4-25-287/48 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Lahendi tegemise aeg ja koht

04. juuni 2025.a Tartu kohtumaja, Tartus J. Liivi tn 4

Väärteoasja number

4-25-287 (940023001077)

Kohtunik

Kohtuistungisekretärid

Heli Sillaots

Teele Masing – 09.05.2025

Jane Oidsalu – 14.05.2025

04.06.2025 - kohtuotsuse kuulutamine

Väärteoasi

menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ (11561670)

kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi kaebus

Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr

940023001077 selle otsuse tühistamise taotlusega

Vaidlustatav otsus

Menetlusalune isik

Menetlusaluse isiku seaduslik

esindaja

Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023001077,

millega Tartu Biogaas OÜ-d karistati jäätmeseaduse

(JäätS) § 28 lg 1 ja JäätS § 73 lg 1 nõuete täitmata

jätmise eest JäätS § 120 lg 2 ja JäätS § 1201 lg 2 alusel

rahatrahviga 8000 eurot

Tartu Biogaas OÜ

registrikood: 11561670

e-posti aadress: XXX

tel nr: XXX

karistusregistri andmetel kehtiv karistus puudub

juhatuses 1 liige: K. S. (XXX)

juhatuse liige K. S.

e-posti aadress: XXX

telefon: XXX

Kaitsja kokkuleppel

Kohtuvälise menetleja

ametnik

Rauno Ligi – vandeadvokaat, lepinguline kaitsja

e-posti aadress: rauno.ligi@cobalt.legal

A. K. – kohtuistungil 09. ja 14.05.2025

e-posti aadress: XXX

RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 134 lg 3 ja VTMS § 132 p 2 alusel rahuldada

Tartu Biogaas OÜ kaebus Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 osaliselt.

Tühistada Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 940023001077 osaliselt alljärgnevas osas:



jätta otsuse esimeselt lehelt päisest vasakult ülalt välja kuupäev: „02. jaanuar

2024“ ja lugeda, et Keskkonnaamet tegi üldmenetluse otsuse selle digitaalselt

allkirjastamise kuupäeval – 05. jaanuaril 2025. a



jätta otsuse eelviimaselt lehelt karistuse osast lausest: „karistada jäätmeseadus

§ 120¹ lg 2 järgi Tartu Biogaas OÜ-d rahatrahviga 9000 (kaheksa tuhat) eurot“ välja

eksitav number: „9000“ ning lugeda, et Tartu Biogaas OÜ-d on karistatud

rahatrahviga 8000 (kaheksa) tuhat eurot

Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt

allkirjastatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023001077 muutmata.

VTMS § 204 lg 3 alusel tuleb rahatrahv 8000€ tasuda Rahandusministeeriumi kontole 45

päeva jooksul kohtuvälise menetleja 05.01.2025.a otsuses nr 940023001077 märgitud

arvenumbrile ja viitenumbriga.

VTMS § 38 lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel jätta

menetluskulud Tartu Biogaas OÜ kanda, s.h tema kantud õigusabikulud.

Kohtuotsus edastada Tartu Biogaas OÜ-le, menetlusaluse isiku kaitsjale ja kohtuvälisele

menetlejale.

Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.

VTMS § 202 lg 3, VTMS § 203 lg 2, VTMS § 204 lg 2,3 alusel edastada jõustunud ja

jõustumise märkega kohtuotsus viivitamatult teadmiseks ja täitmiseks kohtuvälisele

menetlejale Keskkonnaametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

VTMS § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus

vaidlustada. VTMS § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni

korras Riigikohtus.

VTMS § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus

menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal. VTMS § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada

advokaadi vahendusel.

VTMS § 156 lg 1, 11 ja VTMS § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba

tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud.

VTMS § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse

kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 156 lg 2 alusel teatab

maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse

kasutamisest loobuda.

VTMS § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest – alates 04.06.2025 30 päeva jooksul.

PÕHIOSA

VÄÄRTEOPROTOKOLL

04.12.2024.a koostas Keskkonnaameti järelevalveosakonna Tartumaa büroo

keskkonnakaitseinspektor K. R. väärteoasjas nr 940023001077 väärteoprotokolli

menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ suhtes jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lõike 1 ja JäätS § 73

lõike 1 sätestatud nõuete rikkumise eest.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Tartu Biogaas OÜ-le ette, et K. S., olles Tartu Biogaas

OÜ juhatuse ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023

ettevõtte tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas Tartu maakonnas Tartu

linnas Ilmatsalu alevikus Raba tee 4, katastritunnusega 79301:001:1105, biogaasi tootmisel

tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete

vastuvõtmiseks.

Antud teoga rikkus K. S. JäätS § 28 lg 1, mille kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud käitlema

tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks

üle selleks õigust omavale isikule.

Samuti rikkus K. S. JäätS § 73 lg 1 Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nr KL-

510203 tabelis J3. sätestatut, mis ütleb, et bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu

koodiga R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba

omavale ettevõttele.

Kirjeldatud väärteo pani Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. toime vähemalt

ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõistes, kuna olles alates 19.01.2021

ettevõtte ainus juhatuse liige, ja omades keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks, oleks K.

S. pidanud hoolsa suhtumise korral olema kursis Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud

keskkonnaloa nõuetega ja teadma, et ettevõtte tegevuse käigus tekkinud kääritusjäägi puhul

oli tegu jäätmetega. Ainuisikulise juhatuse liikmena oleks K. S. pidanud tagama ja

korraldama ettevõtte töö viisil, et Tartu Biogaas OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed oleks

käitlemiseks üle antud selleks õigust omavale isikule.

JäätS § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtjal on

keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale

õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks

ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud

juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud

tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige,

juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava /.../ jäätmeseadusest /.../

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

Tartu Biogaas OÜ-s korraldab ja vastutab ettevõtte igapäevatöö ja majandustegevuse eest

tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku

tahte suunamise võimalus. Alates 19.01.2021 on K. S. pädevuses ettevõtte tegevuse

igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et ettevõtte tegevus oleks

kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 187, pidi K. S. Tartu

Biogaas OÜ juhatuse ainuisikulise liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega, sealhulgas tagama tegevuse seadusele vastavuse. K. S., kelle tööülesanneteks on

ettevõtte igapäevane juhtimine, oli kohustatud Tartu Biogaas OÜ tööd korraldama viisil, mis

võimaldanuks Tartu Biogaas OÜ-1 korrektselt täita jäätmeseadusest ja ettevõttele väljastatud

keskkonnaloast tulenevaid nõudeid.

K. S. on tegutsenud Tartu Biogaas OÜ igapäevase äritegevuse raames ja nimel, s.t juriidilise

isiku huvides.

Vastavalt KarS §-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Tartu Biogaas OÜ on

kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on nii süü- kui õigusvõimeline.

Väärteo kvalifikatsioon:

jäätmeseadus § 120 lg 2 - jäätmete üleandmise nõuete rikkumine

jäätmeseadus § 120¹ lg 2 - jäätmete käitlemise eest jäätmeloa nõuete rikkumine

Väärteoprotokollis on kajastatud tõenditena tunnistaja B. A. ütlused 08.10.2024. a

ülekuulamisprotokollis, tunnistaja A. K. ütlused 11.11.2024. a ülekuulamisprotokollis,

väljatrükk e-äriregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta, 31.05.2024. a vaatlusprotokoll koos

lisadega, väljatrükk Tartu Biogaas OÜ keskkonnaloast, väljatrükk karistusregistrist Tartu

Biogaas OÜ kohta, menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja ütlused

05.02.2024. a ülekuulamisprotokollis.

Väärteoprotokollist nähtuvalt on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. tutvunud

menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, millist asjaolu on K. S. kinnitanud enda

04.12.2024.a antud allkirjaga väärteoprotokolli esimesel lehel. Väärteoprotokolli esimesel

lehel on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. kinnitanud enda allkirjaga ka seda, et ta ei

soovi menetlustoimingus kaitsja osalemist. Väärteoprotokollist nähtuvalt polegi kaitsjat

väärteoprotokolli koostamise juures ja selle koopia menetlusalusele isikule üleandmise juures

viibinud.

Väärteoprotokolli viimasel lehel on selgitatud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on

õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda

kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli

koopia kättesaamisest.

Väärteoprotokolli lõpus on menetlusalune isik enda allkirjaga kinnitanud, et sai

väärteoprotokolli koopia kätte 04.12.2024.a.

Väärteoprotokolli lõpus on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele

isikule ja tema kaitsjale kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.01.2025.a.

Väärteoprotokolli viimasel lehel on menetlusalune isik avaldanud, et soovib saada asjas

tehtavat lahendit enda e-posti aadressile. Menetlusaluse isiku ja tema seadusliku esindaja

e-posti aadress XXX on kajastatud väärteoprotokolli esimesel lehel menetlusaluse isiku ja

tema seadusliku esindaja andmete juures.

Enne väärteoprotokolli koostamist kuulati menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seaduslik

esindaja K. S. käesolevas väärteoasjas nr 940023001077 üle 05.02.2024.a. Sellest

menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et enne ütluste andmist selgitati

menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale K. S. VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku

õigusi ja kohustusi, millistest teadlikuks olemist kinnitas K. S. ülekuulamisprotokolli esimesel

lehel enda allkirjaga. 05.02.2024.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub ka

see, et menetlusaluse isiku soovil osales ülekuulamisel ka menetlusaluse isiku kaitsja

vandeadvokaat Rauno Ligi, kes on seda enda allkirjaga kinnitanud ülekuulamisprotokolli

viimasel lehel. Eelkajastatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et menetlusaluse isiku

seaduslik esindaja K. S. oli nii menetlusaluse isiku seadusliku esindajana 05.02.2024.a ütlusi

andes kui ka 04.12.2024. a väärteoprotokolli koostamise ajal teadlik VTMS §-s 19 sätestatud

menetlusaluse isiku õigustest ja kohustustest ning menetlusaluse isiku kaitseõigust pole

kohtuvälises menetluses rikutud.

VASTULAUSE

VTMS § 69 lõikes 6 sätestatu kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lõpposas, et

menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas

vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva

jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.

Väärteoprotokolli lõpus on menetlusalune isik enda allkirjaga kinnitanud, et sai protokolli

kätte 04.12.2024.a. VTMS § 69 lg 6 alusel oli vastulause esitamise viimane päev

19.12.2024.a. Menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi esitas

vastulause 19.12.2024. a, s.o tähtaegselt.

Vastulauses taotletakse väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna

puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt taotletakse VTMS § 30 lg 1 p 1 või р 11 alusel

menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Tartu Biogaas OÜ juhib kohtuvälise menetleja

tähelepanu sellele, et ta on asjas juba esitanud tõendid ja selgitused 04.04.2024 kirjaga, samuti

andnud selgitusi ülekuulamise käigus ning palub nendega lahendi tegemisel arvestada.

Vastulause kohaselt esines ebaselgus kääritusjäägi käitlemisele kohalduvate nõuete osas.

Väärteotoimikus on muude tõendite seas tunnistaja T. P. (P.) ülekuulamise protokoll. T. P. on

Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa haldur. Protokolli kohaselt tunnistab T. P., et

keskkonnaloa taotlemise ajal 2020.a oli ka Keskkonnaametis arusaam, et loomade väljaheited

(jäätmekood 02 01 06) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui see on biogaasi

tootmise sisendiks, siis kääritusjäägi kasutamine toimub väetiseseaduse ja veeseaduse alusel.

Jäätmetena käsitleti varasema tõlgenduse kohaselt kääritusjääki vaid juhul, kui

käärimisprotsessis toimus kõrvalekalle. Samuti tuleb ütlustest välja, et puudus

sertifitseerimisasutus, mis oleks saanud jäätmetena käsitletavat kääritusjääki vajadusel

sertifitseerida.

Ülekuulamise protokollile lisati T. P. soovil 09.02.2024 Keskkonnaameti poolt LEMMA OÜ-

le saadetud kiri, mis kajastab T. P. sõnade kohaselt Keskkonnaameti uusi seisukohti, mis

tuginevad kokkulepetele teiste ministeeriumitega. Kirjas on mh selgitatud, et kääritusjäägi

ainus võimalik korrektne käitlusviis on anda see üle vastavat õigust ehk keskkonnakaitseluba

omavale isikule, soovitavalt mullaviljakuse parandamiseks, kuna prügilasse kääritusjääki

ladestada ei tohi.

Kokkuvõtvalt nähtub viidatud tõenditest, see on T. P. ülekuulamise protokollist ja

Keskkonnaameti 09.02.2024 kirjast, et kuni 2024. aasta veebruarini ei olnud ka

Keskkonnaametil selget arusaama, kas ja millisel kujul peaks biogaasijaamade kääritusjäägile

kohalduma jäätmeseaduse nõuded ning väärteoasjas käsitletaval perioodil 2023.a valitses

seisukoht, et kääritusjääki ei tuleks üldjuhul käsitleda jäätmena. Olukorras, kus ka

keskkonnalube väljastav ning nende üle järelevalvet teostav riigiasutus omas tänasest erinevat

seisukohta kääritusjäägile kohalduvate nõuete osas, ei saa kääritusjäägi valdajale ette heita, et

ta oleks pidanud aru saama, millised nõuded vaidlusaluse kääritusjäägi suhtes kehtivad.

Eeltoodust tulenevalt ei ole antud asjas täidetud väärteokoosseis nii objektiivsete kui

subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu ning menetlus tuleks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

lõpetada.

Alternatiivselt tuleks menetlus eelkirjeldatud põhjustel lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel,

kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur, sh esines eksimus teo keelatuses KarS § 39 lg 1

mõttes, ning puudub avalik menetlushuvi nii negatiivsete tagajärgede puudumise kui

proportsionaalsete lahenduste puudumise tõttu.

Vastulause kohaselt puudusid etteheidetaval tegevusel mis tahes negatiivsed tagajärjed. Tartu

Biogaas OÜ selgitas oma 04.04.2024 taotluses, et kääritusjäägi väidetavalt nõuetele

mittevastav käitlemine ei ole toonud kaasa mingeid kahjulikke tagajärgi keskkonnale ega

inimeste tervisele, mis nähtub ka 27.03.2024 Eesti Maaülikooli ekspertide töörühma

arvamusest. Arvamuse kohaselt on sertifitseerimata kääritusjäägi mõju keskkonnale ja

inimese tervisele sarnane vedelsõnniku omaga, risk inimese tervisele on isegi pigem väiksem,

sh puudub info, et kääritusjääk oleks mõne inimese tervist kahjustanud.

Lisaks varasematele selgitustele viitab Tartu Biogaas OÜ, et ka väärteotoimikus sisalduva

Eerika Farm OÜ esindaja B. A. selgituste kohaselt on kääritusjääk keskkonnale ja inimestele

avalduva mõju osas isegi eelistatav vedelsõnnikule ehk lägale. Tunnistaja ülekuulamise

protokolli kohaselt eelistab Eerika Farm OÜ kääritusjääki, kuivõrd selle abil on võimalik

vähendada lõhnahäiringuid piirkonnas, kuhu on tekkinud palju uusi elamuid, sest kääritusjääk

haiseb lägast vähem.

Kuna väärteoprotokollis käsitletud väidetaval rikkumisel puuduvad negatiivsed tagajärjed

ümbritsevale looduskeskkonnale ning inimeste tervisele, tuleks menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1

või p 11 alusel lõpetada. Asjas puudub lisaks menetlusaluse isiku vähesele süüle avalik

menetlushuvi ning väidetava väärteoga ei ole tekitatud kahju.

Vastulauses leiab Tartu Biogaas OÜ, et väärteomenetlus tuleks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

lõpetada ka seetõttu, et käesoleval ajal puuduvad proportsionaalsed lahendused kääritusjäägi

käitlemiseks Keskkonnaameti soovitud viisil. Eelviidatud 09.02.2024 Keskkonnameti kirjas

on nenditud, et sertifitseerimata kääritusjääki on praktikas võimalik nõuetekohaselt käidelda

vaid selliselt, et põllupidajad, kes kasutavad kääritusjääki mullaviljakuse parandamiseks,

hangivad jäätmekäitluseks keskkonnaloa. Arvestades kaasnevat halduskoormust ei saa selline

lahendus ilmselgelt olla proportsionaalne ning toob kaasa selle, et põllupidajad loobuvad

kääritusjäägi kasutamisest. Väidetav teine kasutusviis – kääritusjäägi kasutamine pinnase

puhastamiseks - saab ka isegi teoreetiliselt olla vaid vähese mahuga ning ei võimalda käidelda

vajaminevaid koguseid.

Kääritusjäägi sertifitseerimine on teadaolevalt samuti äärmiselt raskendatud tulenevalt sellele

seatud nõuetest, ennekõike nn nulltolerantsist salmonelloosi bakterite suhtes. Vastavat nõuet

on praktikas keeruline kui mitte võimatu täita, mida on selgitanud ka Tartu Biogaas OÜ

juhatuse liige K. S. Vastavalt väärteotoimikus olevale ülekuulamise protokollile selgitas K. S.,

et salmonelloosi baktereid esineb ka looduslikus foonis. Arvestades 27.03.2023 Eesti

Maaülikooli arvamustes toodud selgitusi, et digestaati hoiustatakse tulenevalt veeseaduse

nõuetest enne laotamist hoidlas, siis on tõenäoline, et kasutamise hetkeks sisaldab kääritusjääk

igal juhul salmonelloosibaktereid, millest tulenevalt on eksperdid järeldanud, et

sertifitseerimisel nõutav nulltolerants ei ole hädavajalik ja asjakohane.

Proportsionaalsete lahenduste puudumine formaalselt täna kehtivate nõuete täitmiseks

tähendab, et asjas ei saa olla suurt menetlushuvi. Samuti mõjutab see asjaolu Tartu Biogaas

OÜ väidetavat süüd võimaliku rikkumise eest, mistõttu tuleks antud asjaolu arvestades

käesolev väärteomenetlus igal juhul VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

ÜLDMENETLUSE OTSUS

Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsusega väärteoasjas

nr 940023001077 karistati Tartu Biogaas OÜ-d JäätS § 28 lg 1 ja JäätS § 73 lg 1 nõuete

täitmata jätmise eest JäätS § 120 lg 2 ja JäätS § 1201 lg 2 alusel rahatrahviga. Rahatrahvi

suuruseks on otsuses kajastatud samaaegselt nii 9000 kui ka 8000 eurot:

„karistada jäätmeseadus § 120¹ lg 2 järgi Tartu Biogaas OÜ-d rahatrahviga 9000

(kaheksa tuhat) eurot“

Otsuse koostas Keskkonnaameti nimel Jõgeva- ja Tartumaa büroo keskkonnakaitseinspektor

K. R.

08.01.2025. a kirjaga teavitas Keskkonnaamet menetlusalust isikut Tartu Biogaas OÜ-d e-

posti aadressil XXX sellest, et üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940023001077 on

korrektne rahatrahvi summa 8000 (kaheksa tuhat) eurot, Keskkonnaamet vabandab

üldmenetluse otsuses oleva ebakõla eest.

Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr

940023001077 heidetakse Tartu Biogaas OÜ-le ette seda, et K. S., olles Tartu Biogaas OÜ

juhatuse ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023

ettevõtte tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas Tartu maakonnas Tartu

linnas Ilmatsalu alevikus Raba tee 4, katastritunnusega 79301:001:1105, biogaasi tootmisel

tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete

vastuvõtmiseks.

Antud teoga rikkus K. S. JäätS § 28 lg 1, mille kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud käitlema

tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks

üle selleks õigust omavale isikule.

Samuti rikkus K. S. JäätS § 73 lg 1 mõttes Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nr

KL-510203 tabelis J3 sätestatut, mis ütleb, et bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu

koodiga R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba

omavale ettevõttele.

Kirjeldatud väärteo pani Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. toime vähemalt

ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõistes, kuna olles alates 19.01.2021

ettevõtte ainus juhatuse liige, ja omades keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks, oleks K.

S. pidanud hoolsa suhtumise korral olema kursis Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud

keskkonnaloa nõuetega ja teadma, et ettevõtte tegevuse käigus tekkinud kääritusjäägi puhul

oli tegu jäätmetega. Ainuisikulise juhatuse liikmena oleks K. S. pidanud tagama ja

korraldama ettevõtte töö viisil, et Tartu Biogaas OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed oleks

käitlemiseks üle antud selleks õigust omavale isikule.

JäätS § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtjal on

keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale

õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks

ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud

juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud

tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 22¹ kohaselt on juriidilise isiku organ, selle

liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava /…/

jäätmeseadusest /…/ tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise.

Tartu Biogaas OÜ-s korraldab ja vastutab ettevõtte igapäevatöö ja majandustegevuse eest

tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku

tahte suunamise võimalus. Alates

19.01.2021 on K. S. pädevuses ettevõtte tegevuse

igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et ettevõtte tegevus oleks

kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 187 pidi K. S. Tartu

Biogaas OÜ juhatuse ainuisikulise liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega, sealhulgas tagama tegevuse seadusele vastavuse. K. S., kelle tööülesanneteks on

ettevõtte igapäevane juhtimine, oli kohustatud Tartu Biogaas OÜ tööd korraldama viisil, mis

võimaldanuks Tartu Biogaas OÜ-l korrektselt täita jäätmeseadusest ja ettevõttele väljastatud

keskkonnaloast tulenevaid nõudeid.

K. S. on tegutsenud Tartu Biogaas OÜ igapäevase äritegevuse raames ja nimel, s.t juriidilise

isiku huvides.

Vastavalt KarS §-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Tartu Biogaas OÜ on

kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on nii süü- kui õigusvõimeline.

Otsuse tegemise aluseks olnud väärteoprotokolli kuupäev ning koostaja ees- ja

perekonnanimi: 04.12.2024 Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgeva- ja Tartumaa büroo

keskkonnakaitseinspektor K. R. poolt koostatud väärteoprotokoll.

Üldmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega:



27.11.2023 andmebaasist KOTKAS tehtud väljatrükiga keskkonnaloa kohta,

millest nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-le on väljastatud tähtajatu keskkonnaluba

kehtima hakkamise kuupäevaga 18.03.2021. Tegevuskohaks on Ilmatsalu

biometaanijaam aadressiga Raba tee 4a, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond

ning keskkonnaloaga reguleeritavateks tegevusteks on saasteainete viimine paiksest

heiteallikast välisõhku ning jäätmete käitlemine.

Keskkonnaloa tabelis J2. „Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete

kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul“ on kirjas taaskasutamiseks vastu

võetavad jäätmeliigid ja nende taaskasutamise tulemusel tekkiv jäätmeliik - taimsete

ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik - jäätmekoodiga 19 06

05. Keskkonnaloa tabelis J3. „Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus“ on

näha, et ettevõttel on keskkonnaloaga lubatud jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne

kääritamine toimingu koodiga R12o, kus bioloogilise töötlemise

(taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab

üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. Samuti on kirjas keskkonnaloa tabelis

J6. „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, et

jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena

tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele.



05.02.2024 juriidilise isiku seadusliku esindaja K. S. ütlustega on tõendatud, et K.

S. on Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige, kelle ülesandeks on ettevõtte juhtimine.

Ütlustest selgub, et ettevõttes töötavad peale K. S. kolm inimest - jaama juht A. K. ja

kaks operaatorit. Läbi transpordiettevõtete on digestaat ehk kääritusjääk jõudnud

erinevate põllumeeste laguunidesse. K. S. toob oma ütlustes välja, et kogu nimekirja

peast ei oska tuua, kellele täpsemalt on kääritusjääk üle antud. Lisaks selgub isiku

ütlustest, et ka 2022. aastal on kääritusjääki teistele isikutele üle antud ning lisab, et

kääritusjäägi üleandmine on pidev protsess.

Ütlustest selgub, et Tartu Biogaas OÜ-l puudub kääritusjäägi osas sertifikaat.

Sertifikaadi saamise protsess on algatatud. Lisab, et sertifikaati ei ole lihtne saada,

kuna biogaasijaamades üle Eesti on aeg-ajalt seis, kus kääritusjäägist leitakse

salmonelloosi. Ühtpidi on salmonelloos looduses loomuliku foonina olemas, kuid K.

S. sõnul ei ole seda täpselt mõõdetud, kas kääritusjäägis esineva salmonelloosi puhul

on tegu sama fooniga, mis on ka looduslikult esinev. Sertifikaadi vaates peab olema

nulltolerants salmonelloosi osas. K. S. sõnul tegelevad nad Sertifitseerimiskeskusele

selgitamisega, et tegu on ohutu kääritusjäägiga, ja et nad soovivad selgitada üldiselt,

mida täpselt tehakse ning mis tingimustele võiks kääritusjääk vastata, et see vastaks

toote nõuetele.

K. S. sõnul antakse kääritusjäägi üleandmise käigus kääritusjääk kääritist välja, mis

läheb koostööpartneri tsisternautole, mis viib selle põllumeestele laguuni või

mahutisse. Üleandmise protsess käib automaatselt ja inimest tsisternauto kõrvale pole

vaja. Koostööpartnereid on erinevaid, näiteks Ekso AS. Vahel tulevad põllumehed ka

ise digestaadile järele.



08.10.2024 tunnistaja B. A. ütlustega ja selle lisaga on tõendatud, et B. A. on Eerika

Farm OÜ juhataja. B. A. ütlustest selgub, et Eerika Farm OÜ annab Tartu Biogaas

OÜ-le üle läga ning tagasi tuuakse digestaat ehk kääritusjääk. Läga üleandmise ja

kääritusjäägi vastu saamise eesmärgiks on vähendada lõhnahäiringut piirkonnas. Tartu

Biogaas OÜ poolt toodav kääritusjääk ei haise nii palju nagu läga. B. A. lisab oma

ütluste juurde viimase kolme aasta kääritusjäägi kogused, kus on näha läga väljaminek

tooraine rea all ning Tartu Biogaas OÜ poolt üle antud kääritusjäägi kogused Eerika

Farm OÜ-le. Andmed on B. A. saanud Tartu Biogaas OÜ-lt. B. A. lisab, et 2024. a

andmeid ei ole veel kätte saanud, aga ka 2024. aastal on läga neile üle antud ning

kääritusjääk vastu saadud. Saatekirju ei vormistatud. B. A. selgitab, et Tartu Biogaas

OÜ pole kordagi maininud, et kääritusjääk on endiselt jääde, mitte toode. Eerika Farm

OÜ jaoks on ta samasugune väetis nagu läga ning seda on antud nime all ka neile

toodud. B. A. sõnul on kääritusjääki kasutatud põldudel väetisena.



11.11.2024 tunnistaja A. K. ütlustega ja selle lisaga on tõendatud, et A. K. töötab

Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaamas jaama juhatajana. A. K.

tööülesanneteks on jaama käigus hoidmine, koostööpartneritega suhtlemine ja jaama

hooldamine. Oma ütlustes toob isik välja, et nii A. K. ise kui ka O. N. emaettevõttest

Eesti Biogaas OÜ kinnitavad saatelehti sisse- kui ka väljaminevate jäätmete osas.

Kinnitamine on oluline, et saaks ülevaate sisse ja välja minevatest jäätmekogustest,

mille alusel koostatakse jäätmealane aruandlus Keskkonnaametile esitamiseks.

Saatelehtedel on kirjas kääritusjäägi kogus, üleandmise kuupäev koos kellaajaga, nii

üleandmise kui vastuvõtmise koht ning isik, kellele kääritusjääk üle antakse. A. K.

puudub koostööpartneritega lepingute allkirjastamise õigus.

Ütlustest ilmneb, et ettevõtetega, kellele kääritusjääk üle antakse, on üldjuhul sõlmitud

vastavad lepingud Tartu Biogaas OÜ-ga. Lepingud on sõlmitud nendega, kes pakuvad

ka tooret. Ainult Tartu Agro AS-ga on selline leping, kus on fikseeritud aastane üle

antav kääritusjäägi kogus. Vanematel koostööpartneritel on lepingud olemas. A. K. ei

oska öelda, kas uutel, nagu Aiu Põllumajandus OÜ, on leping sõlmitud. Allkirjaõigus

on K. S., kes peaks need lepingud sõlmima, allkirjastama. Väljamineva kääritusjäägi

koguse osas peetakse arvet ja tehakse saatelehed otse Ilmatsalu biometaanijaamast

välja mineva kääritusjäägi osas. Kääritusjäägi vedu toimub paakautoga. Kääritusjääk

tuleb otse tootmisest ja pumbatakse paakautole. A. K. lisab ütluste juurde skeemi

asukohaga, millelt nähtub, et kääritusjäägi üleandmine toimub aadressil Tartu

maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Raba tee 4a. Vedu teostab Ekso AS. Tunnistaja

lisab, et harvad on juhtumid, kui mõni teine ettevõte teostab vedu, kuna selleks on vaja

pumbaga masinat.

Kääritusjäägi väljamineku andmed 2023. aasta kohta, mis on saatekirjade põhised,

saab A. K. sõnul välja küsida K. S. kui ettevõtte ainuesindajalt.

A. K. lisab oma ütluste lisasse ametijuhendi, millest nähtub, et ta pole ametijuhendi

järgi vastutav kääritusjäägi üleandmise osas. A. K. sõnul pole Tartu Biogaas OÜ-s

tema otsustada, kellele tootmise käigus tekkinud kääritusjääk üle antakse. A. K. ei ole

sõlminud ka ühtegi lepingut partnerettevõtetega. Lisab, et tema silmis peaks juhatuse

liige vastutama selle eest, et kääritusjääk antakse üle isikule, kellel on luba seda vastu

võtta ja käidelda. Tartu Biogaas OÜ-s töötab veel kaks jaamaoperaatorit A. R. ja M.

P., kelle vastutusala on jaama opereerimine, parameetrite jälgimine, kääriti toitmine ja

lihtsamad hooldused. A. K. sõnul ei tegele jaama operaatorid kääritusjäägi välja

andmisega ja ei vastuta selle eest.



27.11.2024 tehtud väljatrükiga e-äriregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta on

tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ registrikoodiga 11561670 on kantud äriregistrisse ja

K. S. on ainus juhatuse liige alates 19.01.2021.



27.11.2024 karistusregistrist tehtud väljavõttega Tartu Biogaas OÜ kohta on

tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad kehtivad keskkonnaalased karistused.

Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuses on kajastatud

vastulausega mittenõustumise põhjendus.

Keskkonnaamet nõustub vastulauses esitatud väitega, et keskkonnaloa taotlemise ajal 2020.a

oli Keskkonnaametis arusaam, et loomade väljaheited jäätmekoodiga 02 01 06 ei kuulu

jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui seda kasutati biogaasi tootmise sisendiks, siis

kääritusjäägi kasutamine toimus väetiseseaduse ja veeseaduse alusel. Keskkonnaamet juhib

tähelepanu, et antud väite puhul tuleb arvestada, et väide kehtib, kui biogaasi tootmiseks

kasutatakse ainsa toormena loomade väljaheiteid jäätmekoodiga 02 01 06. T. P. ülekuulamise

protokollis seisneb järgnev: “Taotluses on välja toodud biolagunevate jäätmete

jäätmekoodidega 02 03 99, 02 01 03, 02 05 98, 02 05 02 kääritamine. Kääritamise tulemusena

tekib jäätmeliik 19 06 05, mida peab käitlema keskkonnaministri 10.05.2016 määrus 12

"Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta" nõuetest

lähtuvalt.“

Keskkonnaamet ei nõustu vastulauses väljatooduga, kuna vastulause esitaja on esitanud väite

justkui oleks Tartu Biogaas OÜ biogaasi tootnud vaid loomade väljaheidetest

(jäätmekoodiga 02 01 06), arvestamata teisi biogaasi tootmiseks kasutatud jäätmeliike.

JäätS § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel on keskkonnaminister 10.05.2016

kehtestanud määruse nr 12 “ Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva

kääritusjäägi kohta“ (edaspidi määrus nr 12).

Määruse nr 12 § 1 lg 1 ütleb, et määrusega kehtestatakse nõuded biogaasijaamadele, mis

kasutavad anaeroobse kääritusprotsessi (edaspidi kääritusprotsess) toorainena käesoleva

määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevaid jäätmeid, ning määratletakse protsessi

käigus tekkiva kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad, lähtudes kriteeriumidest, mille

alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Määruse nr 12 § 1 lg 2 kohaselt võib kääritusjäägi

tootja kääritusjäägi tootena turule lasta, kui kääritusjääk vastab käesoleva määruse nõuetele.

Vastulauses tuuakse välja, et puudus sertifitseerimisasutus, mis oleks saanud jäätmetena

käsitletavat kääritusjääki vajadusel sertifitseerida. Kohtuväline menetleja selgitab, et interneti

otsingu alusel ilmneb, et SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus asutati

30.06.2015. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus eesmärgiks on olla

sõltumatuks sertifitseerimisasutuseks, mis viib läbi tootmise korralduse kontrolli, toote

(komposti/kääritusjäägi) ohutuse ja kvaliteedi hindamist ja väljastab asjaomaseid

vastavushindamise

sertifikaate

tootjatele. SA Taaskasutatavate

Materjalide

Sertifitseerimiskeskus on EAK poolt akrediteeritud sertifitseerimisasutus PC026.

Keskkonnaamet ei nõustu vastulauses välja toodud väidetega, et kuni 2024. aasta veebruarini

ei olnud Keskkonnaametil selget arusaama, kas ja millisel kujul peaks biogaasijaamade

kääritusjäägile kohalduma jäätmeseaduse nõuded ning väärteoasjas käsitletaval perioodil

2023.a valitses seisukoht, et kääritusjääki ei tuleks üldjuhul käsitleda jäätmena. Kohtuväline

menetleja selgitab, et ühtne arusaam puudus loomsete jäätmete, mitte kääritusjäägi osas. T.

P. ütlustes kajastub, et Keskkonnaameti siseselt oli Tartu Biogaas OÜ keskkonnaloa

menetluse ajahetkel kokkulepe, et jäätmeliik koodiga 02 01 06 (loomaväljaheited, virts ja

sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse.

Kääritusjäägi jäätmekood on aga 19 06 05. Seega vastulauset ei arvestata ning

Keskkonnaamet ei nõustu, et menetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Keskkonnaamet nõustub vastulauses kajastatuga selle kohta, et ei ole tõendatud, et

kääritusjäägi kasutamisest oleks tekkinud negatiivseid tagajärgi. Küll aga on seadusandja

reguleerinud kääritusjäägi kasutamise väga konkreetselt. Nimelt peab tootja tagama, et

kääritusjääk, mis ei vasta 10.05.2016 keskkonnaministri määruse nr 12 "Nõuded

biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisas 2 nimetatud

ohutus- ja kvaliteedinõuetele, ei lasta tootena turule. Ettevõttel peab kääritusjäägi tootena

üleandmiseks olema sertifikaat vastavalt määruse nr 12 §-le 10. K. S. 05.02.2024 ütlustes

vastab küsimusele: „Kas Tartu Biogaas OÜ-l digestaadi üleandmisel on olemas vastav toote

sertifikaat?“, et täna on protsess algatatud, kus tahame sertifikaati saada, hetkel seda pole,

loodetavasti sertifikaadi varsti ka saame, seda ei ole lihtne saada, kuna biogaasijaamades üle

Eesti on aeg-ajalt seis, kus leitakse digestaadist salmonelloosi. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et ei ole välistatud, et perioodil 01.01.2023-31.12.2023 anti põllumeestele üle

kääritusjääki, mille ohutus- ja kvaliteedinõuded ei vastanud määrus nr 12-le ning tekitati

võimalik keskkonnaoht. Keskkonnaamet ei nõustu, et menetlus tuleks VTMS § 30 lg 1 p 1

või p 1¹ alusel lõpetada, kuna Keskkonnaamet ei hinda menetlusaluse isiku süüd väheseks

ning sellest tulenevalt ei lõpetata menetlust ka lähtuvalt VTMS § 30 lg 1 p-st 1¹.

Keskkonnaamet ei nõustu vastulauses esitatuga, et

käesoleval ajal puuduvad

proportsionaalsed lahendused kääritusjäägi käitlemiseks. 20.12.2024 laekus

Keskkonnaametile info dokumendi- ja sisuhaldussüsteemi KIRKE (dokument nr-ga 8-

2/24/25810), et SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus väljastas 18.12.2024

Tartu Biogaas OÜ-le sertifikaadi nr 19 (vedel kääritusjääk). Vastulauses tuuakse välja, et

nõuet on praktikas keeruline kui mitte võimatu täita. Eelmainitud infost tulenevalt nähtub, et

sertifikaadi saamine pole võimatu ning alates 18.12.2024 omab Tartu Biogaas OÜ kõnealust

sertifikaati.

Samuti on Tartu Agro AS esitanud keskkonnakompleksloa muutmise taotluse Rahinge

veisefarmis (taotlus nr T-KL/1024017-2), kus on jäätme eriosas taotlenud käideldavaks

jäätmeliigiks biogaasijaama kääritusjäägi (digestaadi - jäätmekoodiga 19 06 05) hoiustamine

ja kasutamine põllumajanduses väetisena. Seega ei saa vastulauses toodud väidet võtta tõena,

et kohustus kääritusjäägi vastuvõtjatel hankida jäätmekäitluseks keskkonnaluba toob kaasa

selle, et põllupidajad loobuvad kääritusjäägi kasutamisest.

Keskkonnaamet ei nõustu, et menetlus tuleks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna

ettevõttel on reaalsuses olnud võimalik täita sertifikaadi saamise nõue ning on olemas reaalne

näide kääritusjäägi vastuvõtjast, kes on loa muutmise taotluses jäätmete eriosas taotlenud

käideldavaks jäätmeliigiks biogaasijaama kääritusjäägi.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Väärteo kvalifikatsioon:

jäätmeseadus § 120 lg 2 – jäätmete üleandmise nõuete rikkumine

jäätmeseadus § 1201 lg 2 – jäätmete käitlemise eest jäätmeloa nõuete rikkumine

Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 alusel puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud

KarS § 58 alusel puuduvad.

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Jäätmeseaduse § 120 lg 2 kohaselt on võimalik sanktsiooni ülemmäär juriidilisele isikule

100 000 eurot. Jäätmeseadus § 1201 lg 2 kohaselt on võimalik sanktsiooni ülemmäär

juriidilisele isikule 400 000 eurot. Karistusseadustiku § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime

pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse

talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna jäätmeseadus §

1201 lg 2 rikkumine näeb ette raskema karistuse, siis valitakse karistamise aluseks

jäätmeseadus § 1201 lg 2.

KarS § 47 lg 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada juriidilisele isikule

väärteo eest rahatrahvi 100–400 000 eurot.

Karistuse määramisel on lähtepunktiks võetud 1/2 sanktsiooni ülemmäärast ehk 100 000

eurot, seejärel hinnatud süü suurust mõjutavad asjaolusid.

Kohtuväline menetleja võtab süüd vähendava asjaoluna arvesse, et:

-

Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad kehtivad karistused jäätmeseaduse või selle alamaktides

sätestatud nõuete rikkumise osas

-

tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis

-

ettevõte on saanud väärteo menetlemise jooksul (kuid väljaspool rikkumise perioodi)

sertifikaadi, mille kohaselt kääritusjääk lakkab olemast jääde

Kohtuväline menetleja võtab isikut iseloomustava asjaoluna arvesse, et ettevõte ei ole

kääritusjäägi vastuvõtjale (Eerika Farm OÜ) näol selgitanud, et tegu oli jäätme, mitte tootega.

Kohtuväline menetleja leiab eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, et menetlusalusele isikule

on põhjendatud määrata karistus, mis jääb alla 1/10 sanktsioonimäära, et mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 47 lg 2 ning VTMS § 73 lg 1 p-st 1 Keskkonnaamet

otsustas Tartu Biogaas OÜ-d karistada jäätmeseadus § 1201 lg 2 järgi rahatrahviga 9000

(kaheksa tuhat) eurot.

Kohtuvälise menetleja 05.01.2025.a otsuse kohaselt saab otsuse peale esitada kaebuse Tartu

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

08.01.2025.a edastas Keskkonnaamet Tartu Biogaas OÜ-le Keskkonnaameti 08.01.2025.a

digitaalselt allkirjastatud täpsustuse karistuse suuruse osas. Dokumendi sisuks on järgnev

tekst: „Seoses üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940023001077. Juhime tähelepanu, et

üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940023001077 on korrektne rahatrahvi summa 8000

(kaheksa tuhat) eurot. Keskkonnaamet vabandab üldmenetluse otsuses oleva ebakõla eest“.

TARTU BIOGAAS OÜ KAEBUSE TÄHTAEGSUS

Tartu Biogaas OÜ kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi esitas kaebuse Keskkonnaameti otsuse

peale Harju Maakohtule 21.01.2025.a. Kaebus on allkirjastatud digitaalselt 21.01.2025.a.

VTMS § 114 lõikes 4 on sätestatud, et kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse

maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

04.12.2024.a väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend

kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.01.2025.a.

22.01.2025.a Harju Maakohtu määrusega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja Tartu Biogaas OÜ

kaitsja Rauno Ligi taotlus väärteoasja läbivaatamiseks kaebuse esitaja asukohajärgses kohtus.

22.01.2025.a Harju Maakohtu määruse alusel saadeti Tartu Biogaas OÜ kaebus väärteoasjas

nr 940023001077 arutamiseks Tartu Maakohtule.

10.03.2025.a Tartu Maakohtu määrusega (kohtunik Marina Ninaste) jäeti Tartu Biogaas OÜ

kaebus Keskkonnaameti otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 läbi vaatamata VTMS

§ 118 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et kaebus esitati pärast VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja

möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud.

21.03.2025.a esitas Tartu Biogaas OÜ kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi Tartu Maakohtu

10.03.2025.a määruse peale määruskaebuse.

04.04.2025.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega määruskaebus rahuldati, Tartu Maakohtu

10.03.2025 määrus tühistati ja Tartu Biogaas OÜ kaebus Keskkonnaameti otsusele saadeti

lahendamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. 04.04.2025. a kohtumäärus jõustus

22.04.2024. a.

23.04.2025.a määrati Tartu Maakohtus väärteoasja menetlejaks kohtunik Heli Sillaots.

Kaitsja kaebus on esitatud VTMS § 38 lg 1, KrMS § 171, VTMS § 114 lg 1 p 2, VTMS § 114

lg 4 mõttes tähtaegselt, s.o otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks muutumisest

15 päeva jooksul.

Kohtuväline menetleja allkirjastas otsuse digitaalselt 05.01.2025 22:09:14 ja see edastati

kohtuvälisele menetlejale 06.01.2025.a kaaskirjaga, mis on digitaalselt allkirjastatud

06.01.2025 14:12:39. Neil asjaoludel pole maakohtul kahtlust selles, et menetlusalusele

isikule oli otsus kättesaadav alates 06.01.20205.a.

21.01.2025.a esitas menetlusaluse isiku kaitsja Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt

allkirjastatud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 kaebuse

maakohtule.

Kaebuse esitamine 21. jaanuaril 2025 jääb 15-päevase kaebetähtaja sisse. Kaebus on esitatud

kaebetähtaja viimasel ehk 15. päeval. Kaebus on esitatud tähtaegselt.

TARTU BIOGAAS OÜ KAEBUS

21.01.2025.a Tartu Biogaas OÜ kaebuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.2025. a

allkirjastatud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 on esitatud järgmised

taotlused:

1. kaebust menetleda Harju Maakohtus vastavalt oma asukohale VTMS § 14 lg 1, VTMS

§ 12 lg 2 p 1 alusel

2. tühistada täies ulatuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.2025. a allkirjastatud otsus

üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001077 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS

§ 119 lg 1 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kaebuse põhjal kohtuistungit korraldamata

3. juhul, kui kohus otsustab väärteootsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada VTMS

§ 119 lg 1 alusel ilma kohtuistungit korraldamata, siis määrata menetlusalusele isikule

eelnevalt tähtaeg menetluskulude taotluse esitamiseks

4. alternatiivselt tühistada täies ulatuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.2025. a

allkirjastatud otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001077 ning lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel

5. alternatiivselt tühistada täies ulatuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.2025. a

allkirjastatud otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001077 ning teha uus otsus,

millega vähendada Tartu Biogaas OÜ karistust

6. tunnistada keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest

jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ §-d 9 ja 10 ning lisa 2 tabel

1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta eelviidatud sätted käesolevas asjas

kohaldamata

Kaebuse p 1.4 kohaselt vaidlustab menetlusalune isik otsuse täies ulatuses, palub selle

tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 119 lg 1 alusel, sest väärteoprotokoll ei

vasta seaduses sätestatud nõuetele, teos puuduvad väärteo tunnused ning väärteo väidetav

toimepanemine on juriidilisele isikule vääralt omistatud. Seetõttu tuleb väärteomenetlus

lõpetada kohtuistungit korraldamata. Juhul, kui kohus VTMS § 119 lg 1 alusel otsust ei

tühista ja menetlust ei lõpeta, tuleb otsus igal juhul tühistada ja menetlus ikkagi lõpetada

VTMS § 29 lg 1 p 1 või alternatiivselt VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Seejuures jäävad

eelnimetatud väited väärteoprotokolli puuduste ja väärteo toimepanemise väära omistamise

kohta kehtima ka kaebuse sisulisel läbivaatamisel ning tingivad samamoodi igal juhul otsuse

tühistamise. Vaidlustatav otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohtuväline menetleja on

otsuse tegemisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning hinnanud vääralt tõendeid

ja asjaolusid, sh jätnud tuvastamata ja kontrollimata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud.

Kaebuse p 2.1 kohaselt tuleb käesolevas asjas tehtud otsus VTMS § 119 lg 1 alusel tühistada

ning menetlus lõpetada, sest Keskkonnaameti poolt koostatud väärteoprotokoll ei võimalda

tuvastada väärteo tunnuseid ning on sedavõrd puudulik, et ei täida oma menetlusõiguslikku

funktsiooni ega vasta seetõttu seaduse nõuetele.

Kaebuse p 2.2 kohaselt võib maakohtunik VTMS § 119 lg 1 alusel kohtuistungit korraldamata

ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja

lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei

ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29.

Kaebuse p 2.3 kohaselt märgitakse VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel väärteoprotokolli põhiosas muu

hulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Keskkonnaamet on

väärteoprotokollis jätnud piisava põhjalikkusega kirjeldamata nii teo objektiivse ja

subjektiivse koosseisu asjaolud kui ka tõendid, mis väidetavat rikkumist kinnitavad.

Riigikohus on rõhutanud, et väärteoprotokolli puudulikkus on oluline menetlusõiguse

rikkumine, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise (RKKK 3-1-1-94-07, p 10). Protokoll

peab võimaldama menetlusalusel isikul mõista, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja

millised on tema vastu esitatud tõendid.

Kaebuse p 2.4 on märgitud, et kuna protokollis puudub piisav teokirjeldus ning faktiliste

asjaolude asjakohane kirjeldus, siis tuleb ainuüksi seetõttu menetlus lõpetada VTMS § 119

lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Keskkonnaamet ei ole

piisava selgusega kirjeldanud etteheidetavate tegude süüteokoosseisule vastavust ning nende

toimepanemise faktilisi asjaolusid, mistõttu väärteoprotokoll ei vasta seaduse nõuetele ning

menetlus tuleb ainuüksi seetõttu lõpetada pelgalt kaebuse põhjal.

Kaebuse p 2.5 on kajastatud, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et väärteoprotokoll

kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja

selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada,

milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid

juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on

täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s. o tegelikkuses aset leidnud sündmuse

kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (Vt nt RKKK 3-1-

1-20-15, p 38; 4-17-3969, p 7 ja 3-1-1-5-15, p 6). Termin „lühike kirjeldus“ ei tähenda, et

kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet (RKKK 3-1-

1-9-08, p-d 14-15). See tähendab, et väärteoprotokoll peab olema piisavalt täpne ja põhjalik,

võimaldamaks menetlusalusel isikul teostada oma kaitseõigust.

Kaebuse p 2.6 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida kõik need faktilised asjaolud, mille

alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on

rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja

tema suhtes menetletakse (RKKK 4-16-9132, p 13, vt ka RKKK 3-1-1-45-11, p 9).

Keskkonnaamet on väärteoprotokollis jätnud piisava põhjalikkusega kirjeldamata nii teo

objektiivse ja subjektiivse koosseisu asjaolud kui ka tõendid, mis väidetavat rikkumist

kinnitavad.

Kaebuse p 2.7 kohaselt ei ole väärteoprotokoll käesoleval juhul piisavalt täpne ega põhjalik,

olles selges vastuolus eeltoodud Riigikohtu praktikaga. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa

süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamisest (RKKK 3-1-1-32-13, p 7).

Keskkonnaamet on väärteoprotokollis suures osas piirdunud seaduse teksti refereerimisega,

jättes piisava täpsusega kirjeldamata tegelikud faktilised asjaolud. Faktiliste asjaolude

kirjeldus on ebapiisav – protokollist ei nähtu kellele, millal ja mis koguses on väidetavalt

kääritusjääki kui jäädet üle antud. Käesoleva väärteoprotokolli puudulikkuse paremaks

mõistmiseks võiks siinkohal esile tuua paralleeli süüdistusaktiga, nt tapmise koosseisuga

võrreldes - süüdistatav tappis aastal 2023 kogu terve aasta alates 1. jaanuarist kuni 31.

detsembrini teisi inimesi, kuid puudu on teave, et millal konkreetselt, kui mitu inimest ja keda

konkreetselt tapeti. On ilmne, et sellise süüdistusakti alusel, kus vastavad asjaolud on

süüdistusaktis kajastamata, ei ole võimalik menetlust läbi viia ega inimest süüdi mõista.

Analoogselt ei ole käesoleval juhul võimalik nii puuduliku väärteoprotokolli alusel

kohtumenetlust läbi viia ja menetlusalust isikut karistada, kuna väärteoprotokollis on

kajastamata kõik peamised väidetava süüteokoosseisu tehiolud, st kellele, millal ja mis

koguses on väidetavat kääritusjääki kui jäädet üle antud. Neid kriitilise tähtsusega asjaolusid

väärteoprotokollist ei nähtu.

Kaebuse p 2.8 kohaselt on Keskkonnaamet nii väärteoprotokollis kui ka otsuses märkinud

väärteo toimepanemise ajaks 01.01.2023-31.12.2023, st terve kalendriaasta. Menetleja ei ole

selgeks teinud, millal tegelikkuses menetlusalusele isikule etteheidetavad väidetavad teod

toime pandi. Terve kalendriaasta määratlemine väärteo toimepanemise ajana on ilmselgelt

ebaõige, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tegu või tegusid, hinnata aegumistähtaegade

kulgemist ning omakorda ei võimalda efektiivselt teostada kaitseõigust.

Kaebuse p 2.9 kohaselt on antud juhul menetlusalusele isikule etteheidetavate tegude puhul

tegemist konkreetsete, eristatavate üksikute käitumisaktidega, mille täpne toimumisaeg on

võimalik ja süüteomenetluse raames kohustuslik kindlaks teha. Terve kalendriaasta

määratlemine väärteo toimepanemise ajana näitab menetleja pinnapealsust tõendite kogumisel

ning ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Menetleja tegelikult ei väida ega ole ka eluliselt

võimalik, et menetlusalune isik andis vahetpidamata alates 01.01.2023 kell 00.00.01 kuni

31.12.2023 23.59.59 üle kääritusjääki kui jäädet isikutele, kellel väidetavalt polnud

vastuvõtmiseks väidetavalt vajalikku luba. Väärteoprotokollist ei nähtu ega ole tuvastatud,

millal konkreetselt on kääritusjääki, mis vastab jäätme tunnustele, kellelegi üle antud. Neid

väärteoprotokolli puudusi ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ning seega tuleb

väärteomenetlus lõpetada ainuüksi seetõttu.

Kaebuse p 2.10 kohaselt rikub ebamäärane ajavahemik oluliselt menetlusaluse isiku õigust

teada täpselt, millise teo eest teda süüdistatakse. Selliselt on käesolevas asjas menetlusalusel

isikul võimatu esitada konkreetse teo osas vastuväiteid või vaidlustada teo toimepanemise

asjaolusid, sh et tegelikult ei ole ta andnud sellele isikule, sellises koguses ja sellisel ajal üle

kääritusjääki kui jäädet.

Kaebuse p 2.11 kohaselt tuleb Keskkonnaameti otsus tühistada ning menetlus lõpetada

vastavalt VTMS § 119 lg-s 1 sätestatule. Väärteoprotokoll ei võimalda menetlusalusel isikul

oma kaitseõigust teostada ning kohtul ei ole võimalik hinnata teo vastavust süüteokoosseisule.

Selline menetlusõiguse rikkumine on sedavõrd oluline, mida ei ole võimalik käesolevaga

kõrvaldada ning mis toob kaasa senise Riigikohtu praktikaga kooskõlaliselt otsuse tühistamise

ja menetluse lõpetamise.

Kaebuse kohaselt on etteheidetava väidetava väärteo toimepanemine juriidilisele isikule

vääralt ja õigusvastaselt omistatud, mistõttu tuleb otsus tühistada ning väärteomenetlus

kaebuse alusel lõpetada.

Kaebuse p 2.12 kohaselt on Keskkonnaamet väärteo toimepanemise ajaks märkinud

01.01.2023-31.12.2023. Seejuures on menetleja tähelepanuta jätnud asjaolu, et juriidilise isiku

vastutuse regulatsioon muutus oluliselt 01. novembrist 2023. Kuni 31.10.2023 kehtinud

karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt kehtis range juriidilise isiku derivatiivse vastutuse

põhimõte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutuse vältimatuks eelduseks on füüsilise isiku

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegevus (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.

Kirjastus Juura, 2021. § 14 komm. 2). Riigikohus on samuti kinnitanud, et juriidiline isik kui

õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu, mistõttu on juriidilise isiku

vastutusele võtmiseks vajalik tuvastada konkreetse füüsilise isiku täisdeliktiline tegu (RKKKo

3-1-1-66-14, p 6). Keskkonnaamet seda teinud ei ole.

Kaebuse p 2.13 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et Keskkonnaamet on jätnud

korrektselt tuvastamata, millise füüsilise isiku täisdeliktiline tegu on Tartu Biogaas OÜ kui

juriidilise isiku vastutuse aluseks. Ringkonnakohus on leidnud, et kui puuduvad viited

konkreetse füüsilise isiku tegevusele ning kui juriidilise isiku vastutus on omistatud

ebaõigesti, tuleb vältimatult kohaldada VTMS §-i 119 ning lõpetada väärteomenetlus kaebuse

alusel (TlnRngk 4-21-916, p-d 56-75).

Kaebuse p 2.14 kohaselt on Keskkonnaamet väärteoprotokollis justkui selgitanud, et

juriidilise isiku derivatiivse vastutuse eelduseks oleva füüsilise isiku täisdeliktilise teona saab

käsitleda Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikme K. S. tegevust. Tähelepanuväärne on

Keskkonnaameti käsitlus K. S. etteheidetava teo kirjeldusest. Keskkonnaamet on sisustanud

K. S. tegevust mh järgnevalt: “K. S., olles Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige ja seaduslik

esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023 ettevõtte tegevust sellisel viisil, et

Ilmatsalu biometaanijaamas biogaasi tootmisel tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele,

kellel puudus vastav luba jäätmete vastuvõtmiseks. /…/ Ainuisikulise juhatuse liikmena oleks

K. S. pidanud tagama ja korraldama ettevõtte töö viisil, et Tartu Biogaas OÜ tegevuse

käigus tekkinud jäätmed oleks käitlemiseks üle antud selleks õigust omavale isikule.“

Kaebuse p 2.15 kohaselt viitavad eeltoodud väljavõtted väärteoprotokollist Keskkonnaameti

käsitlusest selgelt mitte konkreetse füüsilise isiku täisdeliktilisele teole, vaid väidetavale

puudulikule töökorraldusele juriidilise isiku siseselt. Siinkohal aga on kriitilise tähtsusega

asjaolu, et puuduliku töökorralduse alusel on võimalik juriidiline isik vastutusele võtta alles

01.novembrist 2023 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni alusel (Kehtiva

redaktsiooni KarS § 14 lg 1 p 2).

Kaebuse p 2.16 kohaselt on Keskkonnaamet tuginenud ÄS § 187 lg-le 1, mille kohaselt peab

juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Keskkonnaamet on

eelviidatud sätet vääralt tõlgendanud ja kohaldanud. Korraliku ettevõtja hoolsuse põhimõte

kohustab juhatuse liiget tagama äriühingu tegevuse üldise õiguspärasuse läbi asjakohase

töökorralduse, kuid ei too kaasa juhatuse liikme automaatset isiklikku kohustust täita iga

üksikut seadusest tulenevat kohustust. Juhatuse liikme kohustus tagada äriühingu tegevuse

õiguspärasus ei ole samastatav kohustusega täita isiklikult kõiki eriseadusest tulenevaid

üksikuid nõudeid. Keskkonnaameti tõlgendus muudaks sisutühjaks kuni 31.10.2023 kehtinud

karistusseadustiku redaktsioonis sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte.

Kui aktsepteerida Keskkonnaameti tõlgendust, saaks mis tahes seadusest tuleneva kohustuse

rikkumise automaatselt juriidilisele isikule omistada läbi juhatuse liikme tegevuse pelgalt ÄS

§-st 187 tuleneva üldise hoolsuskohustuse alusel. Eeltoodu on selgelt vastuolus kehtiva õiguse

ja Riigikohtu praktikaga.

Kaebuse p 2.17 kohaselt ei ole Keskkonnaamet tegelikkuses tuvastanud, kelle töökohustuste

hulka kuulus JäätS-st tulenevate väidetavate kohustuste täitmine. Väärteoprotokollis on

tuvastatud, et kääritusjäägi üleandmise osas ei ole ametijuhendi järgi vastutav A. K.. Seega on

menetleja automaatselt järeldanud, et järelikult vastutab kääritusjäägi üleandmise eest K. S.,

kuna juhatuse liikmena on tema kohustatud äriühingu tegevust õiguspäraselt korraldama.

Eelviidatud konstruktsioon võiks teoreetiliselt olla kohaldatav juriidilise isiku vastutusele

võtmiseks üksnes 2023. a novembrist kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni järgi.

A. K. toob oma ütlustes välja, et toorme sissetuleku kui ka kääritusjäägi väljamineku osas

peab ülevaadet partnerlussuhete juht O. N.. Viimaselt Keskkonnaamet ütlusi võtnud ei ole.

Samuti ei ole Keskkonnaamet tuvastanud, millised on O. N. töökohustused ning kas

kääritusjäägi üleandmine kuulub tema vastutusalasse või mitte.

Kaebuse p 2.18 kohaselt tuleb otsus tühistada ja menetlus lõpetada kaebuse alusel vastavalt

VTMS § 119 lg-le 1. Keskkonnaamet ei ole tuvastanud, kelle töökohustuste hulka kuulus

kääritusjäägi üleandmine, mistõttu on tuvastamata ka millise füüsilise isiku täisdeliktiline tegu

on juriidilise isiku vastutuse aluseks. Järelikult ei ole võimalik vähemalt perioodil 01.01.2023-

31.10.2023 Tartu Biogaas OÜ-d väärteoprotokollis ja otsuses sisustatud juriidilise isiku

vastutuse konstruktsiooni alusel vastutusele võtta. Tulenevalt sellest, et menetleja ei ole

väärteoprotokollis ajaliselt vastutuse mõttes mitte mingisugust erisust teinud, tuleb otsus

tühistada igal juhul tervikuna.

Kaebuse p 3 kohaselt oli Keskkonnaametis laiem ebaselgus, kuidas biogaasi tootmisel

tekkivat kääritusjääki kvalifitseerida, mistõttu pole võimalik jaatada subjektiivse koosseisu

täitmist.

Kaebuse p 3.1 on kajastatud, et kuigi Tartu Biogaas OÜ on eeltoodust tulenevalt seisukohal,

et väärteootsus tuleb tühistada pelgalt kaebuse pinnalt VTMS § 119 kohaselt, siis alljärgnevalt

esitab ka täiendavad põhjendused, miks väärteootsus ei ole põhjendatud ning kuulub

tühistamisele. Samuti jääb Tartu Biogaas OÜ ka eelnevalt esitatud vastuväidete juurde juhul,

kui kohus peaks asja mingil põhjusel siiski edasi menetlema.

Kaebuse p 3.2 kohaselt sedastas Tartu Biogaas OÜ juba vastulauses, et Tartu Biogaas OÜ-le

keskkonnaloa väljastanud haldur T. P. tunnistas, et keskkonnaloa taotlemise ajal 2020.a oli ka

Keskkonnaametis arusaam, et loomade väljaheited (jäätmekood 02 01 06) ei kuulu

jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui see on biogaasi tootmise sisendiks, siis

kääritusjäägi kasutamine toimub väetiseseaduse ja veeseaduse alusel. Otsuses on

põhjendamatult see ütlus arvestamata jäetud. Keskkonnaamet väidab justkui kehtiks

eelviidatud T. P. väide üksnes juhul, kui biogaasi tootmiseks kasutatakse loomade väljaheiteid

ainsa toormena. Tegelikkuses ütlustest midagi sellist otsesõnu ei tulene. Ütlustest tuleneb

otsesõnu vaid see, et varasema tõlgenduse kohaselt käsitleti jäätmetena kääritusjääki vaid

juhul, kui käärimisprotsessis toimus kõrvalekalle.

Kaebuse p 3.3 kohaselt on Keskkonnaameti etteheited Tartu Biogaas OÜ-le arusaamatud ja

õiguslikult põhjendamatud, arvestades, et keskkonnaloa väljastamise ajal ja ka edaspidi

puudus isegi Keskkonnaameti enda asutuse sees õigusselgus kääritusjäägi olemusest.

Keskkonnaamet ei ole suutnud selgitada, milliseid alternatiivseid ja õiguspäraseid tegevusi

oleks Tartu Biogaas OÜ pidanud või saanud kääritusjäägi käitlemisel rakendama, eriti

arvestades asjaolu, et selle ladustamine on keelatud. Ilmselge on see, et talu- või põllupidaja ei

taotle omale üldjuhul vaid professionaalselt jäätmekäitlejatelt nõutavat keskkonnaluba selleks,

et lihtsustatult öeldes, väetist põllule kanda. Tegemist on olukorraga, kus Tartu Biogaas OÜ-

le heidetakse ette tegevust, mille õiguslik regulatsioon oli ebaselge ning mille osas puudusid

tegelikud ja reaalsed alternatiivid.

Kaebuse p 3.4 kohaselt jääb Tartu Biogaas OÜ vastulauses esitatud seisukoha juurde, mille

kohaselt ei ole reaalne, et põllupidajad hangivad endale jäätmekäitluseks keskkonnaloa.

Otsuses on menetleja välja toonud, et Tartu Agro AS on nüüd väidetavalt esitanud

keskkonnakompleksloa muutmise taotluse. Arvesse tuleb võtta, et eelviidatud äriühing on

vastavas valdkonnas tegutsejatest üks suuremaid (2023. aasta käive ületas 10 miljonit eurot).

On ilmselge, et iga väike- ja mikroettevõte omale keskkonnaluba taotlema ei hakka. Teisalt on

Tartu Agro AS-l juba ca 15 aastat olemas olnud mitu kompleksluba. Samas ei olnud ka Tartu

Agro AS, kui üks turu suurimaid tegijaid, kuni Keskkonnaameti viidatud keskkonnaloa

muutmise taotluseni vastavat taotlust seni esitanud. Ka see asjaolu viitab, et kuni praeguseni

ei ole olnud selge, kuidas regulatsioone peaks tõlgendama ning millisest arusaamast peaks

lähtuma, sh on see segadus olnud läbivalt ka Keskkonnaameti enda asutuse sees.

Kaebuse p 3.5 kohaselt on Keskkonnaameti etteheide, et Tartu Biogaas OÜ ei teavitanud

kääritusjäägi vastuvõtjat (Eerika Farm OÜ) kääritusjäägi kvalifitseerumisest jäätmena,

õiguslikult ebaloogiline. Tartu Biogaas OÜ tegevus – kääritusjäägi käsitlemine tootena, mitte

jäätmena – oli kooskõlas nii ettevõtte enda kui ka Keskkonnaameti tollase arusaamaga. Just

see asjaolu tõendab, et Tartu Biogaas OÜ tegutses heauskselt ja kooskõlaliselt arusaamaga

kääritusjäägi staatusest. Seetõttu iseloomustab Keskkonnaameti etteheite aluseks olev

sündmus tegelikkuses Tartu Biogaas OÜ ja Keskkonnaameti tollase arusaamaga kooskõlalist

käitumist.

Kaebuse p 3.6 kohaselt ilmestab eelviidatud asjaolu, et tegelikkuses ei ole etteheidetud tegu

toime pandud isegi ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes. Viidatud sätte

järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist,

kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tartu

Biogaas OÜ käsitles kääritusjääki kui toodet, tuginedes mh Keskkonnaametilt tulnud sisendile

(vt T. P. ütlused). Keskkonnaameti siseselt ei olnud üheselt selge, kuidas kääritusjääki

kvalifitseerida. Seega Keskkonnaameti väide, et Tartu Biogaas OÜ oleks pidanud ette

nägema, et kääritusjääki tuleb käsitleda kui jäädet JäätS-i mõttes, samal ajal kui

Keskkonnaamet ise seda majasiseselt jäätmeks ei pidanud, on põhjendamatu ja ei ole mõistlik.

Seetõttu ei ole tuvastatav isegi ettevaatamatus KarS § 18 mõttes, mistõttu ei ole subjektiivne

koosseis täidetud ning Tartu Biogaas OÜ-d ei ole võimalik väärteo toimepanemise eest

vastutusele võtta.

Kaebuse p 3.7 kohaselt on oluline veel märkida, et pärast Keskkonnaameti seisukohavõttu, et

kääritusjääki tuleb käsitleda igal juhul jäätmena JäätS-i mõttes, on Tartu Biogaas OÜ

järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et saada sertifikaat, mille olemasolul on vaieldamatult

lubatud kääritusjääki tootena käsitleda ning anda seda tegevusluba mitteomavatele

vastuvõtjatele. Väärteomenetluse jooksul on Tartu Biogaas OÜ sertifikaadi omandanud.

Sellest olenemata on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et valdkonna regulatsioon, sh

sertifitseerimiskohustus, on põhiseadusega vastuolus.

Kaebuse p 4 kohaselt on määruses nr 12 sätestatud eeldused kääritusjäägi tootena turule

laskmiseks, s.h sertifitseerimiskohustus ning sertifitseerimise eeldused, põhiseadusega

vastuolus ning tuleb jätta käesolevas asjas kohaldamata, mistõttu tuleb otsus tervikuna

tühistada ning menetlus lõpetada.

Kaebuse p 4.1 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et keskkonnaministri 10.05.2016

määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi

kohta“ (edaspidi määrus nr 12) sätestab ebarealistlikud ja põhiseadusega vastuolus olevad

nõuded ja kohustused, mis piiravad ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja

omandipõhiõigust olukorras, kus puudub reaalne oht keskkonnale.

Kaebuse p 4.2 kohaselt võib määruse nr 12 § 1 lg 2 järgi kääritusjäägi tootja kääritusjäägi

tootena turule lasta, kui kääritusjääk vastab määruse nõuetele. Väär on Keskkonnaameti

seisukoht, et Tartu Biogaas OÜ oleks turule lasknud kääritusjääki kui jäädet jäätmeseaduse

mõttes. Tartu Biogaas OÜ on läbivalt olnud seisukohal, et väljastab turule kääritusjääki

tootena See veendumus on tõendatud nt tunnistaja B. A. ütlustega, mille kohaselt Tartu

Biogaas OÜ väljastas Eerika Farm OÜ-le kääritusjääki tootena. Keskkonnaameti seisukoht,

et Tartu Biogaas OÜ kääritusjääk ei vasta määruses nr 12 sätestatud nõuetele, mistõttu tuleb

seda käsitleda jäätmena jäätmeseaduse mõttes, tuleb jätta tähelepanuta. Määruses nr 12

sätestatud nõuded kääritusjäägi tootena turule laskmiseks on ebaproportsionaalsed ning

põhiseadusega vastuolus.

Kaebuse p 4.3 kohaselt on määruse nr 12 lisa 2 tabelis 1 sätestatud kääritusjäägi

kvaliteedinõudena, mille täitmine on vältimatu eeldus kääritusjäägi sertifitseerimiseks ja

tootena käsitlemiseks, et 25 grammi suuruses proovis ei tohi leiduda mitte ühtegi

salmonellabakterit. Selline absoluutne nõue salmonellabakteri puudumise kohta riivab

ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ja §-s 32 sätestatud

omandipõhiõigust ja on teaduslikult põhjendamata. Nõue ei arvesta kääritusjäägi tegelikku

kasutusotstarvet põllumajandusväetisena ega asjaolu, et kääritusjääki kasutatakse sisuliselt

samal otstarbel kui vedelsõnnikut. Vastavalt menetluses esitatud ekspertarvamusele (lisa 5) ja

Eesti Maaülikooli uuringutele on kääritusjäägi ja vedelsõnniku mõju mulla

mikroobikooslusele

võrreldav

(vt

https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2024/01/23/biometaani-tootmisel-

tekkivkaaritusjaak-on-asendamatu-mullaparandaja-ja-toitainete-ringlusallikas/). Salmonellabakterite

esinemine on loomulik nii kääritusjäägis kui ka vedelsõnnikus, mistõttu nulltolerantsi nõue

kääritusjäägi osas ei ole põhjendatud. Ekspertarvamusest tuleneb selgelt, et salmonellabakteri

nulltolerants kääritusjäägi tootena kasutamisel ei ole hädavajalik ega asjakohane. Niivõrd

range nõue takistab põhjendamatult kääritusjäägi kasutamist põllumajandusväetisena. Samuti

on Eesti Biogaasi Assotsiatsioon (edaspidi EBA) selgel seisukohal, et digestaadi

sertifitseerimisele seatud nõuded ei ole põhjendatud ega mõistlikud. Biogaasi tootmine on

täna Eestis parim toimiv näide täielikust ringmajandusest, kus põllumajanduslik tooraine ja

kontrollitud toiduainetööstuse jäägid kokku saavad ning tekib kodumaine rohegaas. Rohegaas

on vajalik, et täita Euroopa Liidust Eestile määratud ringmajanduse ja kliimaaeesmärke ning

kodumaine tootmine suurendab Eesti energiajulgeolekut (Lisa 6).

Kaebuse p 4.4 kohaselt olukorras, kus määruse nr 12 §-des 9 ja 10 sätestatud

sertifitseerimiskohustuse täitmise vältimatuks eelduseks on eelviidatud nn nulltolerants

salmonellabakterite osas, on ka sertifitseerimiskohustus kui selline ebaproportsionaalne.

Oluline on rõhutada, et vastavalt määruse nr 12 nõuetele, peab kääritusjäägi tootja pidevalt

tõendama salmonellabakterite puudumist, vastasel juhul tunnistatakse sertifikaat vastavalt

määruse § 10 lg 7 alusel kehtetuks. Ka EBA on seisukohal, et antud sertifikaadi

saamine/hoidmine on väga keeruline kui mitte võimatu, sest määratud parameetrid on

ebamõistlikult ranged (Lisa 6). Lisaks kinnitab EBA, et isegi kui vastav sertifikaat saadakse,

siis on pidevalt oht, et sertifikaat võidakse mõne formaalse nn “puuduse” tõttu tühistada.

Tegelikkuses ei tekita sertifitseerimata biogaasi kääritusjäägi kasutamine põllumajanduses

mullaviljakuse tõstmiseks tootena, st ilma, et põllupidajal oleks selleks tegevuseks

keskkonnaluba, mitte mingisugust kahju ei keskkonnale ega inimeste tervisele. Vastavalt

ekspertarvamusele (lisa 5) ei too ka sertifitseerimata biogaasi kääritusjäägi kasutamine

mullaviljakuse tõstmiseks selleks tegevuseks keskkonnaluba mitteomavate isikute poolt kaasa

kahjulikke tagajärgi. Arvamuse kohaselt ei ole sellise tegevuse mõjud negatiivsemad sõnniku

kasutamise mõjudest. Pigem on võimalikud riskid isegi väiksemad ning ei ole teada, et

salmonellabakteri leidumine põllumajanduses kasutatavas sõnnikus (analoogselt ka

kääritusjäägis) oleks toonud kaasa haiguspuhanguid. Samuti on eksperdid leidnud, et kui

kääritusjääki kasutatakse põllumajandustootja põldudel toitainete või mullaparandusainena,

siis ei ole hetkeseisuga keskkonnakaitse seisukohast vajalik sertifitseerimisprotsess ning

hädavajalik ja asjakohane ei ole ka kääritusjäägi tootena kasutamiseks salmonellabakteri osas

eeldatav nulltolerants.

Kaebuse p 4.5 kohaselt riivab praktikas ebavajalike ja ebaproportsionaalsete nõuete esitamine

kääritusjäägi tootena käsitlemisele otseselt Tartu Biogaas OÜ ettevõtlusvabadust ja

omandiõigust seetõttu, et ohustab ühelt poolt tooraine kättesaadavust ning teiselt poolt on

sisuliselt võimatu õiguspäraselt vabaneda biogaasi tootmisel paratamatult tekkivast

kääritusjäägist.

Kaebuse p 4.6 kohaselt moodustab Tartu Biogaas OÜ jaoks ülekaaluka osa biogaasi

tootmiseks vajalikust sisendist loomade sõnnik. Loomakasvatajad, kes sõnnikut Tartu Biogaas

OÜ-le tarnivad, on huvitatud ka sellest, et saada tagasi tekkiv kääritusjääk kui väärtuslik

väetis, et kasutada seda kas oma põldudel või võõrandada kolmandatest isikutest

põlluharijatele. Kui see ei ole ülemääraste takistusteta võimalik, on loomakasvatajate jaoks

oluliselt kasulikum kasutada kas oma põldudel või võõrandada põlluharijatele vedelsõnnikut,

mida ei käsitleta kehtiva regulatsiooni kohaselt jäätmetena ja mida seetõttu võib (erinevalt

kääritusjäägist) vabalt kasutada. Olukorras, kus sõnniku ühel viisil kasutamiseks (biogaasi

tootmine ja sertifitseerimata kääritusjäägi kasutamine) on vaja omada jäätmeluba, aga teisel

viisil kasutamiseks (vedelsõnniku otse põllule viimine) ei ole luba vaja, väheneb oluliselt

loomakasvatajate ja põllupidajate huvi toota sõnnikust biogaasi. Seega ohustavad

ebaproportsionaalsed määruse nr 12 nõuded otseselt Tartu Biogaas OÜ juurdepääsu

ettevõtlustegevuseks vajalikule toorainele.

Kaebuse p 4.7 kohaselt, eeltoodust taganemata, isegi kui Tartu Biogaas OÜ saaks teoreetiliselt

loomakasvatajatelt biogaasi tootmiseks piisavas koguses sõnnikut, ei oleks tal tekkivast

kääritusjäägist võimalik õiguspäraselt vabaneda. Olukorras, kus kääritusjääk ei täida

salmonellabakteri osas kehtestatud nõudeid ja seetõttu ei oma ettevõtja selle tootena

võõrandamiseks vajalikku sertifikaati, tuleks seda käsitleda jäätmetena. Kuna tegemist on

vedeljäätmetega, puudub ka teoreetiliselt võimalus kääritusjääki prügilasse ladestada.

Põhimõtteliselt oleks võimalik põllupidajatel taotleda sertifitseerimata kääritusjäägi põllule

viimiseks jäätmeluba. Arvestades kaasnevat halduskoormust ja seda, et alternatiivina võib

põllupidaja ilma luba taotlemata kasutada sarnaste omadustega vedelsõnnikut, siis nagu Tartu

Biogaas OÜ juba vastulauses välja tõi, ei ole loa taotlemine praktikas realistlik alternatiiv.

Seda tõendab ka asjaolu, et teadaolevalt ei ole ükski põllumajandusettevõtja seda teinud.

Nagu punktis 3.4 viidatud, siis on ka Keskkonnaamet välja toonud, et vaid üks Eesti

suuremaid põllumajandusettevõtjaid on asunud luba taotlema, ent ei ole seda veel saanud. Ka

EBA-le teadaolevalt ei ole põllupidajatele seni antud jäätmeluba sertifitseerimata kääritusjäägi põllule

viimiseks, mis omakorda ilmestab selle variandi ebapraktilisust (vt selles osas Lisa 6).

Kaebuse p 4.8 kohaselt tuleb määruse nr 12 nõuete põhiseaduspärasuse hindamisel lähtuda

põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest. Vastavalt proportsionaalsuse

põhimõttele on abinõu (antud juhul salmonellabakteri nulltolerantsi nõue ja

sertifitseerimiskohustus) proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Tartu

Biogaas OÜ on seisukohal, et abinõud ei ole sobivad, sest ekspertarvamuse kohaselt ei taga

need iseenesest kääritusjäägi ohutumat kasutamist. Samuti ei ole abinõud vajalikud, võimalik

on rakendada vähemkoormavaid meetmeid. Abinõud ei ole ka mõõdukad, arvestades et

salmonellabakteri nulltolerantsi nõue on teaduslikult põhjendamata ja samas takistavad

nulltolerantsi ja sellega seotud sertifitseerimise nõue Tartu Biogaas OÜ-l oma tegevuse

jätkamist. Seetõttu ei vasta seadusandja valitud abinõud proportsionaalsuse põhimõttele,

piirangutega kaasnev ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive on intensiivsem, kui

saavutatav keskkonnakaitseline eesmärk.

Kaebuse p 4.9 kohaselt on määruse nr 12 §-d 9 ja 10 ning lisa 2 tabelist 1 tulenevad nõuded

põhiseadusega vastuolus, sest riivavad ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja

omandipõhiõigust. Samuti takistavad need Eestile seatud ringmajanduse ja kliimaeesmärkide

täitmist ning vähendavad Eesti energiajulgeolekut (Lisa 6). Ekspertarvamuse kohaselt ei

põhjusta kääritusjääk iseenesest keskkonnariski ning salmonellabakteri nulltolerantsi nõue on

põhjendamatu. Seaduses sätestatud nõuded ei arvesta põllumajandustegevuse praktilise

korraldusega (lisa 6) ega ole proportsionaalsed võimalike keskkonnaohtudega.

Eksperdiarvamusest (lisa 5) nähtub selgelt, et kääritusjäägi käitlemisel vee- ja väetiseseaduse

nõuete kohaselt ei teki negatiivseid keskkonnamõjusid. Ka käesolevas asjas on

Keskkonnaamet ise otsuses kinnitanud, et mingeid kahjulikke tagajärgi keskkonnale ei ole

tekkinud. Seega riivab seadusandja põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja seab

ebaproportsionaalseid nõudeid olukorras, kus reaalne oht keskkonnale või tõsiseltvõetav

tegevusalternatiiv puudub.

Kaebuse p 4.10 kohaselt ilmestab määruse nr 12 §-dest 9 ja 10 ning lisa 2 tabelist 1 tulenevate

nõuete vastuolu põhiseadusega ka see, et kääritusjääk vastab JäätS § 21 lg-s 1 sätestatud

sisulistele kriteeriumitele, millest lähtudes tuleks sisustada jäätmete lakkamist. JäätS § 21 lg 1

p-de 1-4 järgi lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu

taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele: 1) asja hakatakse

kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3)

asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja

tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese

tervisele. Kaebuse kohaselt täidab kääritusjäägi kasutamine põllumajandusväetisena kõik

eelnimetatud tingimused ka ilma salmonellabakteri osas nulltolerantsi rakendamise ja

sertifitseerimise nõudeta, mistõttu on ilmselgelt tegemist ebaproportsionaalsete nõuetega.

Kääritusjääki kasutatakse tavapäraselt ja järjepidevalt põllumajandusväetisena mullaviljakuse

tõstmiseks (p 1). Kääritusjäägi järele on põllumajandussektoris püsiv nõudlus (p 2).

Kääritusjääk vastab väetiseseaduses ja veeseaduses sätestatud nõuetele ning on oma

omaduselt võrreldav teiste orgaaniliste väetistega, nt vedelsõnnikuga (p 3). Kääritusjäägi

kasutamine põllumajandusväetisena ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese

tervisele, kui seda kasutatakse vastavalt põllumajandustavadele ja vee- ning väetiseseaduses

sätestatule (p 4) (vt Lisa 5).

Kaebuse p 4.11 kohaselt olukorras, kus kohus tunnistab keskkonnaministri 10.05.2016

määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi

kohta“ §-d 9 ja 10 ning lisa 2 tabel 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, langeb ära ka

praegusel kujul põhjendamatult kehtestatud (eelkõige seonduvalt salmonella nulltolerantsi

nõudega) sertifitseerimise kohustus, mis tähendab, et tegelikult vastab Tartu Biogaas OÜ

kääritusjääk mh määruse nr 12 § 1 lg 2 kohaselt määruse nõuetele ning Tartu Biogaas OÜ

võis igal juhul kääritusjäägi tootena turule lasta. Vastupidist ei ole Keskkonnaamet väitnud

ning eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et Tartu Biogaas OÜ-le on sertifikaat väljastatud. Ehk

kääritusjääk lakkas ka JäätS § 21 lg 2 kohaselt olema jääde.

Kaebuse p 4.12 kohaselt ei ole Tartu Biogaas OÜ etteheidetavaid rikkumisi toime pannud.

Tulenevalt asjaolust, et kääritusjääk on vastavalt JäätS § 21 lg-le 2 lakanud olemast jääde, ei

ole Tartu Biogaas OÜ väljastanud jäätmeid selleks luba mitteomavatele isikutele, mistõttu ei

ole toime pandud JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 ning § 73 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisi.

Kaebuse p 5 kohaselt taotletakse alternatiivselt menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse p 5.1 kohaselt võib kohus VTMS § 132 lg 1 p 3 kohaselt tühistada kohtuvälise

menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse, sh VTMS § 30 lg 1 p-s 1 sätestatud alusel.

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole

suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kaebuse p 5.2 kohaselt, kuna tegelikkuses mitte mingisugust kahju tekitatud ei ole, palub

Tartu Biogaas OÜ alternatiivselt kohtul otsus tühistada ja menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1

p 1 alusel.

Kaebuse p 5.3 kohaselt nõustub Keskkonnaamet sõnaselgelt, et kääritusjäägi kasutamisest ei

ole tekkinud negatiivseid tagajärgi (vt otsuse lk 6). Samuti on Keskkonnaamet süüd

mõjutavate asjaoludena õigesti arvesse võtnud, et Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad varasemad

karistused või rikkumised jäätmeseaduse või selle alamaktides sätestatud nõuete rikkumise

osas. Veel enam, Keskkonnaamet toob õigesti välja, et Tartu Biogaas OÜ on menetluse

jooksul saanud sertifikaadi, mille kohaselt kääritusjääk lakkab olemast jääde. Tartu Biogaas

OÜ esindaja selgitas, et käimas oli sertifikaadi saamise protsess, mis on oma olemuselt

keeruline ja aeganõudev (vt K. S. ütlused). Asjaolu, et Tartu Biogaas OÜ sertifikaadi sai,

viitab üheselt sellele, et tegelikkuses on väidetav rikkumine olnud üksnes puhtformaalne, st

tegelikkuses seisneb kogu menetluse etteheide justkui formaalses sertifikaadi puudumises

ning mitte tegelikes sisulistes probleemides või nõuetele mittevastavuses. Seetõttu tuleb

avalik huvi menetluse jätkamiseks hinnata puuduvaks. Tegelikkuses käitus Tartu Biogaas OÜ

kääritusjäägiga nõuetele vastavalt, andes selle talupidajatele väetiseks, mis on kääritusjäägi

soovitatav kasutusviis.

Kaebuse p 5.4 kohaselt kinnitab avaliku menetlushuvi puudumist ka EBA esitatud arvamus

(lisa 6), mille kohaselt on praegused kääritusjäägi sertifitseerimise nõuded ebamõistlikult

ranged ning sertifikaadi puudumisel nõutav jäätmeluba on ebapraktiline süsteem, mida pole

tegelikkuses isegi rakendatud. Seejuures on kääritusjäägi puhul tegemist ohutu ja

põllupidajate poolt hinnatud väetisega.

Kaebuse p 5.5 kohaselt on otsuses jäetud põhjendamata, miks Keskkonnaamet ei hinda

menetlusaluse isiku süüd väheseks. Seejuures ilmestab Tartu Biogaas OÜ vähest süüd

käesoleva kaebuse p-s 3 väljatoodu. Keskkonnaametis eneses oli laiem segadus, kuidas

kääritusjääki kvalifitseerida. Olukorras, kus järelevalveasutus ise ei suutnud üheselt

määratleda kääritusjäägi õiguslikku staatust, ei saa eeldada, et Tartu Biogaas OÜ oleks

iseseisvalt pidanud jõudma järelduseni, et tegemist on jäätme, mitte tootega, kuigi selleks

ühtegi mõistlikku põhjust ei esine. Samuti nähtub, et tegelikkuses on ka Keskkonnaamet

seisukohal, et Tartu Biogaas OÜ süü on väike.

Kaebuse p 6 kohaselt taotletakse alternatiivselt väärteootsus tühistada ja vähendada karistust.

Kaebuse p 6.1 kohaselt, juhul kui kohus otsustab jätta käesoleva kaebuse eeltoodu osas

rahuldamata ning ei tühista otsust ega lõpeta menetlust VTMS § 119 lg 1, VTMS § 29 lg 1 p 1

või VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, palub menetlusalune isik kohtul vähendada Keskkonnaameti

poolt määratud trahvi. Trahvi määramisel tuleb mh arvestada rikkumise raskust ning tekkinud

kahju ulatust. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole tõendatud kahju tekkimine ning väidetava

rikkumise esinemine, ei ole 8000 euro suurune trahv proportsionaalne ja põhjendatud.

Seetõttu tuleb igal juhul trahvisummat oluliselt vähendada.

Kaebuse p 6.2 kohaselt on Keskkonnaamet väidetava teo kvalifitseerinud ja rahatrahvi

määranud JäätS § 1201 lg-te 1 ja 2 järgi. Tartu Biogaas OÜ on seisukohal, et Keskkonnaamet

on väidetava teo vääralt kvalifitseerinud. Tegelikkuses tulnuks spetsiaalsuse põhimõttest

tulenevalt kohaldada JäätS § 120 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, mistõttu tuleb määratud trahvi igal

juhul vähendada.

Kaebuse p 6.3 kohaselt karistatakse JäätS § 1201 lg 1 järgi rahatrahviga jäätmete käitlemise

eest jäätmeloa või kompleksloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes. JäätS § 120

lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete,

sealhulgas jäätmete üleandmise kohustuse või üleandmise nõuete, või jäätmealase arvestuse

pidamise nõuete rikkumise eest. Vastavalt Keskkonnaameti käsitlusele on formaalselt täidetud

mõlemas süüteokoosseisus kirjeldatud koosseis. Väidetavalt kääritusjäägi üleandmine

ettevõtetele, kellel puudub luba jäätmete vastuvõtmiseks, on Keskkonnaameti käsitluse

kohaselt korraga nii jäätmete üleandmise kohustuse rikkumine JäätS § 120 lg 1 mõttes kui ka

jäätmeloa nõuete rikkumine JäätS § 1201 lg 1 mõttes. Ehk kui lähtuda Keskkonnaameti

loogikast, siis oleks täidetud kaks erinevat väärteokoosseisu, mistõttu tuleb analüüsida

kogumi tekkimist. Antud juhul tekiks mitteehtne kogum.

Kaebuse p 6.4 kohaselt peaks mitteehtsa ehk näivkogumi korral esmapilgul olema tegemist

kogumiga, tegelikult aga ei võeta isikut vastutusele kõigi koosseisude alusel, millele tema

tegu vastab (Sootak, J. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018. Lk 109). Käesoleval juhul

kohaldub seadusainsuse põhimõte, mille kohaselt kahest iseenesest kohaldamisele kuuluvast

ning ideaal- või reaalkogumi moodustada võivast koosseisust üks hõlmab ammendavalt

juhtunu kogu (seega ka teises teos ilmnenud) ebaõiguse (H-H. Jeschek, T. Weigend. Lehrbuch

des Strafrechts. AT. 5. Aufl. Berlin: Duncker & Humblot 1996. Lk 732). Riigikohus on samuti

selgitanud, et seadusainsuse korral on isik ühe teoga realiseerinud formaalselt vähemalt kaks

erinevat süüteokoosseisu, ent erinevalt ideaalkogumist tuleb mitteehtsa kogumi korral

kohaldamisele vaid üks koosseis, mis hõlmab endas kogu juhtunu ebaõiguse (RKKK 3-1-1-28-

11, p 13.1 ja 3-1-1-22-11, p 13.2). See tähendab, et kui üks norm hõlmab loogiliselt teise ehk

üldnorm sisaldub erinormis, kuulub kohaldamisele üksnes erinorm, lex specialis derogat legi

generali (Sootak, J. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018. Lk 110).

Kaebuse p 6.5 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et antud juhul on JäätS § 120 lg 1

erinorm JäätS § 1201 lg 1 osas. JäätS § 1201 lg 1 koosseis on täidetud, kui esineb ükskõik

milline jäätme- või kompleksloas sätestatud nõude rikkumine. JäätS § 120 lg 1 koosseis on

täidetud, kui rikutud on konkreetselt jäätmete üleandmise kohustus. Seega tuleb jäätmete

üleandmise kohustuse rikkumine kvalifitseerida JäätS § 120 lg 1 järgi, mitte § 1201 lg 1 järgi.

Keskkonnaamet on igal juhul vääralt jätnud erinormi kohaldamata ja kvalifitseerinud

väidetava teo JäätS § 1201 lg 1 järgi.

Kaebuse p 6.6 kohaselt tuleb sellest tulenevalt Tartu Biogaas OÜ-le määratud karistust

vähendada. Väidetava teo ümberkvalifitseerimisel JäätS § 120 lg-s 1 sätestatud teoks, muutub

maksimaalne sanktsiooniraam 4 korda väiksemaks, st juriidilist isikut on JäätS § 120 lg 2

järgi võimalik karistada kuni 100 000 eurose rahatrahviga. See tähendab, et lähtudes otsuses

esitatud trahvi määramise loogikast, saab teo ümberkvalifitseerimisel olla maksimaalseks

Tartu Biogaas OÜ-le määratud trahviks kuni 2000 eurot.

Kaebuse punktis 7 on kajastatud menetlusõiguslikud küsimused.

Kaebuse p 7.1 kohaselt kinnitab vandeadvokaat Rauno Ligi käesolevaga, et ta on Tartu

Biogaas OÜ kaitsja.

Kaebuse p 7.2 kohaselt taotletakse kaebuse lahendamist Harju Maakohtus vastavalt

menetlusaluse isiku asukohale, milleks on Roseni tn 11, Tallinn.

Kaebuse p 7.3 kohaselt on VTMS § 114 lg 1 p-st 2 tulenevalt Tartu Biogaas OÜ-l õigus otsus

vaidlustada.

Kaebuse p 7.4 kohaselt juhul, kui kohus ei tühista otsust ega lõpeta menetlust VTMS § 119

lg 1 alusel, siis soovib menetlusalune isik asja läbivaatamist istungil ja osaleda kaitsja

vahendusel.

Tartu Biogaas OÜ kaitsja 21.01.2025 kaebusele on lisatud:

Lisa 1. 04.12.2024 väärteoprotokoll

Lisa 2. 19.12.2024 Tartu Biogaas OÜ vastulause

Lisa 3. 02.01.2025 väärteootsus

Lisa 4. 06.01.2025 väärteootsuse edastamise e-kiri

Lisa 5. 27.02.2024 maamajanduse ökonoomika õppetooli professor R. V. juhtimisel

koostatud Eesti Maaülikooli ekspertide töörühma ekspertarvamus

Lisa 6. 17.01.2025 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni arvamus kääritusjäägi

sertifitseerimise ja vastuvõtmise nõuete osas,

Lisa 7. Keskkonnaameti 08.01.2025 täpsustus karistuse suuruse osas.

Kaitsja kaebuse Lisa 5 koosneb kahest küsimusest ja neile antud kahest vastusest ning selle

on digitaalselt 27.03.2024 allkirjastanud R. V., kelle kohta on vastuste lõpus enne

digitaalallkirjade lehte kajastatud, et R. V. on Eesti Maaülikoolis maamajanduse ökonoomika

õppetooli professor, kes koondas Eesti Maaülikooli ekspertide töörühma.

Kaitsja kaebuse Lisa 5 on alljärgnev.

Vastused küsimustele: 1. Kas sertifitseerimata biogaasi kääritusjäägi kasutamine

põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks ilma, et põllupidajal oleks selleks tegevuseks

keskkonnaluba, on tegevus, mis tekitab alati ja tingimata keskkonnale ja inimeste tervisele

kahju? Kui ei, siis millistest teguritest tegevuse kahjulikkus peaasjalikult sõltub?

Ei tekita. Keskkonnakahju (N ja P leostumine) tekib kääritusjäägi kasutamisel vaid siis, kui

seda viiakse taimkatteta põllule või mulda viidav N ja P kogus on suurem kultuuri võimest

seda omastada. Seega ei tulene risk kääritusjäägist vaid inimesest, kes seda väetiseks

kasutab. Igal juhul tuleb laotusnormi arvestamisel lähtuda veeseadusest.

Kääritusjäägi keskkonnamõju ja mõju inimese tervisele on sarnane vedelsõnniku omaga.

Salmonellabakterid võivad esineda nii kääritusjäägis kui ka vedelsõnnikus. EMÜ

kääritusjäägi ja vedelsõnnikuga tehtud uuringud on näidanud, et nende mõju mulla

mikroobidele on sarnane.

Ühest uuringust tuli välja, et kääritusjäägis sisalduvad patogeensed bakterid võivad mõjuda

negatiivselt silo kvaliteedile. Võrreldi Eestis aastatel 2013‒2014 mineraalväetise,

vedelsõnniku ja vedelsõnniku kääritusjäägiga väetatud taimikult kogutud biomassist toodetud

silo kvaliteeti. Orgaanilised väetised anti kevadel, rohukasvu alguses taimiku pinnale. Uuring

näitas, et väetise liigil ei olnud olulist mõju rohusilo mikroobikooslusele – variantides, kus

sileerimisel kasutati SIL-ALL kindlustuslisandit, jäi kahjulike mikroobide (coli-laadsed,

võihappebakterid, enterobakterid) arvukus madalaks ning silo klassifitseerus heaks siloks.

Kokkuvõttes märgib uuringu autor, et rohumaa väetamine kääritusjäägi või vedelsõnnikuga ei

suurenda rohusilo saastumise riski silo kvaliteeti kahjustavate mikroobidega.

EMÜ kääritusjäägi sobivuse ja kvaliteedi uuringus sisaldas kirjandusülevaade ka

patogeenseid baktereid. Kirjandusülevaatele toetudes saab väita, et kääritusjäägiga väetamisel

ei ole risk inimese tervisele suurem kui see on vedelsõnniku puhul. Pigem vastupidi.

Kääritusjäägi laotamisega on seotud eelarvamused taime- ja inimpatogeenide võimaliku

leviku osas, kuid valdkondlikult on üldtunnustatud tõdemus, et anaeroobne kääritamine

vähendab oluliselt patogeenide arvukust ning seda nii tavapärases mesofiilses

temperatuurivahemikus 37–40 °C, kuid veelgi enam termofiilses protsessis 50–55 °C juures

(Franke-Whittle & Insam, 2013). Anaeroobne kääritamine on efektiivne protsess

inaktiveerimaks enamusi patogeenseid vorme nagu bakterid, viirused, seedeelundkonna

parasiidid ja ka seened.

Patogeenidega seotud riske ei ole võimalik orgaaniliste väetiste nagu vedelsõnnik ja

kääritusjääk puhul kunagi lõplikult välistada, kuid anaeroobne kääritamine garanteerib

patogeenide kontsentratsiooni märkimisväärse vähenemise ning alandab olulisel määral

patogeenidega seotud riske orgaaniliste väetiste kasutamisel (Insam et al., 2015).

Kokkuvõttes ei ole parima teadmise kohaselt uuringuid, mis näitaks kääritusjäägi mõju

inimese tervisele ja keskkonnale erinevust vedelsõnniku omast. Samuti puudub info, et

kääritusjääk oleks kuskil mõne inimese tervist kahjustanud. Kui kääritusjääki kasutatakse

põllumajandustootja põldudel toitainete või mullaparandusainena, siis ei ole hetkeseisuga

keskkonnakaitse seisukohast vajalik sertifitseerimisprotsess.

2. Kas nõue, et biogaasi kääritusjäägis ei tohi selleks, et seda oleks lubatud tootena kasutada

(st see vabaneks jäätmestaatusest), olla mitte mingil määral salmonellabakterit (nn

nulltolerants), on hädavajalik - st kas ükskõik kui vähene ja mis tüüpi salmonellabakteri

esinemine kääritusjäägis muudab selle inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikuks?

James ja Joyce (2010) artiklis (Assessment and Management of Watershed Microbial

Contaminants), kus muu hulgas käsitleti loomasõnniku kasutamise tõttu puhkenud

haiguspuhanguid mitmel pool maailmas (näiteks USA-s, Suurbritannias, Jaapanis ja

Kanadas), pole salmonella spp eraldi välja toodud ehk kuigi patogeen võib sõnnikus olla, siis

vastavaid haiguspuhanguid pole sõnniku laotamise kontekstis esinenud.

Määruste vaheline ebakõla seisneb ka selles, et kuigi määrus nr 12 sätestab kääritusjäägi

salmonellabakterite sisalduseks 0/25g (puudub), siis veeseadus (VeeS), et vedelsõnnikut ei

tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega

kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Kääritusjääk pannakse enamus ajast

lühemale või pikemale hoiule. Mis juhtub salmonellabakteriga vedelsõnniku- või

kääritusjäägihoidlas, ei ole ühemõtteliselt ennustatav. Arvestada tuleb sellega, et praeguses

kontekstis käsitletakse värsket ehk otse reaktorist pärinevat digestaati, kuid põllule laotatakse

see alles pärast lühemat või pikemat säilitusperioodi hoidlas – värske digestaadi jõudmine

põllule on marginaalne. Seega ei ole kääritusjäägi tootena kasutamiseks salmonellabakteri

osas eeldatav nulltolerants hädavajalik ja asjakohane.

Kaitsja koostatud kaebuse Lisa 6 on 17.01.2025. a Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni pöördumine

Kliimaministeeriumi poole kirjaga nr 84 kääritusjäägi sertifitseerimise ja vastuvõtmise nõuete

kohta.

Selle pöördumise alguses tõdetakse, et kodumaise biogaasi tootmine on hoo sisse saanud, st

on laiendatud tänaseid tootmisüksuseid ning 2026. aastal on oodata nelja uue biogaasijaama

avamist. Seoses valdkonna arenguga on tähtis, et biogaasi regulatiivne pool kaasajastuks

paralleelselt ja ei takistaks põhjendamatult olemasolevate ja uute jaamade tegevust.

Biogaasi tootmine on täna Eestis parim toimiv näide täielikust ringmajandusest, kus

põllumajanduslik tooraine ja kontrollitud toiduainetööstuse jäägid kokku saavad ning tekib

kodumaine rohegaas. Tootmisprotsessi kõrvalsaadusena tekib kääritusjääk ehk digestaat, mis

on väärtuslik väetis põllumeestele.

Oleme seisukohal, et digestaadi sertifitseerimisele käesoleval hetkel seatud nõuded ei ole

põhjendatud ja mõistlikud. Tänases regulatiivses keskkonnas on antud sertifikaadi

saamine/hoidmine väga keeruline kui mitte võimatu. Seda põhjustab asjaolu, et määratud

parameetrid on ebamõistlikult ranged, eriti võrreldes alternatiivse samaväärse tegevusega, kus

vedel sõnnik viiakse otse farmist põldudele. Seega, isegi kui vastav sertifikaat saadakse, siis

on pidevalt oht, et sertifikaat võidakse mingi formaalse nn „puuduse“ tõttu tühistada.

Teisalt, sertifikaadi puudumisel peaks digestaati vastuvõtval põllumehel olema kääritusjäägi

põllule viimiseks justkui jäätmeluba, mis on teistpidi äärmiselt ebamõistlik ega ole tegelikku

praktikat arvestades realistlik. Esiteks, digestaat on ohutu ja väga tahetud väetis põldudele.

Teiseks, täiendavate lubade taotlemine muudab kogu protsessi keerulisemaks ja

töömahukamaks, muuhulgas oleks vastavat luba vaja hakata iga kord muutma, kui põllupidaja

muudab seda, millistele põldudele ta kääritusjääki viib. Kolmandaks, teadaolevalt ei ole

põllupidajatele seni antud jäätmeluba sertifitseerimata kääritusjäägi põllule viimiseks, mis

ilmestab selle variandi ebapraktilisust.

Loomakasvatajate ja põllupidajate jaoks on alternatiiviks sõnniku biogaasi tootmiseks

andmisele ja seejärel kääritusjäägi põllule viimisele viia sõnnik n-ö otse põllule, milleks ei ole

jäätmeluba vaja. Regulatsioon, kus sõnniku ühel viisil kasutamiseks (biogaasi tootmine ja

sertifitseerimata kääritusjäägi kasutamine) on vaja omada jäätmeluba ja teisel viisil

kasutamiseks (vedelsõnniku otse põllule viimine) ei ole luba vaja, vähendab oluliselt

loomakasvatajate ja põllupidajate huvi toota sõnnikust biogaasi. See seab omakorda ohtu

biogaasi tootmiseks vajaliku toorme kättesaadavuse. Samas, teadaolevalt eelistavad

põllupidajad aga kääritusjääki tema omaduste tõttu sõnnikule. Ehk kehtiv regulatsioon ja selle

jätkuv rakendamine piirab nii biogaasitootjate kui põllupidajate tegevust ebamõistlikult.

Kodumaine rohegaas on vajalik, et täita Euroopa Liidust Eestile määratud ringmajanduse ja

kliimaeesmärke ning kodumaine tootmine suurendab Eesti energiajulgeolekut. Kokkuvõttes

oleme seisukohal, et hetkel kääritusjäägi sertifitseerimisele ja vastuvõtmisele seatud nõuded ei

ole põhjendatud ega mõistlikud ning need takistavad ja piiravad oluliselt nii erinevate isikute

majandustegevust kui laiemalt Eestile seatud ringmajanduse ja kliimaeesmärke ning

vähendavad Eesti energiajulgeolekut.

Teeme ettepaneku moodustada turuosaliste ja seadusandjate vaheline töörühm, et leida

tekkinud olukorrale lahendus ja seni peatada biogaasitootjate suhtes algatatud

menetlustoimingud seoses biogaasi kääritusjäägi sertifitseerimisega.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA KIRJALIK SEISUKOHT

05.03.2025.a esitas Keskkonnaameti vanemjurist A. K. Tartu Maakohtule kirjaliku seisukoha

menetlusaluse isiku kaebuse kohta, milles kohtuväline menetleja taotleb kaebuse rahuldamata

jätmist ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata jätmist.

Keskkonnaamet on nõus kirjaliku menetlusega. Juhul, kui asja arutamine toimub

kohtuistungil, taotleb Keskkonnaamet üle kuulata alljärgnevad tunnistajad:

B. A. (isikukood XXX), kes oskab anda ütlusi jäätmeliik koodiga 19 06 05 (edaspidi

kääritusjääk) vastuvõtmise osas Eerika Farm OÜ esindajana Tartu Biogaas OÜ-lt

A. K. (isikukood XXX), kes oskab anda ütlusi kääritusjäägi väljaminekute kohta ja

selle kohta, kes kääritusjäägi üleandmise osas teeb koostööpartneritega lepinguid

T. P. (isikukood XXX), kes oskab anda ütlusi Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud

jäätmeloas olevate nõuete täitmise kohta ja selle kohta, kas kääritusjääk jäätmekoodiga

19 06 05 on jääde, kui seda ei ole sertifitseeritud.

Käesolevas väärteoasjas esindab Keskkonnaametit vanemjurist A. K. tunnistuse nr 1-

1/23/131 alusel.

Keskkonnaamet taotleb järgmiste tõendite kohtulikku uurimist:

1. Vaatluse protokoll koos lisadega, millega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-le on

väljastatud keskkonnaluba nr KL-510203 Ilmatsalu biometaanijaamale. Samuti on sellega

tõendatud, kellele on 2023. aastaaruande (vaatluse lisa 1) kohaselt jäätmeliik 19 06 05 Tartu

Biogaas OÜ üle andnud. 2023. aasta aruande kohaselt on nimetatud jäätmeliiki üle antud 10

ettevõttele (Tartu Agro AS, Ekso Farm OÜ, Paala OÜ, Sadala Agro OÜ, Maddi Talu OÜ,

Nukike OÜ, Aiu Põllumajandus OÜ, Heko Põld OÜ, Agrofond OÜ, Eerika Farm OÜ).

Vaatluse kohaselt kontrolliti nimetatud farmidel jäätmelubade või keskkonnakomplekslubade

või jäätmeregistreeringu olemasolu ja seda, kas nende alusel on õigus neil käidelda jäätmeliiki

19 06 05. Vaatlusest nähtub, et nimetatud farmidel ei olnud 2023. aastal õigus käidelda

jäätmeliiki 19 06 05 (vaatluse lisa 2).

2. Väljatrükk keskkonnalubade väljavõttest KOTKAS andmebaasist, millest nähtub, et

Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud loal on tegevuskohaks Ilmatsalu biometaanijaam ning tabelis

J2. on kirjas taaskasutamiseks vastu võetavad jäätmeliigid ja nende taaskasutamise tulemusel

tekkiv jäätmeliik jäätmekoodiga 19 06 05. Keskkonnaloa tabelis J3. on kirjas, et ettevõttel on

keskkonnaloaga lubatud jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne kääritamine toimingu koodiga

r12o, kus bioloogilise töötlemise tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda

vastavat luba omavale ettevõttele. Sama on kirjas ka tabelis J6. „Jäätmekäitlustoimingule

esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“.

3. Tunnistaja B. A. ütluste lisa, millest nähtub 2023. aastal Tartu Biogaas OÜ-lt

kääritusjäägi vastuvõtmine Eerika Farm OÜ poolt.

4. Tunnistaja A. K. ütluse lisa, millest nähtub, et vastavalt ametijuhendile ei ole isik

vastutav kääritusjäägi üleandmise nõuete kohasuse osas.

5. Väljatrükk äriregistrist, millega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ on kantud

äriregistrisse ja K. S. on ainus juhatuse liige alates 19.01.2021.

6. Väljatrükk karistusregistrist, millega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad

kehtivad keskkonnaalased karistused.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kohtuvälise menetleja koostatud üldmenetluse otsus on

õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele ning otsuse tühistamiseks puudub alus.

Väärteomenetluses ei ole rikutud väärteo menetlusõigust, üldmenetluse otsus vastab nõuetele.

Väärteo lühikirjeldus sisaldab kõiki olulisi ja kohustuslikke osi ning välja on toodud süüteo

koosseisu suhtes olulised faktilised asjaolud.

Keskkonnaamet ei nõustu kaebuses toodud väidetega koosseisu puudumise kohta. Samuti ei

nõustu Keskkonnaamet kaebuses toodud väidetega väärteo menetlusõiguse olulise rikkumise

osas. Keskkonnaamet esitab alljärgnevalt omapoolsed seisukohad kaebused toodud väidete

osas.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteo lühikirjeldus sisaldab kõiki olulisi osised

sedastamaks süütekoosseisu täitmist menetlusaluse isiku poolt. Väärteo lühikirjelduses on

selgelt ja ühemõtteliselt välja toodud, millistes tegudes on isikule etteheide esitatud. Nimelt

on toodud välja, et isik andis üle jäätmed (jäätmekoodiga 19 06 05) selle vastuvõtmiseks mitte

õigust omavatele ettevõtetele, rikkudes sellega JäätS § 28 lg-s 1 toodud kohustust käitlema

tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks

üle selleks õigust omavale isikule. Samuti on lühikirjelduses välja toodud Tartu Biogaas OÜ-

le väljastatud keskkonnaloas olev nõue, et taaskasutamistoimingu tulemusel tekib endiselt

jääde, mida saab üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Puutuvalt kaebuses toodud

etteheitesse, et väärteo lühikirjelduses puuduvad andmed, kellele ja millises koguses ja

millisel ajavahemikul kääritusjääki üle anti, leiab Keskkonnaamet, et väärteo lühikirjeldusest

nähtub ajavahemik, mille jooksul teo sooritamist ette heidetakse, samuti nähtub, et neid anti

üle ettevõtetele, kellel vastav luba puudus. Konkreetsed ettevõtted, kellele üle anti, nähtuvad

tõendi kogumist, peaasjalikult vaatlusprotokollist. Seonduvalt teo ajaliselt 01.01.2023 kuni

31.12.2023 piiritlemisega leiab Keskkonnaamet, et nimetatud teo toimepanemise aeg on

määratletud piisava täpsusega. Menetlusalusel isikul on võimalik aru saada, millist tegu talle

ette heidetakse. Teo ajaline piiritlemine ajavahemikuna ei ole väärteo menetlusõiguse

nõuetega vastuolus, juhul kui nimetatud ajavahemik võimaldab menetlusalusel isikul aru

saada, millisel ajavahemikul kääritusjäägi üleandmise osas etteheide esitatud on. Kuivõrd

kääritusjääki anti vastavalt 2023. aasta jäätmearuandele üle terve 2023. aasta jooksul 10-le

ettevõttele, siis on teo toimepanemise aja määratlemine aastase ajavahemikuga, kui

kohtuvälises menetluses ei suudetud tuvastada täpseid kuupäevi, kohane ja piisav, et tagada

menetlusaluse kaitseõigus. Seoses üle antud jäätmete kogustega märgib Keskkonnaamet, et

jäätmete üleandmise nõuete rikkumise olemasolu ei sõltu otseselt üleantud jäätmete kogusest,

vaid sellest, kas üle anti jäätmeid ja kas need anti üle nende käitlemiseks luba omavale isikule.

Seega konkreetsete jäätmekoguste puudumine väärteo lühikirjelduses ei ole selline puudus,

mis oleks käsitletav olulise menetlusõiguse rikkumisena.

Üldmenetluse otsuses on juriidilise isiku vastutus avatud läbi ainsa juhatuse liikme K. S..

Otsuses on küll tegu avatud kasutades sõna „korraldas“, aga nimetatu ei tähenda automaatselt

seda, et Keskkonnaamet oleks avanud juriidilise isiku vastutuse läbi karistusseadustiku §-s 14

nimetatud puuduliku töökorralduse. Keskkonnaameti otsusest nähtub, et juriidilise isiku tegu

seisnes ettevõtte töö sellisel viisil korraldamises, et anti jäätmed üle selleks õigust mitte

omavatele isikutele. Tegemist ei ole tegevusetuse etteheitega.

Üldmenetluse otsuses välja toodud viide keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-le 22¹, mille

kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige kohustatud korraldama esindatava

jäätmeseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

Nimetatud sättest tuleneb, et juriidilise isiku kõrval on kohustatud jäätmeseadusest tulenevate

nõuete kohast järgimist tagama ka juhatuse liige kui füüsiline isik. Nimetatud sättest tuleneb

juhatuse liikmele tegutsemiskohustus, mida on antud juhtumi puhul juhatuse liige rikkunud.

Tõendusmaterjalist (tunnistaja A. K. ülekuulamise protokoll) nähtuvalt sõlmis ja allkirjastas

juhatuse liige K. S. lepingud ettevõtetega, kellele kääritusjääki üle anti. Samuti nähtub

tunnistaja A. K. ütlustest ja tema ametijuhendist, et tema ei vastuta ega otsusta kääritusjäägi

üleandmist. Tunnistaja K. ütlustes mainitud O. N. peab ülevaadet kääritusjäägi üleandmisest,

aga ei nähtu, et tema otsustaks, kas ja kellele kääritusjääk üle antakse. Seega on, arvestades

tõendikogumit, õigesti avatud juriidilise isiku vastutus läbi juhatuse liikme, kellel oli vastavalt

keskkonnaseadustiku üldosa seadusele kohustus tagada juriidilise isiku kohustuste

nõuetekohane täitmine, kuid kes otsustas sõlmida kääritusjäägi üleandmiseks lepingud

ettevõtetega, kellel nende vastuvõtmiseks sobilik keskkonnaluba puudus.

Kaebuses on välja otsitud tunnistaja P. ütlustest laused, mis väljaspool konteksti jätavad

eksliku mulje. Keskkonnaamet selgitas ka juba vastulausele vastates, millised olid konteksti

arvestades tunnistaja P. ütlused. Tunnistaja P. ülekuulamise protokollis on toodud: “Taotluses

on välja toodud biolagunevate jäätmete (jäätmekoodidega 02 03 99, 02 01 03, 02 05 98, 02 05

02 kääritamine. Kääritamise tulemusena tekib jäätmeliik 19 06 05, mida peab käitlema

keskkonnaministri 10.05.2016 määrus 12 "Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi

tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta" nõuetest lähtuvalt.“ Keskkonnaamet ei nõustu kaebuses

väljatooduga, kuna kaebuse esitaja on esitanud väite justkui oleks Tartu Biogaas OÜ biogaasi

tootnud vaid loomade väljaheidetest (jäätmekoodiga 02 01 06), arvestamata teisi biogaasi

tootmiseks kasutatud jäätmeliike. Ülal toodud loahalduri tsitaadist nähtub aga, et loa taotluse

kohaselt kasutatakse kääritamisprotsessis mitmeid biolagunevaid jäätmeliike.

JäätS § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel on keskkonnaminister 10.05.2016

kehtestanud määruse nr 12 “ Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva

kääritusjäägi kohta“ (edaspidi Määrus nr 12).

Määruse nr 12 § 1 lg 1 ütleb, et määrusega kehtestatakse nõuded biogaasijaamadele, mis

kasutavad anaeroobse kääritusprotsessi (edaspidi kääritusprotsess) toorainena käesoleva

määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevaid jäätmeid, ning määratletakse protsessi

käigus tekkiva kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad, lähtudes kriteeriumidest, mille

alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Määruse nr 12 § 1 lg 2 kohaselt võib kääritusjäägi

tootja kääritusjäägi tootena turule lasta, kui kääritusjääk vastab käesoleva määruse nõuetele.

Nimetatud määruse kohaselt on vaja selleks, et kääritusjääk lakkaks olemast jääde, et see

vastaks määruses toodud kriteeriumitele ning sellele kui tootele on antud sertifikatsioon.

Teo toimepanemise ajal 2023. aastal puudus vastavalt menetlusaluse isiku ütlustele Tartu

Biogaas OÜ-l kääritusjäägi sertifikaat ja seega ei olnud see jääde, vastavalt eelmainitud

määrusele, lakanud olemast jääde, millele kehtivad jäätmeseaduses käitlemise kohta

sätestatud nõuded.

Keskkonnaamet leiab, et nimetatud määrus ja selles toodud kriteeriumid kääritusjäägi tootena

käsitlemiseks on selged ja ühemõttelised. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustu nende

kriteeriumitega, ei muuda olukorda õiguslikult ebaselgeks ega tee teo kvalifitseerimist

Keskkonnaameti poolt rikkumisena ebaõigeks.

Kaebuse esitaja väide, et menetlusalune isik lähtus Keskkonnaameti arusaamast ja

ebaselgusest kääritusjäägi sisustamisel ning seega ei saa menetlusalune vastutada ka isegi

mitte ettevaatamatusest hooletuse vormis, on alusetu.

Esiteks pöörab Keskkonnaamet kohtu tähelepanu asjaolule, et Tartu Biogaas OÜ-le

väljastatud keskkonnaloas on selgelt välja toodud, et nende poolt bioloogiliste jäätmete

taaskasutamistoimingu tulemusena tekivad jätkuvalt jäätmed, mida saab üle anda vastavat

luba omavale ettevõttele. Nimetatud keskkonnaluba kehtib alates 18.03.2021. Menetlusaluse

isiku ütlustest nähtub, et K. S. oli teadlik nimetatud keskkonnaloast ja selle sisust.

Teiseks nähtub ka nii menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ esindaja K. S. ütlustest kui ka

kohtule esitatud kaebusest, et juhatuse liige oli teadlik keskkonnaministri määrusest nr 12

ning sellest toodud nõuetest ning kääritusjäägi tootena kasutamiseks sertifikaadi saamise

vajalikkusest.

Seega pidi Tartu Biogaas OÜ esindaja olema teadlik nimetatud keskkonnaloas toodud

nõuetest ja sellest, et kääritusjääki käsitletakse jäätmena, kui see ei ole vastavalt ülalmainitud

keskkonnaministri määrusele saanud tootena sertifikaati. Järelikult on põhistamata ja alusetud

kaebuses esitatud väited väidetavast Keskkonnaametis olnud ebaselgusest kääritusjäägi

olemuse osas ning ei ole põhjendatud neid aluseks võtta subjektiivse koosseisu puudumise

sedastamiseks.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määrus nr 12 ei ole põhiseadusega vastuolus ja palub

kohtul nimetatud määrust kohaldada. Määrus nr 12 on antud vastavalt JäätS § 2 lg-s 2 olevale

volitusnormile, mille kohaselt on vastava valdkonna ministril pädevus võtta vastu

rakendusakt, milles on toodud tingimused, milles alusel mingi jääde lakkab olemast jääde.

Volitusnormis antud pädevust ei ole ületatud.

Määruses ja selle lisas on toodud ohustus- ja kvaliteedinäitajad, mille alusel toimub

sertifitseerimine ja kääritusjäägi jäätmena lakkamine. Asjaolu, et kaebuse esitaja leiab, et

nimetatud nõuded on liiga karmid ja raskendavad kääritusjäägi tootena sertifitseerimisest, ei

tähenda automaatselt, et tegemist on ebaproportsionaalsete ja ettevõtlusvabadust liigselt

riivavate nõuetega. Siinkohal on kohane välja tuua, et kaebuses toodud andmete kohaselt on

Tartu Biogaas OÜ saanud väärteomenetluse kestel vastava sertifikaadi. Seega väited, et

sertifitseerimine on ülimalt raskendatud või võimatu, ei vasta tõele.

Juba ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitaja on saanud tootele sertifikaadi, näitlikustab, et

nimetatud määruses toodud kriteeriumite järgimine on võimalik. Seega ei saa väita, et

määruses olevad kriteeriumid on sedavõrd karmid, et nende täitmine oleks niivõrd

raskendatud, et sellega on ettevõtlusvabadust ebamõistlikus ulatuses riivatud.

Asjaolu, et konkreetse menetluse raames keskkonnale mõõdetavate kahjustuste teket ei

tuvastatud, ei tähenda, et kääritusjääk kui selline on alati ja igas olukorras keskkonnale ja

inimeste tervisele ohutu.

Olukorras, kus kääritusjäägile ei olnud vastavat sertifikaati väljastatud, mis kinnitab selle

vastavuse määruses nr 12 ohutuse eesmärgil kehtestatud kriteeriumitele, ei saa väita, et see

kääritusjääk oli kindlasti ohutu keskkonnale ja inimeste tervisele.

Seetõttu ongi vajalik sertifitseerimiskohustus või juhul kui ei sertifitseerita, siis maandada

selle aine kasutamisega kaasnevaid keskkonnariske läbi käitlejale jäätmeloa või keskkonnaloa

kohustuslikuks tegemise.

Keskkonnaamet on seisukohal, et VTMS § 30 lg 1 punkti 1 alusel menetluse lõpetamiseks

alused puuduvad.

Kaebuses on välja toodud, et väärteomenetluse jooksul saadi kääritusjäägi jaoks vastav

sertifikaat, seega saadi see sertifikaat hiljemalt 2024. aasta jooksul. Samas määrus nr 12 võeti

vastu 2016. aastal. Keskkonnaluba on Ilmatsalu biometaanijaamal kehtivusega 2021.aastast.

Seega oli ettevõttel aega mitmeid aastaid, et sertifitseerimisprotsess algatada ja sertifikaat

saada. Tõendusmaterjalist nähtub, et ettevõte oli teadlik sertifitseerimise vajadusest, kui

tahetakse kääritusjääki tootena turule lasta, kuid andis kääritusjääki sõltumata sellest üle

isikutele, kellel käitlemiseks luba puudus ajal, mil tal veel vastavat sertifikaati ei olnud.

Menetluse käigus on tuvastatud kääritusjäägi üleandmine 2023. aastal vähemalt 10-le

ettevõttele. Seega ei ole olnud tegemist üksikjuhtumiga, vaid ettevõtte poolt korduva ja

plaanitud tegevusega.

Arvestades ettevõtte teadlikkust kehtivatest nõuetest, kääritusjäägi mitmel korral üleandmist

aasta jooksul, ei saa sedastada väikse süü olemasolu.

Võttes arvesse, et kääritusjäägi kasutamisel tuleb vastavalt määrusele nr 12 järgida mitmeid

kvaliteedinäitajaid ja ohutust tagavaid kriteeriume, on võimalik nõuetele mittevastavalt aine

käitlemisel keskkonna- ja terviseriskide realiseerumine, mistõttu on avalik huvi menetluse

jätkamiseks olemas.

Kaebuse kohaselt, kuivõrd tegu oli jäätmete üleandmise nõuete rikkumisega, oleks pidanud

teo kvalifitseerima ja karistuse määrama JäätS § 120 järgi ja mitte JäätS § 1201 järgi.

Keskkonnaamet on seisukohal, et nimetatud väide on alusetu. Nimelt on üldmenetluse otsuse

kohaselt tegu kvalifitseeritud nii JäätS § 120 lg 2 kui § 1201 lg 2 järgi. Karistuse määramisel

on arvestatud karistusseadustiku § 63 lõiget 1, mille kohaselt, kui isik on toime pannud ühe

teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks

karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Tegu vastab mõlemale

koosseisule. Vastavalt teokirjeldusele on kääritusjäägi kui jäätme selleks mitte luba omavatele

isikutele üleandmisel rikkunud peale JäätS § 28 toodud nõuete ka Tartu Biogaas OÜ-le

väljastatud keskkonnaloas toodud nõuet. Kuivõrd JäätS § 1201 lg 2 näeb ette raskeima

karistuse, on karistus vastavalt karistusseadustikus toodud põhimõttele selle järgi määratud.

Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud korrektselt karistuse määramise

aluseks olevatest põhimõttetest, sealjuures hinnanud süü suurust, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning määranud karistuse, mis jääb alla 1/10 sanktsioonimäära.

Karistuse suurus on proportsionaalne toimepandud teoga arvestades maksimaalset

karistusmäära ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse otsus

on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele, menetluses ei ole rikutud menetlusnorme ning

otsuste tühistamiseks puuduvad alused. Samuti puuduvad alused väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 punkti 1 alusel.

Üldmenetluse otsuses on karistuse määramisel lähtutud kehtivast korrast, arvesse on võetud

KarS § 56 lg 1 alusel isikute süü ning karistusmäära valikul on arvestatud nii kergendavaid

kui raskendavaid asjaolusid.

KOHTUISTUNG

Kohtuistung maakohtus toimus kahel päeval - 09. ja 14.05.2025.a. Kuna kohtuvälise

menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta taotletud tunnistajatest T. P. teatas kohtule, et

ta ei saa puhkusel ja välismaal viibimise tõttu kohtistungil 09.05.2025 osaleda, siis sellest

tulenevalt määras kohus juurde täiendava kohtuistungi päeva 14. maiks 2025. a.

Kohtuistungil 09.05.2025 asusid kohtumenetluse pooled seisukohale, et nad ei taotluse

tunnistajate B. A., A. K. ja T. P. kohtuistungil ülekuulamist ja on nõus, et nimetatud

tunnistajate kohtuvälises menetluses antud ütlused võetakse VTMS § 2 ja KrMS §

291¹ alusel väärteoasja juurde tõenditena vastu. Samas avaldasid pooled soovi kohtuvaidluse

pidamiseks 14.05.2025. a, s.o neile varem kohtuistungi päevana teatatud ajal. Kohus võttiski

poolte kokkuleppel VTMS § 2 ja KrMS § 291¹ alusel B. A., A. K. ja T. P. kohtuvälises

menetluses antud ütlused tõenditena väärteoasja juurde vastu ning tunnistajaid B. A., A. K. ja

T. P. kohtumenetluses kohtuistungil üle ei kuulatud.

Kohtuistungil 09.05.2025.a andis ütlused menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige

K. S.. Kohtuistungil 09. ja 14.05.2025.a avaldati väärteoasja toimikus olev.

Kohtuvaidluses 14.05.2025.a jäid pooled kindlaks enda senistele seisukohtadele.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et menetlusaluse isiku

kaitsja kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Vaidlustatud kohtuvälise

menetleja otsus kuulub osaliselt tühistamisele seal oleva eksitava info osas, mis käsitleb

otsuse koostamise aega ja menetlusalusele isikule mõistetud karistuse suurust:



kohtuvälise menetleja otsuse esimeselt lehelt päisest vasakult ülalt tuleb välja jätta

kuupäev: „02. jaanuar 2024“ ja lugeda, et Keskkonnaamet tegi üldmenetluse otsuse

selle digitaalselt allkirjastamise kuupäeval – 05. jaanuaril 2025. a



kohtuvälise menetleja otsuse eelviimaselt lehelt tuleb karistuse osast lausest:

„karistada jäätmeseadus § 120¹ lg 2 järgi Tartu Biogaas OÜ-d rahatrahviga 9000

(kaheksa tuhat) eurot“ välja jätta eksitav number: „9000“ ning lugeda, et Tartu

Biogaas OÜ-d on karistatud rahatrahviga 8000 (kaheksa) tuhat eurot

Ülejäänud osas tuleb Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud otsus jätta

muutmata.

E-äriregistri andmetel on Tartu Biogaas OÜ (11561670) äriregistris registreeritud 30.12.2008.

Tartu Biogaas OÜ aadressiks on Tallinn Roseni tn 11 ja e-posti aadressiks on XXX. Ettevõtte

põhitegevusalaks on gaasitootmine.

Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmeks oli ajavahemikus 02.12.2019 – 19.01.2021 A. D. ja

alates 19.01.2021 kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks K. S. üksinda. Teisi juhatuse

liikmeid peale K. S. sellel äriettevõttel pole.

Tartu Biogaas OÜ registrikaardilt nähtuvalt on selle äriettevõtte 100% osanikuks alates

03.12.2019 Eesti Biogaas OÜ.

E-äriregistri andmetel oli Tartu Biogaas OÜ-l (11561670) 2023. a majandusaasta

(01.01.2023-31.12.2023) aruande kohaselt 3 töötajat, kes töötasid töölepingu alusel.

Aruandeperioodil 2023. aastal ei ole juhatuse liikmetele arvestatud tasusid ega antud muid

soodustusi.

E-äriregistri andmetel on Tartu Biogaas OÜ ostnud 2023. a juhtimisteenust emaettevõttelt

Eesti Biogaas OÜ summas 72 000 eurot, 2022. a 72 000 eurot.

Kohtuvälises menetluses andis Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga nr KL-

510203 seoses ütlused tunnistaja T. P.. VTMS § 2 ja KrMS § 291¹ alusel poolte kokkuleppel

tunnistajat T. P. kohtumenetluses kohtulikul uurimisel üle ei kuulatud ja võeti väärteoasja

juurde vastu T. P. (P.) kohtuvälises menetluses tunnistajana 25.03.2024 antud ütlused.

Tunnistaja T. P. ütlustega on tõendatud, et ta töötab Keskkonnaametis ja üheks tema

tööülesandeks on olla Tartu Biogaas OÜ jäätmeloa haldur. Haldurina on ta ettevõttele

kontaktisikuks. Kui biogaasi tootmisel on sisendiks sõnnik ja vedelsõnnik, siis kääritamise

tulemusel saadava kääritusjäägi kvaliteedi määramine toimub nii väetiseseaduse kui ka

veeseaduse alusel. Kui kääritusjääk ei vasta väetiseseaduse nõuetele (kõrvalekalle

kääritamisprotsessis), siis käsitletakse kääritusjääki kui jäädet ja reguleeritakse selle edasist

käitlemist jäätmeloaga. Kui kääritusjääki väetisregistris registreeritud ei ole, siis on jääde ja

peab käitlema jäätmeseaduse alusel. Tartu Biogaas OÜ keskkonnakaitseloa taotluses välja

toodud biolagunevate jäätmete (jäätmekoodidega 02 03 99, 02 01 03, 02 05 98, 02 05 02)

kääritamisel tekib jäätmeliik 19 06 05, mida peab käsitlema keskkonnaministri 10.05.2016

määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi

kohta“ nõuetele vastavalt. Määruse nr 12 lisa 3 annab võimaluse teatud jäätmeliikide puhul

sertifitseerimisest vabastada. Antud loa menetluse raames vabastust ei teostata, kuna kõik

jäätmeliigid pole lisas 3 nimetatud.

Tunnistaja T. P. 25.03.2024. a ülekuulamisprotokolli lisaks on Keskkonnaameti 09.02.2024. a

vastuskiri nr 8-2/23/25421-3, mille kohaselt juhul kui biogaasijaama keskkonnaluba

väljastatakse ainult jäätmekäitlustoiminguks R12o (jäätmete taaskasutamisele eelnev

bioloogiline töötlus), siis tekib jäätmekäitluse tulemusena jääde 19 06 05 – taimsete ja

loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. See jäätmeliik tuleb edasiseks

käitlemiseks üle anda vastavat õigust ehk keskkonnakaitseluba omavale isikule. Soovitav on

kääritusjääki kasutada mullaviljakuse parandamiseks. Sertifitseerimata ehk jäätme staatuses

kääritusjääk tuleks anda kasutada mullaviljakuse tõstmiseks põllumajandusettevõtetele, kellel

on olemas vastavaks tegevuseks keskkonnakaitseluba. Kääritusjäägi kui vedeljäätme

ladestamine prügilasse ei ole lubatud.

27.11.2023. a keskkonnaotsuste andmebaasist KOTKAS keskkonnainspektor K. R. tehtud

väljatrükiga 10-l lehel keskkonnaloa nr KL-510203 kohta nähtub, et Tartu Biogaas

OÜ-le on väljastatud tähtajatu keskkonnaluba kehtima hakkamise kuupäevaga 18.03.2021.

Tegevuskohaks on Ilmatsalu biometaanijaam aadressiga Raba tee 4a, Ilmatsalu alevik, Tartu

linn, Tartu maakond. Selle keskkonnaloaga reguleeritavateks tegevusteks on saasteainete

viimine paiksest heiteallikast välisõhku ning jäätmete käitlemine.

Keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J1. „Käitluskoht ja selle asukoha andmed“ on kajastatud

käitluskohaks Ilmatsalu biometaanijaam aadressil Raba tee 4a, Ilmatsalu alevik, Tartu linn,

Tartu maakond.

Keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J2. „Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete

kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul“ on kirjas Ilmatsalu biometaanijaama

taaskasutamiseks vastu võetavad jäätmeliigid (taimsete kudede jäätmed jäätmekoodiga 02 01

03, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 02 04, reovee kohtpuhastussetted

jäätmekoodiga 02 03 05, tarbimis- ja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 05 01,

reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 05 02, tarbimis- ja töötlemiskõlbmatud

materjalid jäätmekoodiga 02 06 01, tarbimis- ja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga

02 07 04) ja nende taaskasutamise tulemusel tekkiv jäätmeliik jäätmekoodiga 19 06 05 -

taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik.

Keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J3. „Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende

kirjeldus“ on näha, et ettevõttel on keskkonnaloaga lubatud jäätmekäitlustoiminguks

anaeroobne kääritamine taaskasutamistoimingu koodiga R12o, kus bioloogilise töötlemise

tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele

ettevõtetele. Sama on kirjas keskkonnaloa nr

KL-510203

tabelis

J6.

„Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, et jäätmete

bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt

jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele.

Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistud on kehtestatud jäätmeseaduse § 15 lg 8 ja § 17 lg

2 alusel Vabariigi Valitsuse 08.12.2011. a määrusega nr 148 Jäätmete taaskasutamis- ja

kõrvaldamistoimingute nimistud, jõustunud 17.12.2011 (edaspidi: määrus nr 148). Selle

määruse nr 148 hetkel kehtiv redaktsioon jõustus 11.06.2021. a. Määrus nr 148 on vastu

võetud baseeruvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb

jäätmeid (kättesaadav EUR-Lex-st ja ka Google´sse otsingusse sisestades: Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ).

Määruse nr 148 § 1 lg 1 kohaselt iseloomustavad jäätmete töötlemist taaskasutamis- ja

kõrvaldamistoimingud ja neile vastavad koodid sätestatakse rahvusvaheliselt tunnustatud

koodinumbrite alusel, mis koosnevad jäätmete taaskasutamist (R) ja kõrvaldamist (D)

kirjeldavast tähisest ning toimingu järjekorranumbrist.

Määruse nr 148 § 1 lg 2 kohaselt võib jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoiming

jaguneda alamtoiminguteks, mille iseloomustamiseks lisatakse toimingukoodile

alamtoimingut iseloomustav väiketäht.

Määruse nr 148 § 1 lõikes 4 on sätestatud, et kui jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist

ettevalmistavate toimingute (R12–R13 ning D8, D9, D13–D15) käigus tekkinud jäätmed

osaliselt taaskasutatakse ja osaliselt kõrvaldatakse, siis liigitatakse ettevalmistav toiming kas

§-s 2 või §-s 4 nimetatud toimingute hulka sõltuvalt sellest, millisel viisil suuremat osa (üle

50%) tekkinud jäätmete massist järgnevalt töödeldakse.

Määruse nr 148 § 1 lg 5 kohaselt liigitatakse alamtoiminguteks R12v, R12p, R12o, R12x,

R12y, R12s, D13s või D13x jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist ettevalmistavad

toimingud üksnes juhul, kui ei ole ühtegi teist sobivat põhitoimingut koodinumbriga R1–R11

või D1–D12 või nende alamtoiminguid, mis täpsemini iseloomustaksid neid tegevusi.

Määruse nr 148 § 2 p 12 kohaselt on üheks jäätmete taaskasutamistoiminguks R12 – jäätmete

eeltöötlus, mille lõppsaaduseks on jäätmed, mis taaskasutatakse mis tahes koodinumbriga R1–

R11 märgitud toiminguga, sealhulgas R12o – jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline

töötlus.

31.05.2024. a vaatlusprotokollis vaadeldakse keskkonnaotsuste andmebaasis KOTKAS

Tartu Biogaas OÜ-le on väljastatud keskkonnaluba nr KL-510203 Ilmatsalu

biometaanijaamale. Otsing andis Tartu Biogaas OÜ-le vasteks ainult ühe keskkonnaloa nr

KL-510203, mille halduriks on T. P.

31.05.2024. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 2023. jäätmearuande ja selle Lisa 1

kohaselt on Tartu Biogaas OÜ-s 2023. aastal käideldud järgmisi jäätmeliike: 02 01 03

taimsete kudede jäätmed, 02 02 04 reovee kohtpuhastusseadmed, 02 05 01 tarbimis- või

töötlemiskõlbmatud materjalid, 02 05 02 reovee kohtpuhastusseadmed, 17 09 04 ehitus- ja

lammutussegapraht koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*, 20 02 01

biolagunevad jäätmed, 19 06 05 taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud vedelik.

31.05.2024. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 2023. jäätmearuande ja selle Lisa 1

kohaselt on Tartu Biogaas OÜ andnud jäätmeliiki 19 06 05 taimsete ja loomsete jäätmete

anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik üle 10-le ettevõttele kokku 86 294.10 tonni: Tartu

Agro AS-le 24 787.10 t Rahinge veisefarmi ja 15 936.20 t Vorbuse veisefarmi, Ekso Farm

OÜ-le 12 345.20t, Paala OÜ-le 2682.90 t, Sadala Agro OÜ-le 894.30 t, Maddi Talu OÜ-le

4957 t, Nukike OÜ-le 3076 t, Aiu Põllumajandus OÜ-le 4170 t, Heko Põld OÜ-le 3101 t,

Agrofond OÜ-le 3654.60 t, Eerika Farm OÜ-le 10 689.80 t.

31.05.2024. a vaatlusprotokolliga ja selle Lisaga 2 on tõendatud, et vaatluse käigus kontrolliti

nimetatud farmidel jäätmelubade või keskkonnakomplekslubade või jäätmeregistreeringu

olemasolu ja seda, kas nende alusel on õigus neil käidelda jäätmeliiki 19 06 05. Vaatlusest

nähtub, et nimetatud 10-l ettevõttel ei olnud 2023. aastal õigust käidelda jäätmeliiki 19 06 05

taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik.

Eeltoodud 31.05.2024. a vaatlusprotokollist nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja B. A.

kohtuvälises menetluses antud ütlused. VTMS § 2 ja KrMS § 291¹ alusel poolte kokkuleppel

tunnistajat B. A. kohtumenetluses kohtulikul uurimisel üle ei kuulatud ja võeti väärteoasja

juurde vastu B. A. kohtuvälises menetluses tunnistajana 08.10.2024 antud ütlused.

Tunnistaja B. A. ütlustega on tõendatud, et ta on Eerika Farm OÜ juhataja, ettevõte tegeleb

piimatootmisega ja on ka Eesti Maaülikooli veisekasvatuse õppe- ja katsebaas. B. A. ütlustega

on tõendatud, et Eerika Farm OÜ annab ettevõttele Tartu Biogaas OÜ üle läga ja saavad sealt

vastu kääritusjäägi ehk digestaadi. Nii on see olnud viimased kolm aastat. Koguste kohta

peetakse arvestust biogaasijaamas kohapeal. Tartu Biogaas OÜ pole kordagi maininud, et

neilt saadav kääritusjääk on endiselt jääde, mitte toode. Tartu Biogaas OÜ-st saadud

kääritusjääki on Eerika Farm OÜ-s viidud põllule väetisena.

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja A. K. kohtuvälises menetluses antud ütlused.

VTMS § 2 ja KrMS § 291¹ alusel poolte kokkuleppel tunnistajat A. K. kohtumenetluses

kohtulikul uurimisel üle ei kuulatud ja võeti väärteoasja juurde vastu A. K. kohtuvälises

menetluses antud ütlused.

Tunnistaja A. K. (K.) 11.11.2024 antud ütlustega on tõendatud, et ülekuulamise ajal töötas

ta Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaamas jaama juhatajana. On Tartu Biogaas OÜ-s

töötanud 11 aastat. Ametlikult on jaama juhataja 2020. aastast. Tartu Biogaas OÜ-s töötab

veel 2 jaamaoperaatorit, kelleks on A. R. ja M. P., kelle vastutusala on jaama opereerimine,

parameetrite jälgimine, kääriti toitmine ja lihtsamad hooldused. Nemad ei tegele kääritusjäägi

väljaandmisega ja ei vastuta selle eest.

Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et tema tööülesanneteks on jaama käigus

hoidmine, koostööpartneritega suhtlemine ja jaama hooldamine. Toorme sissetuleku ja

kääritusjäägi väljamineku osas peab kolme biogaasijaama, s.o Ilmatsalu, Oisu ja Vinni osas

ülevaadet partnerlussuhete juht O. N. emaettevõttest Eesti Biogaas OÜ.

Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et saatelehti nii sissetuleva kui ka väljamineva

jäätme osas kinnitavad nii ta ise kui ka O. N.. Kinnitamine on oluline, et saaks ülevaate sisse

ja välja minevatest jäätmekogustest, mille alusel koostatakse jäätmealane aruandlus

Keskkonnaametile esitamiseks. Saatelehtedel on kirjas kääritusjäägi kogus, üleandmise

kuupäev koos kellaajaga, nii üleandmise kui ka vastuvõtmise koht ning isik, kellele

kääritusjääk üle antakse.

Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et kääritusjääk tuleb otse tootmisest, mis

pumbatakse paakautole ja väljamineva kääritusjäägi koguse osas peetakse arvet ja tehakse

saatelehed otse Ilmatsalu biometaanijaamast välja mineva kääritusjäägi osas. Kääritusjäägi

vedu teostab Ekso AS, harva kui mõni teine ettevõte, kuna selleks on vaja pumbaga masinat.

Kääritusjäägi väljamineku andmed 2023. a kohta saab välja küsida K. S. kui Tartu Biogaas

OÜ ainuesindajalt.

Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et ettevõtetega, kellele kääritusjääk üle antakse,

on üldjuhul sõlmitud vastavad lepingud Tartu Biogaas OÜ-ga. Lepingud on sõlmitud

nendega, kes pakuvad ka tooret. Vanematel koostööpartneritel on lepingud olemas. Ei oska

öelda, kas uutel, nagu Aiu Põllumajandus OÜ, on leping sõlmitud. Allkirjaõigus on K. S., kes

peaks need lepingud sõlmima, allkirjastama.

A. K. ütluste kohaselt puudub neil O. N. koostööpartneritega lepingute allkirjastamise

õigus. Tunnistaja A. K. lisab enda ütlustele ametijuhendi, mille kohaselt Tartu Biogaas OÜ-s

ei ole tema otsustada, kellele tootmise käigus tekkinud kääritusjääk üle antakse. A. K. ütluste

kohaselt pole ta sõlminud ka ühtegi lepingut partnerettevõtetega. Juhatuse liige peaks

vastutama selle eest, et kääritusjääk antakse üle isikule, kellel on luba seda vastu võtta ja

käidelda.

Tunnistaja A. K. ütlustele lisatud biojaama juhataja ametijuhendist, mis kehtib alates

02.02.2020. a, nähtub, et biojaama juhataja töötab juhatuse liikme alluvuses. Sellest

ametijuhendist ei nähtu biojaama juhatajal kääritusjäägi üleandmiseks lepingute sõlmimise

õigust ja kohustust ning kohustust kontrollida, kas isikutel, kellele kääritusjääk Ilmatsalu

biogaasijaamas üle antakse, on olemas kääritusjäägi käitlemiseks vastav luba.

Tunnistaja A. K. ütlustele on lisatud ka kaardiandmete väljatrükk Tartu Maakonnas Ilmatsalus

Raba tee 4a asuva Ilmatsalu biometaanijaama asukoha kohta.

Väärteomenetluses andis A. K. 14.03.2024. a ütlused ka menetlusaluse isikuna.

31.05.2024 lõpetati menetlusaluse isiku A. K. suhtes määrusega väärteomenetlus VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tema käitumises puuduvad väärteo tunnused.

31.05.2024. a määrusest nähtuvalt heideti A. K. esialgu Tartu Biogaas OÜ-s ette JäätS §

120 lg 1 ja JäätS § 120¹ lg 1 nõuete rikkumist. 31.05.2024. a määruse kohaselt on aga

väärteomenetluses tuvastatud, et A. K. ei vastuta isikuliselt R12o tulemusena tekkiva jäätme

ehk kääritusjäägi üleandmise osas, tal puudub töölepingus vastav kohustus.

A. K. menetlusaluse isikuna 14.03.2024. a ülekuulamisel osales tema kaitsjana vandeadvokaat

Rauno Ligi.

A. K. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 14.03.2024. a antud ütlustega on tõendatud, et

tema ülesandeks Tartu Biogaas OÜ biojaama juhatajana on tootmise tehnikast ja toormest

ülevaate omamine, et kõik toimiks. Toorme osas on ülesandeks dokumentatsiooni pidamine,

saatelehtedest ülevaate omamine ja koguste edastamine juhatusele ja Severitas OÜ-le, kes

on koostööpartner. Severitas OÜ koostab jäätmealase ja õhusaastega seotud aruandluse ja

esitab selle Keskkonnaametile. Toorme osas peetav dokumentatsioon on saatelehtede põhine,

kus kajastub sissetulev toore, selle liik ja kogus. Dokumentatsioonis kajastub ka väljaminev

kääritusjääk. Arvestust peetakse kuu kaupa, millest tehakse kokkuvõte.

A. K. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 14.03.2024. a antud ütlustega on tõendatud, et

Tartu Biogaas OÜ-s tegeleb partneritega suhtlusel, toorme muretsemisega, sellega, kellelt

toore vastu võetakse ja kellele kääritusjääk üle antakse partnerlussuhete juht O. N., kes töötab

Eesti Biogaas OÜ all. Menetlusaluse isiku A. K. ütlustega on tõendatud, et juhul kui

visuaalselt on tegemist toormega, mis ei sobi biogaasi tootmiseks, näiteks kivid või võõrkehad

on sees, siis keeldub ta ise selle vastuvõtmisest.

Menetlusaluse isiku A. K. ütluste kohaselt on Tartu Biogaas OÜ-le emaettevõtteks Eesti

Biogaas OÜ, kes on emaettevõtteks veel ka OÜ-le Vinni Biogaas ja OÜ-le Oisu Biogaas.

A. K. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 14.03.2024. a antud ütlustega on tõendatud, et

keskkonnaluba on tema jaoks võõras teema, tal ei ole töölepingus kohustust jälgida seda, kui

palju võetakse jäätmeid koguseliselt biogaasi tootmiseks vastu.

A. K. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 14.03.2024. a antud ütlustega on tõendatud, et

toormed on olnud püsivad, need ei ole väga palju muutunud ja koostööpartnerite osas, kes

tooret toovad, on nimekiri olemas. See, kellele kääritusjääk Tartu Biogaas OÜ-st üle antakse,

on rohkem juhatuse teema. Ei tea, kes otsustab kääritusjäägi üleandmise osas.

Loomakasvatajad kasutavad kääritusjääki enamasti väetisena. Enamus partnereid on algusest

peale olemas olnud. Kääritusjääki antakse üle selliselt, et paakautodega tuleb logistikapartner

Ekso AS, kes teostab kääritusjäägi veo mahutitesse, näiteks Tartu Agro AS-le või mujale.

See, kellele on kääritusjääki üle antud, on kirjas tabelis, ettevõtteid on mitmeid.

Eeltoodud tõenditega on kooskõlas Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K.

S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlused.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025.

a antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-le tuli väga suure üllatusena nende

suhtes väärteomenetluse alustamine. Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmena ja ka Tartu Biogaas

OÜ tegevuses on ta selgelt soovinud täita kõiki eeskirju. Mis puutub biogaasi protsessis

tekkivat kääritusjääki, siis oli tal Tartu Biogaas OÜ esindajana arusaam, et tootmises tekkiv

kääritusjääk on toode, mitte jääde. Olid siis ja on ka täna veendunud, et tegemist on täiesti

ohutu väetisega, mis on põllumeeste poolt tahetud kaup.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ on alati iga-aastaselt esitanud

Keskkonnaametile nii sissetuleva toorme kui ka väljuva digestaadi (kääritusjäägi) kohta

andmed. Tartu Biogaas OÜ tegi kõik selleks, et saada kääritusjäägile sertifikaat. 2024. aasta

lõpus õnnestus see sertifikaat saada. Esialgu aga ei olnud Tartu Biogaas OÜ teadlik sellest, et

kääritusjääki on vaja sertifitseerida. Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga oli

tutvunud.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et tema isiklikult kääriutusjäägiga igapäevaselt ei tegele.

Toorme sisse võtmise ja väljaandmise eest vastutab Ilmatsalu biojaama juht, kelleks 2023.

aastal oli A. K. Sellega tegeleb eraldi biogaasi ettevõtete üleselt ka Eesti Biogaas OÜ-st

partnersuhete juht O. N.. Lepingute poolega tegeleb eeskätt O. N.. Kindlasti mingeid

tähtsamaid otsuseid teevad Eesti Biogaas OÜ tasandil, mis on Tartu Biogaas OÜ

omanikettevõte. Kindlasti peetakse aruandlust, mis toormeid tulevad sisse ja mis läheb välja.

Seda aruandlust pidas 2023. aastal jaamajuht.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et tema ei ole 2023. a kääristujäägi üleandmisega seoses

kokkuleppeid sõlminud ja neid allkirjastanud. Kääritusjäägi üleandmisega toimetab

igapäevaselt jaamajuht, kes on koha peal ja siis edasi koordineerib seda tegevust O. N., kes on

partnersuhete juht.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ jaamajuhil A. K. ei olnud 2023. a

kääritusjäägi üleandmiseks ettevõtetega lepingute sõlmimiseks allkirjaõigust ja jaamajuhil

polnud kääristusjäägi üleandmiseks õigust ilma juhatuse liikme teadmiseta sõlmida

kääritusjäägi üleandmiseks kokkuleppeid. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse

liikme K. S. ütluste kohaselt pole kääritusjäägi kohta selliseid kokkuleppeid jaama juhi poolt

ka tehtud. Nendest menetlusaluse isiku seadusliku esindaja K. S. ütlustest nähtub, et ta sai

juhatuse liikmena ise sõlmida kokkuleppeid kääritusjäägi üleandmise kohta.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ ei kontrollinud kääritusjääki 2023. a välja

andes, kas seda vastu võtvatel ettevõtetel on olemas selleks vastav keskkonnaluba, kuna

lähtusid siis sellest, et Tartu Biogaas OÜ-st pärast biogaasi tootmist alles jääv kääritusjääk on

toode.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et tal on kõrgharidus Tallinna Tehnikaülikoolist, lõpetas 2015.

aastal materjaliteaduskonna. Tallinna Tehnikaülikoolist on magistrikraad, Tartu Ülikoolist on

bakalaureus. Tartu Ülikoolis õppis keskkonnatehnoloogiat. Magistrantuuris tegi lõputöö

biogaasi teemal, võrdles biogaasi vedelkütustega, võrdles biogaasi turu võimalikkust ning

vedelkütuste, s.h bensiini ja diisli asendamist sellega.

Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige K. S. võttis kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustes õigeks äriregistrist nähtuvad andmed selle kohta, et ta on Tartu Biogaas OÜ

juhatuse liige alates 19.01.2021 ja OÜ Vinni Biogaas juhatuse liige alates 22.10.2019 ning

OÜ Oisu Biogaas juhatuse liige alates 22.10.2019 ja Eesti Biogaas OÜ registrikaardil on

kajastatud kontaktide all tema e-posti aadress: XXX. Eesti Biogaas OÜ on Taru Biogaas OÜ-

le emaettevõtteks. See on näha Tartu Biogaas OÜ registrikaardilt selle kohta, et Eesti Biogaas

OÜ on 100% osanik Tartu Biogaas OÜ-s.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et ta on Eesti Biogaas OÜ-s tegevjuht 2019. a oktoobrist,

alustas Eesti Biogaasis tegevjuhina toimetamist varem kui juhatuse liikmena Tartu Biogaas

OÜ-s. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil

09.05.2025. a antud ütlustega on tõendatud, et ta on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmena

teadlik sellest, et O. N. tegutses ja tegutseb Tartu Biogaas OÜ huvides. Valdkonnad, millistes

O. N. saab tegutseda, on neil O. N. kokku lepitud. O. N. on Eesti Biogaas OÜ töötaja. O. N.

töötab Eesti Biogaas OÜ-s partnersuhete juhina.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et ta on teadlik sellest, et OÜ-le Vinni Biogaas on väljastatud

kääritusjäägi sertifikaat, kas aastal 2019 või 2020. Sellel ajal oli OÜ-l Vinni Biogaas kaks

juhatuse liiget – ta ise ja R. A.

Kohtul pole alust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütluste tõele

vastavuses kahelda. Ka OÜ Vinni Biogaas e-äriregistri andmetest esinduõiguse ajaloo alt

nähtub, et R. A. oli seal ettevõttes juhatuse liige ajavahemikul 26.06.2008-23.03.2022 ning K.

S. on OÜ-s Vinni Biogaas tänini juhatuse liige alates 22.10.2019.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et OÜ-s Vinni Biogaas tegeles sertifitseerimisega R. A., kes oli

seal rohkem koha peal tootmisega tegelev isik. Sertifitseerimise eesmärk oli see, et

kääritusjääk tootestada. OÜ-l Vinni Biogaas ja Tartu Biogaas OÜ-l olid erinevad

keskkonnaload - Vinni Biogaasil on kompleksluba ja Tartu Biogaasil tavaline keskkonnaluba.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et ta on kindlasti tutvunud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud

keskkonnaloaga, aga järelikult mitte nii täpselt, et aru saada, et kääritusjääki peaks kuidagi

muud moodi defineerima kui kõrvalsaadus. Arvas, et Tartu Biogaas OÜ-s tekkiv kääritusjääk

on ohutu väetis ja seda võib digestaadina üle anda.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et biogaasi tootmiseks vajalik toore tuuakse neile kohapeale,

seda ei osteta, fikseerivad toorme. Pärast toorme tootmisest läbikäimist tekib kääritusjääk,

mille kohta peavad aruandlust kuude lõikes. 2023. aastal toimus tootmine igapäevaselt, ka

toorme vastuvõtmine, tootmine ja digestaadi tekkimine. Tootmine toimub ööpäevaringselt ja

iga päev. 2023. a ei suletud Tartu Biogaas OÜ-s tootmist kordagi. Kääritusprotsessi ei ole

võimalik silmapilkselt kuidagi peatada. Looduslik protsess. Isegi kui tehnoloogiliselt on mingi

mure, siis biogaasi teke käib ikka edasi. Alates 18. detsember 2024 omab Tartu Biogaas OÜ

sertifikaati nr 19 (vedel kääritusjääk) ehk jääde muutus sertifikaadi saamisest alates tooteks.

Sertifikaadi taotlemist alustasid 2023. a lõpus. Sertifikaadi saamine võttis aega ca 12 kuud.

Eelkajastatud tõendid kinnitavad veenvalt menetlusalusele isikule Tartu Biogaas OÜ-le

väärteoprotokollis ja Keskkonnaameti 05.01.2025. a digitaalselt allkirjastatud otsuses

kirjeldatud väärteo toimepanemist. Tunnistajate B. A. ja A. K. ning menetlusaluse isiku

seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on

kogumis veenvalt tõendatud, et 2023. aastal ei katkestatud Tartu Biogaas OÜ-le kuuluvas

Ilmatsalu biometaanijaamas kordagi tootmist ning biogaasi tootmine toimus aasta läbi. 2023.

aastal toimus ühetaoline tegevus biogaasi tootmisel igapäevaselt ja selle käigus võeti vastu

biogaasi tootmiseks vajalikkku tooret, mida kasutati kääritusprotsessi käigu biogaasi

tootmiseks ning tootmise tulemusena tekkis kääritusjääk, mida väljastati igapäevaselt

ettevõtetele. Kõik, mis viidi Ilmatsalu biometaanijaama toormena biogaasi tootmiseks, saadi

pärast biogaasi tootmist hiljem kääritusjäägina ehk jäätmena tagasi ning see oli ajas üha

päevast päeva korduv tegevus. Tartu Biogaas OÜ-s peeti kuude lõikes arvestust ettevõtete

kaupa tonnides selle kohta, kui palju tooret vastu võeti ja kui palju kääritusjääki Ilmatsalu

biometaanijaamast väljastati.

Eeltoodud tunnistajate B. A. ja A. K. ning menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse

liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega on kooskõlas Tartu Biogaas OÜ-le

väljastatud keskkonnaloast nr KL-510203 ja 31.05.2024. a vaatlusprotokollist nähtuv selle

kohta, et Ilmatsalu biometaanijaamas käideldi 2023. a erinevaid jäätmeliike ja biogaasi

tootmise ehk kääritusprotsessi käigus jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkis jäätmeliik 19 06

05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik, mida anti edasi

ja väljastati 10-le ettevõttele, millistel ei olnud selle jäätmeliigi käitlemiseks vastavat

keskkonnaluba.

Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud tähtajatu keskkonnaloaga nr KL-510203, mis hakkas

kehtima 18.03.2021, on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-l on Ilmatsalu biometaanijaamas

lubatud jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne kääritamine taaskasutamistoimingu koodiga

R12o, kus bioloogilise töötlemise tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda

vastavat luba omavatele ettevõtetele. See on keskkonnaloas nr KL-510203 sõnaselgelt kirjas

kahes kohas, s.o loa tabeli osades J3. ja J6.

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ ei kontrollinud kääritusjääki 2023. a välja

andes, kas seda vastu võtvatel ettevõtetel on olemas selleks vastav keskkonnaluba, kuna

lähtusid siis sellest, et Tartu Biogaas OÜ-st pärast biogaasi tootmist alles jääv kääritusjääk on

toode.

JURIIDILISE ISIKU VASTUTUS

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle

liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava käesolevast

seadusest,

jäätmeseadusest, veeseadusest, atmosfääriõhu kaitse seadusest,

maapõueseadusest,

kiirgusseadusest,

looduskaitseseadusest,

metsaseadusest,

kalapüügiseadusest, jahiseadusest, tööstusheite seadusest, keskkonnatasude seadusest ja

keskkonnavastutuse seadusest ning nende seadustega reguleeritavate valdkondade Euroopa

Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise.

E-äriregistri andmetest Tartu Biogaas OÜ kohta, täpsemalt seal kajastatud 2023. a

majandusaasta aruandest (algus 01.01.2023, lõpp 31.12.2023), ja tunnistaja A. K. ütlustest

nähtub, et 2023. a oli Tartu Biogaas OÜ-s 3 töötajat – Ilmatsalu biometaanijaama juhataja A.

K. ja 2 jaamaoperaatorit A. R. ja M. P.. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt oli

jaamaoperaatorite vastutusalaks jaama opereerimine, parameetrite jälgimine, kääriti toitmine

ja lihtsamad hooldused. Tunnistaja A. K. ütlustest nähtuvalt ei tegelenud jaamaoperaatorid

kääritusjäägi väljaandmisega ja ei ole selle eest vastutavad. Asjas pole tõendeid, mis kuidagi

võiksid seostada jaamaoperaatoreid kääritusjäägi 2023. a Ilmatsalu biometaanijaamast

väljastamisega. Seega saab jaamaoperaatorid välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute

ringist, kelle käitumist saaks omistada juriidilisele isikule, antud juhul Tartu Biogaas OÜ-le.

Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et ettevõtetega, kellele kääritusjääk üle antakse,

on üldjuhul sõlmitud vastavad lepingud Tartu Biogaas OÜ-ga. Lepingud on sõlmitud

nendega, kes pakuvad ka tooret. Vanematel koostööpartneritel on lepingud olemas. A. K. ei

oska öelda, kas uutel, nagu Aiu Põllumajandus OÜ, on leping sõlmitud. Allkirjaõigus nende

lepingute osas on K. S.

Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et nii tal endal kui ka O. N., kes on emaettevõtte

Eesti Biogaas OÜ partnerlussuhete juht kolme biogaasijaama, s.o Ilmatsalu, Oisu ja Vinni

osas, ning kes peab ülevaadet toorme sissetuleku ja kääritusjäägi väljamineku osas, puudub

koostööpartneritega lepingute allkirjastamise õigus. A. K. ütluste kohaselt polegi ta Ilmatsalu

biometaanijaama juhtajana sõlminud partnerettevõtetega ühtegi lepingut.

Tunnistaja A. K. ütlustele lisatud biojaama juhataja ametijuhendist, mis kehtib alates

02.02.2020. a, nähtub, et biojaama juhataja töötab juhatuse liikme alluvuses. Sellest

ametijuhendist ei nähtu biojaama juhatajal kääritusjäägi üleandmiseks lepingute sõlmimise

õigust ja kohustust ning kohustust kontrollida, kas isikutel, kellele kääritusjääk Ilmatsalu

biogaasijaamas üle antakse, on olemas kääritusjäägi käitlemiseks vastav luba.

Tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on kooskõlas menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse

liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlused selle kohta, et Tartu Biogaas OÜ

jaamajuhil A. K. ei olnud 2023. a kääritusjäägi üleandmiseks ettevõtetega lepingute

sõlmimiseks allkirjaõigust ja jaamajuhil polnud ilma juhatuse liikme teadmiseta õigust

sõlmida kääritusjäägi üleandmiseks kokkuleppeid. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja

juhatuse liikme K. S. ütlustega on tõendatud, et biojaama juht polegi kääritusjäägi kohta

selliseid kokkuleppeid teinud. Nendest menetlusaluse isiku seadusliku esindaja K. S. ütlustest

nähtub, et ta sai ise juhatuse liikmena sõlmida kokkuleppeid kääritusjäägi üleandmise kohta.

Eelkajastatud tunnistaja A. K. (K.) ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme

K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustest nähtuvalt saab Ilmatsalu biometaanijaama

juhataja A. K. välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist, kelle käitumist saaks

omistada juriidilisele isikule, antud juhul Tartu Biogaas OÜ-le.

Kuna tunnistaja A. K. (K.) ütlustega on tõendatud, et ka emaettevõtte Eesti Biogaas OÜ

partnerlussuhete juhil O. N. polnud Tartu Biogaas OÜ koostööpartneritega lepingute

allkirjastamise õigust, siis saab ka O. N. välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist,

kelle käitumist saaks omistada juriidilisele isikule, antud juhul Tartu Biogaas OÜ-le.

O. N. saab välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist, kelle käitumist saaks

omistada juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le, ka menetlusaluse isiku seadusliku esindaja

juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega selle kohta, et ta oli Tartu

Biogaas OÜ juhatuse liikmena teadlik sellest, et O. N. tegutses ja tegutseb Tartu Biogaas OÜ

huvides ja tal olid valdkonnad, millistes O. N. saab tegutseda, O. N. kokku lepitud. Nendest

menetlusaluse isiku seaduliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütlustest nähtub kogumis

tunnistaja A. K. ütlustega selle kohta, et O. N. polnud koostööpartneritega iseseisvat lepingute

allkirjastamise õigust ning O. N. sai lepinguid allkirjastada ainult Tartu Biogaas OÜ juhatuse

liikme K. S. teadmisel, et O. N. saab välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist,

kelle käitumist saaks omistada juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le.

Lisaks eeltoodule saab O. N. välistada KarS § 14 lõikes 1 sätestatud isikute ringist, kelle

käitumist saaks omistada juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le, ka K. S. kahetisest rollist

tulenevalt. Nimelt oli K. S. lisaks Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmele ka selle ettevõtte

emaettevõtte Eesti Biogaas OÜ tegevjuht ning sellest tulenevalt oli K. S. nii Tartu Biogaas

OÜ juhatuse ainuliikmena kui ka Eesti Biogaas OÜ tegevjuhina olemas reaalne võimalus

mõjutada ja omada kontrolli O. N. tegevuse üle, kes oli emaettevõttes Eesti Biogaas OÜ-s

partnerlussuhete juht ning koordineeris korraga kolme biojaama – Tartu, Vinni ja Oisu

biogaasijaamu.

Ühtlasi on eelkajastatud tunnistaja A. K. (K.) ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja

juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütlustega tõendatud, et 2023. a oli K.

S. ainukesena Tartu Biogaas OÜ-st selle ettevõtte juhatuse liikmena õigus iseseisvalt sõlmida

lepinguid kääritusjäägi üleandmiseks ja ilma juhatuse liikme K. S. teadmiseta polnud kellelgi

teisel õigust sõlmida kokkuleppeid kääritusjäägi üleandmiseks. Seetõttu on Tartu Biogaas

OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. käitumine KarS § 14 lõikes 1 mõttes omistatav

juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le. Asjaolu, et e-äriregistrist kättesaadavas Tartu

Biogaas OÜ 2023. a majandusaasta aruandes on kajastatud, et 2023. a on Tartu Biogaas OÜ

ostnud juhtimisteenust emaettevõtjalt Eesti Biogaas OÜ, kus oli tegevjuhiks K. S., ei välista

eeltoodud asjaoludel Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikme vastutust.

Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. käitumine on KarS § 14

lõikes 1 mõttes omistatav juriidilisele isikule Tartu Biogaas OÜ-le ka seetõttu, et ta oli selle

ettevõtte juhatuse liikmena ise hooletu ja jättis keskkonnaloas nr KL-510203 selle lahtrites J3.

ja J6. kajastatud nõuded tähelepanuta, käsitledes biogaasi tootmise käigus tekkivat

kääritusjääki toote, mitte jäätmena ning võimaldas seda Ilmatsalu biometaanijaamast

väljastada isikutele, kellel puudus selle jäätme käitlemiseks nõutav keskkonnaalane luba.

Taolises olukorras pole põhjendatud alust teha etteheiteid kellelegi teisele kui Tartu Biogaas

OÜ juhatuse liikmele, kes jättis nõuetekohaselt korraldamata jäätmete üleandmise selleks

käitlemisluba omavatele ettevõtetele.

Kuna Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. oli seisukohal, et biogaasi tootmise käigus

tekkiva kääritusjäägi näol oli tegemist tootega, siis ei saanud ja ei pidanud ka tema alluv ehk

biojaama juhataja vastutama selle eest ja tegelema sellega, et kääritusjääki kui jäädet antaks

üle selle käitlemiseks luba omavatele isikutele. Juhatuse liige K. S., jäädes seisukohale, et

kääritusjääk oli toode, võtab sisuliselt õigeks selle, et ta ei korraldanud kääritusjäägi

üleandmisel kontrolli selles osas, kas see anti üle ettevõtetele, kellel oli jäätme koodiga 19 06

05 kohta olemas vastav jäätmekäitlusluba. Kääritusjäägi kui toote üleandmiseks polnud eraldi

ühtegi keskkonnaalast luba vaja. Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikme KarS § 18 lg 3 mõttes

hooletu suhtumine loa nr KL-510203 lahtrites J3. ja J6. kajastatud nõuetesse tingis selle, et

Tartu Biogaas OÜ-s väljastati 2023. aastal kääritusjääki isikutele, kellel kääritusjäägi kui

jäätme käitlemiseks vastav keskkonnaalane jäätmeluba puudus.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et taolises olukorras pole põhjendatud teha etteheiteid

keskkonnaloa nr KL-510203 lahtrites J3. ja J6. kajastatud nõuete täitmata jätmise osas

Ilmatsalu biometaanijaama juhatajale A. K. ja väidetavale partnersuhete juhile O. N.

emaettevõttest Eesti Biogaas OÜ. O. N. ülekuulamist pole senini keegi ka taotlenud. O. N.

kohtumenetluses ülekuulamiseks on eelkirjeldatud asjaoludel väärteoasja lahendamise

aspektist lähtudes puudunud ka reaalne vajadus. Seetõttu ei pidanud ka kohus seda omal

algatusel põhjendatuks. Olukorras, kus juhatuse liige oli ise hooletu ja jättis keskkonnaloas

lahtrites J3. ja J6. kajastatud nõuded tähelepanuta, pole põhjendatud alust teha etteheiteid

kellelegi teisele kui Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmele K. S., kes jättis korraldamata

biogaasi tootmise tulemusena tekkivate jäätmete (kääritusjäägi) üleandmise selleks

käitlemisluba omavatele ettevõtetele.

Juriidilise isiku vastutust käsitleb KarS § 14.

Kuni 31.10.2023 kehtinud KarS § 14 lõikes 1 on sätestatud, et juriidiline isik vastutab

seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme,

juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Alates 01.11.2023 kehtima hakanud KarS § 14 lõikes 1 on sätestatud, et juriidiline isik

vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke

kohustusi rikkudes toime pannud:

1) tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või

2) mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või

juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.

Eeltoodust nähtub, et alates 01.11.2023. a kehtima hakanud KarS § 14 redaktsioon on

detailsem ja annab laiemad juriidilise isiku vastutusele võtmise alused.

Samas nähtub mõlemast KarS § 14 lg 1 redaktsioonist, et juriidilise isiku juhatuse liikme

mitteõiguspärane käitumine on endiselt juriidilisele isikule omistatav.

Äriseadustiku (ÄS) §-s 187 on sätestatud juhatuse liikmete vastutus.

ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. ÄS § 187 lõikes 2 on sätestatud, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste

rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest

solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud

korraliku ettevõtja hoolsusega.

Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. on jätnud ÄS § 187 lõikes 1 sätestatud ettevõtja

hoolsuskohustuse nõuetekohaselt täitmata. K. S. on jätnud tõendamata, et täitis Tartu Biogaas

OÜ juhatuse liikmena enda kohustusi kääritusjäägi käitlemisel nõuetekohaselt, s.o korraliku

ettevõtja hoolsusega.

HOOLETUS

Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a

antud ütlused selle kohta, et tema oli kindlasti tutvunud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud

keskkonnaloaga, kuid pidas 2023. a biogaasi tootmise käigus tekkivat kääritusjääki ikkagi

tooteks, mis ei vajanud eraldi sertifitseerimist, viitavad sellele, et Tartu Biogaas OÜ väljastas

kääritusjääki kui jäädet selle käitlemiseks luba mitte omavatele ettevõtetele hooletusest. KarS

§ 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava

asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

ette nägema.

PUUDUVAD KÄITUMISE ÕIGUSVASTASUST VÄLISTAVAD ASJAOLUD

Tartu Biogaas OÜ käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Järgnevalt käsitleb kohus menetlusaluse isiku kaitsja vastulauses ja kaebuses esitatud

etteheited, millised kohtu hinnangul ei välista menetlusaluse isiku käitumise õigusvastasust.

Kaitsja koostatud kaebuses heidetakse ette, et väärteoprotokoll ei võimalda tuvastada väärteo

tunnuseid ning on sedavõrd puudulik, et ei täida oma menetlusõiguslikku funktsiooni ega

vasta seetõttu seaduse nõuetele. Väärteoprotokollis puudub piisav teokirjeldus ning faktiliste

asjaolude asjakohane kirjeldus. Kaebuses ollakse seisukohal, et kajastamata on ka tõendid,

mis etteheidetavat rikkumist tõendavad. Kaebuse kohaselt peab väärteoprotokoll võimaldama

menetlusalusel isikul mõista, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja millised on tema vastu

esitatud tõendid.

Kohus nende kaitsja koostatud kaebuses esitatud etteheidetega kohtuvälise menetleja

koostatud väärteoprotokolli aadressil ei nõustu.

VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada väärteo lühike kirjeldus ning

teo toimepanemise aeg ja koht. VTMS § 69 lg 2 p 2 kohaselt tuleb väärteoprotokollis

kajastada väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. VTMS § 69 lg 2

p 3,4,7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada tõendid.

Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokollis ja üldmenetluse

otsuses eeltoodud seaduse nõuded täidetud. Kajastatud on kõik need faktilised asjaolud, mille

alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Seetõttu ei rahuldanud kohus kaitsja

kaebuses esitatud taotlust VTMS § 119 lg 1 alusel kohtuistungit pidamata menetluse

lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja määras 24.04.2025. a määruses kaebust menetleda

kohtuistungil.

Väärteoprotokollis ja vaidlustatud üldmenetluse otsuses on antud väärteo lühike kirjeldus,

mille kohaselt heidetakse Tartu Biogaas OÜ-le ette, et K. S., olles Tartu Biogaas OÜ juhatuse

ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023 ettevõtte

tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas Tartu maakonnas Tartu linnas

Ilmatsalu alevikus Raba tee 4, katastritunnusega 79301:001:1105, biogaasi tootmisel tekkinud

kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete vastuvõtmiseks.

Viidatud on ka seadusesätetele, s.o JäätS § 28 lg 1 ja JäätS § 73 lg 1 sätetele, millistes

kajastatud nõuded jättis Tartu Biogaas OÜ täitmata, ning Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud

keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J3. kajastatule, mille kohaselt bioloogilise töötlemise

(taaskasutamistoimingu koodiga R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle

anda vastavat luba omavale ettevõttele. Väärteoprotokollis ja vaidlustatud üldmenetluse

otsuses on kajastatud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine hooletusest KarS § 18

lg 3 mõttes ja antud väärteo kvalifikatsioon JäätS§ 120 lg 2 ja JäätS § 120¹ lg 2 järgi.

Kajastatud on ka tõendid, mis väärteo toimepanemist tõendavad. Väärteoprotokollis on

kajastatud tõenditena tunnistajate B. A. ja A. K. ütlused, väljatrükk e-äriregistrist Tartu

Biogaas OÜ kohta, 31.05.2024. a vaatlusprotokoll koos lisadega, väljatrükk Tartu Biogaas

OÜ keskkonnaloast, väljatrükk karistusregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta, menetlusaluse isiku

Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja ütlused 05.02.2024. a ülekuulamisprotokollis.

Seonduvalt kaitsja koostatud kaebuses esitatud etteheidetega selle kohta, et väärteoprotokollis

on väärteo toimepanemise ajaks kajastatud terve kalendriaasta ajavahemikus 01.01.2023-

31.12.2023 ja menetleja ei ole selgeks teinud, millal tegelikkuses menetlusalusele isikule

etteheidetavad väidetavad teod toime pandi ning faktiliste asjaolude kirjeldus on ebapiisav,

kuna väärteoprotokollist ei nähtu kellele, millal ja mis koguses on väidetavalt kääritusjääki

kui jäädet üle antud, on oluline peatuda biogaasi tootmise eripäral.

Biogaasi tootmist ei saa päeva pealt lõpetada, see ajas üha kulgev ja uuesti ennast kordav

protsess. Sellele viitas enda ütlustes kohtuistungil 09.05.2025. a ka menetlusaluse isiku

seaduslik esindaja juhatuse liige K. S.. Menetlusaluse isiku 09.05.2025. a antud ütlustest

nähtub, et biogaasi tootmine toimub igapäevaselt, 2023. aastal ei olnud ühtegi tootmisvaba

päeva. Tootmiseks saabuv toore saabub jooksvalt n.ö igapäevaselt, seda kasutatakse

igapäevaselt biogaasi tootmiseks ja igapäevasest tootmisest tekib kääritusjääk, mida ka

väljastati 2023.a tootmisprotsessi käigus jooksvalt n.ö igapäevaselt. Saabuva toorme koguste

ja väljastatud kääritusjäägi koguste kohta pidas Tartu Biogaas OÜ kuude põhiselt arvestust.

Aruandekohustus tuleneb seadusest. Menetlusaluse isiku 09.05.2025. a antud ütlustest nähtub,

et kuna 2023. a tootmist kordagi ei lõpetatud ja tootmine kordagi ei lakanud, siis tekkis

tootmise käigus jooksvalt kääritusjääki, mida väljastati terve aasta kestel ettevõtetele. Kohtu

hinnangul on taolises olukorras põhjendatud lugeda menetlusalusele isikule väärteoprotokollis

ja üldmenetluse otsuses kajastatud lühike väärteo kirjeldus küllaldaselt kajastatuks, kuna

menetlusalusel isikul oli ja on sellest võimalik aru saada, mida ta tegi 2023. aastal biogaasi

tootes terve aasta kestel valesti.

Mis puutub 2023. a mitteõiguspäraselt käideldud digestaadi ehk kääritusjäägi kui jäätme

kogustesse, siis selles osas tuli menetlusalusel isikul Tartu Biogaas OÜ-l endal JäätS § 28 lg

1¹ ja JäätS §-de 116 ja 117 kohaselt arvestust pidada ja aruanded esitada Keskkonnaametile.

Kohtuistungil 09.05.2025. a menetlusaluse isiku seadusliku esindaja K. S. ütlustest ja

tunnistaja B. A. ütlustest ning A. K. tunnistajana ja menetlusaluse isikuna antud ütlustest ning

31.05.2024. a vaatlusprotokollist nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-s peeti kuude lõikes arvestust

ettevõtete kaupa tonnides selle kohta, kui palju tooret vastu võeti ja kui palju kääritusjääki

Ilmatsalu biometaanijaama tooret toonud ettevõtetele tagastati.

Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloast nr KL-510203 ja 31.05.2024. a

vaatlusprotokollist nähtub, et Ilmatsalu biometaanijaamas käideldi 2023. a erinevaid

jäätmeliike ja biogaasi tootmise ehk kääritusprotsessi käigus jäätmete anaeroobsel töötlemisel

tekkis jäätmeliik 19 06 05 taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud

vedelik, mida anti edasi ja väljastati 10-le ettevõttele, millistel ei olnud selle jäätmeliigi

käitlemiseks vastavat keskkonnaluba. Nimetatud keskkonnaluba nr KL-510203 ja 31.05.2024

vaatlusprotokoll on tõenditena kajastatud nii väärteoprotokollis kui ka vaidlustatud

üldmenetluse otsuses. Eeltoodust nähtuvalt oli ja on menetlusalusel isikul võimalik aru saada,

millise väärteo toimepanemist talle väärteoprotokollis ja üldmenetluse otsuses ette heidetakse

ning menetlusalusel isikul oli võimalik nii keskkonnaloa kui ka enda ettevõttes koostatud

toorme ja jäätmearuande kaudu, millised ta esitas Keskkonnametile, võimalik veenduda,

millises koguses ja millistele ettevõtetele jäädet 2023. a Tartu Biogaas OÜ-st väljastati.

Tartu Biogaas OÜ kaitsja on vastulauses ja kaebuses püüdnud rõhuda sellele, et jäätmeliik

koodiga 02 01 06 (loomaväljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu) ei kuulu

jäätmeseaduse reguleerimisalasse ja etteheited menetlusalusele isikule on põhjendamatud,

kuna tegemist pole jäätmega, vaid tootega. Kohtu hinnangul on aga kaitsja taoline viide

kohatu olukorras, kus käesoleval juhtumil on biogaasi tootmiseks kasutatud mitmeid

erinevaid jäätmeid, millised on kajastatud keskkonnaloal nr KL-510203:

taimsete kudede jäätmed jäätmekoodiga 02 01 03,

reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 02 04,

reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 03 05,

tarbimis- ja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 05 01,

reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 05 02,

tarbimis- ja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 06 01,

tarbimis- ja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 07 04.

Keskkonnaloal nr KL-510203 kajastatu kohaselt tekib nimetatud jäätmete taaskasutamise

tulemusel (R12o-jäätmete kasutamisele eelnev bioloogiline töötlus) jäätmeliik jäätmekoodiga

19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. Kaitsja

osundatud jäätmeliiki koodiga 02 01 06 (loomaväljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas

reostunud allapanu, eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed) Tartu Biogaas

OÜ-le antud keskkonnaloal nr KL-510203 ei kajastu. Keskkonnaloal nr KL-510203

kajastatud jäätmete töötlemise tulemusena ei teki kaitsja osundatud jäätmeliiki koodiga 02 01

06 (loomade väljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu), vaid tekib jäätmeliik

jäätmekoodiga 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud

vedelik.

Keskkonnaministri 10.05.2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi

tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ lisaks nr 3 on „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral

ei ole sertifitseerimine vajalik“. Nimetatud määruse nr 12 lisas 3 ei ole kajastatud jäätmeliiki

koodiga 19 06 05. Sellest nähtub, et biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk jäätmekoodiga nr

19 06 05 vajab selle edasiseks käitlemiseks jäätmeluba. Taolistel asjaoludel pole kohtul

kahtlust selles, et keskkonnaloal nr KL-510203 selle lahtrites J3. ja J6. kajastatud nõue selle

kohta, et jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena

tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele, on seal

Tartu Biogaas OÜ-le kehtestatud põhjendatud ettekirjutusena.

Kohtu hinnangul ei välista Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust ka vastulauses ja

kaitsja koostatud kaebuses ning Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe A. O. 20.

jaanuaril 2025. a digitaalselt allkirjastatud pöördumises nr 84 kajastatu.

Kliimaministeeriumile adresseeritud Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe

pöördumises nr 84 ollakse seisukohal, et kääritusjäägi ehk digestaadi sertifitseerimisele seatud

nõuded ei ole põhjendatud ja mõistlikud ning sertifikaadi saamine ning hoidmine on väga

keeruline kui mitte võimatu, kuna parameetrid on ebamõistlikult ranged. Leitakse, et

digestaat on ohutu ja väga tahetud väetis põldudele. Kehtiv regulatsioon ja selle jätkuv

rakendamine piirab ebamõistlikult nii biogaasi tootjate kui ka põllupidajate tegevust.

Kliimaministeeriumile tehakse ettepanek moodustada turuosaliste ja seadusandjate vaheline

töörühm, et leida tekkinud olukorrale lahendus ja seni peatada biogaasi tootjate suhtes

kääritusjäägi sertifitseerimisega algatatud menetlustoimingud.

Kaitsja koostatud kaebuses on esitatud eeltooduga samasisulised väited selle kohta, nagu

oleks biogaasi tootmises tekkiva kääritusjäägi edasisele käitlemisele esitatavad nõuded

ebaproportsionaalselt kõrged ja põhjendamatud ning põhiseadusega vastuolus.

Kohus nende Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni juhatuse esimehe ja kaitsja kaebuses esitatud

väidetega ei nõustu. Keskkonnaministri 10.05.2016. a määruse nr 12 „Nõuded

biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ (määrus nr 12) § 9 lg

1 kohaselt kontrollib kääritusjäägi tootmise korraldust ning kääritusjäägi ohutust ja kvaliteeti

hindab sertifitseerimisasutus. Määruse nr 12 § 10 lg 1 kohaselt väljastab sertifitseerimisasutus

kääritusjäägi tootjale sertifikaadi pärast seda, kui sertifitseerimisasutus on veendunud, et

kääritusjäägi tootmise korraldus ja saadav kääritusjääk vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Määruse nr 12 § 10 lg 8 kohaselt peab kääritusjäägi tootja tagama, et kääritusjääki, mis ei

vasta käesoleva määruse lisas 2 nimetatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele, ei lasta tootena

turule. Määruse nr 12 Lisaks nr 2 on „Kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad“. Sellest

Lisast nr 2 nähtub muuhulgas, et salmonellabakteri osas on nulltolerants ja seda ei tohi turule

tootena lastavas kääritusjäägis üldse olla. Kohtu hinnangul pole eeltoodud sätete näol tegemist

kääritusjäägile esitatud põhjendamatute ja ebaproportsionaalselt kõrgete nõuetega.

Kääritusjäägile kui tootele kindlate nõuete kehtestamine teenib selle ohutuse ja kvaliteedi

tagamise eesmärki. Need nõuded kääritusjäägile on sätestatud meie kõigi huvides, s.o nii

inimeste kui ka keskkonna huvides, sealhulgas selleks, et kääritusjäägi tootena kasutamisega

ei kaasneks salmonellabakteri leviku ja sellesse haigestumise ohtu.

Sellele, et tegelikkuses on võimalik biogaasi ja kääritusjäägi tootmine korraldada selliselt, et

biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk vastab määruse nr 12 ja selle Lisa nr 2 nõuetele, viitab

muuhulgas see, et Tartu Biogaas OÜ omab kääritusjäägi kui toote sertifikaati alates

18.12.2024 (vedel kääritusjääk) ja K. S. OÜ Vinni Biogaas juhatuse liikmeks oleku ajal sai

OÜ Vinni Biogaas kääritusjäägile sertifikaadi 2021. a veebruaris. Eesti Akrediteerimiskeskuse

veebilehelt nähtub, et Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse SA sai 17.02.2021

akrediteeringu kehtivusega kuni 16.02.2026 komposti ja kääritusjäägi sertifitseerimiseks

(akrediteerimisala PC026). Sellest nähtub, et juba alates 17.02.2021 oli Tartu Biogaas OÜ-l

võimalik taotleda biogaasi tootmise käigus tekkivale kääritusjäägile sertifikaati ja see

kääritusjäägile kui tootele ka saada.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kääritusjäägi kui toote ohutusele ja

kvaliteedile on põhjendatult kehtestatud nõuded ja need on proportsionaalsed, kuna need

üldsuse, s.o meie kõigi turvalisuse huvides, tagamaks kääritusjäägi näol nii inimestele kui ka

keskkonnale ohutut toodet. Seetõttu pole vähimatki alust pidada kääritusjäägile kui tootele

pandud nõudeid põhjendamatult kõrgeteks ja ettevõtlusvabadust takistavaks ning

põhiseadusega vastuolus olevaks. Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-des 9 ja 31 on

ettevõtlusvabaduse kohta sätestatud, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise

tingimused ja korra ning PS § 32 kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt.

Teisisõnu tuleb biogaasi tootvate ettevõtete omanikel endi tegevus PS §-des 9, 31, 32

sätestatu valguses korraldada selliselt, et rohegaasi ei toodetaks üldiste huvide vastaselt, s.o

inimeste ja keskkonna turvalisuse arvelt.

Tartu Biogaas OÜ kaitsja on enda kaebusele juurde pannud Lisa nr 5, milleks on Eesti

Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli professor R. V. juhtimisel koostatud Eesti

Maaülikooli töörühma arvamus. R. V. on selle digitaalselt allkirjastanud 27.03.2024. a.

Kuigi kaitsja on enda koostatud kaebuse Lisa nr 5 ehk professor R. V. kahte vastust kahele

küsimusele käsitlenud ekspertide ekspertarvamusena, ei ole see väärteomenetluses VTMS § 2,

VTMS § 31 lg 1, KrMS § 105-107, KrMS § 63 lg 1 mõttes käsitletav ekspertiisiaktina ja

selles kajastatud eksperdiarvamusena ning kohus seda sellena ka ei käsitle. Kohus viitas

sellele ka kohtuistungil 14.05.2025. a toimiku avaldamise ajal. Siinkohal on oluline täheldada,

et ekspertiisi korraldamist keegi kohtumenetluse ajal ei taotlenud. Ka asjatundja ülekuulamist

keegi kohtult ei taotlenud. Kohus omal algatusel samuti ei pidanud käesolevas väärteoasjas

vajalikuks ekspertiisi määrata. Kohus omal algatusel ei pidanud vajalikuks ka asjatundja

ülekuulamist. Iseküsimus on, kas R. V. digitaalselt 27.03.2024 antud kahte vastust saaks

käsitleda lubatava tõendina VTMS § 2, VTMS § 31 lg 1, KrMS § 63 lg 1 valguses mõne muu

tõendiliigina, näiteks muu dokumendina, sarnaselt teadustöö kokkuvõttega, artikliga jmt.

Sõltumata vastusest sellele küsimusele, on siinkohal oluline täheldada, et professor R. V.

poolt allkirjastatu näol on oma sisult tegemist liialt abstraktse kääritusjäägi käsitlusega

olukorras, kus Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloal nr KL-510203 on kajastatud

toormeks jäätmeid kokku 7 erineva jäätmekoodiga ning nende toormeks kasutatavate

jäätmete tulemusena tekib jääde jäätmekoodiga 19 06 05. Seetõttu on kohus seisukohal, et

isegi kui äärmiselt suurte mööndustega hinnata kaebusele juurde pandud Lisa nr 5 ehk

professor R. V. koostatu ja allkirjastatu asjas lubatavaks tõendiks muu tõendina, siis oma

sisult jääb R. V. kirjapandu vaid kaudselt käesoleva väärteoasjaga seonduvaks, mistõttu kohus

sellele otsust ei raja. Esimeses küsimuses professor R. V. räägitakse sertifitseerimata

kääritusjäägi kasutamisest põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks olukorras, kus

põllupidajal pole selleks keskkonnaluba ning esitatakse küsimus, et kas selline tegevus tekitab

alati inimese tervisele ja keskkonnale kahju ning millistest teguritest tegevuse kahjulikkus

peaasjalikult sõltub. R. V. annab koheselt vastuse, et sertifitseerimata kääritusjäägi

kasutamine põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks ei tekita inimesele ja tervisele kahju.

Tuleb üksnes vaadata laotusnormi, et mulda viidav N (lämmastik) ja P (fosfor) kogus ei ole

suurem kultuuri võimest seda omastada. Mööndakse, et kääritusjäägi keskkonnamõju on

sarnane vedelsõnnikule, kuna salmonellabakterid võivad esineda mõlemas. R. V. viitab

vastuses, et uuringu kohaselt rohumaa väetamine kääritusjäägi või vedelsõnnikuga ei

suurenda rohusilo saastumise riski silo kvaliteeti kahjustavate mikroobidega. Leitakse, et

kääritusjäägiga väetamisel ei ole risk inimese tervisele vedelsõnniku omast suurem.

Kiidetakse anaeroobse kääritamise protsessi efektiivsust, kuna see inaktiveerib enamuse

patogeenseid vorme nagu bakterid, viirused, seedeelundkonna parasiidid ja seened. Samas

nenditakse, et patogeenidega seotud riske ei ole võimalik orgaaniliste väetiste nagu

vedelsõnnik ja kääritusjääk puhul kunagi lõplikult välistada. Leitakse, et kui kääritusjääki

kasutatakse põllumajandustootja põldudel toitainete või mullaparandusainena, siis ei ole

hetkeseisuga keskkonnakaitse seisukohast vajalik sertifitseerimisprotsess. Lõpuks ehk teisele

küsimusele antud vastuses jõuab professor R. V. seisukohale, et seaduse nõue, et

kääritusjäägis ei tohi olla salmonellabaktereid, ei ole hädavajalik ja asjakohane, tehes viiteid

ühele 2010. a artiklis käsitletud uuringule, kus käsitleti loomasõnniku kasutamise tõttu

puhkenud haiguspuhanguid mitmel pool maailmas, näiteks USA-s, Suurbritannias, Jaapanis ja

Kanadas. Seal pole salmonellaga seotud haiguspuhanguid eraldi sõnniku laotamise kontekstis

esinenud. Samas möönab R. V., et mis juhtub salmonellabakteriga vedelsõnniku- või

kääritusjäägi hoidlas, pole ühemõtteliselt ennustatav. R. V. eeldab, et värske digestaat

põllule ei jõua, see laotatakse põllule alles pärast lühemat või pikemat säilitusperioodi hoidlas.

Viimase lausena on kajastatud, et seega ei ole kääritusjäägi tootena kasutamiseks

salmonellabakteri osas eeldatav nulltolerants hädavajalik ja asjakohane.

Kohtu hinnangul ei välista professor R. V. antud vastused Tartu Biogaas OÜ käitumise

õigusvastasust kääritusjäägi käitlemisel ja selle jäätmena väljastamisel selleks luba mitte

omavatele isikutele. Ka professor R. V. vastustest nähtuvad selged riskid sertifitseerimata

kääritusjäägi väetisena põldudele jõudmisel nii selle liialt suures koguses laiali laotamisel ehk

laotusnormi rikkudes kui ka kääritusjäägis esineda võivate salmonella bakterite näol. Sellele,

et professor R. V. on käesolev nn kääritusjäägi temaatika suhteliselt võõras, viitab asjaolu, et

ta võrdleb kääritusjääki vedelsõnnikuga. Käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt ei

oma professor R. V. mitmeid kordi tehtud viited kääritusjäägi sarnasusele vedelsõnnikuga

suuremat tähtsust olukorras, kus tema uuringus on täpsemalt kajastamata, millisest toormest

ehk millistest jäätmetest ja milliste jäätmekoodidega jäätmetest biogaasi tootmise käigus

anaeroobsel kääritamisel kääritusjääk tekkis ja millise jäätmekoodiga see biogaasi tootmisel

tekkinud kääritusjääk on.

Kohtu hinnangul ei välista Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust kääritusjäägi

käitlemisel ja selle jäätmena väljastamisel selleks luba mitte omavatele isikutele ka kaitsja

kaebuse punktis 4.2 viidatud tunnistaja B. A. ütlused, kes on osaühing Eerika Farm

(10739410) töötaja ja juhatuse liige. Asjaolu, et tunnistaja B. A. ütlustest nähtuvalt OÜ Eerika

Farm ei teadnud, et neile väljastatakse 2023. a Tartu Biogaas OÜ-st toote asemel jäädet ning

Tartu Biogaas OÜ ei informeerinud neid sellest, et neile väljastatav kääritusjääk on jääde ja

tegemist pole tootega, ei välista Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust ja ei muuda

käideldud jäädet tooteks ning ei muuda Tartu Biogaas OÜ-d kääritusjäägile sertifikaati

omavaks ettevõtteks.

Kaitsja on vastulauses ja kaebuses asunud seisukohale, nagu puudunuks Keskkonnaametil

kuni 2024. a veebruarini kindel arusaam selles osas, mis on jääde ja mis on toode ning kaitsja

on seejuures viidanud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nr KL-510203 halduri

T. P. tunnistajana antud ütlustele ja tema ütlustele lisatud Keskkonnaameti 09.02.2024. a

vastuskirjale LEMMA OÜ-le. Kaitsja on vastulauses ja kaebuses siinkohal tõstnud esile, et

loomade väljaheited jäätmekoodiga 02 01 06 ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning

kui see on biogaasi tootmise sisendiks, siis kääritusjäägi kasutamine toimub väetiseseaduse ja

veeseaduse alusel. Kaitsja on siinkohal aga jätnud tähelepanuta, et selles osas käesolevas

väärteoasjas vaidlust polegi, sest kaitsja osundatud jäätmeliiki koodiga 02 01 06

(loomaväljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu, eraldi kogutud ja mujal

käideldud vedelad farmiheitmed) Tartu Biogaas OÜ-le antud keskkonnaloal nr KL-510203

ei kajastu. Keskkonnaloal nr KL-510203 kajastatud jäätmete töötlemise tulemusena ei teki

kaitsja osundatud jäätmeliiki koodiga 02 01 06 (loomade väljaheited, virts ja sõnnik,

sealhulgas reostunud allapanu), vaid tekib jäätmeliik jäätmekoodiga 19 06 05 - taimsete ja

loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. Keskkonnaministri 10.05.2016. a

määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale

kääritusjäägile“ lisaks nr 3 on „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole

sertifitseerimine vajalik“. Nimetatud määruse nr 12 lisas 3 ei ole kajastatud jäätmeliiki

koodiga 19 06 05. Sellest nähtub, et biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk jäätmekoodiga nr

19 06 05 vajab selle edasiseks käitlemiseks jäätmeluba, mis on selgesõnaliselt kajastatud ka

keskkonnaloal nr KL-510203 lahtrites J3. ja J6. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et

Tartu Biogaas OÜ oleks vaidlustanud haldusmenetluse korras neile väljastatud keskkonnaloa

nr KL-510203 õiguspärasust. Taolistel asjaoludel on põhjendatud lähtuda sellest, et Tartu

Biogaas OÜ on tunnistanud keskkonnaloa nr KL-510203 õiguspärasust, see keskkonnaluba

on kehtiv ja kuulub täitmisele ning kuulus täitmisele ka väärteo toimepanemise ajal, s.o 2023.

aastal. Ka kaitsja osundatud tunnistaja T. P. ütlustele lisatud Keskkonnaameti 09.02.2024. a

vastuskirjas LEMMA OÜ-le on kajastatud, et juhul kui biogaasijaama keskkonnaluba

väljastatakse ainult jäätmekäitlustoiminguks R12o (jäätmete taaskasutamisele eelnev

bioloogiline töötlus), siis tekib jäätmekäitluse tulemusena jääde 19 06 05 taimsete ja loomsete

jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik ning see jäätmeliik tuleb edasiseks

käitlemiseks üle anda vastavat õigust ehk keskkonnaluba omavale isikule. Tartu Biogaas OÜ-

le väljastatud keskkonnaloal nr KL-510203 ongi kajastatud, et sissetulevaid jäätmeid

koodidega 02 01 03, 02 02 04, 02 03 05, 02 05 01, 02 05 02, 02 06 01, 02 07 04

taaskasutatakse R-koodiga R12o - jäätmete kasutamisele eelnev bioloogiline töötlus - ja selle

tulemusena tekib jäätmeliik 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud vedelik, mis loa lahtrites J3. ja J6. kajastatu kohaselt vajab selle edasiseks

käitlemiseks jäätmeluba.

Ka tunnistaja T. P. ütlustes on kajastatud, et kui kääritusjääk ei vasta väetiseseaduse nõuetele

ning esineb kõrvalekalle kääritamisprotsessis (jäätmekäitlustoiming R12o - jäätmete

taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus), siis käsitletakse kääritusjääki kui jäädet ja

reguleeritakse selle edasist käitlemist jäätmeloaga.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebuses esitatud väited selle kohta, nagu

puudunuks ka Keskkonnaametis endas õigusselgus biogaasi tootmise käigus tekkiva

kääritusjäägi osas, on ainetud olukorras, kus Keskkonnaametist Tartu Biogaas OÜ-le

väljastatud keskkonnaloal nr KL-510203 on selgelt kajastatud, et sissetulevaid jäätmeid

koodidega 02 01 03, 02 02 04, 02 03 05, 02 05 01, 02 05 02, 02 06 01, 02 07 04

taaskasutatakse R-koodiga R12o - jäätmete kasutamisele eelnev bioloogiline töötlus - ja selle

tulemusena tekib anaeroobsel kääritamisel jäätmeliik 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete

anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik, mis loa lahtrites J3. ja J6. kajastatu kohaselt vajab

selle edasiseks käitlemiseks jäätmeluba. Keskkonnaluba nr KL-510203 kehtib alates

18.03.2021 ja sellest alates tulnuks Tartu Biogaas OÜ-l täita selles kajastatud nõudeid, s.h ka

etteheidetava väärteo toimepanemise ajal, s.o 2023. aastal.

Kaitsja kaebuses ja kohtuvaidluses esitatud paljasõnalised väited sertifitseerimata

kääritusjäägi ohutuse kohta ning seejuures sageli tehtud viited jäätmeliigile koodiga 02 01 06

(loomade väljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu) ei välista samuti Tartu

Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust olukorras, kus keskkonnaloalt nr KL-510203 nähtuvalt

ei ole biogaasi tootmise käigus anaeroobsel kääritamisel tekkiv kääritusjääk koodiga 02 01 06,

vaid hoopiski jäätmekoodiga 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel

tekkinud vedelik, mis loa lahtrites J3. ja J6. kajastatu kohaselt vajab selle edasiseks

käitlemiseks jäätmeluba. Keskkonnaministri 10.05.2016. a määruse nr 12 „Nõuded

biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ lisaks nr 3 on

„Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“. Nimetatud

määruse nr 12 lisas 3 ei ole kajastatud jäätmeliiki koodiga 19 06 05. Sellest nähtub, et

biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk jäätmekoodiga nr 19 06 05 vajab selle edasiseks

käitlemiseks jäätmeluba.

Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt sertifitseerimata kääritusjäägi pidamine ohutuks ei

ole küllaldaselt piisav garantii hindamaks kääritusjääki lubatavaks tooteks, kuna kehtiva

seaduse mõttes saab ainult sertifikaati omav kääritusjääk olla lubatav ja laiale tarbijaskonnale

piiranguteta kasutamiseks mõeldud ohutu toode. Biogaasi tootmise käigus Ilmatsalu

biometaanijaamas tekkivale kääritusjäägile sai Tartu Biogaas OÜ sertifikaadi alles

18.12.2024. See on peaaegu aasta hiljem Tartu Biogaas OÜ-le väärteokirjelduses etteheitava

käitumise lõppemisest arvates. Asjaolud, et Tartu Biogaas OÜ hakkas 2023. a lõpus taotlema

Ilmatsalu biometaanijaamas biogaasi tootmise käigus tekkivale kääritusjäägile sertifikaati ja ta

sai selle 18.12.2024. a, ei välista samuti Tartu Biogaas OÜ käitumise õigusvastasust 2023.

aastal.

PUUDUVAD SÜÜD VÄLISTAVAD ASJAOLUD

Asjas puuduvad Tartu Biogaas OÜ süüd välistavad asjaolud.

KarS § 37 käsitleb juriidilise isiku süüvõimet. KarS § 37 kohaselt on süüvõimeline

õigusvõimeline juriidiline isik. Äriregistrisse kantud juriidiline isik on õigusvõimeline ja

süüvõimeline. E-äriregistri andmetel on Tartu Biogaas OÜ (11561670) äriregistris

registreeritud 30.12.2008. Tegemist on tegutseva äriettevõttega.

Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikmeks on alates 19.01.2021 K. S. üksinda. Teisi juhatuse

liikmeid peale K. S. sellel äriettevõttel pole.

KarS § 39 käsitleb eksimust teo keelatuses. KarS § 39 lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta

ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu.

KarS § 371 käsitleb 01.11.2023. a kehtima hakanud juriidilise isiku süü puudumist. KarS

§ 371 kohaselt puudub juriidilisel isikul süü, kui karistusseadustiku § 14 lõikes 1 nimetatud

organi või isiku tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu. [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust.

01.11.2023]

Menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütlustest

nähtub, et välistatud on nii eksimus teo keelatuses kui ka juriidilisel isikul süü puudumine

põhjusel, et karistusseadustiku § 14 lõikes 1 nimetatud organi või isiku tegu oli juriidilise

isiku jaoks vältimatu.

Menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme K. S. ütlustest

nähtub, et K. S. oli 2023. aastal olemas biogaasi tootmiseks ja selle käigus tekkiva

kääritusjäägi nõuetekohaseks käitlemiseks head hariduslikud eeltingimused. Nimelt oli K. S.

kõrgharidus kahest kõrgkoolist - Tallinna Tehnikaülikoolist 2015. a materjaliteaduskonnast ja

Tartu Ülikoolist, kus õppis keskkonnatehnoloogiat ja tegi lõputöö biogaasi teemal.

Lisaks heale haridusbaasile oli K. S. olemas ka küllaltki pikk praktiline kogemus, kuna ta on

Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige alates 19.01.2021, OÜ Vinni Biogaas juhatuse liige alates

22.10.2019, OÜ Oisu Biogaas juhatuse liige alates 22.10.2019 ja Eesti Biogaas OÜ-s

tegevjuht 2019. a oktoobrist alates. OÜ-s Vinni Biogaas juhatuse liikmeks oleku ajal sai OÜ

Vinni Biogaas sertifikaati kääritusjäägile, millest oli K. S. selle sertifikaadi väljastamise ajal

teadlik.

Eelkajastatud asjaoludel, võttes arvesse ka seda, et menetlusaluse isiku seadusliku esindaja

juhatuse liikme K. S. kohtuistungil 09.05.2025. a antud ütluste kohaselt on ta kindlasti

tutvunud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga nr KL-510203 ja sellest loast

nähtuvalt on selles väga selgelt kahes kohas tabeli osades J3. ja J6. kajastatud jäätmete

bioloogilise töötlemise tulemusena jäätmete tekkimine, mida saab üle anda vastavat luba

omavatele ettevõtetele, siis pole kohtul kahtlust selles, et KarS § 39 mõttes keelueksimusega

pole tegemist ning menetlusaluse isiku juhatuse liikmele polnud väärteoprotokollis ja

kohtuvälise menetleja otsuses etteheidetav tegu KarS § 37¹ mõttes vältimatu. Tähelepaneliku

ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige

K. S. pidanud märkama ja aru saama keskkonnaloas KL-510203 kahes lahtris J3. ja J6.

kajastatust selle kohta, et jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o)

tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele.

KVALIFIKATSIOON

Jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses

olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks

õigust omavale isikule.

JäätS § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtjal on

keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks.

JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale

õiguse üheks või mitmeks jäätmeseaduse § 73 lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks

ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

JäätS § 73 lg 2 p 2 kohaselt on jäätmeluba vaja jäätmete taaskasutamiseks. JäätS § 76 kohaselt

annab jäätmeloa Keskkonnaamet. JäätS § 77 lg 4 kohaselt tuleb jäätmeluba jäätmete

käitlemiseks taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.

18.03.2021. a kehtima hakanud Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud tähtajatu keskkonnaloaga nr

KL-510203 anti Ilmatsalu biometaanijaamale luba jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne

kääritamine taaskasutamistoimingu koodiga R12o, kus bioloogilise töötlemise tulemusena

tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. See on

keskkonnaloas nr KL-510203 sõnaselgelt kirjas kahes kohas, s.o loa osades J3. ja J6.

2023. a käideldi Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaamas biogaasi tootmise ehk

kääritusprotsessi käigus erinevaid jäätmeliike ning selle käigus tekkis jäätmete anaeroobsel

töötlemisel kääritusjääk ehk jääde jäätmeliigiga 19 06 05 - taimsete ja loomsete jäätmete

anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik, mida anti edasi ja väljastati 10-le ettevõttele,

millistel ei olnud selle jäätmeliigi käitlemiseks vastavat keskkonnaluba.

Rikkudes jäätmete üleandmise nõudeid, pani Tartu Biogaas OÜ toime JäätS § 120 lõikes 2

sätestatud väärteo.

Rikkudes keskkonnaloa KL-510203 nõudeid, pani Tartu Biogaas OÜ toime JäätS § 120¹

lõikes 2 sätestatud väärteo.

KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud

otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat.

KarS § 81 lg 4 kohaselt arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo

lõpuleviimisest.

Tartu Biogaas OÜ toimepandud väärtegu pole aegunud, kuna selle lõpuleviimisest 31.12.2023

pole möödunud kahte aastat.

KARISTUS

Karistusseadustiku (KarS) 47 lg 2 kohaselt võib juriidilisele isikule väärteo eest kohaldada

rahatrahvi 100 – 400 000 eurot.

JäätS § 120 lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse juriidilist isikut jäätmete üleandmise

nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

JäätS § 120¹ lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse juriidilist isikut jäätmete käitlemise eest

loa nõudeid rikkudes rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

KarS § 63 lõikes 1 on sätestatud põhimõte, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab

mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte

alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Tartu Biogaas OÜ käitumine täidab nii JäätS § 120 lõikes 2 kui JäätS § 120¹ lõikes 2

sätestatud väärteokoosseisu. KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb talle toimepandu eest mõista üks

karistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on karistanud Tartu Biogaas OÜ-d miinimumilähedase karistusega.

VTMS § 132 p 2 kohaselt ei tohi maakohus väärteoasja kaebemenetluses menetlusaluse isiku

olukorda raskendada.

Lähtudes asjaoludest, et Tartu Biogaas OÜ andis kääritusjääki kui jäädet üle selle

käitlemiseks jäätmeluba mitteomavatele isikutele pika ajavahemiku jooksul, s.o ühe aasta

kestel, nii-öelda igapäevaselt, sest tootmist terve 2023. a aasta jooksul kordagi ei peatatud

ning eri liiki jäätmeid kasutati biogaasi tootmiseks igapäevaselt ja biogaasi tootmise

tulemusena tekkinud jäädet ehk kääritusjääki tekkis ka igapäevaselt, ei saa Tartu Biogaas OÜ

süüd hinnata väikseks. Samas on oluline täheldada, et väärteomenetluse kestel, 2023. a lõpus,

alustas Tartu Biogaas OÜ taotlema endale sertifikaati, et biogaasi tootmisel kasutatavad eri

liiki jäätmed tootmisprotsessi läbides vastaks toote nõuetele ja poleks enam käsitletavad

jäätmetena. Tartu Biogaas OÜ sai kääritusjäägile tootesertifikaadi 18.12.2024. a.

Tartu Biogaas OÜ pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Tartu Biogaas OÜ

juhatuse liikmele K. S. oli rikkumise toimepanemine välditav. Kui ta oleks Tartu Biogaas

OÜ-le väljastatud keskkonnaluba nr KL-510203 lugenud tähelepanelikult ja kohusetundlikult,

siis ta oleks märganud loa osades J3. ja J6. kehtestatud nõuet, mille kohaselt jäätmete

bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt

jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele ning ta oleks saanud Tartu

Biogaas OÜ tootmist vastavalt sellele nõudele korraldada.

Tartu Biogaas OÜ karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

E-äriregistri andmetel oli 2023. a Tartu Biogaas OÜ maksustatav käive 1 068 034.30€, tulud 1

939 608€ ja kasum 658 974 € ning kasumimarginaal 33.97%.

Eelkajastatud asjaoludel on kohus seisukohal, et karistuse vähendamiseks alust pole. Karistus

8000€ on biogaasi tootmise kasumlikkust arvestades niigi väike ja jääb kasumimarginaalist

lähtudes rohkem miinimumi lähedale.

Karistuse vähendamiseks ei anna alust ka kaebuses esitatud väited selle kohta, et keskkonnale

2023. a aasta jooksul, mil Tartu Biogaas OÜ-st väljastati jäädet selle käitlemiseks jäätmeluba

mitteomavatele isikutele, kahju justkui ei tekkinud. Siinkohal on oluline täheldada, et Tartu

Biogaas OÜ-l võttis biogaasi tootmise käigus tekkivale kääritusjäägile sertifikaadi taotlemine

aega ligikaudu aasta. Sellest nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-l kulus aasta aega selleks, et

biogaasi tootmine viia sellisesse korda, et biogaasi tootmise tulemusena tekkiv kääritusjääk

oleks nii inimestele kui ka keskkonnale ohutu ja seda saaks vabalt käsitleda tootena ning üle

anda piiramata arvule seda soovivatele isikutele, kellel selle vastuvõtmiseks ja saamiseks

enam vastavat jäätmekäitlusluba ei pea olema.

Kaebuses on viidatud ühe põhilise põhjusena, miks kääritusjäägile sertifikaadi saamine on

olnud raskendatud, see, et tootmisest väljuvas kääritusjäägis ei tohiks üldse olla salmonelloosi

baktereid. Sellest nähtub, et Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaamast 2023. aastal

väljastatud kääritusjääk ei pruukinud olla ümbritsevale ohutu. Asjaolu, et 2023. a ei

fikseeritud ühtegi juhtumit, mille tulemusena saanuks väita, et Ilmatsalu biometaanijaamast

väljastatud jääde kääritusjäägi näol oleks selle kasutamisel põhjustanud inimestele ning

keskkonnale kahju, ei muuda Tartu Biogaas OÜ käitumist 2023. a vähemohtlikuks ja ohutuks.

On üldteada, et salmonellabakter on inimestele ohtlik ja põhjustab nakatumisel haigestumist

(kõhutüüfus, soolenakkus) ning suuri vaevusi (näiteks iiveldus, oksendamine, peavalu,

kõhulahtisus, palavik jmt).

Kuna 2023. a jõudis Ilmatsalu biometaanijaamast jäätmena väljastatud digestaat ehk

kääritusjääk põldudele väetisena, siis inimeste-lindude-loomade kaudu oli seda võimalik edasi

kanda ning säilis võimalus, et selle põllukultuuridele (köögiviljad, maasikad jmt) sattudes

võis see jõuda ka inimeste toidulauale ja sealt juba suukaudselt inimese soolestikku. Lisaks

inimestele säilis oht ka loomadele ja lindudele. Salmonella nakkusallikaks võib olla nii

inimene kui ka linnud-loomad. Kui 2023. aastal sattunuks inimene, linnud või loomad

kääritusjäägiga väetatud põllule, säilis sellega reaalne salmonellabakteri leviku ja sellega

nakatumise oht. Sertifitseerimata kääritusjäägiga väetatud põllul kiire rohukasvu korral säilib

sellest silo tegemisel oht, et salmonella nakkus levib silo kaudu edasi inimestele ja loomadele.

VÄÄRTEOMENETLUSE LÕPETAMISEKS POLE ALUST

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse

isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

VTMS § 30 lg 1 p 1¹ kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui tegemist on

VTMS §-s 31 sätestatud vähetähtsa väärteoga.

Olukorras, kus Tartu Biogaas OÜ-l kulus aasta aega, et saada biogaasi tootmise käigus

tekkivale kääritusjäägile sertifikaat, mis annaks alust seda kääritusjääki hinnata ohutuks

tooteks, mitte jäätmeks, ei ole alust eeldada, et jäätmena 2023. a Ilmatsalu biometaanijaamast

väljastatud kääritusjääk oleks olnud ümbritsevale keskkonnale ning inimestele-lindudele-

loomadele ohutu.

Olukorras, kus kääritusjääki kui jäädet käideldi pikka aega, s.o terve aasta, ning selle kestel

säilis kääritusjäägi põllule sattudes ümbritsevale muuhulgas salmonellabakteri leviku ning

sellega nakatumise oht, ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga ning ei saa hinnata menetlusaluse

isiku süüd väikseks ja ei ole alust eeldada avaliku menetlushuvi puudumist.

Alust VTMS § 30 lg 1 p 1, 1¹ alusel väärteoasjas menetluse lõpetamiseks ei ole.

MENETLUSKULUD

VTMS § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusaluse isiku

Tartu Biogaas OÜ kanda, s.h tema kantud õigusabikulud. Kohus küll tühistas osaliselt

vaidlustatud otsuse, kuid seda teistel põhjustel, kui seda on kaitsja koostatud kaebuses

taotletud. Seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses menetlusaluse isiku kanda.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/