1-24-7543/35 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-7543

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-7543

Kohtukoosseis

Orvi Koik, Markus Kärner ja Andres Parmas

Kriminaalasi

Igor Abdulajevi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 27. veebruari 2025. a otsus lühimenetluses

Apellatsioonide esitajad

Süüdistatav Igor Abdulajev ja tema kaitsja Kristina Suvalova

Prokurör

Dagne Mihkels

Süüdistatav

Kaitsja

Asja läbivaatamise viis

Igor Abdulajev, isikukood: 36202010306; elukoht: XXX;

viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe

küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: XXX; emakeel:

vene keel; haridus: XXX; töökoht või õppeasutus: enne

kinnipidamist XXX. Kriminaalkorras karistatud 2-l korral,

viimati: 18.02.2015. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 121

alusel vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust 15.03.2011. a Harju Maakohtu otsusega

mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 13

aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

03.07.2010. a ning karistus on täidetud 03.10.2023. a.

vandeadvokaat Kristina Suvalova

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 27. veebruari 2025. a otsus kriminaalasjas nr 1-24-7543 tühistada

osaliselt Igor Abdulajev süüditunnistamises KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

Tühistatud osas teha uus otsus, millega kvalifitseerida Igor Abdulajevi tegu ümber ning

tunnistada Igor Abdulajev süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, jättes karistuse muutmata.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata.

Määrata Advokaadibüroo Kristina Suvalova makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks

suuruseks Igor Abdulajevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 175,68

eurot (sh käibemaks 31,68 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Igor Abdulajevit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud

vägivallakuriteo ja keda karistati Harju Maakohtu 18. veebruari 2015 otsusega nr 1-15-1007

KarS § 121 lg 1 järgi ja Harju Maakohtu 15. märtsi 2011 otsusega nr 1-10-15053 KarS § 114

p 1 ja KarS § 263 p 1, 3 järgi, uuesti 6. oktoobri 2024 kella 10:45 paiku Tallinnas E.Vilde tee

71a juures asuvas Lehola bussipeatuses lõi F.R-ile ühe korra rusikaga kaela piirkonda ja ühe

korra noaga parema põlve piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse -

parema jala põlve piirkonda reie siseküljele umbes 2 cm laiusega torkehaava.

Seega Igor Abdulajev pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, see on KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 27. veebruari 2025. a otsusega lühimenetluses tunnistati Igor Abdulajev

süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti Igor Abdulajevile karistuseks 1 aasta 6

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 6. oktoober

2024. a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti Igor Abdulajevi

kinnipidamise päev, s.o 6. oktoober 2024. a. Igor Abdulajevi suhtes kohaldatud tõkend

vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

2.1 Samuti lahendati otsusega menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

2.2 Maakohtu hinnangul pani Igor Abdulajev toime mitte korduva kehalise väärkohtlemise,

vaid avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

süüteo. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et Igor Abdulajev pani avalikus kohas, kõrvaliste

isikute juuresolekul, toime käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, ehk ta pani toime KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus märkis, et Igor Abdulajev on saanud

end ka sellise süüdistuse vastu ammendavalt kaitsta. Oluline on tähele panna, et talle esitatud

süüdistus hõlmas süüdistust vägivallas ja selle toimepanemises bussipeatuses. Seega heidetigi

2(10)

talle ette vägivalda. Asjaolu, et see häiris avalikus kohas teisi isikuid, oli talle teada, sest ta

läks selles peatuses maha reisijaid täis bussist ühistranspordipeatusesse, kus ta nägi hulga

inimesi olevat ning eesmärgiga kannatanu suhtes vägivalda tarvitada.

APELLATSIOONID:

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja.

3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2025.a otsus kriminaalasjas nr 1-

24-7543 osaliselt, nimelt teo kvalifikatsiooni, karistuse mõistmise ning menetluskuulude

väljamõistmise osas. Kaitsja taotleb teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Igor

Abdulajev süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista Igor Abdulajevile kergem karistus.

Kaitsja palub jätta vangistus KarS § 74 alusel osaliselt tingimisi kohaldamata või asendada

mõistetud vangistust KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga. Lisaks esitas kaitsja taotluse

vähendada Igor Abdulajevilt väljamõistetud menetluskulude summat. Ühtlasi taotles kaitsja

jätta apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.

3.2 Süüdistatav taotleb tühistada maakohtu otsus, mis puudutab vangistuse reaalset kandmist.

Süüdistatav taotleb karistusest tingimisi vabastamist või karistuse asendamist üldkasuliku

tööga.

4. Kaitsja viitab, et KrMS § 268 lg 1 alusel toimub kriminaalasja kohtulik arutamine

süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei või

süüdistatavat süüdi tunnistades kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad

süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest.

Otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sama

paragrahvi lg 6 ls 1 kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest

asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane

võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta.

4.1 Igor Abdulajevile esitatud süüdistuses puuduvad viited asjasse mittepuutuvatele isikutele,

keda süüdistuse sisuks oleva teoga häiriti või ohustati. Samas ei olnud vastavad asjaolud

kohtuliku uurimise käigus arutatud. Seega ei saanud Igor Abdulajevi süüditunnistamisel

nendele asjaoludele tugineda ka kohus. KarS § 263 eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist

isikut, keda teoga häiriti või ohustati. Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo

toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga

juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised

isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt

intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku

konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi. (Vt RKKKo nr

1-18-7276, p 13).

4.2 Maakohtu otsuse p-s 13 on märgitud: “Salvestistel on kõrvalised isikud isikustatavad.

Ühel salvestisel on osalt näha ka löömise hetke (turvakaamera salvestis failinime lõpuga „…

388“ alates 03.21), mil samas lähedal seisev mustade pükstega kõrvaline isik on jalgade

asendi järgi ilmselgelt näoga süüdistatava ja kannatanu poole. Bussi turvakaamera salvestisel

„…392“ 03.19 jäävad kaks bussis olevat meesterahvast vaatama kannatanu ja süüdistatava

poole just sel hetkel, kui kannatanu jalad liiguvad tõrjuvalt ehk ajal mil pidi toimuma rusika ja

noaga löömine. Nad jätkavad selles suunas vaatamist ka pikema aja jooksul, ka siis kui buss

juba edasi liigub. Seega oli Igor Abdulajevi tegevus sellise iseloomuga, mis pälvis mitme

3(10)

võõra isiku samaaegse ja pikemalt kestnud tähelepanu ehk nende rahu häiriti piisavalt

intensiivselt.“. Süüdistatav lõi kannatanut kaks korda, seega ei olnud konflikt intensiivne.

Kohtuotsuses viidatud kõrvalised isikud, keda kuriteoga väidetavalt häiriti, ei olnud

kohtueelses menetluses tuvastatud ega üle kuulatud. Seega pole kindlaks tehtud, mida isikud

konkreetselt nägid, kas ja kui intensiivselt oli nende rahu Igor Abdulajevi teoga rikutud.

Kohtuotsuses mainitud kahe videosalvestise pinnal pole võimalik teha usaldusväärseid

järeldusi, et kohtu viidatud isikud nägid just kannatanu löömise hetke, mitte aga sellele

järgnenud tegevust. Kaebaja ei saa nõustuda kohtuga, et salvestises failinime lõpuga „…388“

on tuvastatav kõrvaline isik, kes nägi löömist pealt. Videol salvestatu ei anna alust nii

ulatuslike järelduste tegemiseks, kuna on näha vaid kellegi jalad ning seda väga lühikest aega.

Teisel bussi turvakaamera salvestisel kohtu viidatud mehed vaatavad küll konflikti osapoolte

poole, kuid pole tuvastatav, mida konkreetselt oli nendele näha, arvestades seda, et

süüdistatav pidi olema seljaga nende poole, mis takistas nende vaatevälja. Samas vaatasid

isikud selles suunas vaid mõned sekundid ning nende reaktsiooni ja käitumise järgi ei ole

tuvastatav, et nähtu oleks nende rahu kuidagi rikkunud. Seega kogutud tõendite pinnal ei saa

tõsikindlalt jaatada, et süüdistatava tegu häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid ja seda määral,

mille puhul on tegemist avaliku rahu intensiivse rikkumisega. Maakohus rikkus

materiaalõigust kvalifitseerides Igor Abdulajevi teo KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning isik tuleb

süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

4.3 Igor Abdulajevile mõistetud karistus on põhjendamatult liiga karm. Maakohus tegi Igor

Abdulajevi süü suuruse hindamisel ja sellest tulenevalt ka karistuse mõistmisel kaalutlusvea,

mis on käsitatav materiaalõiguse (KarS § 56 lg 1) ebaõige kohaldamisena. Süüdistusakti

kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks toimepandu kahetsemine, raskendavaid

asjaolusid Igor Abdulajevi tegevuses ei tuvastatud. Kohus leidis, et arvestades tekitatud

vigastuste iseloomu, teo toimepanemise kohta ning isiku varasemat karistust on Igor

Abdulajevi süü suurus keskmine. Süüd suurendavaks luges kohus asjaolu, et süüdistatav pani

süüteo toime varasema isikliku mitteolulise iseloomuga konflikti tõttu. Kohus tuvastas ka Igor

Abdulajevi süüd kergendavad asjaolud. Tuvastades mitu süüd kergendavat asjaolu, leidis

maakohus, et Igor Abdulajevi süü suurus on ikka keskmine ning mõistis raskema karistuse

võrreldes prokuröri poolt taotletava karisusega. Seega ei arvestanud tegelikult kohus karistust

kergendavaid asjaolusid süü suuruse hindamisel. Sest kui kohus oleks neid arvestanud, siis

pidanuks kohus mõistma karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära.

4.4 Põhjendamatult suurt tähendust omistas kohus Igor Abdulajevi poolt varasemalt, s.o

rohkem kui 15 aastat tagasi toimepandud tegudele, kusjuures viimati oli isik karistatud KarS §

121 järgi rohkem kui 10 aastat tagasi, jättes arvestamata isiku vahepealset õiguskuulekat

käitumist. Isik ei saa lõpmatuseni vastutada kunagi toimepandu eest. Karistuse mõistmisel

tuleb keskenduda süüteole ja sellele järgnenud sündmustele, mitte süüdistatava poolt

varasemalt toime pandud tegudele.

4.5 Lääne-Tallinna Keskhaigla haigusloost nähtub, et Igor Abdulajevil on diagnoositud

kinnipidamisasutuses viibimisest tingitud häire. Asjaolu, et vastav diagnoos ei kajastu

ekspertiisiaktis ei oma tähtsust, kuna haigla dokumentidest nähtub, et süüdistataval oli see

diagnoositud. Ekspertiisiaktist tuleneb, et Igor Abdulajev vajab psühhiaatrilist ravi

alkoholisõltuvuse tõttu, mida on võimalik kohaldada psühhiaatrilise abi seaduse alusel.

Kohtuistungil kinnitas Igor Abdulajev, et tunnistab oma probleemi alkoholiga, soovib saada

ravi ning käitumiskontrollile allutamisel oleks talle kasu ning see aitaks ja toetaks teda. Samas

nõustus isik üldkasuliku töö tegemisega. Vabaduses on isikul olemas elukoht ning püsiv

sissetulek töövõimetustoetuse näol. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades mh Igor Abdulajevi

4(10)

vanust ja tervislikku seisundit, oleks mõistlik ja põhjendatud mõista talle lühemaajaline

vangistus, mis jätta osaliselt tingimisi kohaldamata, allutades isik käitumiskontrollile, kuna

kriminaalhooldusel viibimine aitab vajaliku ravi saada ning oma probleemi alkoholiga

kontrolli all hoida. Lisaks motiveerib ja stimuleerib piisavalt seaduskuulekale elule ning aitab

vajaduse korral tekkinud raskustega toime tulla. Samas võib mõistetud vangistuse asendada

üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Apellandi taotluse rahuldamine oleks

kooskõlas nii üld-kui ka eripreventsiooni eesmärkidega.

4.6 Maakohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine on välistatud Igor Abdulajevil töökoha

ja arvestatavate sissetulekute puudumise tõttu. Vabaduses koosnes isiku sissetulek peamiselt

töövõimetustoetusest. Samas mõistis kohus välja täies mahus süüdistatavalt sundraha, DNA-

ekspertiisi kulu ning määratud kaitsjale makstud tasud kogu summas 3779,22 eurot. Kaitsja

leiab, et arvestades Igor Abdulajevi majanduslikku seisundit, tuleb vähendada väljamõistetud

menetluskulude summa. Vanglas viibides puudub isikul sissetulek, samas on peale

vabanemist tagatud sissetulekuna vaid töövõimetustoetus, mis ei ole samuti piisav kohtu

määratud menetluskulude tasumiseks. On ilmselge, et antud juhul pole menetluskulude

tasumine Igor Abdulajevile jõukohane ning asetaks ta väga raskesse olukorda, kus ta ei saa

oma kohustustega toime tulla. Eeltoodust lähtuvalt, palub kaitsja ka apellatsioonimenetluse

kulud jätta riigi kanda.

5. Süüdistatav märgib, et taotles maakohtult karistusest tingimisi vabastamist või karistuse

asendamist üldkasuliku tööga. Maakohus sellega ei nõustunud, seega on teda karistatud

ebaõiglaselt.

6. Süüdistatav saatis ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt palub arvesse võtta,

et helistas kaks korda 112 ja ütles, et tema lõi noaga tuttavat.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

7. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonide

väidetega, asub alljärgnevale seisukohale.

7.1 Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis tõi

kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. See toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise Igor

Abdulajevi süüditunnistamises KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

Maakohtuga saab nõustuda, et üheselt on tõendamist leidnud, et süüdistatav 6. oktoobril 2024

kella 10.45 paiku Tallinnas E.Vilde tee 71a juures asuvas Lehola bussipeatuses lõi F.R-ile ühe

korra rusikaga kaela piirkonda ja ühe korra noaga parema põlve piirkonda, tekitades

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse, s.o umbes 2 cm laiusega torkehaava. Maakohus

on ka veatult tuvastanud, et Igor Abdulajevi ütlused, mida ta andis 6. oktoobril 2024. a

kahtlustavana ülekuulamisel, on osaliselt ebausaldusväärsed, sest need on vastuolus

tuvastatud sündmuste käiguga ning tema enda süü tunnistamisega 10. oktoobril 2024

kahtlustatavana ülekuulamisel. Maakohtu järeldusega, et kannatanu ütlustel puudub sisuliselt

tõendiväärtus, tuleb kolleegiumil samuti nõustuda. Ühtlasi tuvastas maakohus veatult ka selle,

et kannatanu ei ole terve menetluse jooksul olnud huvitatud sellest, et Igor Abdulajevit

vastutusele võetaks.

8. Maakohus jättis tähelepanuta, et KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik

arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi ja sama paragrahvi 5. lõike 1. lausest

5(10)

tulenevalt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis

oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest.

8.1 Maakohus ei arvestanud, et Igor Abdulajevile heidetakse süüdistuses ette üksnes F.R-i

löömist ja tema individuaalsete õigushüvede kahjustamist. Maakohtu poolt tuvastatud

faktilised asjaolud on neist oluliselt erinevad. Kvalifitseerides süüdistatava teo KarS § 263 lg

1 p 1 järgi, ei piisa üksnes selle tuvastamisest, et süüdistatav kasutas vägivalda bussipeatuses,

mis on avalik koht. Kvalifitseerimaks süüdistatava käitumise KarS § 263 lg 1 p 1 järgi peaks

süüdistusaktis olema kirjeldatud faktilised asjaolud, et tegu pandi toime avalikus kohas, selle

teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet,

kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu, st vägivald ning asjasse mittepuutuva füüsilise

isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati. Ainult sellise süüdistuse põhjal on võimalik

jaatada KarS § 263 objektiivsete tunnuste täitmist. Esitatud süüdistus aga nendele nõuetele ei

vasta.

8.2 Olukorras, kus süüdistuse teokirjeldus ei võimalda tuvastada kõiki KarS §-s 263 lg 1 p 1

sätestatud karistusõigusliku vastutuse eeldusi, ei saa neid asjaolusid KrMS § 268 lg 1 ning lg

5 esimese lause kohaselt ka kohtumenetluses tuvastada. Seda sõltumata kriminaalasjas

kogutud tõendite sisust. Maakohus väljus osaliselt süüdistuse piiridest rikkudes sellega

oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes ning kohaldas seetõttu Igor

Abdulajevi süüditunnistamisel KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ebaõigesti materiaalõigust. Selline

viga toob kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise Igor Abdulajevi süüditunnistamises KarS

§ 263 lg 1p 1 järgi ning Igor Abdulajev tuleb süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

8.3 Ehkki Igor Abdullajevi süüditunnistamine KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on eespool toodud

põhjustel välistatud, ei nõustu kolleegium ka maakohtuga, et süüdistataval on olnud

küllaldane võimalus end uue kvalifikatsiooni vastu KrMS § 268 lg 6 ls 1 tähenduses kaitsta,

Maakohtus ei käsitletud kordagi kvalifikatsiooni KarS § 263 lg 1 p 1 kohaldamist ning

maakohus ei teinud kohtumenetluse pooltele ka ettepanekut avaldada oma seisukohta

kvalifikatsiooni osas, mida süüdistusaktis ei käsitleta.

9. Järgnevalt käsitleb kolleegium süüdistatavale Igor Abdulajevile mõistetud karistuse

küsimust. Süüdistatava teole maakohtust erineva õigusliku hinnangu andmine ei too kaasa

mõistetud karistuse muutmist. Maakohus on karistust mõistes arvestanud süü suurust, sh

hinnanud kehalise väärkohtlemise intensiivsust ja seeläbi kannatanule tekitatud

tervisekahjustuse raskust ja objektiivselt hinnatava valu tugevust. Maakohus on tuvastanud

karistust kergendavad asjaolud. Kuigi maakohus on märkinud, et arvestab ühel juhul karistust

raskendavat asjaolu (vt mk otsuse p 25), ei nähtu tegelikkuses, et maakohus oleks karistust

raskendava asjaolu KarS § 58 mõttes tuvastanud. Seega on tegemist pelgalt ebaõnnestunud

sõnastusega ning tegelikkuses ei ole maakohus tuvastanud ega arvestanud karistust

raskendavat asjaolu. Samuti on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud võimalust

mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

9.1 Maakohtus on Igor Abdulajevile mõistetud karistust põhistanud ja kohtu veendumuse

kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Ka KarS § 121 lg 2 p 3 sanktsioon näeb ette rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus on Igor Abdulajevile mõistnud

karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmäära. Maakohus on

põhistanud sedagi, miks Igor Abdulajevit pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud

kergemaliigilise karistusega. Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat karistust

6(10)

kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele

uue karistuse mõistmiseks.

9.2 Ka ei anna apellatsiooni väited alust Igor Abdulajevile mõistetud karistuse

vähendamiseks.

Kohtupraktika kohaselt ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja

seisukohtadega. Kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele

tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise

põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo nr 3-1-1-82-14, p 10). Seega iseenestest asjaolu, et

maakohus on mõistnud karistuse, mis ületas prokuröri poolt taotletut, ei too kaasa

automaatselt mõistetud karistuse tühistamist, sest maakohus on arvestanud kõiki asjaolusid,

mis omavad tähtsust karistuse mõistmisel.

9.3 Kaitsja jätab tähelepanuta, et kohtupraktika kohaselt kui isiku käitumisele pole senised

karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada

keelunormi kehtivust, saab isikule mõista ka rangema karistuse, vaatamata sellele, et tema süü

on keskmine (vt RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 8). Käsiloleval juhul tuleb kolleegiumil asuda

seisukohale, et süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks, mis on

ilmselgelt eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt rangema karistuse

mõistmiseks. Olukorras, kus süüdistatav on korduvalt süüdi mõistetud vägivalla kuritegude

toimepanemise eest, sh samalaadse kuriteo toimepanemise eest ajal, mil kandis vangistust

ning jätkanud ka pärast vabanemist samasuguse kuriteo toimepanemist, ei ole eelnevad

karistused ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kaitsja

viitab küll asjaolule, et Igor Abdulajevit karistati viimati 10 aastat tagasi, kuid ei arvesta

asjaolu, et Igor Abdulajev vabanes karistuse kandmiselt 3. oktoobril 2023. Seega ei ole isiku

vahepealne õiguskuulekas käitumine olnud märkimisväärselt pikk, sest aasta hiljem on taas

Igor Abdulajev pannud toime kuriteo, mis on seotud vägivallaga.

9.4 Apellant jätab tähelepanuta, et maakohus on tuvastanud mitu karistust kergendavat asjaolu

ning võtnud arvesse veel süüdistatava käitumise sündmuskohal, sh positiivseid

iseloomustavaid asjaolusid, mistõttu ei ole õige ringkonnakohtu poolt veelkord arvestada neid

asjaolusid süüdistatava karistust vähendavaks asjaoluks.

Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele muudele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga

või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda karistust oluliselt vähendavaks

asjaoluks. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid, mis annaksid

aluse mõista süüdistatavale kvalifitseeritava kuriteo eest karistus tunduvalt alla sanktsioonis

sätestatud keskmäära või alammääras. Maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult

Igor Abdulajevi süü suurusele ning selle vähendamiseks puudub igasugune alus.

10. Kaitsja asub seisukohale, et süüdistatava tervist tuleb karistust mõistes arvestada. Apellant

on viidanud süüdistatava psüühilisele seisundile, mille kohaselt esineb süüdistataval

psüühikahäired (isiksushäire, alkoholisõltuvus) ning muude psühhosotsiaalsete olukordadega

seotud probleemid. Maakohus on üheselt tuvastanud, et tõenditest tulenevalt ei esinenud Igor

Abdulajevil KarS § 34 loetletud meditsiinilisi tunnuseid teo toimepanemise ajal. Maakohus ei

ole esitanud põhjendusi, kas Igor Abdulajevil tuvastatud psüühikahäire võis takistada tal teo

keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida KarS § 35

mõttes.

7(10)

10.1 Ka apellant ei viita otseselt KarS §-s 35 sätestatud piiratud süüdivuse alustele, kuid on

apellatsioonis taotlenud süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist tema psüühilise

seisundi tõttu. Kaitsja märgib, et maakohus ei ole karistust kohaldades arvestanud Lääne-

Tallinna Keskhaigla haigusloos märgituga ehk seda, et süüdistataval on muude

psühhosotsiaalsete olukordadega seotud probleemid. Ekspertiisiga on üheselt tehtud kindlaks,

et Igor Abdulajev oli temale süüksarvatud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma

teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima.

10.2 Kohtupraktika kohaselt isegi juhul, kui ekspert on oma arvamuses võtnud seisukoha

toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta, ei võta see kohtult kohustust

kujundada nimetatud küsimuste osas enda arvamus. Viimane ei tähenda ainult

eksperdiarvamuses antud diagnostilist laadi järelduste paigutamist KarS § 34 p-des 1-5

sätestatud tunnuste alla, vaid neid arvesse võtva üldhinnangu andmist isiku käitumisele enne

ja pärast õigusvastase teo toimepanemist ja selle ajal (vt nt RKKKo nr 3-1-1-22-09, p 6.1).

10.3 Kolleegium asub seisukohale, et kuigi Igor Abdulajevil esineb psüühikahäire, ei piiranud

temal esinev psüühikahäire tema arusaamis- ja otsustusvõimet oma tegudest aru saada ega

neid juhtida ning ta eristas lubatut ja keelatut ja adus täielikult oma tegude tagajärgi, mistõttu

ei ole alust karistust kergendada KarS §-de 35 ning 60 alusel.

Maakohtu istungil ei tekkinud kellelgi kahtlust süüdistatava Igor Abdulajevi vaimse seisundi

osas. Seejuures ei ole ka kaitsja tõstatanud kahtlusi süüdistatava arusaamisvõimes, sh ei ole

kaitsja märkinud, et süüdistatava normikohane käitumine oleks olnud süüdistatava jaoks nii

raske, et ta ei suutnud kuriteo toimepanemisest hoiduda. Kogutud tõendid, sh süüdistatava

kohtueelsel uurimisel antud enda ütlused ei osuta sellele, et süüdistatava arusaamis- ja

otsustusvõime ning võime käituda normipäraselt oleks oluliselt piiratud ehk raskendatud teo

toimepanemise ajal. Tegemist oli süüdistatava tavapärase käitumismustriga, seejuures

süüdistatava ütlused, et oli joobes, ei anna alust kohaldada KarS § 35 sätteid, sest

ekspertiisiaktist ei nähtu, et alkoholijoove oleks mõjutanud süüdistatava võimet oma käitumist

kontrollida. Lisaks on ekspert märkinud, et süüdistatava õigusvastased teod ei ole seostatavad

psühhoosi sümptomitega. Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et tulenevalt maakohtu

poolt refereeritud tõendite sisust oli Igor Abdulajev võimeline reegleid järgima ning tema

süüvõime ei olnud teo toimepanemise ajal oluliselt piiratud, mistõttu ei esine süüd vähendavat

asjaolu ja ei ole alust karistust kergendada KarS §-de 35 ning 60 alusel.

11. Kohtuotsuses pole vaja eraldi põhistada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist

vms. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks

olevaid asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-18-11, p 8.2, 3-1-1-113-12, p 10, viimati 1-23-52, p

22). Maakohtu otsus vastab eelmärgitud põhimõtetele ja süüdistatava karistamist reaalse

vangistusega tuleb pidada põhjendatuks.

11.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonides toodud

argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega KarS § 74 sätte kohaldamiseks.

Tulenevalt kohtupraktikast(vt RKKKo nr 3-1-1-99-06 p 21) avaldub sellise nn šokivangistuse

preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses, kuid käesolevaks ajaks on süüdistatav viibinud

vangistuses juba pea kaheksa kuud, mis ilmselgelt ei ole enam lühivangistus ega täida seega

oma eesmärki.

Lisaks puudub karistuse osalisel täitmisele pööramisel Igor Abdulajevi suhtes

šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kolleegium leiab, et karistusest osaliselt

või täielikult tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Igor Abdulajevi suhtes kasvatavat

mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ega suunaks teda edaspidi käituma

8(10)

seaduskuulekalt, mistõttu Igor Abdulajevi karistamine reaalse vangistusega on igati

põhjendatud.

11.2 Ainuüksi see, et süüdistatav soovib tegeleda sõltuvusprobleemiga, ei anna alust

kohaldada KarS § 74 sätteid. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse

vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada. Karistuse kandmisest tingimuslik

vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav

samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest

erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas

puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

12. Kuivõrd kolleegium ei nõustunud karistuse kergendamisega, siis ei ole võimalik asendada

mõistetud karistust üldkasuliku tööga, sest selleks puudub seaduslik alus. Kohtupraktika

kohaselt ei ole võimalik KarS § 69 kohaldamine olukorras, kus isikule mõistetakse karistuseks

vangistus üle 2 aasta, mida vähendatakse KrMS § 238 lg 2 kohaselt kestuseni alla 2 aasta (vt

RKKKo nr 1-17-689/29, p 26). Ühtlasi väärib märkimist seegi, et tegelikkuses ei ole Igor

Abdulajevi näol tegemist isikuga, kelle suhtes esineksid üldse materiaalsed eeldused

vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.

Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele

eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud

asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo

3-1-1-87-08). On selge, et Igor Abdulajevi suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks

läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (sõltuvusprobleemid,

korduvalt karistatud samalaadse kuriteo eest), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne

täideviidavus.

13. Kaitsja on apellatsioonis taotlenud jätta osa menetluskulusid riigi kanda. KrMS § 180 lg 3

kohaldamisse puutuvalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud reeglina

süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates tuleb arvesse võtta süüdistatava sissetulekud ja

varaline seisund tervikuna. Olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest

osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või

vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt nt RKKKo nr 3-1-1-90-16 p 13).

13.1 Kolleegium juhib apellandi tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude

suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Menetluskulude täies

ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku

sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku

kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

lahendis nr 3-1-1-105-12. Kuna praeguses asjas kaalus juba maakohus kriminaalmenetluse

kulude riigi kanda jätmise küsimust ning sellise taotluse ka osaliselt rahuldas, siis ei ole

ringkonnakohtul põhjust täiendavalt mingite kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist

vaagida olukorras, kus kaitsja mingeid täiendavaid argumente võrreldes maakohtus esitatuga

välja ei too. Pelgalt esitatud taotlus otsuse tühistamiseks menetluskulude osas, ei ole aluseks

jätta veel mingis osas menetluskulusid riigi kanda.

13.2 Maakohus on ilmselgelt arvestanud asjaoluga, et süüdistataval Igor Abdulajevil puudub

hetkel sissetulek ning arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega vangistuse ajal ning ka

arvestanud menetluskulude suurust. Maakohus pidaski sellest tulenevalt võimalikuks veel

9(10)

täiendavalt peale menetluskulude osalist riigi kanda jätmist anda süüdimõistetule võimalus

tasuda menetluskulud ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates.

13.3 Kolleegium peab vajalikuks veel ka märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid

tasuma. Asjaolu, et isiku sissetulekuks on peale vabanemist ainult töövõimetustoetus, ei ole

aluseks jätta menetluskulu täiendavalt riigi kanda, sest maakohus on arvestanud süüdistatava

majanduslikku seisundit. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele

pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise

tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole

kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline

seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-2-12 tooduga.

14. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Igor Abdulajevi riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova esitas

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb hüvitada

kohtuotsusega tutvumise ja apellatsioonkaebuse koostamise (120 minutit) eest kokku 175,68

eurot, sh käibemaks 31,68 eurot.

Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on

põhjendatud summas 175,68 eurot, sh käibemaks 31,68 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus

tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, siis jäävad

apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, 3, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2

tühistab kolleegium Harju Maakohtu 27. veebruari 2025 otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse.

Kaitsja apellatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. Süüdistatava apellatsioon jääb

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)