12.2022 arve

summas 149,54 eurot maksetähtajaga 20.12.2022; 5.01.2023 arve summas 162,20 eurot

maksetähtajaga 20.01.2023; 5.02.2023 arve summas 167,36 eurot maksetähtajaga 20.02.2023;

5.03.2023 arve summas 172,02 eurot maksetähtajaga 20.03.2023.

30. Kuna kostja tasus ühe minimaalse tagasimakse so. 9.11.2022 summas 152,50 eurot (5.11.2022

arve dtl 108, arvestus dtl 126), jäi kostja võlgnevusse täielikult 5.12.2022 minimaalse

tagasimaksega (149,54 eurot), 5.01.0223 minimaalse tagasimaksega (162,20 eurot), 5.02.2023

minimaalse tagasimaksega (167,36 eurot), mistõttu edastas krediidiandaja kostjale 04.03.2023

meeldetuletuskirja hoiatusega (dtl 110), et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga

sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu

võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud ning

oli viivituses enam kui kolme minimaalse tagasimakse tasumisega, lõppes leping 19.03.2023

ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse VÕS § 396 lg 1, 399 lg 1 p 1, § 401

lg 1, 3, § 402 lg 1 järgi.

31. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse

saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub

kehtivaks kättesaamisega. Eeltoodust tulenevalt ja hageja esitatud tõendi kohaselt saab lugeda

lepingu ülesütlemise teatise kättetoimetatuks TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel 04.03.23

32. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks laenuvõla ära tasunud, olles seega eelviidatud

sätetest tulenevalt laenu tagastamise kohustuse rikkumises ja viivituses VÕS § 100 järgi.

33. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist.

34. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg

1 p1, § 401 lg 1, 2, § 402 lg 1 kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 2986,50

eurot (saadud 3139 eurot - kõik tagasimaksed 152,5 eurot, dtl 126).

35. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

36. Hageja on esitanud viivisenõude alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so.

20.03.2023 kuni hagi täpsustuse esitamiseni so. 22.12.23 intressiga võrdses määras (so

40,4785%, dtl 39) kokku summas 924,85 eurot. Kuivõrd lepingu ülesütlemine on kehtiv, tuleb

kostjal tasuda viivist lepingus kokkulepitud määras VÕS § 113 lg 1 3. lause alusel alates

ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 20.03.23. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 20.03.23-22.12.23 eest summas 924,85 eurot.

37. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega summas 35 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude

nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“

kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale

seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude

sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

38. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

39. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 4390,86 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 3911,35 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele selliselt, et hageja menetluskulud jäävad 89% ulatuses kostja kanda ning kostja

menetluskulud jäävad 11% ulatuses hageja kanda.

40. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt tekkis hagejal kulu riigilõivu 490 eurot ning kohtutäituri tasu

40 eurot (hagi lisa 8, dtl 66). Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõivu tasutud kokku 490

eurot ning kostjale on maksekäsu kiirmenetluses proovitud kohtumaterjale kätte toimetada

kohtutäituriga (dtl 24), siis on nimetatud kulud põhjendatud ja vajalikud.

41. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks

kulusid tekkinud, kuivõrd kostja menetluses sisuliselt ei osalenud. Kohus asub seisukohale, et

kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole ja kohus neid kindlaks ei määra.

42. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

471 eurot (530 x 89%).

43. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

44. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg

Kohtunik