3-25-392/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-392

Haldusasi

X.C kaebus Eesti Töötukassa 31.01.2025 otsuse nr

TVH/25/004678 ja 03.02.2025 otsuse nr TVT/25/006537

tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebaja X.C , seaduslik esindaja O.I

Vastustaja Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.07.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-25-392

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.C esitas 12.01.2025 Eesti Töötukassale ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude

raskusastme tuvastamiseks.

2. X.C esitas 21.01.2025 Eesti Töötukassale avalduse muuta tema poolt 12.01.2025 esitatud

töövõime hindamise taotluse esitamise kuupäeva ning lugeda uueks taotluse esitamise

kuupäevaks 31.01.2025.

3. Eesti Töötukassa 31.10.2025 otsusega nr TVH/25/004678 leiti, et X.C töövõime ei ole

vähenenud. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime

vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse

võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja

kirjeldatud piiranguid suhtlemise valdkonnas on arvestatud muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkonda hinnates. Taotlejal on emotsionaalse labiilsuse tõttu piiratud

muutustega kohanemine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja

tegevustes, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.

Töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperthinnang on taotlejale kättesaadav

terviseportaalis ja e-töötukassas.

Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on

kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise

tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning

anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.

Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb

rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.

4. Eesti Töötukassa 03.02.2025 otsusega nr TVT/25/006537 ei määratud X.C-le

töövõimetoetust, kuivõrd isiku töövõime ei ole vähenenud (TVTS § 16).

5. X.C esitas 17.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 31.01.2025

otsuse nr TVH/25/004678 ja 03.02.2025 otsuse nr TVT/25/006537 tühistamisnõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja leiab, et töötukassa vaidlusalused otsused on õigusvastased.

6.1. Töövõime hindamise otsuses viidatakse võimalusele taotlejal ennast töötuna arvele võtta,

et saada töötutoetust. Töövõimehindamist ja töövõimetoetuse määramist taotlenud X.C õpib

käesoleval ajal XXXXi tarkvara arendamise eriala teisel kursusel. Tema õppepäevad on

tihedad, pikad ja pingelised, sest eriala omandatakse koos keskharidusega ja nii käesoleval

aastal kui järgnevatel aastatel on vajalik ka sooritada riigieksamid (käesoleval aastal eesti

keel, järgnevail inglise keel ja matemaatika). Õppekava on jaotatud neljale aastale. Kuna

koormus on suur ja õpitegevus pingeline, siis tarvitab kaebaja sellega toimetulekuks talle

väljakirjutatud ravimeid (diagnoos ATH koos aspergeri sündroomi joonega). Diagnoos pandi

juba lapseeas, sest käitumishäired väljendusi juba siis ja sellest ajast on kaebaja regulaarselt

olnud psühhiaatri vastuvõtul. Samuti on kaebaja viibinud mitmel korral haiglas statsionaarsel

ravil. Kaebaja on käinud regulaarselt ka oma psühhiaatri vastuvõttudel, nüüd sagedamini oma

perearsti vastuvõtul, sest ta elab ja õpib Tallinnas. Seoses pingelise ja tiheda õppekavaga ei

2(7)

3-25-392

ole kuidagi võimalik veel selle kõrvalt tööl käia. Pelgalt õppetegevusele keskendumisel ja

sellega toimetulemiseks on vajalik kaebajal tarvitada ravimeid. XXXXil on ka olemas

spetsialistid, kui kaebajal on vajalik vaimse tervise toetamisel tuge ning abi. Kooli

õppetegevuse kõrvalt veel töötamise koormuse lisandumisel ei peaks kaebaja vaimne tervis

vastu. Kaebaja elab õppetöö toimumise ajal tööpäevadel XXXXi ühiselamus ja peab selle eest

tasuma igakuiselt. Peale töövõimetoetuse ja peretoetuse (80 eurot kuus) ei ole kaebajal muid

sissetulekuid.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1. Vaidlusalused otsused on õiguspärased. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime

hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel

võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri

07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu (määrus nr 39) § 8

lg 6 järgi tuvastab töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud

ekspertarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse järgmiste andmete alusel: taotluses

olevad andmed; TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed; taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime

hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas

tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise

piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse

kohta.

7.2. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja poolt 31.01.2025

esitatuks loetud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemis (TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses

märkinud, et tal esinevad piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise

valdkondades.

7.3. Tervishoiuteenuse osutaja Medicum Perearstikeskus AS (TTO) ekspertarst-psühhiaater dr

Helen Kirber, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud

hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas

20.01.2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel

aluseks. Eesti Töötukassa 31.01.2025 otsusega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud.

7.4. Kohtumenetluse raames on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tomingas

kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 24.03.2025

allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt

eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.

7.5. TTO ekspertarst hindas 20.01.2025 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade

võtmetegevused järgmiselt: 1) muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond:

väljaskäimine – arvväärtusega 0, riski või ohu tajumine – arvväärtusega 0, toimetulek

muutustega – arvväärtusega 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud

piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

7.6. Liikumise valdkonnas ei ole kaebaja 31.01.2025 esitatud taotluses enesehinnangulisi

piiranguid märkinud. TTO ekspertarst on nõustunud, et liikumise valdkonna piirangud

puuduvad. Kaebuses ei ole kaebaja täiendavalt piiranguid välja toonud. Töötukassa

3(7)

3-25-392

ekspertarst nõustub, et liikumise valdkonnas kaebajal töövõimet mõjutavaid piiranguid ei

esine. TIS andmetel ei ole diagnoositud ja käsitletud haigusseisundeid, mis antud valdkonnas

piiranguid põhjustaksid. Käelise tegevuse valdkonnas ei ole kaebaja 31.01.2025 esitatud

taotluses enesehinnangulisi piiranguid märkinud. Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja

märkinud, et ta on paremakäeline. TTO ekspertarst on nõustunud, et käelise tegevuse

valdkonna piirangud puuduvad. Kaebuses ei ole kaebaja täiendavalt piiranguid välja toonud.

Töötukassa ekspertarst nõustub, et käelise tegevuse valdkonnas kaebajal töövõimet

mõjutavaid piiranguid ei esine. TIS andmetel ei ole diagnoositud ja käsitletud

haigusseisundeid, mis antud valdkonnas piiranguid põhjustaksid. Paremakäelisus töövõimet ei

mõjuta. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei ole kaebaja 31.01.2025 esitatud

taotluses enesehinnangulisi piiranguid märkinud. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas ei ole kaebaja 31.01.2025 esitatud taotluses enesehinnangulisi piiranguid

märkinud. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei ole kaebaja 31.01.2025 taotluses

enesehinnangulisi piiranguid märkinud.

7.7. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus 6.1 väljaskäimine ja 6.2 riski või ohu

tajumine ning 6.4 muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud. Seetõttu

hinnati võtmetegevusi arvväärtusega 0.

7.8. Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevus 6.3

toimetulek muutustega arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang on samuti 1

(kerge piirang). TTO ekspertarst selgitab, et piirang on hinnatud kergeks, kuivõrd kaebajal on

emotsionaalse labiilsuse tõttu piiratud muutustega kohanemine. TTO ekspertarst on

nõustunud kaebaja enesehinnanguga, et kerged piirangud võivad esineda. Muutustega

kohanemine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek on häiritud emotsionaalse

labiilsuse tõttu, piiranguid põhjustava häirena on välja toodu F90.0 – aktiivsus ja

tähelepanuhäire. Antud hinnangus on ekspertarst toetunud psühhiaatri sissekannetele

22.03.2024 ja 21.02.2024. Töötukassa ekspertarst kommenteerib, et psühhiaatri vastuvõtul

kasutatava ravi foonil on sümptomid rahuldavalt kompenseeritud. On kirjeldatud mõningast

motoorset rahutust ja pinges olekut, mida saab tõlgendada stress-situatsioonis ülemäärase

ärevusseisundina.

7.9. Kaebaja ise ei märkinud piiranguid suhtlemise valdkonna võtmetegevustes 7.1

suhtlemisega hakkamasaamine, mistõttu hinnati võtmetegevust arvväärtusega 0.

7.10.

Kaebaja suhtlemise valdkonna võtmetegevuses 7.2 kohane käitumine piiranguid on

arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust 6.3 hinnates.

Kaebuses ei ole suhtlemisega seotud probleeme lisatud ega täpsustatud. Töötukassa

ekspertarst nõustub, et antud kaebus on hinnatud eelnevas valdkonnas. Terviseandmete alusel

on esinenud kaebusi kaasõpilastega suhtlemisel, mida raviarst on arvestanud ravi vahetamisel,

millega on seisund hinnanguliselt rahuldavalt kompenseeritud. Isoleeritust ja suhtlemisel

kõrvalejäetust ei ole kirjeldatud. Töötukassa ekspertarst selgitab, et 7.2 võtmetegevuses

hinnatakse kohast käitumist, mille all mõistetakse võimet olukorda adekvaatselt hinnata ja

oma käitumist juhtida. Siin hinnatakse ka seda, kas inimese käitumine häirib teisi inimesi.

Varasemalt, ja seda eelkõige toetava ravi mittekasutamisel, on kaebaja käitumist põhikooli

õpilasena kirjeldatud kaasõpilaste õppetööd segavana (vt psühhiaatri sissekanded 15.09.2021

lisa e, lk 14/67, 06.04.2022 lisa 3, lk 10/67). Hilisemalt on mitmed kinnitused ravi foonil

olukorra paranemisele (vt psühhiaatri sissekanne 13.03.2023 ja 08.05.2023 lisa 3, lk 10/67).

Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete kohta kaebaja piiranguid ei

esitanud. Muude tervisehäirete osas kaebaja piiranguid ei esitanud.

4(7)

3-25-392

7.11.

TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on piirangud muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

tuvastanud, et kaebaja töövõime vähenenud ei ole.

5. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on

hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11,

p 16). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus;

muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti

toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud

andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr

3-17-1110/84, p 24).

6. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus

järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on

TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv

töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama

(TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete

vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 –

kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast

(punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või

esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel […]. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et

pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu

vältelt oluliselt ei muutu1. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks

tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määrus

nr 39 § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude,

täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1).

Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii

kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning

võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt

määrus nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste

punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub

valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga.

Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud

raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).

10. Kaebaja on taotluses märkinud tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonna võtmetegevuses 6.3 „Toimetulek muutustega“, mida kaebaja on hinnanud

Vt töötukassa töövõime hindamise metoodika, lk 4. Kättesaadav elektrooniliselt:

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika

5(7)

3-25-392

arvväärtusega 1. TTO ekspertarsti koostatud 20.01.2025 eksperthinnangus on nimetatud

võtmetegevust hinnatud sarnaselt kaebajale arvväärtusega 1 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl)

8). Seega puuduvad erinevused kaebaja antud hinnangus ja ekspertarsti antud hinnangus.

Seejuures ei ole kaebaja välja toonud, miks ta leiab, et ebaõigesti on hinnatud võtmetegevuse

6.3 piiranguid.

11. Kaebaja on taotluses märkinud tegutsemispiirangud suhtlemise valdkonna (7)

võtmetegevuses 7.2 „Kohane käitumine“, mida kaebaja on hinnanud arvväärtusega 2 (dtl 10).

Ekspertarst on hinnanud nimetatud võtmetegevuse piirangut arvväärtusega 0, põhjendusega,

et teisi häirivat ega ettearvamatut käitumist pole terviseandmetes kirjeldatud (dtl 10).

12. Esmalt märgib kohus, et isegi juhul, kui TTO ekspertarst oleks nõustunud kaebaja antud

hinnanguga ning hinnanud ka võtmetegevuse 7.2 arvväärtusega 2, ei oleks see muutnud

vaidlusealuse otsuse lõpptulemust. Nimelt hindab eksperdiarvamuse andja isiku

töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem

(vt määruse nr 39 § 8 lg 5). Praegusel juhul oleks kaebaja antud hinnanguga nõustumisel

olnud arvväärtuste summa 3, mis tähendab, et ka sellisel juhul oleks TTO ekspertarst

hinnanud kaebaja töövõimeliseks.

13. Samas on asjas tõendatud, et vastustaja ei ole ebaõigesti hinnanud kaebaja töövõime

ulatust. Kohus keskendub alljärgnevalt analüüsile, kas võtmetegevust 7.2 on korrektselt

hinnatud arvväärtusega 0, mitte arvväärtusega 2, nagu on kaebaja hinnanud.

14. TTO ekspertarst on 20.01.2025 eksperthinnangus märkinud põhjenduseks, et teisi häirivat

ega ettearvamatut käitumist pole terviseandmetes kirjeldatud ning seda on hinnatud

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna raames (dtl 129). Muutustega kohanemise

ja ohu tajumise valdkonnas on TTO ekspertarst märkinud piirangu avaldumise, mõju

tegevusvõimele ja põhjus, et emotsionaalse labiilsuse tõttu on häiritud muutustega

kohanemine; piiranguid põhjustab psüühikahäire. Seejuures on arvesse võetud psühhiaatri

22.03.2024 videovastuvõtu sissekannet, 21.02.2024 korduva vastuvõtu sissekannet (dtl-d 128-

129).

15. Kohtumenetluses on Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst P. Tomingas

märkinud võtmetegevuse 7.2 osas järgmist: „Töötukassa ekspertarst nõustub, et antud kaebus

on hinnatud eelnevas valdkonnas. Terviseandmete alusel on esinenud kaebusi kaasõpilastega

suhtlemisel (eelkõige vähenenud tahet suhtlemisel vt psühhiaatri sissekannet 21.02.2024 lisa 3

lk 11/67), mida raviarst on arvestanud ravi vahetamisel, millega on seisund hinnanguliselt

rahuldavalt kompenseeritud (vt psühhiaatri sissekanne 22.03.2024 lisa 3 lk 6/67). Isoleeritust

ja suhtlemisel kõrvalejäetust ei ole kirjeldatud. Töötukassa ekspertarst selgitab, et 7.2

võtmetegevuses hinnatakse kohast käitumist, mille all mõistetakse võimet olukorda

adekvaatselt hinnata ja oma käitumist juhtida. Siin hinnatakse ka seda, kas inimese käitumine

häirib teisi inimesi. Varasemalt, ja seda eelkõige toetava ravi mittekasutamisel, on kaebaja

käitumist põhikooli õpilasena kirjeldatud kaasõpilaste õppetööd segavana (vt psühhiaatri

sissekanded 15.09.2021 lisa 3 lk 14/67, 06.04.2022 lisa 3 lk 10/67). Hilisemalt on mitmed

kinnitused ravi foonil olukorra paranemisele (vt psühhiaatri sissekannet 13.03.2023 ja

08.05.2023 lk 10/67).“ (dtl 122). Ka kaebuses ei ole viidatud, et arvestamata oleks jäetud

mõned terviseandmed või neid on ebaõigesti hinnatud. Kohus selgitab, et töövõime

hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite

kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (vt

määruse nr 39 § 5 lg 3). Seega võetakse arvesse ka isikule määratud ravi ning selle mõju isiku

tegutsemisvõimele.

6(7)

3-25-392

16. Vastuseks kaebuses märgitule selgitab kohus, et vastustaja on vaidlusaluse otsuse punktis

5.2. selgitanud isiku õigust end Eesti Töötukassas töötuna registreerida, juhul kui isik ei tööta.

See ei ole aga kaebaja kohustus, vaid õigus ehk vaba valik. Kohus mõistab, et kaebajal võib

täiskoormusel õppides ning terviseandmetes kajastatut arvesse võttes olla majanduslikult

keeruline toime tulla. Kahjuks aga ei sõltu töövõime ulatuse hindamine kaebaja

majanduslikest võimalustest. Sellises olukorras võib kaebaja näiteks uurida, kas tema

elukohajärgne kohalik omavalitsus saab toetada kaebajat toimetulekul (kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lg 1).

17. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on tehtud otsus kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

19. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)