2-23-298/105 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Addis Tammiku

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-298

Kohtuasi

C.G hagi O.R vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.G 26.06.2024 apellatsioonkaebus

O.R 08.07.2024 vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

C.G apellatsioonkaebuse hind 3600 eurot

O.R vastuapellatsioonkaebuse hind 3600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aase

Sammelselg

Kostja O.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 19.02.2025 ja 14.05.2025

kohtuistungitel

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2024 otsus osas, millega maakohus jättis O.R-ilt

C.G kasuks välja mõistmata elatise igakuiselt 225,64 eurot ületavas osas ning

otsustas elatise summa indekseerimise alates 01.04.2023. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega mõista O.R-ilt C.G kasuks välja ajavahemiku 22.05.2022–22.05.2023

eest elatis 3942,34 eurot ja alates 23.05.2023 kuni C.G täisealiseks saamiseni, s.o

kuni 25.11.2031 elatis 400 eurot kuus ning teha otsustus, et elatise summat

indekseeritakse esimest korda 01.04.2024. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus

muutmata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada osaliselt C.G hagi O.R vastu elatise väljamõistmiseks.

2-23-298

5.2. Mõista O.R-ilt C.G kasuks välja ajavahemiku 22.05.2022–22.05.2023 eest

elatis 3942,34 eurot.

5.3. Mõista välja O.R-ilt C.G kasuks alates 23.05.2023 igakuine elatis 400 eurot

kuus kuni C.G täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25.11.2031.

5.4. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024)

lähtudes Statistikaameti poolt avaldatud eelneva kalendriaasta

tarbijahinnaindeksi muutumisest. Igal järgmisel aastal loetakse

korrigeeritavaks elatise summaks eelneval aastal kehtinud elatise summa.

5.5. O.R-il tuleb väljamõistetud elatis kanda iga kalendrikuu kümnendaks

kuupäevaks Z.I arvelduskontole nr XXXX selgitusega: „C.G elatis“.

5.6. Jätta C.G hagi elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 12.05.2022–21.05.2022

eest rahuldamata.

5.7. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.G (hageja) esitas 06.01.2023 Harju Maakohtule O.R (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse miinimumelatise summas 285,64 eurot kuus

alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 09.01.2023 määrusega menetlusse.

2. Hageja esitas 14.02.2023 hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas 06.03.2023

määrusega osaliselt ning kohustas kostjat alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-23-

298 tehtava kohtulahendi jõustumiseni tasuma hageja kasuks igakuist elatist 217,64 eurot iga

kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja Z.I arveldusarvele. 06.03.2023 määrus jõustus

Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2023 määrusega.

3. Hageja täiendas 22.05.2023 hagiavaldust, mille maakohus võttis 13.06.2023 määrusega

menetlusse. Hageja palus 22.05.2023 esitatud hagiavalduse ja selle 09.06.2023 täienduse

kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja 4400,41 eurot tagasiulatuva elatisena

ajavahemiku 12.05.2022–31.05.2023 eest ning elatise alates 01.06.2023 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 25.11.2031 välja igakuise elatise 400 eurot, mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024) lähtudes Statistikaameti poolt avaldatud eelneva

kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutumisest. Igal järgmisel aastal loetakse korrigeeritavaks

2-23-298

elatise summaks eelneval aastal kehtinud elatise summa. Kõik menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

4. Hageja esitas vastavalt 27.06.2023 kohtunõudele 11.07.2023 hagiavalduse tervikteksti.

Hageja esitas täiendava kulutuste ülevaate 10.01.2024 ning 11.01.2024 tõendid kulude kohta.

5. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja

(Z.I) laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga. Hageja palub 11.07.2023 hagiavalduse

kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja 4587,49 eurot ajavahemikus 12.05.2022–

30.06.2023 sissenõutavaks muutunud elatisena ning igakuine elatis alates 01.07.2023 kuni

hageja täisealiseks saamiseni 25.11.2031 400 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2024) lähtudes Statistikaameti poolt avaldatud eelneva kalendriaasta

tarbijahinnaindeksi muutumisest. Igal järgmisel aastal loetakse korrigeeritavaks elatise

summaks eelneval aastal kehtinud elatise summa.

5.1. Hageja igakuised vajadused koosnevad järgmistest kuludest:

-

eluasemekulud 202,63 eurot;

-

transpordikulu 65 eurot;

-

hariduskulu 60 eurot;

-

huvitegevuskulu 192 eurot;

-

arengu- ja meelelahutuskulu 250–300 eurot;

-

toidu-, hügieeni-, ravimikulu ja riiete kulu 400 eurot.

Seega kulub hageja igakuistele vajadustele 1169,63 eurot, millest 80 eurot on tagatud

lapsetoetuse arvel ning ülejäänud tuleb kanda vanematel võrdses määras. Kulutuste detailse

ülevaate on hageja välja toonud 10.01.2024 seisukohas (dtl 489–501) ning 11.04.2024

esitanud tõendid (dtl 506–807).

5.2. Kostja ei pea hagejat piisavas ulatuses üleval ning vajaka jääb varasema elustandardi

tagamisest. Hageja seadusliku esindaja igakuine keskmine brutosissetulek oli 2023. a 2401,04

eurot ning alates 2024. a pensionina 776,04 eurot. Hageja seaduslikule esindajale kuulub

suvila ning vallasvarana sõiduk. Hageja seaduslikul esindajal on ülalpidamisel üks alaealine

laps, s.o hageja. Kostja igakuine keskmine brutosissetulek on 1392,96 eurot. Samuti on kostjal

elatise võlgnevus, mille tõttu palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt

ajavahemiku 12.05.2022–30.06.2023 eest summas 4587,49 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja tunnistas nõuet osaliselt. Kostja nõustus tasuma alates hagi esitamisest elatist

miinimummääras. Nõutav elatise suurus on ülepaisutatud ning kostjal ei ole võimalik sellises

määras elatist tasuda. Kostja igakuine brutosissetulek on 1000–1300 eurot. Kostjale kuulub

korteriomand, kus elab hageja ja sõiduk /mark/. Kostjal on ülalpidamisel hageja alaealise

lapsena. Kostja suhtleb hagejaga minimaalselt, s.o alla seitsme kalendripäeva kuus.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja seadusliku esindaja kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 27.05.2024 otsusega hagiavalduse osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise alates 22.05.2022 summas 225,64 eurot kuus (baassumma

209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha

2-23-298

arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25.11.2031.

Maakohus märkis, et elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda

01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse

(PHS) § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Maakohus jättis rahuldamata hagiavalduse elatise

väljamõistmiseks ajavahemiku 12.05.2022–21.05.2022 eest.

8. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selles, et hageja seaduslikul

esindajal ja kostjal on ühine /vanus/ tütar, kes elab isa juures ning vanemad peavad ühiselt last

ülal pidama. Poolte vahel puudus vaidlus ka selles, et hageja igakuised vajadused on vähemalt

PKS §-s 101 sätestatud valemi järgi arvutatud kahekordne miinimumelatis. Pooled vaidlesid

elatisraha suuruse üle. Maakohus leidis, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud

vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema

kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu

eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad

materiaalsed vahendid. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist

elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul

sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige

vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses

olevad varalised vahendid.

9. Maakohus hindas hageja välja toodud igakuiste vajaduste katteks tehtud kulutuste

põhjendatust.

9.1. Hageja esitas eluasemekulude osas tõendeid järgmiselt: igakuine elektrienergiakulu

128,81 eurot, sideteenusekulu 33,23 eurot, vee- ja kanalisatsioonikulu 14,64 eurot,

jäätmekäitluse kulu 2,50 eurot ja valveteenuse kulu 12,71 eurot, s.o kokku 191,89 eurot.

Kostja vaidles kulule vastu. Maakohus ei pidanud põhjendatuks vähendada valveteenuse

kulude suurust, kuna koduvalve tagab mh hageja turvalisust, sh võimaliku tulekahju korral.

Hagejale tuleb tagada mh haridust omandades kiire ja püsiv internetiühendus, mis kuulub

tavapäraselt laste põhivajaduste hulka. Elektrienergia-, jäätme- ning vee- ja

kanalisatsioonikulu suurus on mõistlik. Maakohus luges hageja eluasemekulud põhjendatuks.

Maakohus võttis arvesse ka asjaolu, et hageja elab koos seadusliku esindajaga kostjale

kuuluval kinnistul, s.o /aadress/, millega kostja juba tagab lapsele elukoha. Seetõttu oli

maakohus seisukohal, et hageja seaduslik esindaja ja kostja tagavad sarnases määras hageja

eluaseme kulude kandmist ning täiendavalt ei tule kostjal hageja eluasemekulude

hüvitamisesse panustada.

9.2. Hageja märkis igakuise transpordikuluna 65 eurot ning esitas nimetatu kohta tõendeid.

Kostja vaidles kulule vastu. Maakohus luges nimetatud summa ülepaisutatuks. Hageja ei ole

tõendanud igakuise autotranspordikulu 65 euro suuruses ulatuses olukorras, kus hageja elab ja

õpib Tallinnas ning ühistranspordi eest tasuda ei tule. Maakohus pidas mõistlikuks hageja

transpordikuluks igakuiselt 10 eurot.

9.3. Hageja esitas tõendid igakuise koolikulu sh pakkepaberi, liimipüstoli, pildiraami ja

tsellofaani kulu kohta. Tõendid esitati erinevate kuude lõikes ning nende pinnalt ei saanud

asuda seisukohale, et igakuise kulu suuruseks on 60 eurot, s.o 792 eurot aastas. Kostja vaidles

kulule vastu. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja koolikulu on null eurot kuus

ning leidis, et mõistliku hageja põhivajaduste hulka kuuluva igakuise koolikuluna tuleb

lugeda 30 eurot.

2-23-298

9.4. Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja on osalenud ja võtab osa huviringidest. Kostja

vaidles osaliselt kulule vastu. Vanematel on ühine hooldusõigus ning seega on kostja

nõustunud hageja treeningutes osalemisega, mille igakuine kulu on kokku 134,76 eurot.

Huviringide kulu ei ole suurem üldteada olevast kulust kahele huvialale. Seetõttu luges

maakohus tõendatuks hageja huvidele ja võimetele vastavate huviringide kuluks 134,76 eurot.

9.5. Hageja esitas tõendid arengu- ja meelelahutuskulu kohta. Nendeks on peamiselt erinevate

spaade külastamine ja välisreisid. Kostja vaidles kulule vastu. Maakohus luges kulu

ülepaisutatuks. Maakohus luges põhjendatuks ja lapse põhivajaduste hulka kuuluvaks

vähemalt üht iga-aastast reisi ja ühte spaas käiku, mistõttu tuli lugeda hageja mõistlikuks

reisikuluks 50 eurot kuus.

9.6. Hageja märkis igakuise toidukuluna 405,39 eurot ning esitas selle kohta tõendeid. Kostja

vaidles kulule vastu. Maakohus luges nimetatud summa ülepaisutatuks. Maakohus võttis

arvesse hageja vanust, sh kasvava organismi vajadust täisväärtusliku toidu järele, ning leidis,

et hageja mõistlikuks ja põhivajadusi katvaks igakuiseks toidukuluks on 5 eurot päevas, s.o

150 eurot kuus.

9.7. Hageja märkis igakuise tervise- ja hügieenikuluna 53,75 eurot ning esitas selle kohta

tõendid. Kostja vaidles kulule vastu. Maakohus nõustus kostjaga selles, et tervise- ja

hügieenikulu on hageja osas ülepaisutatud. Maakohus luges hageja põhivajadusena

hügieenikuluks 20 eurot.

9.8. Hageja esitas tõendid riiete kulu kohta, millele kostja vaidles vastu. Hageja on kasvav

tütarlaps, kes tegeleb mitmete huvialadega. Vanematel on ühine hooldusõigus. Seetõttu tuli

lugeda mõistlikuks hageja põhivajaduste kuuluvaks riiete kuluna igakuiselt 60 eurot.

9.9. Maakohus leidis eeltoodust tulenevalt, et hageja põhjendatud vajaduseks tuli lugeda,

arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade

osas, igakuiselt 454,76 eurot, millele lisandub mõlema vanema panus lapse elukoha

tagamisena. Seega on lapse vajadused võrreldavas määras PKS §-s 101 sätestatu alusel

arvutatud summas.

10. Maakohus märkis, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et

kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et

hageja vanemate, s.o hageja seadusliku esindaja ja kostja, igakuised sissetulekud on olnud

võrreldavas suuruses. Hageja seaduslikule esindajale kuuluvad mitmed äriühingud ning ta on

saanud oma emalt 275 000 eurot sularahas. Mõlemale vanemale kuulub kinnisvara ja sõiduk.

Samuti puudus vaidlus selles, et nii hageja seaduslikul esindajal kui ka kostjal on

ülalpidamisel üks alaealine laps, s.o hageja, ning poolte vahel puudub suhtlus. Kostja

majanduslik olukord, sh igakuine sissetulek, ei takista tal hagejale igakuist elatis tasuda PKS

§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summas. Kostja on sellega ka nõustunud. Poolte vahel ei

olnud vaidlust selles, et alates 06.03.2023 hagi tagamise määrusest tasub kostja igakuiselt

elatist summas 217,64 eurot. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise PKS

§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summast, millele lisandub kostja panus hagejale eluaseme

tagamise näol.

11. Maakohus mõistis elatise välja alates 22.05.2022. Hageja palus elatise välja mõista alates

12.05.2022. Kuigi hagi esitas hageja kohtule 06.01.2023, siis tagasiulatuva elatise nõude

esitas hageja 22.05.2023. Seega jäi rahuldamata hageja nõue ajavahemiku 12.05.2022–

21.05.2022, kuna see periood jääb väljaspoole ühe aastast vahemikku. Ainuüksi asjaolust, et

2-23-298

kostja ei ole saanud hagejaga suhelda, ei ole aluseks jätta elatis alates 22.05.2023 välja

mõistmata. Kostjalt elatise väljamõistmine alates 22.05.2022 ei aseta kostjat äärmiselt

raskesse olukorda. Kostja on viidatud ajal säästnud elatise mittetasumisega.

12. Maakohus märkis, et ei anna otsuses hinnangut hagi tagamise taotluse ja määruskaebusega

esitatud tõenditele ning tõenditele, mis ei oma puutumust elatise nõudesse.

13. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

kummagi poole enda kanda.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

hagi jäeti osaliselt rahuldamata ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult.

Menetluskulud palub hageja jätta mõlemas kohtuastmes kostja kanda.

15. Maakohus on üllatuslikult lähtunud otsuse tegemisel algsest põhistusest, milles kulutused

olid esitatud hinnanguliselt. Hageja tegi menetluse kestel põhjalikud arvutused, korrigeeris

nõuet ja esitas nõuet tõendavad dokumendid. Korrigeeritud selgitused kulutuste kohta

sisalduvad 10.01.2024 menetlusdokumendis, millele on lisatud asjaolusid kinnitavad tõendid.

Selgitused ja tõendid on esitatud eelmenetluses kohtu määratud tähtajaks (07.11.2023

protokoll ja tähtaja pikendamine). Otsuse osas „Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue“

ning otsuse põhjenduste osas II on maakohus lähtunud esialgsest arvestusest, mis on viinud

ebaõigete järeldusteni.

16. Hageja toob apellatsioonkaebuses esile, et elatise määramise aluseks olev ülalpidamiskulu

on välja toodud kululiikide kaupa ning teenuse osutajale tehtud maksetest on arvesse võetud

üksnes hagejale langev osa. Arvestus on kokku võetud keskmise kuluna kuus. Hageja

kulutused on grupeeritud alljärgnevalt:

-

elektrienergia 128,81 eurot;

-

sideteenus 33,23 eurot;

-

vesi- ja kanalisatsioon 14,64 eurot;

-

jäätmekäitlus 2,50 eurot;

-

valveteenus 12,72 eurot;

-

transpordikulu 298,60 eurot;

-

iluvõimlemine 83,44 eurot;

-

kunst ja muusika 51,32 eurot;

-

tervis ja hügieen 53,75 eurot;

-

kooliga seotud kulutused 66,03 eurot;

-

puhkus, taastusravi ja reisid 265,65 eurot;

-

toit 405,93 eurot (november 2023);

-

riided ja kodutarbed 220,23 eurot

-

muud eakohased kulutused (taskuraha, sõprade sünnipäevad jmt) 80 eurot.

17. Maakohus ei lähtunud otsuse tegemisel hageja vajadustest ja elulaadist. Maakohus on

elatisnõuet hinnates väljendanud mitme kululiigi kohta seisukohta, et kulu on ülepaisutatud.

Kohtuotsuse motiividest ei ole võimalik aru saada, mida see seisukoht tähendab ning millisele

õigusaktile kohus tugineb. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et tema elulaadile vastavad

igakuised vajadused on toonud kaasa kulutusi keskmiselt 1716,85 euro ulatuses kuus. Hageja

rõhutas maakohtu menetluses korduvalt, et rohkem kui ¾ osa kulutustest (1287,64 eurot) on

2-23-298

enda kanda võtnud hageja seaduslik esindaja. Kostjale on esitatud elatise nõue kulutuste

katmiseks vaid ¼ osas. Hageja nõustub kohtu seisukohaga selles, et mõlemal vanemal on

õigus ja kohustus lapse eest hoolt kanda (ühine hooldusõigus), kuid selle üle ei ole ka

vaidlust. Tõsiasi on see, et kostja on jätnud lapse hooleta. Hagejal on raske mõista ema, kelle

arvates tuleb aastate kestel perel (sh lapsel) väljakujunenud elulaad korraldada põhjalikult

ümber vaid põhjusel, et kostja otsustas pere juurest lahkuda ja lapse ülalpidamiseta jätta.

18. Hageja leiab, et perekonnaseadusest ei tulene kohtule õigust kujundada alaealise lapse

elulaadi, vaid selle kujundavad lapse vanemad. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust,

kuivõrd maakohus ei ole elatishagi lahendamisel õigustatud hindama lapse huvides tehtud

kulutusi lähtudes mõistlikust põhivajadusest ega seda ka sisustanud. Maakohtu etteheide, et

lapsele tehtud kulutused ületavad mõistlikud põhivajadused, on õigusliku aluseta ja sügavalt

solvav. Lapsega seonduvas vaidluses tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest. Lapse isa on

mõistnud lapse vajadusi ja need valdavas osas ka lapsele taganud. Lapse huvides tehtud

kulutused on tõendatud, mistõttu puudub kohtul pädevus hinnata ja võrrelda elatishagi

esitanud lapse vajadusi eeldatavalt kohtule teada oleva anonüümse (keskmise) lapse

baasvajadustega ja pidada lapse vanema poolt suuremat panustamist ülemääraseks.

Perekonnaseadusest ei tulene, et elatise nõue võib põhineda vaid nn kohaliku keskmise lapse

baasvajadusega (vrdl kohalik keskmine turuhind). Kui üks vanem on teinud baasvajadustest

suuremaid kulutusi, tuleb kaaluda, kas ja millises ulatuses on kohustatud isiku maksevõime

kulutuste katmiseks piisav, mitte kujundada ümber lapse elulaadi.

19. Hageja hinnangul on maakohtu järeldused transpordikulu osas küünilised. Maakohus ei

ole otsuses viidanud õiguslikule alusele, millest tuleneb kohtu õigus elatishagi lahendamisel

hinnata, kas lapse liikuvusvajadus korraldatakse ühistranspordiga või autoga. Kohtuotsusest ei

selgu, millises õigusaktis sisaldub lapse kulutuste mõistlik määr, mille kohus loeb üldiselt

teada olevaks ega pidanud vajalikuks eelmenetluse kestel seda pooltele ka selgitada. Hageja

jääb 10.01.2024 osas 6 esitatud selgituste juurde ja palub kohtul nende arvestada. Mõistmatu

on maakohtu järeldus selles, et transpordikulu ei ole tõendatud. Maakohus on otsuses

nimetanud rea tõendeid, mis hageja on liikuvussuundade ja kulutuste tõendamiseks esitanud.

Pooltel ei ole vaidlust lapse elukoha, suvekodu, kooli ega ka huvialaringide toimumise

asukohtade üle. Otsusest ei selgu, millel põhineb kohtu järeldus, et tasuta ühistransport on

lapse huvides parim valik. Otsusest ei ole võimalik aru saada, millel põhineb kohtu järeldus,

et mõistlik transpordikulu on 10 eurot kuus. Hageja on põhjalikult selgitanud, milline on tema

ajagraafik, üksikasjalik sõidugraafik on lahti kirjutatud 2023 novembrikuu (mis on

tavapärane) kohta. Hageja arvates ei ole kohtul pädevust otsustada, et vanema poolt valitud

lapse liikumisviis tuleb asendada teistsugusega. Lisaks on maakohus andnud otsuse II osas

hinnangu hageja arengu- ja meelelahutuskuludele, toidukuludele, tervise- ja hügieenikulule,

mis on maakohtu konkretiseerimata hinnangu järgi ülepaisutatud. Hagejale jääb

arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel maakohus selliseid järeldusi teeb. Otsusest ei selgu,

millisest õigusaktist tuleneb kohtu viidatud mõistlik määr ning millest tuleneb vanemate

kohustus lähtuda mõistlikust määrast, mitte lapse vajadustest ja elulaadist.

20. Maakohus on otsustanud ülalpidamise andmise viisi üle ilma, et seda oleks nõutaval viisil

menetletud. Hageja esitas elatise nõude ülalpidamiskohustuse täitmiseks igakuiste rahaliste

maksetega, millest kohus pidi otsuse tegemisel lähtuma. Maakohus on otsuse põhjendavas

osas õigesti märkinud, et hageja elab isa juures. Üllatuslikult on maakohus samas järeldanud,

et kostja tagab hagejale elukoha, mis annab aluse vähendada eluasemega seotud kulude

kandmise kohustust. Maakohtu otsusest ei nähtu, milline on maakohtu hinnangul hageja

suhtes täidetud kohustuse rahaline väärtus. Seega pole võimalik otsusest aru saada, millises

ulatuses maakohus kostja ülalpidamiskohustuse täidetuks loeb.

2-23-298

20.1. Maakohtu järeldus ei ole kooskõlas ka kohtule esitatud selgituste ega tõenditega. Väite

selles, et kostja omand võiks vähendada ülalpidamiskohustust, esitas kostja alles asja sisulise

arutamise käigus, millele hageja kohtuistungil ka tähelepanu juhtis. Maakohus ei jätnud

hilinemisega esitatud väidet tähelepanuta ja rajas sellele konkretiseerimata otsuse. Selle

väitega seonduvat ei ole eelmenetluses ega maakohtus arutatud.

20.2. Vaidlust ei ole selles, et hageja elas kuni 15.05.2022 Tallinnas, /aadress/ asuvas elamus

koos mõlema vanemaga. Kostja lahkus perekonna juurest 15.05.2022. Maakohtule esitatud

kinnistusraamatu registriosa XXXXXXX järgi on kostja viidatud kinnisasja omanik, kuid

hageja isa kasuks on sellele kinnistule seatud isiklik kasutusõigus. Kõnealusel juhul ei ole

kinnisasjal oleva elamu kasutusõigust piiratud, mistõttu kuulub elamu kasutamise õigus

hageja isale, mitte kostjale. Kostja kasutas elamut kokkuleppel Z.I-ga (kinkijaga), kuid loobus

omal tahtel elamu valdusest ja kasutusõigusest. Kuivõrd Z.I ja kostja abielu on kostja soovil

lahutatud ja kostjal puudub kuni isikliku kasutusõiguse lõppemiseni muu alus /aadress/

kinnisasjal asuva elamu kasutamiseks, siis ei ole kostjal võimalik selles elamus hagejale

elukohta tagada. Veelgi enam arvestada olematult võimaluselt enda kasuks mingit rahalist

väärtust. Kostja kasutab kõnealust elamut isa perekonnaliikmena asjaõigusseaduse (AÕS) §

227 lg 2 tähenduses. Isegi juhul, kui nõustuda maakohtu seisukohaga selles, et kostja tagab

hagejale elukoha (milleks hageja arvates mingit alust ei ole), tuleb vanemate vahel sellisel

viisil täidetavas ülalpidamiskohustuses kokku leppida ja määrata elukoha tagamisele mingi

rahaline väärtus. Sellist kokkulepet lapse vanemad teinud ei ole.

21. Hageja nõustub maakohtuga selles, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada

asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohustust täitma. Maakohus ei ole tuvastanud,

et kostjal sellekohane võimekus puudub. Maakohus on otsuses märkinud, et kostja igakuine

keskmine brutosissetulek on 1392,96 eurot. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, mille

põhjal kohus selle asjaolu on tuvastanud. Maakohus on hageja vanemate sissetuleku

selgitamiseks nõudnud teavet Maksu- ja Tolliametilt. Maksu- ja Tolliameti 31.01.2024 tõendi

8-8/50478 järgi sai kostja 11 kuu kestel (veebruar 2023–detsember 2023) tulu kokku 20

062,71 eurot, mis teeb kostja keskmiseks brutotuluks 1823,88 eurot kuus. Lisaks palgatulule

kontrollib kostja ainuisikuliselt osaühingu /nimi/ (registrikood XXXX) majandustegevust.

Hagejal puudub ligipääs kostja tuludele.

22. Maakohtu otsusest ei selgu, miks tuleb elatise suuruse määramisel lähtuda seaduses

ettenähtud miinimummäärast (PKS § 101 lg 1). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et ta ei ole hagis nõutud summas võimeline

ülalpidamiskohustust täitma.

Kostja seisukoht

23. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

24. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt st

osas, milles kohus rahuldas hageja elatisnõude ja jättis kostja menetluskulud hagejalt välja

mõistmata ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja elatisnõue rahuldamata

ning kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Z.I kanda.

2-23-298

25. Kostja hinnangul täidab kostja hageja ülalpidamiskohustuse vahetult ning kaugelt

suuremas määras kui hageja isa. Vastavalt on maakohus alusetult mõistnud kostjalt välja veel

täiendava elatise. Kui maakohtu otsus jääb kehtima, tähendab see seda, et kostja maksab

elatist ca 11-kordses määras. Materiaalõiguses puudub lubav norm, mis võimaldaks elatist

välja mõista sellises erakordses määras. Kostjal ei õnnestunud leida kohtupraktikast

analoogset kaasust, kus välja mõistetud elatisemäär oleks sedavõrd suur.

26. Kehtiv õigus näeb selgelt ette, et elatise maksmine ning selle suurus sõltub mh sellest, kui

palju viibib laps kummagi vanemaga (PKS § 101 lg 6). Tegemist on ühe elatise maksmise

materiaalõigusliku eeldusega ning ilma seda küsimust lahendamata ei ole võimalik elatise

küsimust lahendada. Seda küsimust menetletakse Harju Maakohtus tsiviilasjana nr 2-23-1386.

Kuna elatisnõue on suhtluskorraga lahutamatult seotud, ei ole elatisnõuet ainuüksi juba

seetõttu võimalik lahendada enne suhtluskorda.

27. Lisaks välistab elatisnõude rahuldamise asjaolu, et hageja isa on omandanud kostja vastu

rahalise nõude läbi selle, et ta tegeleb aktiivselt lapse emast võõrandamisega. Hageja isa on ka

apellatsioonis esitanud meelevaldseid ja tõendamata väiteid, et kostja lahkus perekonna

juurest 15.05.2022, jättes hageja maha ilma mistahes põhjendusi esitamata jms. Õige on see,

et kostja kolis 15.05.2022 ühisest kodust välja. Kostja tegi seda hageja isapoolse pikaajalise

vägivalla tõttu. Last tal kaasa võtta ei lubatud ning ta ei saanud seda seetõttu teha. Pärast

kodust lahkumist on lapse isa teinud kõik võimaliku selleks, et hävitada lapse ja tema ema

omavaheline suhe ning meelestada laps igal võimalikul viisil enda ema vastu. Sellega on

hageja isa omandanud hageja ema vastu rahalise nõude, mida ta üritab käesolevas menetluses

maksma panna. Selliselt omandatud nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138

kohaselt hea usu põhimõttega vastuolus ning seda ei saa TsÜS § 138 lg 2 kohaselt maksma

panna.

Hageja seisukoht

28. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles hagi jäi osaliselt rahuldamata igakuist elatist 225,64 eurot ületavas summas ning teha

tühistatud osas uus otsus, milles hagi rahuldatakse alates 23.05.2023 igakuise elatise 400 euro

saamiseks. Muuta tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni vastavalt C.G 11.07.2023 hagiavalduse

taotlusele otsustusega, et elatise summat indekseeritakse esimest korda 01.04.2024 ning ka

selles osas, et tagasiulatuv elatis aasta eest enne hagi esitamist (22.05.2022–22.05.2023)

mõistetakse välja kindla summana, s.o 3942,34 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus

muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

30. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja

vaidlustab maakohtu otsust osas, milles jäeti hagi osaliselt rahuldamata ning palub teha

tühistatud osas uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldatakse, sh jätta menetluskulud

mõlemas kohtuastmes kostja kanda. Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus

rahuldas hageja elatisnõude ning palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja

2-23-298

elatisnõue rahuldamata, sh vaidlustab kostja menetluskulude jaotust. Seega on pooled

vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna.

31. Apellatsioonkaebuse kohaselt eksis maakohus, kui lähtus elatisnõude lahendamisel hageja

esialgsest arvestustest, mis on viinud ebaõigete järeldusteni. Maakohus võttis hageja igakuiste

vajadustena arvesse eluasemekulusid 202,63 eurot, transpordikulu 65 eurot, hariduskulu 60

eurot, huvitegevuskulu 192 eurot, arengu- ja meelelahutuskulu 250–300 eurot ning toidu-,

hügieeni-, ravimikulu ja kulu riietele 400 eurot. Hageja on nii apellatsioonkaebuses kui ka

19.02.2025 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et lähtuda tuleb kulude arvestusest, mis

sisaldub 10.01.2024 menetlusdokumendis (dtl 1015, ajamärge 01:22:54). Hageja 10.01.2024

menetlusdokumendist (dtl 489–501) tulenevalt on hageja igakuised kulutused järgnevad:

-

eluasemekulud 191,89 eurot (elektrienergia 128,81 eurot, sideteenus 33,23 eurot, vesi

ja kanalisatsioon 14,64 eurot, jäätmekäitlus 2,50 eurot, valveteenus 12,71 eurot);

-

transpordikulu 298,60 eurot (kütusekulu 267,52 eurot, kindlustusmaksed 31,08 eurot);

-

huvihariduskulu 134,76 eurot (iluvõimlemine 83,44 eurot, kunst ja muusika 51,32

eurot);

-

tervise- ja hügieenikulu 64,57 eurot;

-

hariduskulu 66,03 eurot;

-

puhkus, taastusravi ja reisid 265,65 eurot;

-

toidukulu 405,93 eurot;

-

riided ja kodutarbed 80 eurot;

-

muud eakohased kulutused 80 eurot.

Seega lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel eelnimetatud igakuisest hageja kulutuste

arvestusest.

32. Maakohus luges hageja eluasemekulud suuruses 202,63 eurot põhjendatuks, kuid võttis

arvesse asjaolu, et hageja elab koos seadusliku esindajaga kostjale kuuluval kinnisasjal, s.o

/aadress/ Tallinnas, millega tagab kostja enda hinnangul lapsele elukoha. Seega tagavad nii

hageja seaduslik esindaja kui ka kostja sarnases määras hageja eluaseme kulude kandmise

ning kostja ei pea täiendavalt hageja eluasemekulude hüvitamisesse panustama.

Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul saab kostja esitada

vastuväite, et ta peab hagejat vahetult üleval sellega, et tagab hagejale eluaseme, kuid

praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja nõuaks kostjalt eluasemega seonduvate

kulude (nt üür, eluasemelaen) hüvitamist. Eluasemekuludena on hageja välja toonud

elektrikulu, kommunaalkulud, sideteenuse kulu, jäätmekäitluse kulu ja valveteenuse kulu.

Seega puudub siinsel juhul vajadus kostja poolt vahetu ülalpidamise andmise väärtuse

kindlaks tegemiseks.

32.1. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei oleks kostjal võimalik hagejale eluaset ka tagada.

07.10.2013 kinkelepingu p 4.2 kohaselt koormati /aadress/, Tallinn kinnistu tähtajatu ja tasuta

isikliku kasutusõigusega hageja seadusliku esindaja Z.I kasuks. Mh on kinkelepingu p-s 4.3

sätestatud, et Z.I-l on õigus kinnistu osa vallata ja kasutada oma äranägemisel, säilitades selle

senise majandusliku sihtotstarbe, kasutades seda korrapäraselt ja heaperemehelikult ning

vastutades kinnistu juhusliku hävimise või halvenemise ning selle ohu korral (dtl 248). AÕS §

227 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see

on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. AÕS § 227 lg

2 kohaselt võib isik, kellel on isiklik kasutusõigus elamusse majutada oma perekonnaliikmeid,

samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Isikliku kasutusõiguse eesmärk on anda

õigustatud isikule õiguse teisi välistavalt kasutada kinnisasjal asuvat elamut või selle kindlaid

2-23-298

ruume, st õigustatud isiku õigus välistab vastava elamu või vastava elamuosa kasutamise

omaniku poolt. Arvestades, et hageja on Z.I laps ning elab koos Z.I-ga, on põhjendatud

järeldada, et Z.I tagab lapsele eluaseme läbi isikliku kasutusõiguse teostamise. Kostja ei

kvalifitseeru AÕS § 227 lg 2 mõistes kasutusõiguse omaja pereliikmeks või isikuks, keda on

vaja Z.I eest hoolitsemiseks. Seda ei väära ka kinkelepingu p-s 5.1 sätestatu, kuivõrd kostja ei

ole alates 15.05.2022 /aadress/, Tallinn kinnistu valdus- ja kasutusõigust teostanud.

32.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja eluasemekulud suuruses 191,89 eurot

põhjendatud. Hageja on eluasemekulusid ka tõendanud. Hageja esitas elektrikulude kohta

arvestuse (dtl 490–491) ning vastavaid kulusid tõendavad arved (dtl 507–586) ja konto

väljavõtted (dtl 344–345, 587–590). Hageja esitas sidekulude kohta arvestuse (dtl 491–492)

ning vastavaid kulusid tõendavad arved (dtl 591–617) ja konto väljavõtted (dtl 346, 618–619).

Hageja esitas vee ja kanalisatsiooni kulude kohta arvestuse (dtl 492–493) ning vastavaid

kulusid tõendavad arved (dtl 622–644) ja konto väljavõtted (dtl 348, 645–648). Hageja esitas

jäätmekäitluse kulude kohta arvestuse (dtl 493) ning vastavaid kulusid tõendavad arved (dtl

649–668) ja konto väljavõtted (dtl 349–350, 669–670). Hageja esitas valveteenuse kulude

kohta arvestuse (dtl 494) ning vastavaid kulusid tõendavad arved (dtl 671–678) ja konto

väljavõtted (dtl 347). Kolleegium nõustub maakohtu arusaamaga, et arvestades nüüdisaja

vajadusi, tuleb hagejale tagada mh hariduse omandamiseks kiire ja püsiv internetiühendus.

Samuti on põhjendatud valveteenuse kulu, kuivõrd koduvalve tagab hageja turvalisust. Hageja

on tõendanud, et hageja eluasemekulud igakuiselt on 191,89 eurot. Seega tuleb lugeda, et

hageja igakuised eluasemekulud on kokku 191,89 eurot (128,81+33,23+14,64+2,50+12,71).

33. Maakohus luges transpordikulu 65 eurot kuus ülepaisutatuks, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud igakuiselt antud kulu põhjendatust olukorras, kus hageja elab ja õpib Tallinnas

ning ühistranspordi eest tasuda ei tule. Maakohus pidas mõistlikuks transpordikuluks 10 eurot

kuus. Hageja leiab, et ta on transpordikulude suuruse tõendanud ning kohtul puudub pädevus

otsustada, et vanema poolt valitud lapse liikumisviis tuleb asendada teistsugusega.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et PKS § 99 lg 1 kohaselt tuleb ülalpidamise ulatus

kindlaks määrata hageja vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

33.1. Kostja avaldas 19.02.2025 kohtuistungil, et kui hagejat peaks sõidutama isikliku autoga,

siis kuluks selliselt hageja transportimisele ühes kuus umbes 100–150 euro eest kütust (dtl

1016, ajamärge 01:45:37). Hageja on toonud välja detailse ülevaate hageja liikumiste ning

transpordi vajaduse kohta novembris 2023. Hageja peamine transpordivajadus on tema

selgituste järgi kodust kooli ja koolist koju (28 km päevas), kodust treeningule ja tagasi

(treeningupäeval 24 km), kodust huvikeskusesse ja tagasi (huvikoolituse päeval 16 km).

Vastavalt vajadusele või soovile on sõidetud kodust kesklinna või vanalinna ja tagasi (24 km),

kodust Mustika Keskusesse ja tagasi (26 km), kodust Priisle Kaubanduskeskusesse

(trükikoda) ja tagasi (38 km), kodust klassikaaslase sünnipäevale ja tagasi (16 km), kodust

mänguväljakule või sõprade juurde (6 km), kodust maakoju, seal sõprade juurde ja tagasi (188

km). Hageja on selgitanud ka, et seoses novembris 2023 olnud sünnipäevaga sõideti teatrisse

(2x22 km), sünnipäeva peopaika (2x24 km), Radissoni hotelli (2x9 km) (dtl 494). Novembris

2023 on nähtuvalt hageja esitatud liikumiste graafikust (dtl 681–686) peamiseks

transpordivajaduseks sõidetud 192 km (8x24 km) kodust treeningule ja tagasi, 112 km (7x16

km) kodust huvikeskusesse ja tagasi ning arvestades, et hagejal tuleb koolis käia viiel päeval

nädalas, siis kodust kooli ja tagasi koju 560 km (5x28 km päevas=140 km nädalas,

140x4=560 km kuus). Seega sõidetakse hageja peamise transpordivajaduse tagamiseks kuus

kokku ca 864 km. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud arvestada kõiki vastavalt

vajadusele tehtud transpordikulude arvestust, kuivõrd tegemist ei ole igakuiste regulaarsete

sõitudega. Novembris 2023 tekkisid transpordikulud ka seoses sünnipäevaga, millega seoses

2-23-298

sõideti kokku 110 km (44+48+18). Kuivõrd igakuiselt selliseid transpordikulusid ei teki ning

need ei ole ka vältimatult vajalikud, siis on põhjendatud ning tõendatud transpordikulu

igakuiselt eeltoodust tulenevalt kokku 864 km ulatuses, millele kulus võttes aluseks hageja

arvestuse 103,71 liitrit kütust kogumaksumusega 165,94 eurot.

33.2. Hageja on lugenud kuluks transpordile ka hageja huvides kasutatava sõidukiga

seonduvad kindlustusmaksed, mis on aastas kokku 745,92 eurot. Hagejale langev osa sellest

on 372,96 eurot, s.o 31,08 eurot kuus (dtl 495). Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud

arvestada hageja huvides kasutatava sõidukiga seonduvate kohustusliku liikluskindlustuse

kindlustusmaksete kulu hageja transpordivajaduse rahuldamise katteks tehtavate kulutuste

hulka. Kuigi hageja sõidud kooli, trenni ja huviringi on põhjendatud, sest need asuvad

logistiliselt hageja jaoks ebasobivates kohtades, siis võimaliku sõiduki transpordivahendina

kasutamise käigus kahju põhjustamisest tuleneva vastutuse ning sellest tekkida võiva kahju

hüvitamise tagamine ei ole lapse kulu (vrdl RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 23). Kuivõrd

sõiduki kaskokindlustus on vabatahtlik, siis ei loe kolleegium ka selles ulatuses hageja

transpordikulu põhjendatuks (dtl 688).

33.3. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul hageja põhjendatud transpordikulu ühes

kuus 165,94 eurot.

34. Maakohus on leidnud, et mõistlikuks hageja põhivajaduste hulka kuuluvaks igakuiseks

koolikuluks tuli lugeda 30 eurot. Maakohtu hinnangul olid tõendid esitatud erinevate kuude

lõikes ning nende pinnalt ei saanud asuda seisukohale, et igakuise kulu suuruseks on 66 eurot,

s.o 792 eurot aastas. Hageja on esitanud koolikulude kohta tõenditena kulutšekid novembris

2023 (dtl 788–791). Kuivõrd kumbki pool pole vastava kulu osas apellatsioonimenetluses

vastuväiteid maakohtu hinnangule esitanud, siis tuleb kolleegiumi hinnangul lugeda

igakuiseks koolikuluks 30 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et igakuise kulu suuruseks on 66

eurot, s.o 792 eurot aastas.

35. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on osalenud ja võtab osa

huviringidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga seoses huvihariduskuluga, et vanematel

on ühine hooldusõigus ning kostja on seega nõustunud hageja treeningutes osalemisega, mille

igakuine kulu on kokku 134,76 eurot. Hageja esitas vastavaid kulusid tõendavad

Võimlemisklubi Piruett arved (dtl 689–698) ja konto väljavõtted (dtl 706) ning Tallinna

Huvikeskus „Kullo“ arved (dtl 708–711) ja konto väljavõtted (dtl 712).

36. Hageja on esitanud oma vajaduspõhiste kuludena ka puhkuse, taastusravi ja reisikulud

265,65 eurot kuus. Hageja on esitanud erinevate spaade külastamise ja välisreisidega seotud

kulude kandmise kohta ka tõendid (dtl 715–744). Maakohus luges põhjendatuks ja lapse

põhivajaduste hulka kuuluvaks vähemalt üht iga-aastast reisi ja ühte spaas käiku, mistõttu

luges hageja mõistlikuks reisikuluks 50 eurot kuus. Hageja hinnangul ei saa lähtuda

mõistlikust määrast, vaid tuleb lähtuda lapse vajadustest ja elulaadist. Kolleegium leiab, et

kuigi õige on lähtuda lapse tegelikest vajadustest ja elulaadist, siis tuleb võtta arvesse ka lapse

vanemate võimalusi ja sissetuleku suurust sellise elulaadi tagamiseks lapsele. Toimiku

materjalidest nähtuvalt on hagejal praegusel juhul eelduslikult tavalisest suuremad vajadused.

Maakohus on teinud 30.01.2024 päringu Maksu- ja Tolliametile nii hageja seadusliku esindaja

Z.I kui ka kostja majandusliku seisundi kohta alates 01.02.2023 kuni kohtule andmete

esitamiseni (dtl 830). Z.I keskmine sissetulek oli perioodil veebruar 2023–detsember 2023

1625 eurot (bruto) (dtl 835), kuid Z.I-le on teinud nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka

Tervisekassa perioodil veebruar 2023–detsember 2023 ka erinevaid väljamakseid keskmiselt

suuruses 1059,13 eurot (dtl 836).

2-23-298

Kostja keskmine sissetulek oli perioodil veebruar 2023–detsember 2023 1823,88 eurot (bruto)

(dtl 837). Kostja on selgitanud kohtule varasemalt, et tema sissetulekud on olnud ajutiselt

kõrgemad, kuivõrd Z.I-ga peetavate vaidluste finantseerimiseks on kostja olnud sunnitud

töötama ülikõrge töökoormusega (dtl 259). Esitatud tõenditest nähtub, et alates novembrist

2022 on kostja teinud suures mahus ületunde (dtl 295–299). Kostja töötasu suurus oli

palgalehtede kohaselt 5,89 eurot tunnis (dtl 306). Kolleegiumi hinnangul arvestades asjaolu,

et kostja on teinud suures mahus ületunde, siis on tegelikkuses kostja keskmine sissetulek

normaaltööajaga töötamisel väiksem. Kostja on selgitanud, et tema keskmine sissetulek

normtundide puhul on 1000 eurot (bruto), koos ületundidega 1300 eurot (bruto) (dtl 470,

ajamärge 00:33:31). Sellest tulenevalt nähtub ringkonnakohtule esitatud tõenditest ning kohtu

ette toodud asjaoludest, et kostjal ei ole võimalik, arvestades tema majanduslikku seisundit,

hagejale sellist elulaadi tagada. Tagatud peavad olema laste vajadused, mitte ilmtingimata

senine elulaad (RKTKo 17.01.2018, 2-16-135, p 11.5). Kui vanemal on võimalus lapsega

reisida, saab ta kanda reisikulutused ise oma vahendite arvelt. Seega nõustub ringkonnakohus

maakohtuga ning loeb põhjendatud hageja igakuiseks reisikuluks 50 euro ulatuses.

37. Hageja on toonud igakuise toidukuluna välja 405,93 eurot ning esitanud tõendid

novembris 2023 tehtud kulutuste kohta (dtl 747–776). Hageja on selgitanud, et hageja osa on

arvestatud lähtudes ostetud kaupadest (dtl 499–500). Kostja on 19.02.2025 kohtuistungil välja

toonud, et kui laps elaks kostja juures ja oleks korralik toit, siis lapse toidu peale ühes kuus

läheks umbes 200–250 eurot (dtl 1016, ajamärge 01:45:37). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

tagada hagejale piisav, täisväärtuslik ning tervislik toit. See ei eelda ilmtingimata restoranide

ja kohvikute külastamist, mis on eelduslikult kallim kui hagejale igapäevaselt toidu

valmistamine kodus. Lisaks nähtub hageja esitatud tõenditest, et suures osas on kulutusi

tehtud ka erinevatele maiustustele ning näksidele, mis ei ole lapse põhivajaduseks toitumise

korraldamisel. Hageja on arvestanud toidukuluna ka 127,23 eurot novembris toimunud

sünnipäevapeo toitlustusele (dtl 764), mida ei saa arvesse võtta igakuise vajaduspõhise

toidukuluna. Tegemist on ühekordse suurema kulutusega. Hinnates tõendeid ning poolte

seisukohti leiab kolleegium, et põhjendatud igakuine toidukulu on hagejale piisava,

täisväärtusliku ning tervisliku toidu tagamiseks 200 eurot.

38. Hageja märkis igakuiseks tervise- ja hügieenikuluks 64,57 eurot (dtl 496–497). Maakohus

nõustus kostjaga, et tervise- ja hügieenikulu on hageja osas ülepaisutatud ning luges hageja

põhivajadusena hügieenikuluks 20 eurot. Hageja on selgitanud, et igakuised kulutused

hügieenile (hambapasta, naha- ja juuksehooldusvahendid, pesugeel, šampoon) on keskmiselt

10 eurot, millele lisanduvad muud kulutused (hambahari, kamm/juuksehari, käterätikud,

vannilinad jmt) keskmiselt 15 eurot kvartalis. Hageja käib juuksuris kord kuus, teenustasu

hind on 25 eurot. Hageja vajab isiklikku voodipesu (vähemalt 2 komplekti) ja magamisriideid,

millele kulub aastas 60 eurot. Kostja on 19.02.2025 kohtuistungil avaldanud arvamust, et

hügieeni peale 10 eurot kuus piisab (dtl 1016, ajamärge 01:45:37). Hageja märkis, et

silmapõletiku ravikulu oli novembris 2023 19,89 eurot ning lastekaitse töötaja soovitusel käis

hageja kliinikus nõustamisel psühholoogi vastuvõtul. Selle tõendamiseks esitas hageja

silmatilkade ja ninasprei ostutšeki (dtl 787) ning kliiniku arved perioodil 08.03.2023–

26.06.2023 (dtl 779–786).

38.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja sellises ulatuses igakuist tervise- ja hügieenikulu

tõendanud. Hageja on arvestanud nii voodipesu kui ka magamisriietele tehtud kulud riiete ja

kodutarvete kuluna (dtl 500 Lidl Eesti OÜ voodilina, dtl 803 pidžaama Pepco poest), mistõttu

ei ole põhjust käsitada vastavaid kulutusi ka hügieenikuluna. Hageja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et hageja käib juuksuris korra kuus maksumusega 25 eurot, mistõttu ei saa

vastavat kulu sellises ulatuses hügieenikuluna arvesse võtta. Kuivõrd hageja ja kostja on

2-23-298

mõlemad märkinud, et igakuised kulutused hügieenile võiksid olla 10 eurot ning hageja on

välja toonud, et kvartali või aasta lõikes lisanduvad ka muud kulutused, siis on põhjendatud

hügieenikulu 13,75 eurot kuus.

38.2. Ringkonnakohus leiab, et nii psühholoogiteenuse kulu kui ka silmatilkade ja ninasprei

kulu saab pidada põhjendatud hageja vajaduspõhiseks kuluks. Hageja on tõendanud, et

psühholoogiteenuse kulu aastas oli 215 eurot, s.o 17,92 eurot kuus (215/12) ning silmatilkade

ja ninasprei kulu aastas oli 19,89 eurot, s.o 1,66 eurot kuus (19,89/12). Seega on hageja

tõendatud ja vajaduspõhiseks tervisekuluks 19,58 eurot kuus.

38.3. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul hageja põhjendatud tervise- ja

hügieenikulu ühes kuus kokku 33,33 eurot (13,75+19,58).

39. Hageja on märkinud igakuiseks riiete ja kodutarvete kuluks novembris 2023 220,23 eurot,

mille kohta on esitanud ka ostukviitungid (dtl 801, 803–806), millelt nähtub riietele,

talvesaabastele, riiulitele jms kulutuste tegemine. Hageja on hinnanud keskmiseks kuluks

kuus 80 eurot. Maakohus on märkinud, et hageja on kasvav tütarlaps, kes tegeleb mitmete

huvialadega, vanematel on ühine hooldusõigus ning seetõttu tuleb lugeda mõistlikuks hageja

põhivajaduste hulka kuuluva igakuiseks riiete kuluks 60 eurot. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu vastavate põhjendustega (sh on vanemad nõustunud hageja huvihariduse

omandamisega), kuid kuna maakohus on lähtunud valest kuluarvestusest, siis tuleb lugeda

põhjendatud kuludeks hageja riietele ja kodutarvetele igakuiselt 80 eurot kuus.

40. Hageja on muude eakohaste kulutustena välja toonud klassikaaslaste, endiste

lasteaiakaaslaste ja sõprade sünnipäevadel käimise (hageja käis 2023. a neljateistkümnel

sünnipäeval), mille keskmine kulu oli 25 eurot. Lisaks esitas hageja kohtule erinevate

mänguasjade, väljasõitude jms eakohaste tegevuste kulutõendid perioodil 21.11.2022–

06.01.2024 (dtl 792–800, 802). Hageja hindab keskmiseks kuluks (sh taskuraha) kuus 80

eurot. Maakohus selle kulu osas seisukohta ei võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

sellises ulatuses eakohaste kulutuste arvestamine põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul võib

põhjendatuks ja vajalikuks pidada keskmist kulu sõprade sünnipäevadel käimise osas (25

eurot), Meie Mängumaa OÜ mängutoa üürile tehtud kulu seoses hageja sünnipäevapeoga

(120 eurot) ning tõukeratta kulu (64,03 eurot). Arvestades, et tegemist on ühekordsete

suuremate kulutustega, mis jaotuvad pikemale ajaperioodile, siis peab kolleegium

põhjendatud muude eakohaste kulude suuruseks 40 eurot kuus.

41. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et tema igakuised kulud on kokku 925,92

eurot (191,89+165,94+30+134,76+50+200+33,33+80+40), millest kostjale langev osa on

462,96 eurot (925,92/2). PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse,

et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse

arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Seega arvestades saadud

summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on kostjale langev ülalpidamise

andmise kohustuse ulatus summas 422,96 eurot kuus (462,96-40).

42. Vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust hageja

elatisnõude rahuldamata jätmiseks. Kostja on välja toonud, et kuna elatisnõue on

suhtluskorraga lahutamatult seotud, ei ole elatisnõuet võimalik enne suhtluskorda lahendada.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt ei ole üldjuhul

mõistlik paralleelselt toimuva hooldusõiguse või suhtluskorra vaidluste tõttu elatisehagi

menetlemist peatada, sest laps vajab ülalpidamist iga päev, sh ajal, kui kohtus toimub vaidlus

2-23-298

hooldusõiguse või suhtluskorra üle. Kui suhtluskorra määramise tõttu muutuvad oluliselt

elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, saab

TsMS § 459 lg 1 p 1 alusel esitada hagi maksete suuruse muutmiseks (RKTKo 31.03.2025, 2-

17-6713, p 44). Seega ei takista suhtluskorra puudumine lahendada elatisnõuet.

Sealhulgas juhul, kui PKS § 101 lg 6 eeldused ei ole täidetud, ei muutu kohustatud vanema

juures viibimise tõttu PKS § 101 alusel arvutatud elatise enda suurus, kuid see ei välista

võimalust, et kohustatud vanema juures viibimise aeg on mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel

elatise vähendamiseks. Näiteks juhul, kui lapsega suhtlemise kord ei ole kohtulahendiga

kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb vanemate

kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, ei vähenda vanema juures viibimise

aeg PKS § 101 alusel arvutatava elatise suurust, kuid võib olla mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2

alusel elatise vähendamiseks. Seda mh juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on

lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema

juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 15.5). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja viibib hagejaga

vähem kui seitse ööpäeva kuus (dtl 470, ajamärge 00:25:11). Kostja ei ole esile toonud

asjaolusid, mis annaksid aluse PKS § 102 lg 2 alusel elatist vähendada.

43. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses välja toonud ka asjaolu, et hageja isa on omandanud

hageja ema vastu rahalise nõude hea usu põhimõtte vastaselt, kuivõrd tegeleb aktiivselt lapse

emast võõrandamisega ning last kostjal välja kolides kaasa võtta ei lubatud. Selliselt

omandatud nõuet ei saa TsÜS § 138 lg 2 kohaselt maksma panna. Kolleegium on seisukohal,

et kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et hageja ülalpidamiseks kostjalt elatise

väljamõistmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Elatisnõude esitamine hageja poolt ei

ole käsitatav kostja õiguste kuritarvitamisena.

44. Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Mõlemad pooled on leidnud, et kõik maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta vastaspoole

kanda. Apellatsioonkaebusest ega vastuapellatsioonkaebusest ei nähtu poolte põhjendusi,

miks tuleks maakohtu menetluskulude jaotamisel kõrvale kalduda TsMS §-s 164 lg-s 1

sisalduvast üldpõhimõttest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud

menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. TsMS § 164 lg 3

võimaldab eelkõige sõltumata menetluse tulemusest jätta ülalpidamisasjas menetluskulud

kostja kanda, kui kostja on enda varalist seisundit varjates menetluse põhjustanud. Sealhulgas

ei tulene seadusest võimalust jätta hageja elatisnõude menetlemisega seotud kulud hageja

esindajaks oleva vanema kanda (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 30). Toimiku

materjalidest ei nähtu, et kostja ei oleks andnud menetluse kestel teavet oma sissetuleku ja

vara kohta või oleks enda varalist seisundit varjates menetluse põhjustanud.

45. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi jäi osaliselt

rahuldamata igakuist elatist 225,64 eurot ületavas summas ning teha tühistatud osas uus otsus,

milles hagi rahuldatakse igakuise elatise 400 euro saamiseks. Ringkonnakohus muudab Harju

Maakohtu 27.05.2024 otsuse resolutsiooni vastavalt hageja 11.07.2023 hagiavalduse

taotlusele (dtl 435) tehes otsustuse, et elatise summat indekseeritakse esimest korda

01.04.2024, mitte 01.04.2023, nagu on märkinud maakohus. Hageja on ringkonnakohtule ka

19.02.2025 toimunud kohtuistungil avaldanud, et hageja menetluslikud taotlused on

11.07.2023 hagiavalduse tervikteksti teisel leheküljel (dtl 1015 ajamärge 01:22:54), millest

tuleks asja lahendamisel lähtuda. Hageja sellekohane tahe nähtub samuti nii 11.07.2023

hagiavalduse põhjendustest (dtl 439) kui ka hageja apellatsioonkaebuses välja toodud nõudest

(dtl 964).

2-23-298

Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu resolutsiooni ning mõistab kostjalt hageja kasuks

summaliselt välja tagasiulatuva elatise ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, s.o

ajavahemikul 22.05.2022–22.05.2023 (PKS § 108). Maakohus on õigesti leidnud, et hageja

esitas tagasiulatuva elatise nõude 22.05.2023 (dtl 342), mistõttu hageja nõue ajavahemiku

12.05.2022–21.05.2022 eest tuli jätta rahuldamata, kuna see periood jääb väljapoole

üheaastast vahemikku. Perioodil 22.05.2022–22.05.2023 on sissenõutavaks muutunud elatis

4812,90 eurot (mai 2022 [10 päeva]) 129,03 eurot, juuni 2022–detsember 2022 2800 eurot

[7x400 eurot], jaanuar 2023–aprill 2023 1600 eurot [4x400 eurot], mai 2023 [22 päeva]

283,87 eurot). Hageja on selgitanud, et esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks tasus kostja

870,56 eurot (4x217,64 eurot), mille hageja arvestas oma nõudest maha (dtl 439). Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis ajavahemiku 22.05.2022–22.05.2023 eest 3942,34

eurot (4812,90-870,56).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue

lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

47. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad ka

ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude

jaotusest tulenevalt ei ole vajalik kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)