3-24-2802/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2802

Määruse kuupäev

4. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla 19. juuli 2024. a käskkirja nr 6-

2/24/685-1 ja 10. septembri 2024. a vaideotsuse nr

6-12/24/149-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe

Vastustaja Viru Vangla, volitatud esindaja Indrek Arming

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-2802 menetlus.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 40 eurot

Osaühingule Advokaadibüroo Küllike Namm.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 19. juuli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/685-1 X-i (kaebaja) tööle

haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 19. juulist

2024 tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.

2. Kaebaja esitas 9. augustil 2024 eelnimetatud käskkirja peale Viru Vanglale vaide, mille

vangla jättis 10. septembri 2024. a vaideotsusega nr 6-12/24/149-2 rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 9. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Viru

Vangla 19. juuli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 ja 10. septembri 2024. a vaideotsuse nr

6-12/24/149-2 tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 19.

juuli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 täitmise peatamist. Kaebaja põhjendab, et tema

töövõimet on lakooniliselt ning motiveerimata hinnanud enam kui aasta tagasi vangla

meditsiiniosakonna meedik, kelle nimi ja kvalifikatsioon on teadmata. Samuti on kaebaja

3-24-2802

terviseseisund ajas muutunud. Viru Vangla ei ole kaebaja vastuväiteid tema tööle määramise

osas arvestanud. Samuti ei ole kaebajat viidud arsti vastuvõtule töövõime uueks hindamiseks.

Kaebajal on diagnoositud erinevad psüühikahäired ning psühhiaater on üheselt tuvastanud, et

kaebaja ei ole oma terviseseisundist tulenevalt töövõimeline (vt AARIKA OÜ tervisekaardi

väljavõte 7. augusti 2024. a vastuvõtu kohta). Lisaks on kaebajal alates 2024. a augustist

fikseeritud ülikõrge vererõhk, mis ei alane ka kaebajale manustatavate ravimite mõjul ning

mis kujutab reaalset ohtu kaebaja elule. Kaebaja vabastati kõrge vererõhu tõttu 8. augustil

2024 erandkorras tööülesannete täitmisest ning talle anti ajutine töövabastus. Perearst ja

meditsiiniõde leidsid 29. augusti 2024. a vastuvõtul, et kaebaja ei ole sellise vererõhuga

töövõimeline, kuid eeltoodud hinnangut ei ole kaebaja tervisekaarti kantud. Kaebuselt ja

esialgse õiguskaitse taotluselt tasuti kokku riigilõivu 40 eurot.

4. Viru Vangla esitas 11. oktoobril 2024 kohtule seisukoha, milles palub jätta kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla seab kahtluse alla AARIKA OÜ psühhiaatri

7. augustil 2024 väljastatud tõendi ning käsitleb tõendiga seonduvat eelseisvas

kohtumenetluses. Alates 1. juulist 2024 osutab Viru Vanglas tervishoiuteenuseid Sihtasutus

Ida-Viru Keskhaigla (IVKH). Vanglal puudub info, kas IVKH-l oli vajadus korraldada

kaebajale 7. augustil 2024 vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja kaugvastuvõtt ning kes selle

vastuvõtu kaebajale korraldas. Samas juhib vangla tähelepanu, et kaebajal toimus 17.

septembril 2024 vastuvõtt IVKH psühhiaatriga, kes tuvastas, et psühhiaatrilisi põhjuseid,

miks isik ei võiks vanglas tööd teha, ei ilmestu (19. septembri 2024. a ambulatoorne epikriis).

Kaebajale on tehtud 8. augustil 2024 tööst vabastus seoses vererõhuga kuni üldarsti

vastuvõtuni. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

(vangiregister) andmetel on kaebajal pikendatud tööst vabastust tervislikel põhjustel kuni

üldarsti vastuvõtuni. Kuni käesoleva ajani ei ole kaebajale antud korraldusi tööle asumiseks,

kuivõrd talle antud tööst vabastus seoses vererõhuga on siiani kehtiv.

5. IVKH selgitas 14. oktoobri 2024. a vastuses kohtule, et ei ole suunanud kaebajat AARIKA

OÜ psühhiaatri vastuvõtule ega korraldanud 7. augustil 2024 väljaviimist vastuvõtule või

videovastuvõttu. Kaebaja on seoses kõrge vererõhuga tööst vabastatud kuni üldarsti

vastuvõtuni, mis toimub eeldatavasti pärast 17. oktoobrit 2024. Kaebaja viibis 8. oktoobril

2024 kardioloogi vastuvõtul ning on sinna tagasi kutsutud 17. oktoobriks 2024.

6. Tartu Halduskohus võttis 15. oktoobri 2024. a määrusega X-i kaebuse menetlusse ning

andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Samuti andis kohus kaebajale tähtaja

AARIKA OÜ psühhiaatri 7. augusti 2024. a vastuvõtu asjaolude kirjalikuks selgitamiseks.

Sama määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

7. Kaebaja esitas kohtule täiendavad selgitused ja tõendi 1. ja 7. novembril 2024.

8. Viru Vangla esitas 25. novembril 2024 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele, milles

palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja hinnangul on vaidlusalune tööle määramise

käskkiri õiguspärane. Kaebaja töövõimelisuse tegi kindlaks Tallinna Vangla tervishoiutöötaja

ja selle kohta tehti vangiregistris 10. juulil 2023 vastavasisuline märge. Kaebaja kuulati enne

tööle määramise käskkirja andmist ära. Kaebaja terviseseisund võimaldas käskkirja andmise

ajal töötada ning kaebaja üritab halduskohut eksitada, justkui tal esinevad psühhiaatrilised

probleemid, mis välistaksid töötamise. Kaebaja ei ole tõendanud, et 19. juuli 2024. a seisuga

oleks temal diagnoositud sellised psüühikahäired, mis välistasid tema töövõime. 17. septembri

2024. a epikriisi kohaselt toimus kaebajal IVKH psühhiaatriga vastuvõtt ning psühhiaater on

kokkuvõttes märkinud, et psühhiaatrilisi põhjuseid, miks isik ei võiks vanglas tööd teha, ei

ilmestu. Kaebajale anti 8. augustil 2024 töövabastus seoses kõrge vererõhuga kuni üldarsti

3-24-2802

vastuvõtuni. Kaebaja on viibinud 8. oktoobril 2024 kardioloogi vastuvõtul ja eeldatavasti

toimub üldarsti vastuvõtt pärast 17. oktoobrit 2024 ning vangla üldarst annab hinnangu, kas

kaebaja on võimeline töötama. Juhul, kui vanglameditsiini tervishoiutöötaja hindab kaebaja

püsivalt töövõimetuks, siis vangla tühistab etteulatuvalt kaebaja tööle määramise käskkirja.

Vangiregistri kohaselt kehtib siiani kaebajale tööst vabastus. Vanglale teadaolevalt ei ole

kaebajat veel kutsutud üldarsti vastuvõtule tagasi, kuivõrd kardioloogi ravi on hetkel pooleli.

Seega ei ole vanglameditsiini tervishoiutöötaja tuvastanud kaebajal püsivat töövõimetust,

mistõttu vanglal puudub vajadus uuendada haldusmenetlust ja tühistada tööle määramise

käskkiri. Kaebaja eesmärk on töötamisest keeldumine subkultuursete hoiakute tõttu.

9. Viru Vangla tunnistas 24. aprilli 2025. a käskkirjaga nr 6-2/3-25/332 alates 24. aprillist

2025 kehtetuks Viru Vangla 19. juuli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1, millega määrati

kaebaja tööle Viru Vangla haldusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale

tähtajatult alates 19. juulist 2024. Käskkiri tunnistatakse kehtetuks seoses kinnipeetavale

tervishoiuteenuse osutaja poolt 5. detsembril 2024 koostatud tervisetõendiga. 24. aprilli 2025.

a seisuga ei ole kinnipeetava tervise osas uut otsust tehtud ning korraldust tööle asumiseks ei

ole antud.

10. Kaebaja esitas 9. mail 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles põhjendab, et esineb

alus haldusasja menetluse lõpetamiseks vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 4 ning vastustajalt

kaebaja kasuks HKMS § 108 lg 6 alusel menetluskulude summas 2690,11 eurot

väljamõistmiseks. Kaebaja terviseseisund on olnud muutumatu alates vaidlusaluse käskkirja

andmisest, misjärel asuti kaebaja vererõhku mõõtma mitu korda nädalas või lausa

igapäevaselt. Kaebaja vererõhk on püsinud muutumatult ülikõrgena. Sellele vaatamata ei

tunnistanud vastustaja tööle määramise käskkirja pärast kaebaja vaide esitamist kehtetuks, mis

oleks aidanud vältida menetluskulude tekkimist. Vaidlusaluse käskkirja kehtima jätmine

olukorras, kus töötamine on tegelikult välistatud, säilitab õigusliku ebakindluse. Käesoleval

juhul pidi Viru Vangla kaaluma käskkirja kehtetuks tunnistamist hiljemalt 10. septembri

2024. a vaideotsuses nr 6-12/24/149-2, sest selleks ajaks oli arst kaebaja töövõimetuse

tuvastanud (vt 7. augusti 2024. a tervisekaarti), kuid vaideotsus sellist kaalutlust ei sisalda.

11. Kohus palus 12. mai 2025. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas kohus on saanud õigesti

aru, et kaebaja taotleb haldusasja menetluse lõpetamist ja menetluskulude väljamõistmist ega

soovi üle minna tuvastamisnõudele. Kui kaebaja siiski soovib jätkata haldusasja menetlust

tuvastamisnõudes, siis tuleb sellest kohtule teada anda ning selgitada, kuidas on see vajalik

kaebaja õiguste kaitseks. Ühtlasi selgitas kohus kaebajale menetluse lõpetamise tagajärgi.

12. Kaebaja kinnitas 16. mai 2025. a vastusega kohtule, et taotleb haldusasja menetluse

lõpetamist ja menetluskulude väljamõistmist ega soovi üle minna tuvastamisnõudele.

13. Vastustaja esitas 23. mail 2025 kohtule vastuse, milles ei vaidle haldusasja menetluse

lõpetamisele vastu, kuid ei nõustu menetluskulude kandmisega. Käesoleval juhul on tegemist

olukorraga, kus haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ning

menetluskulude jaotuse osas tuleks lähtuda HKMS § 108 lg-st 4. Vastustaja on seisukohal, et

vaidlusalune käskkiri oli selle andmise ajal õiguspärane ning käskkirja ei tunnistatud 24.

aprillil 2025 kehtetuks kaebaja algatatud vaidluse tõttu, vaid seoses asjaolude muutumisega.

Kaebaja esindaja tugineb kaebaja püsiva töövõimetuse osas hinnangule, mille andis AARIKA

OÜ psühhiaater ja mille vastustaja on kahtluse alla seadnud. Kaebaja ei ole kohtule andnud

usutavaid selgitusi, kuidas toimusid psühhiaatri vastuvõtud kaebajaga. Vastustaja ei pidanud

kaaluma 10. septembri 2024. a vaideotsuses nr 6-12/24/149-2 tööle määramise käskkirja

kehtetuks tunnistamist, kuivõrd kaebaja oli 10. juulil 2023 tunnistatud töövõimeliseks ning

3-24-2802

meditsiinitöötaja vabastas ta 8. augustil 2024 ajutiselt töökohustusest kuni arsti vastuvõtuni.

Arsti vastuvõtt toimus 5. detsembril 2024 ning meditsiinitöötaja tegi vangiregistrisse järgmise

kande „lähtuvalt tervislikust seisundist ei sobi hetkel tööle“. Inimese tervis on ajas muutuv

ning meditsiinitöötaja hindas kaebaja püsivalt töövõimetuks alles 5. detsembril 2024. Vangla

uuendas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 alusel menetluse ja tunnistas vangla

19. juuli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 kehtetuks seoses muutunud asjaoludega, mitte

seoses kaebuse esitamisega. Kaebajale tekkinud õigusabikulud ei ole mõistlikud ning kaebaja

pidi arvestama võimalusega, et kulude tasumine võib jääda tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

14. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb. Viru Vangla tunnistas 24. aprilli 2025. a käskkirjaga nr 6-2/3-25/332 alates

samast päevast käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti, s.o Viru Vangla 19. juuli

2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1, kehtetuks. Menetlusosalised nõustuvad, et olenemata Viru

Vangla 10. septembri 2024. a vaideotsuse nr 6-12/24/149-2 kehtivusest, esineb vangla 19.

juuli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/685-1 edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise tõttu alus

haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kohus on selgitanud kaebajale menetluse lõpetamise

tagajärgi ning kaebaja ei soovi vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 üle minna tuvastamisnõudele.

15. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja

menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

16. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka

menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2). Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS

§ 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja hinnangul tuleb vastustajalt tema kasuks

menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel välja mõista. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning

leiab, et kaebaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, kuna vaidlusaluse haldusakti

kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest, vaid muutunud asjaoludest. Kohus

nõustub vastustajaga ning leiab, et vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine

ei ole põhjendatud.

16.1. Vangla lähtus vaidlusaluse käskkirja andmise ajal tervishoiuteenuse osutaja 10. juuli

2023. a hinnangust, mille kohaselt on kaebaja töövõimeline (dtl 22), ning on jätkuvalt

seisukohal, et Viru Vangla 19. juuli 2024. a käskkiri nr 6-2/24/685-1 oli selle andmise ajal

õiguspärane. Kaebaja vererõhuprobleemid kerkisid esile ning eeltooduga seonduvad

terviseuuringud ja seetõttu tema töövõimelisuse ümber hindamine on toimunud pärast

vaidlusaluse käskkirja andmist. Samas on oluline märkida, et kaebaja terviseuuringud algasid,

sh määrati talle ajutine töövabastus, juba enne haldusakti kohtueelses menetluses

vaidlustamist, mistõttu ei saa tervisehoiuteenuse osutajate aktiivset tegevust kaebaja

terviseprobleemide lahendamisel seostada tööle määramise käskkirja vaidlustamisega.

Kaebajale anti ajutine töövabastus seoses kõrge vererõhuga kuni üldarsti vastuvõtuni 8.

3-24-2802

augustil 2024. Seejärel viibis kaebaja 8. oktoobril 2024 kardioloogi vastuvõtul, oli kardioloogi

jälgimisel ja ravil ning üldarst andis alles 5. detsembril 2024 kaebajale püsiva töövabastuse

põhjendusel, et kõrge vererõhu tõttu ei sobi kaebaja hetkel tööle (dtl-d 157-159). Kaebaja

terviseuuringud algasid eraldiseisvalt tema tööle määramise käskkirja vaidlustamisest,

kohtumenetluse ajal kaebaja terviseseisundit puudutavad asjaolud muutusid, kaebajal tuvastati

märkimisväärsed vererõhuprobleemid ning kaebajale väljastati tõend püsiva töövabastuse

kohta. Arsti 5. detsembril 2024 antud püsiva töövabastuse tõttu uuendas vangla HMS § 44 lg

1 p 2 alusel Viru Vangla 19. juuli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/685-1 seonduva

haldusmenetluse ning tunnistas kaebaja tööle määramise käskkirja edasiulatuvalt kehtetuks.

Kaebaja terviseuuringute, töövabastuse määramise ning seetõttu vangla poolt kaebaja tööle

määramise käskkirja osas seisukohtade ümber hindamise seost haldusakti vaidlustamisega

saab pidada marginaalseks. Vangla on oma otsustuses lähtunud tervishoiuteenuse osutaja

uuest hinnangust, mille on tinginud kaebaja muutunud terviseseisund.

16.2. Kaebaja viide sellele, et AARIKA OÜ psühhiaater määras juba 7. augustil 2024

kaebajale püsiva töövõimetuse ning et haldusorgan oleks pidanud seetõttu vaidlusaluse

käskkirja kehtetuks tunnistama juba vaidemenetluses, ei ole asjakohane. Kuigi kardioloogi

hinnangul võib kaebaja psüühiline seisund tema kõrgeid vererõhuväärtuseid soodustada (dtl

159), siis ei ole tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist tinginud kaebaja võimalikud

psüühikahäired, vaid tema kõrge vererõhk. Tervishoiuteenuse osutajad ega vangla ei ole

psühhiaatri hinnangule tuginedes oma varasemaid seisukohti muutnud. Ühtlasi seab vangla

jätkuvalt AARIKA OÜ psühhiaatri 7. augusti 2024. a hinnangu usaldusväärsuse kahtluse alla.

16.3. Eeltoodut arvestades jäävad kaebaja menetluskulud tema kanda. Vastustaja ei ole

kohtule menetluskulu dokumente esitanud ning kui vastustajale on menetluskulud siiski

tekkinud, siis jäävad need tema enda kanda.

17. Kaebaja on tasunud kohtule kaebuselt riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt

samuti 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui kohus

lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud norm ei erista

kohtumenetluses kantud erinevaid riigilõive, mistõttu ka olukorras, kus kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus on kohtumenetluses sisuliselt lahendatud, esineb alus tasutud riigilõivu

tagastamiseks. Ka uuemas kohtupraktikas on sarnasel viisil eelnimetatud normi tõlgendatud

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a määrus asjas nr 3-24-3224 (p-d 18-20) ning 5.

novembri 2024. a määrus asjas nr 3-24-1248 (p 6) ja Riigikohtu 28. oktoobri 2020. a määrus

asjas nr 3-20-580 (p 14)). Eelnevast lähtuvalt tagastab kohus Osaühingule Advokaadibüroo

Küllike Namm nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu kokku 40

eurot.

18. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider