3-25-393/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX. X (kaebaja) esitas 17.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Eesti kahju hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel.
Legislator headnote
AI generated3-25-393/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X (kaebaja) esitas 17.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Eesti kahju hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tristan Ploom
Määruse tegemise aeg ja koht
04.06.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-393
Haldusasi
X. X kaebus Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise
Seminari tekitatud varalise ja mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja: X. X, volitatud esindajad vandeadvokaat Keijo
Lindeberg ja advokaat Kristina Ivanova Vastustaja:
Eesti Metodisti Kirik
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjalide juurde:
1) Tallinna Halduskohtu 17.08.2022 otsus asjas nr 3-22-281;
2) asjas nr 3-22-281 esitatud kaebuse lisa 1 – menetluse uuendamise taotlus;
3) asjas nr 3-22-281 esitatud kaebuse lisa 2 – menetluse uuendamisest keeldumine.
2. Lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ja jätta kaebetähtaja ennistamise
taotlus rahuldamata. Lõpetada asja menetlus HKMS § 124 lg 2 alusel kaebust
menetlusse võtmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
KAEBUSE NÕUDED JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. X. X (kaebaja) esitas 17.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Eesti
Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari (EMTKS) tekitatud 632,73 euro suuruse varalise
kahju hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel.
1.1. EMTKS on põhjustanud varalise kahju, sest jättis kaebajale õigusvastaselt diplomi ja
akadeemilise õiendi väljastamata. Varaliseks kahjuks on tasutud õppemaks (kaebuse p 2.5.)
1.2. Mittevaralist kahju seostab kaebaja samuti sellega, et EMTKS on keeldunud kaebajale
diplomi väljastamisest. Seetõttu on kaebaja tuleviku plaanid olnud ca 20 aastat sisutühjad
(kaebuse p 2.16). Kaebajat ei aktsepteerita kui usuteadlast ja eiratakse vaatamata kõikide
eelduste täitmisele tema vastavat akadeemilist kraadi (kaebuse p-d 2.22 ja 2.24).
1(4)
1.3. HKMS § 46 lg-st 4 tuleneva kaebetähtaja piirangut tuleb tõlgendada ja kohaldada
koosmõjus PS §-dega 11, 15 ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni artiklitega 6 ja 13, mis
nõuavad, et tähtajad peavad olema sellised, mis ei muuda nõude esitamise võimatuks või
raskeks.
2. Kohus jättis kaebuse käiguta järgmise selgitusega.
Varalise kahju puhul on kaebaja leidnud, et kahju põhjustanud õigusvastaseks tegevuseks oli
diplomi ja akadeemilise õiendi väljastamata jätmine (kaebuse p 2.5.). Kohtule jäi ebaselgeks,
millele tuginedes peab kaebaja varalise kahju hüvitamise nõuet tähtaegseks. Kaebajal tuli
selgitada, millal ta sai teada talle tekitatud kahjust ning esitada vajadusel ka kaebetähtaja
ennistamise taotlus.
Kaebajal tuleb täpsustada, kas tema sooviks on nõuda mittevaralise kahju hüvitamist
riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 alusel (s.t sidudes usuvabaduse väidetavad riived sättes
toodud väärikuse alandamise või tervise kahjustamisega).
3. Kaebaja esitas 28.04.2025 puuduste kõrvaldamise taotluse.
3.1. Tema väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine on seotud diplomi väljastamata
jätmisega. Väärikuse alandamine seisneb selles, et on rikutud tema usuvabadust (p 2.5).
Aastaid kestnud põhiõiguste rikkumised on tekitanud suurt vaimset pinget (p 2.7.).
3.2. Usuvabaduse rikkumine ja sellega seotud kahju hüvitamise nõue on aegumatu. Kui aga
kohus ei nõustu kaebajaga, siis selgitab kaebaja järgmist (p. 2.11.).
Kaebetähtaja küsimust ei saa lahendada enne kaebust menetlusse võtmata.
Varasemalt olid kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus hariduse tunnustamise formaalsete
eelduste üle. Alates 05.11.2024 sai kaebaja teada, et tegelikkuses on kaebajale diplomi
väljastamisest keeldumine vastustaja põhimõtteline otsustus, mida tuleb kogumis vaadelda
usuvabaduse rikkumisena (p 2.12.).
Kaebaja mõistis, et vastustaja on asunud rikkuma kaebaja usuvabadust alles pärast
05.11.2024, mil Riigikohus jättis kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata (haldusasi
nr 3-22-281) ning kaebaja sai aru, et taaskord keeldub vastustaja diplomi väljastamisest.
Seetõttu on kaebus tähtaegne (p 2.14).
3.3. Alternatiivselt esitab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse (p 2.15), milles tugineb
sama menetlusdokumendi p-dele 2.11.-2.13.
4. Kohus võtab asja materjalide juurde:
1) Tallinna Halduskohtu 17.08.2022 otsus asjas nr 3-22-281;
2) asjas nr 3-22-281 esitatud kaebuse lisa 1 – menetluse uuendamise taotlus;
3) asjas nr 3-22-281 esitatud kaebuse lisa 2 – menetluse uuendamisest keeldumine.
Need dokumendid omavad tähendust kaebetähtaja lahendamise seisukohast.
5. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada kahju hüvitamise nõudes kaebetähtaja rikkumise
tõttu. Kohus jätab rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse.
5.1. Hüvitamisnõude menetlemise eelduseks on, et see on esitatud tähtaegselt. Kaebaja eksib, kui
leiab, et kohus ei saa seda küsimust lahendada enne kaebuse menetlusse võtmist. Vastava
menetlusotsuse tegemise aluseks on HKMS § 152 lg 3 viitega HKMS § 152 lg 1 p-le 2
(kaebetähtaja ületamine HKMS § 124 lg 2 alusel).
2(4)
5.2. Kohtu hinnangul on nii varalise kahju kui ka mittevaralise kahju nõude aluseks vastustaja
väidetav õigusvastane tegevus kaebajale diplomi väljastamisest keeldumisel.
5.3. Tallinna Halduskohus tuvastas 17.08.2022 otsuses asjas nr 3-22-281, et haldusasjas nr 3-14-
52397 menetlesid kohtud X. X kaebust MTÜ Eesti Metodisti Kiriku kohustamiseks väljastada
kaebajale diplom ning muud asjakohased dokumendid. Tallinna Halduskohus luges 18.05.2015
määrusega, et kohustamisnõue on esitatud kaebetähtaega ületades, jättis kaebaja taotluse
kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna
Ringkonnakohus jättis 29.09.2015 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna
Halduskohtu 18.05.2015. a määruse haldusasjas nr 3-14-52397 muutmata. Tallinna
Halduskohtu 18.05.2015 määrus jõustus 15.12.2015, mil Riigikohus ei võtnud X. X
määruskaebust menetlusse. Sellega sai X. Xle diplomi väljastamisega seonduv õiguslik vaidlus
lõpliku lahenduse (otsuse p 12).
Tallinna Halduskohus selgitas, et ta haldusasjaga nr 3-14-52397 sama eesmärki kannab kaebaja
02.12.2021 vastustajale esitatud taotlus haldusmenetluse uuendamiseks ning diplomi ja
akadeemilise õiendi väljastamiseks.
5.4. 01.12.2021 menetluse uuendamise taotlus lähtus sellest, et 2019. a võeti vastu uus
kõrgharidusseadus ning selle alusel kehtestati uus kõrgharidusstandard. Kaebaja on seisukohal, et
seadusemuudatus on kaasa toonud selle, et EMKTS peab uuesti analüüsima seda, kas kaebajale
diplomi ja dokumentide väljastamise tingimused on täidetud või mitte.
EMKTS keeldus 04.01.2022 kirjaga kaebaja taotluse rahuldamisest ning ei uuendanud
haldusmenetlust.
Kaebaja pidas seda kirja õigusvastaseks ja vaidlustas kirja asjas nr 3-22-281. Tallinna
Halduskohtu 17.08.2022 otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata, jõustus 05.11.2024.
Kohus leiab, et haldusmenetluse uuendamata jätmine tähendab, et vastustaja otsustas uuesti, et ei
ole alust muuta varasemat seisukohta kaebajale mitte väljastada diplomit.
Järelikult sai kaebaja eelduslikult juba 2015.a., kuid hiljemalt 04.01.2022 teada sellest, et
vastustaja väidetav õigusvastane tegevus põhjustab kaebajale varalise ja mittevaralise kahju.
04.01.2022 seisuga oli lõplikult selge, et EMKTS ei väljasta kaebajale soovitud diplomit.
Järelikult saab väidetavast varalisest kahjust – juba tasutud õppemaksu tagasi maksmata jätmine
– teadasaamise hiljemalt viimaseks päevaks lugeda 04.01.2022.
Mittevaralise kahju puhul on kaebaja väitnud, et see tekkis diplomi väljastamata jätmisest ning
on kestnud aastaid. Kohus leiab, et kaebaja väidetav mittevaraline kahju on tekkinud seega juba
vähemalt 2015.a, kui kohtud esmakordselt menetlesid kaebust diplomi väljastamiseks.
Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse 17.02.2025, st rohkem kui kolm aastat pärast päeva, mil
kaebaja sai teada varalisest ja mittevaralisest kahjust. Järelikult rikkus kaebaja HKMS § 46 lg-s 4
sätestatud tähtaega.
5.5. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et väidetava usuvabaduse rikkumisega seotud hüvitamisnõue
ei ole seotud kaebetähtajaga. HKMS § 46 lg 4 sätestatud menetlustähtaeg ei muuda
hüvitamiskaebuse esitamist võimatuks. Kaebajat esindas asjas nr 3-22-281 õigusalase haridusega
esindaja. Professionaalselt esindajalt saab eeldada kaebetähtaegade teadmist ja nende järgimise
oskust.
5.6. Kaebetähtaja ennistamise taotlus ei sisalda objektiivseid asjaolusid, miks kaebaja esitas
hüvitamiskaebuse tähtaega rikkudes. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
3(4)
5.7. Kokkuvõtvalt lõpetab kohus asja menetluse, sest kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja
tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tristan Ploom
4(4)