3-25-1107/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1107

Määruse kuupäev

4. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 20. märtsi 2025. a käskkirja nr 2-25/1-

3/104 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

2. Tagastada X-i kaebus.

3. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252

lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 20. märtsi 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-3/104 X-i (kaebaja) süüdi

Tartu Vangla avavangla kodukorra p 1.3.3 nõuete rikkumises ning määras talle

distsiplinaarkaristuseks noomituse. Käskkirja kohaselt vestlesid kaebaja ja inspektor-

kontaktisik 21. veebruaril 2025. Kaebaja ägestus, karjus ametniku peale ning kasutas

ebatsensuurset sõna. Seega ei olnud kaebaja vangla teenistujaga viisakas.

2. Kaebaja esitas Tartu Vanglale 21. märtsil 2025 eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille

Tartu Vangla jättis 17. aprilli 2025. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/63-2 rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 21. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 20. märtsi

2025. a käskkirja nr 2-25/1-3/104 tühistamiseks. Vaidlusalune käskkiri on õigusvastane.

Selles esinevad vead, arvestatud ei ole tunnistajate ütlusi ning kaebajale määratud karistus on

liiga range. Ametnik ei ole välja toonud ebatsensuurset sõna, mida kaebaja kasutas ega

selgitanud sõna kasutamise konteksti. Kaebaja tunnistab hääle tõstmist ning kahetseb seda,

kuid ei ole karjunud. Kaebaja on korduvalt väljendanud rahulolematust inspektor-kontaktisiku

tegevuse osas, kuid ametnik tuli siiski kaebajaga vestlema. Käskkirjast jääb selgusetuks,

3-25-1107

millist isikut karistatakse, kuivõrd käskkiri põhineb teisele isikule määratud

distsiplinaarmenetlusele. Kaebaja palus kohaldada esialgset õiguskaitset, sest määratud

karistus piirab avavanglas tema tegevusi ning kahjustab tema mainet, kuivõrd tal on pooleli

ennetähtaegse vabastamise toimingud ning kaebaja suhtes ei ole viimase kolme aasta jooksul

läbi viidud ühtegi distsiplinaarmenetlust. Kaebaja taotleb tõendite kogumist ja tunnistajate

ülekuulamist.

4. Tartu Halduskohus andis 21. aprilli 2025. a määrusega Tartu Vanglale tähtaja kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha ja asjakohaste tõendite esitamiseks.

5. Tartu Vangla esitas kohtule 23. aprillil 2025 seisukoha, milles palus jätta kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Distsiplinaarkaristuse määramine ja selle kehtivus ei ole

selline pöördumatu kahjulik tagajärg, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ühtlasi

esitas vangla kohtule kohtueelse menetluse materjalid, sh videosalvestise, mille osas palub

vangla haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ning piirata kaebaja ligipääsu esitatud

tõendile.

6. Tartu Halduskohus jättis 24. aprilli 2025. a määrusega X-i kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 40 eurot tasumiseks või

menetlusabi taotluse esitamiseks (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Kohus selgitas kaebajale, et kohtu

esialgsel hinnangul on kaebuse edulootused vähesed, mistõttu on tema menetlusabi taotluse

rahuldamine ebatõenäoline. Sama määrusega kuulutas kohus haldusasja menetluse Tartu

Vangla 23. aprillil 2025 esitatud videosalvestise osas kinniseks (resolutsiooni p 3) ning keelas

kaebajal tutvuda vangla esitatud videosalvestisega ja saada sellest koopiaid (resolutsiooni p

4). Videosalvestis sisaldab teavet vangla turvasüsteemide kohta, mille avalikustamine

kaebajale ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla

julgeolekut.

7. Kaebaja esitas 25. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, kuna kaebajal puuduvad rahalised vahendid. Samuti soovis kaebaja tutvuda

kõikide materjalidega, mille vangla kohtule saatis, sh kohtule esitatud videomaterjaliga.

8. Tartu Halduskohus jättis 25. aprilli 2025. a määrusega X-i taotluse kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni

p 2), jättis tema kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu

summas 40 eurot tasumiseks tähtaja 5 päeva kohtumääruse resolutsiooni p 2 jõustumisest

arvates (resolutsiooni p 3). Kohus asus seisukohale, et kuigi riigilõivu tasumisest vabastamise

majanduslikud eeldused on täidetud, tuleb tema kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

eduväljavaateid pidada siiski kasinateks, mistõttu ei ole tema menetlusabi taotluse

rahuldamine põhjendatud. Kohus selgitas täiendavalt, et on juba 24. aprilli 2025. a määruse

resolutsiooni p-ga 4 piiranud kaebaja ligipääsu Tartu Vangla 23. aprillil 2025 esitatud

videosalvestisele. Seega ei võimalda halduskohus kaebajal eelkirjeldatud videosalvestisega

tutvuda. Kui kaebaja ei nõustu halduskohtu otsustusega, siis on tal võimalik seda Tartu

Ringkonnakohtus määruskaebusega vaidlustada. Kaebaja esitas 6. mail 2025 eelnimetatud

halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille

ringkonnakohus 16. mai 2025. a määrusega tagastas.

9. Kaebaja esitas 25. aprillil 2025 halduskohtule taotluse, milles palub anda talle võimalus

tasuda riigilõiv summas 40 eurot aasta jooksul igakuiste maksetena. Kaebajal ei ole võimalik

tasuda viie päeva jooksul 40 eurot ning kaebaja jaoks on oluline, et kohus vaidlusalust

3-25-1107

olukorda analüüsiks ja otsuse teeks. Alternatiivselt palub kaebaja vabastada ta riigilõivu

tasumise kohustusest.

10. Tartu Halduskohus jättis 25. aprilli 2025. a määrusega X-i taotluse kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata

(resolutsiooni p 1), kuna tegemist oli korduva taotlusega. Sama määrusega jättis kohus

kaebaja taotluse riigilõivu osamaksetena tasumise võimaldamiseks rahuldamata (resolutsiooni

p 2). Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kuigi kaebajale menetlusabi andmise majanduslikud

eeldused on täidetud, siis tuleb tema kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaateid

pidada kasinateks ning ei ole alust eeldada, et tema kavandatav menetluses osalemine oleks

edukas. Kuna X-i kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole perspektiivikad, siis ei ole talle

menetlusabi andmine, sh HKMS § 110 lg 1 p-s 2 sätestatud vormis, põhjendatud.

11. Kaebaja esitas 16. mail 2025 Tartu Halduskohtule taotluse, mille palub vähendada

riigilõivu summat poole võrra või võimaldada kaebajal tasuda see mitme kuu jooksul

maksegraafiku alusel. Riigilõiv on ebamääraselt kõrge ning kaebajal ei ole võimalik seda

summat kohtule tasuda.

12. Tartu Halduskohus jättis 19. mai 2025. a määrusega X-i taotlused riigilõivu

vähendamiseks ja riigilõivu osamaksetena tasumise võimaldamiseks läbi vaatamata, kuna

tegemist on korduvate taotlustega, mille kohus on sisuliselt juba lahendanud. Kohus selgitas

kaebajale, et kui ta soovib haldusasja menetluse jätkumist, siis tuleb tal tasuda riigilõiv

summas 40 eurot Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2025. a varasema määruse resolutsiooni p-s 3

sätestatud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 21. mail 2025.

13. Kaebaja esitas 22. mail 2025 kohtule taotluse võimaldada tal tasuda riigilõiv 5. juunil

2025.

KOHTU SEISUKOHT

14. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 55 lg

2 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses

kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi

vaatamata.

15. Tartu Halduskohus jättis 25. aprilli 2025. a varasema määruse resolutsiooni p-ga 2

rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse

resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasuma riigilõivu kokku

summas 40 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva arvates määruse resolutsiooni p

2 jõustumisest. Eelnimetatud halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast

määruskaebemenetlust 16. mail 2025, mil Tartu Ringkonnakohtu 16. mai 2025. a määrus

toimetati kaebajale kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse

taotluselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema 17. mail 2025 ning möödus 21.

mail 2025.

16. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. HKMS §

69 lg 1 kohaselt võib kohus enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või

omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohus saab kaaluda tähtaja pikendamist, kui

3-25-1107

kohtu määratud tähtaeg ei ole veel möödunud. Kuna kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumise

tähtaja pikendamiseks 22. mail 2025 ehk pärast kohtu määratud tähtaja möödumist, siis ei ole

tähtaja pikendamine enam võimalik (Tartu Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2024. a määrus asjas

nr 3-20-1884, p 6; 8. juuli 2020. a määrus asjas nr 3-20-1052, p 10). Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.

17. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse

võtmise, haldusasja läbivaatamise ja esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise üheks

vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Käesoleva määruse

tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud ning kohus ei pea põhjendatuks pikendada

riigilõivu tasumise tähtaega. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse selliseks puuduseks, mis takistab nende sisulist läbivaatamist.

18. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ning jätab

tema esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

19. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider