2-22-18822/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18822

Kohtuasi

J.J-i avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. aprilli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X.J-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja J.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kaie

Mandel

Puudutatud isik (laps) C.J (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika

Jaanson

Puudutatud isik X.J (isikukood XXX)

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse ja Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X.J-i määruskaebuse, 25. aprilli 2023. a, 6. mai 2023.

a, 12. veebruari 2024. a, 11. juuni 2024. a, 20. juuni 2024. a ja 11. septembri 2024. a

seisukohtade lisad ning J.J-i 5. mai 2023. a, 7. mai 2023. a, 12. juuni 2024. a, 7.

augusti 2024. a ja 11. septembri 2024. a seisukohtade lisad.

2. Tühistada Harju Maakohtu 6. aprilli 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-18822

osas, millega maakohus:

2.1.

määras, et lapse C.J-i üleandmine toimub pühapäeviti kell 13.00 (osaliselt

maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.1);

2.2.

jättis kindlaks määramata vanemate ja lapse suhtluskorra pühade ajal.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega:

3.1.

määrata, et lapse üleandmine toimub pühapäeviti kell 17.00;

3.2.

määrata kindlaks vanemate ja lapse suhtluskord pühade ajal vastavalt

tervikresolutsiooni punktidele 8.2.4 ja 8.2.5.

4. Täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.4 vastavalt

tervikresolutsiooni punktile 8.2.6.

5. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

6. Rahuldada X.J-i määruskaebus osaliselt.

2-22-18822

7. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud,

mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest ei ole vaja

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

8. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus (tervikresolutsioon):

8.1.

Rahuldada J.J-i avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt.

8.2.

Määrata kindlaks isa J.J-i ja lapse C.J-i suhtlemise kord alljärgnevalt:

8.2.1. Isa viibib koos lapsega kalendri järgi paaritu nädala pühapäevast

paarisnädala pühapäevani. Lapse üleandmine toimub igal pühapäeval

kell 17.00. Isa võtab lapse paaritul nädalal pühapäeval ema X.J-i

juurest kodust ja ema võtab lapse paarisnädalal pühapäeval isa

juurest kodust.

8.2.2. Vanem, kelle juures laps ei viibi, suhtleb lapsega sidevahendite abil.

Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapsele selleks vajaliku seadme

ning telefoni- või internetiühenduse.

8.2.3. Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Kui laps viibib

isadepäeva hommikul isa juures, siis võtab ema isadepäeval lapse isa

juurest kell 18. Kui laps on emadepäeva hommikul suhtluskorra järgi

ema juures, siis võtab isa emadepäeval lapse ema juurest kell 18.

8.2.4. Paaritutel aastatel veedab laps jõulude ajal 23. detsembri kell 18.00

kuni 25. detsembri kell 12.00 isaga ning 25. detsembri kell 12.00 kuni

26. detsembri kell 18.00 emaga ning paarisaastatel vastupidi. Kui laps

viibib üldise suhtluskorra kohaselt teise vanemaga, läheb vanem, kelle

suhtlusaeg algab, lapsele teise vanema elukohta järele ja viib ta sinna

tagasi, kui üldise suhtluskorra järgi jätkub teise vanema suhtlusaeg.

8.2.5. Paaritutel aastatel veedab laps aastavahetuse 31. detsembri kell 12.00

kuni 1. jaanuari kell 18.00 emaga ning võidupüha ja jaanipäeva 23.

juuni kell 12.00 kuni 24. juuni kell 18.00 isaga ning paarisaastatel

vastupidi. Kui laps viibib üldise suhtluskorra kohaselt teise vanemaga,

läheb vanem, kelle suhtlusaeg algab, lapsele teise vanema elukohta

järele ja viib ta sinna tagasi, kui suhtluskorra järgi jätkub teise

vanema suhtlusaeg.

8.2.6. Lapsega välismaale reisida sooviv vanem teatab teisele vanemale reisi

kestusest ja sihtkohast ette vähemalt üks kuu enne planeeritava reisi

algust ning teine vanem otsustab reisiks nõusoleku andmise ühe

nädala jooksul lapsega reisida sooviva vanema teate saamisest. Vanem

annab lapsega reisida soovivale vanemale lapse reisidokumendid üle

vähemalt üks nädal enne reisi algust.

8.2.7. Vanemate kokkuleppel võib suhtlus lapse ja vanemate vahel toimuda

praeguse määrusega kehtestatud korrast erinevalt.

8.2.8. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega

kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja

SMS teel.

8.3. Kohtumääruse rikkumise korral võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida

isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib

määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud

korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut

täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest

hoidumise kohustusest.

8.4. Kohtumääruse täitmiseks ei ole lubatud kasutada lapse või lapse üleandmiseks või

suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu.

2 (16)

2-22-18822

8.5. Määruse alusel ei ole lubatud täitetoimingute tegemiseks siseneda kohustatud

isiku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses

oleval maatükil.

8.6. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates

päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.

8.7. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest ei ole vaja

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha

ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.J (avaldaja, lapse isa) esitas 15. detsembril 2022 Harju Maakohtule avalduse tema ja C.J-i

(puudutatud isik I, laps) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks järgmiselt:

1) laps veedab kordamööda ühe nädala kaupa kummagi vanemaga. Vanem, kelle juurde

laps suundub, võtab lapse reedel ajavahemikul 12.00–18.00 lasteaiast või muust

vanemate vahel eelnevalt kokku lepitud kohast. Isa võtab lapse paarisaastal

aastakalendri numeratsiooni arvestades igal paaritu nädala reedel ja ema võtab lapse

paarisaastal aastakalendri numeratsiooni arvestades igal paaris nädala reedel, paaritul

aastal vastupidi;

2) laps kohtub vanemaga, kelle juures ta punkti 1 alusel parasjagu ei viibi, ühel õhtul

töönädala sees. Vanem võtab lapse lasteaiast või muust vanemate vahel eelnevalt

kokkulepitud kohast hiljemalt kell 18.00 ja toob lapse hiljemalt kl 20.00 tagasi vanema

koju, kellega laps selle nädala veedab;

3) sõltumata sellest, kumma vanema juures laps punkti 1 alusel viibib, veedab laps

isadepäeva isaga ja emadepäeva veedab laps emaga kell 11.00–19.00. Vanem, kelle

juurde laps suundub, läheb lapsele teise vanema koju järele;

4) alates 2023. aastast veedab laps vanemaga, kelle juures ta punkti 1 alusel ei viibi,

jõulude perioodil (24. detsember kuni 26. detsember) vastavalt vanemate

kokkuleppele ühe ööpäeva;

5) muul ajal suhtleb laps vanemaga, kelle juures ta parasjagu ei viibi, sidevahendite abil.

Vanem, kelle juures laps parasjagu viibib, tagab lapsele selleks vajaliku seadme ning

telefoni- või internetiühenduse;

6) kummalgi vanemal on õigus enda suhtluskorra ajal reisida lapsega väljaspoole Eesti

Vabariiki, teine vanem annab reisiks aegsasti oma nõusoleku ning tema käes olevad

3 (16)

2-22-18822

lapse reisidokumendid. Lapsega reisida sooviv vanem teatab teisele vanemale reisi

kestusest ja sihtkohast esimesel võimalusel;

7) vanemad vahetavad lapsega puudutavat infot omavahel e-kirja ning sõnumite teel;

8) haige lapse eest hoolitseb vanem, kelle juures laps suhtluskorra alusel viibib. Kui lapse

tervislik seisund ei võimalda lapse transportimist, hoolitseb vanem, kelle juures laps

haigestus, lapse eest kuni tema tervenemiseni või lapse seisundi paranemiseni.

Lapse isa palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Avalduse kohaselt lõppes lapse isa ja X.J-i (puudutatud isik II, lapse ema) (koos vanemad)

kooselu 2019. aasta suvel. Vahetult pärast lahkuminekut oli isal raskusi lapsega kohtumistega.

Vanemad alustasid perelepitusega ning allkirjastasid 18. septembril 2020 Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna töötajaga koostöös kokkuleppe. Aja möödudes hakkas

isa ja lapse suhtlus laabuma ning alates 2022. aasta kevadest kuni sügiseni veetis laps isaga

peaaegu poole ajast. Seoses 2022. aasta alguses kehtima hakanud perekonnaseaduses (PKS)

sätestatud elatise regulatsiooniga ning asjaoluga, et laps veetis isaga märkimisväärse osa ajast

ja isa tegi lapsele kulutusi vahetult, esitas isa kohtule hagiavalduse elatise vähendamise

nõudes. Pärast seda hakkas lapse ema vähendama aega, mille laps veetis isaga. Praeguseks on

olukord selline, et laps saab isaga olla vaid siis, kui ema seda talle võimaldab. Kuna laps

veetis ligikaudu kuus kuud peaaegu poole ajast isaga, on muutunud olukord lapse jaoks raske

ja segadust tekitav. Laps ei mõista, miks isa osaleb viimastel kuudel tema elus vähem kui

varem. Isa ja lapse suhe on väga lähedane. Kui lapsel on olnud tervisemuresid, on isa nendega

tegelenud. Vajadusel on isa olnud haige lapsega ka töövõimetuslehel. Lapse ema ei püüa isaga

kokkuleppeid saavutada, vaid esitab sageli enda nõudmisi. Isa hinnangul on taotletud

suhtluskord lapse huvides ja ei koorma teda liigselt. Lapse huvides on, et ta tunneks võrdselt

mõlema vanema hoolitsust ning ei peaks kummagi vanema järele pikalt igatsema.

2. Lapse ema arvamuse kohaselt tuleks avaldus jätta esitatud kujul rahuldamata.

2.1. Lapse ema sõnul vastab tõele, et vanemad allkirjastasid 18. septembril 2020 kokkuleppe.

Lapse ema toetas igati lapse ja isa suhtlemist. Isa ei ole tõendanud, et alates 2022. aasta

kevadest kuni sügiseni veetis laps isaga peaaegu poole ajast. Laps veetis isaga küll rohkem

aega, kuid seda lapse ema tervisliku seisundi tõttu. Tõele ei vasta, et lapse ema hakkas seoses

elatise maksmise regulatsiooni muutumisega vähendama lapse aega koos isaga. Seni, kuni

kehtis elatise maksmise vana regulatsioon, toimis lapse ja isa suhtlus vastavalt kokkulepitud

graafikule. Lapse isa ei pidanud vajalikuks suhelda lapsega ka graafiku välisel ajal. Laps oli

rahul, kuna tal oli kindel teadmine, millal ta isa näeb. Pärast seadusemuudatust muutus ka

lapse isa käitumine. Laps sattus isa suvalisest käitumisest stressi ja tal puudu arusaam, millal

teda taas koju lubatakse.

2.2. Lapse isale on määratud psüühikahäirete tõttu osaline töövõime, mis tekkis

narkootikumide ja ravimite kuritarvitamise tagajärjel. Lapse isa võib oma häire tõttu osutuda

lapsele ohtlikuks. Lapse isa arvestab vaid enda huvidega ja on teinud lapsest „kauba“, mida

tuleks enda juures hoida vähemalt pool aega, et siis ei peaks elatist maksma. Lapse isa ei

arvesta sellega, et lapsel on vend ja laste lahutamine pikaks ajaks ei ole lapse huvides.

3. Eestkosteasutuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt puudub vanematel soov

teha lapse huvidest lähtuvaid kompromisse suhtluskorra kokkuleppimisel. Vanemad peavad

pingutama selle nimel, et lapsel ei tekiks lojaalsuskonflikti ja 5-aastast väikest last ei

sunnitaks vanemate vahel valima, mis ei oleks kooskõlas tema heaolu ja huvidega. Lapse

heaolu spetsialist ei pea õigeks lapse aja jagamist vanemate vahel võrdselt, sest vanemate

võrdsus ei kaalu üles lapse turvatunnet.

4 (16)

2-22-18822

4. Eestkosteasutus Mustamäe Linnaosa Valitsus toetas isa avaldust suurendada lapse isa

juures viibimise aega võrdseks ema juures viibitava ajaga. Eestkosteasutuse esindaja tegi

kodukülastused nii ema kui ka isa juurde. Samuti suhtles lastekaitsetöötaja mitmel korral

lapsega. Eestkosteasutuse hinnangul on lapsel turvaline mõlema vanemaga ja ta soovib olla

koos mõlema vanemaga. Vanemad suudavad võrdväärselt hoolitseda lapse põhivajaduste eest,

luua lapse jaoks turvalise keskkonna, seada vajalikke piire, last eakohaselt juhendada ja

toetada uute oskuste omandamisel. Lapse huvides on suurendatud suhtlus isaga, mis hõlmab

ka ööbimisi isa kodus, isa poolt lapse lasteaeda viimist, lasteaeda järele minemist,

huvitegevusi, sporditegevusi ja vanavanematega suhtlemist. Kohus võiks kaaluda

suhtluskorda, mille kohaselt isa võtab iga teise nädala reedel lapse õhtul lasteaiast või, kui

laps lasteaias ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell 17.00 ning viib lapse järgmise nädala reede

hommikul lasteaeda lasteaia päevakavas nõutud ajaks või, kui laps lasteaeda ei lähe, siis ema

juurde hiljemalt kell 10.00.

5. Lapsele määratud esindaja arvamuse kohaselt vastab lapse huvidele tema ja isa suhtlemise

mahu suurendamine. Esindaja kohtus lapsega lasteaias ja isa kodus. Ema ja isaga vestles

esindaja telefoni teel. Lapsega suheldes jäi esindajale mulje, et talle on ema poolt antud kindel

sõnum, mida lapsel tuleks spetsialistidele edastada. Lapse esindaja on kohtumise põhjal

veendunud, et lapsel on isaga lähedane suhe. Lapse isa kodukülastuse ajal 25. veebruaril 2023

mainis laps, et ta sooviks isa juures pikemalt olla. Lapse esindajal on kahtlus, et laps pelgab

oma tegelikku tahet otsesõnu avaldada. Samas on esindaja veendunud, et lapsel on isaga

lähedane suhe ja laps tunneb ennast isa juures hästi. Lisaväärtus on lapse hea suhe isapoolse

vanaemaga.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus määras 6. aprilli 2023. a määrusega kindlaks isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt:

1) isa viibib koos lapsega üle nädala, iga kalendri järgi paaritu nädala pühapäevast paaris

nädala pühapäevani. Lapse üleandmine toimub igal pühapäeval kell 13.00. Isa võtab

lapse kalendri järgi paaritu nädala pühapäeval ema juurest kodust ja ema võtab lapse

paaris nädala pühapäeval isa juurest kodust. Esimene pühapäev on 16. aprill 2023;

2) vanem, kelle juures laps ei viibi, suhtleb lapsega sidevahendite abil. Vanem, kelle

juures laps viibib, tagab lapsele selleks vajaliku seadme ning telefoni- või

internetiühenduse;

3) laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Kui laps viibib isadepäeva

hommikul isa juures, siis võtab ema isadepäeval lapse isa juurest kell 18.00. Kui laps

on emadepäeva hommikul suhtlemiskorra järgi ema juures, siis võtab isa emadepäeval

lapse ema juurest kell 18.00;

4) lapsega reisida sooviv vanem teatab teisele vanemale reisi kestusest ja sihtkohast

esimesel võimalusel ja teine vanem annab reisiks aegsasti oma nõusoleku ning tema

käes olevad lapse reisidokumendid;

5) vanematel on õigus kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust

erinevas lapsega suhtlemise korras;

6) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud;

kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS teel.

Lisaks määras maakohus sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise

korral. Maakohus määras, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest

viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.

5 (16)

2-22-18822

Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud,

mis jäid riigi kanda.

1.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tõendatud järgmised asjaolud:

-

alaealise lapse vanemad elavad lahus alates 2019. aasta suvest;

-

laps on elanud ema ja isaga ühes peres alates sünnist 22. märtsist 2017 kuni vanemate

eraldi elama asumiseni;

-

laps on elanud pärast vanemate eraldi elama asumist koos emaga;

-

laps on kohtunud isaga vastavalt 18. septembril 2020 vanemate vahel sõlmitud

kokkuleppele ja vanemate ühekordsetele kokkulepetele;

-

vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei

ole üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras;

-

vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ning soovivad last kasvatada ja lapse

eest hoolitseda;

-

lapsel on kodu ja kõik vajalikud tingimused mõlema vanema juures;

-

vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud

nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest;

-

vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu;

-

vanemad ei saavutanud siinses menetluses isa ja lapse suhtlemiskorra osas kokkulepet.

1.2. Maakohus asus seisukohale, et avaldus on põhjendatud. Praeguseks ajaks on laps elanud

viimased ligikaudu 3 aastat ja 8 kuud koos emaga ja on selle elukorraldusega harjunud.

Samuti soovib laps olla koos oma isaga. Vanemad on üksmeelel selles, et 2022. aastal kohtus

laps isaga vanemate kokkuleppel rohkem kui vanemad 18. septembril 2020 kokku leppisid.

Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et isa ei oleks suutnud suhtlemiskorras

kokkulepitud aegadel ja ka 2022. aastal lapse eest nõutavas ulatuses hoolitseda. Samuti on

paljasõnalised ema väited selle kohta, et lapse isa kuritarvitab narkootikume ja ravimeid.

Kohtumenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mille tõttu isal peaks keelama oma lapsega

suhelda. Kohus ei pea õigeks jätta lapse isa ilma võimalusest lapsega korrapäraselt suhelda

ning last võimalusest oma isaga koos olla ainult selle tõttu, et vanemate vahel puudub

üksmeel.

1.3. Kohus kuulas vanemad isiklikult ära. Kohtule esitatud teabe kohaselt on lapsega

kohtunud kodukülastuse ajal Tallinna Linnavalitsuse lapse heaolu spetsialistid ning lasteaias

ja isa kodus ka lapsele määratud esindaja. Kohus ei kuulanud käesoleva aasta märtsi 6-

aastaseks saanud last isiklikult ära, kuna kohtule on esitatud põhjalik ülevaade vestlustest

lapsega. Samuti ei oleks mitmekordne ärakuulamine lapse huvides.

1.4. Maakohus leidis, et lapse elukorralduses stabiilsuse kindlustamiseks ja lapsel

lojaalsuskonflikti tekkimise võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla

koos mõlema vanemaga, on mõistlik, et laps viibib mõlema vanemaga võrdse aja. Kohus

nõustus Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukohaga, et lapse huvides on suurendatud suhtlus

isaga. Kohtu hinnangul on vanemad võimelised lapse eest hoolitsema, soovivad last kasvatada

ja tema eest hoolitseda. Vanemad elavad Tallinnas, lapse lasteaeda minekuks kulub ema

juurest autoga kaks minutit ja isa juurest 15 minutit. Põhjendatud on eeldada, et ka lapse

tulevane kool asub Tallinnas. Seega ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid lapsel ka isa juures

elamist või tekitaksid talle ebamugavusi isa juurest lasteaeda või kooli minekul.

1.5. Kohus selgitas, et lapse haigus on lapse ja vanema kohtumise takistuseks siis, kui

kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil või ainult

kodus võimalikul ravirežiimil, kui tal on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või

muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille

6 (16)

2-22-18822

ajal lapsel on võimalik õues käia, sh istuda kodumaja ees autosse, ei ole piisavaks põhjuseks

vanema ja lapse kohtumise keelamiseks. Vanemal on võimalik ravida last vastavalt arsti

ettekirjutusele enda kodus ning vanematel on vajadusel võimalik võtta töövõimetusleht.

Kohus leidis, et pühadel ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel

toimuvad kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade

tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad ei jõua konkreetsetes

päevades eraldi kokkuleppele, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab

sünnipäevi tähistada muul ajal. Pühi saab tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps

suhtlemiskorra järgi viibib. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha

määramise osas väljaspool Eestit, on vanematel õigus lapsega välismaale reisida mõlema

vanema nõusolekul. Välisreisiks vanema nõusoleku andmist ei saa asendada teavitamisega.

1.6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lg-le 1 määras kohus

sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral.

1.7. Kohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende

endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni

p-d 1, 2.2 ja 2.4 ja teha uus määrus, millega jätta isa avaldus suhtluskorra määramiseks

rahuldamata ning määrata lapse ja isa suhtlemise kord kindlaks alljärgnevalt:

1) isa viibib koos lapsega igal kalendri järgi paaritul nädalal reedest kuni pühapäeva

õhtuni. Vanematel on võimalus jooksvalt ja kahepäevase etteteatamisega kokku

leppida, et isa võtab lapse juba neljapäeval ja/või viib ta esmaspäeva hommikul

lasteaeda, kui laps ja teine lapsevanem on sellega nõus;

2) kalendri järgi paarisnädalal viibib laps isa juures kolmapäevast neljapäevani peale

lasteaeda, kusjuures isa viib lapse reedel lasteaeda;

3) suvise ja talvise lasteaia puhkuse veetmise, nagu ka hilisemate koolivaheaegade

veetmise, lepivad lapsevanemad vähemalt kaks nädalat enne saabuvat puhkust

omavahel kokku;

4) jaanipäeva, jõulude ja aastavahetuse veetmises lepivad lapsevanemad vähemalt kaks

nädalat enne saabuvat sündmust omavahel kokku;

5) lapse haigestumisel on hoolduslehel see lapsevanem, kellel see hetkel on võimalik;

6) lapse sünnipäevade korraldamine toimub vaheldumisi. 2023. aasta sünnipäeva

korraldas ema, 2024. aastal korraldab isa ja sealt edasi kordamööda;

7) kumbki vanem ei oma õigust keelata lapsel suhelda mõlema lapsevanema poolsete

vanavanematega, neid külastada ja nende juures aega veeta juhul, kui laps selleks ise

soovi avaldab;

8) kumbki vanem ei tee takistusi lapsel, tema soovi korral, enda sõprade sünnipäevadel

käimiseks;

9) lapse isa ei tee takistusi lapsel, tema soovi korral, oma vendadega vaba aja

veetmiseks;

10) vanemad ei takista lapse huvitegevustes ja huviringides osalemist, vaid toetavad seda;

11) lapsevanemad ei tee takistusi lapsele parima võimaliku hariduse saamise

ettevalmistamisele;

12) tavaolukorras veedab laps emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Juhul, kui

emadepäev või isadepäev langeb kokku mõne muu perekondlikult olulise

sündmusega, on mõlemad lapsevanemad kohustatud seisma hea selle eest, et laps

saaks osa kõigist samale päevale langevatest sündmustest.

7 (16)

2-22-18822

Lisaks palub ema sõnastada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2.2 ja 2.4 selliselt, et need

oleksid sundtäidetavad.

1.8. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määrusest võimalik aru saada,

millises osas kohus jättis isa avalduse rahuldamata. Samuti ei ole määruse resolutsiooni p-d

2.2 ja 2.4 sõnastatud selliselt, et need oleksid täidetavad. Kohus ei selgita ega põhjenda,

millisel õiguslikul alusel saab kohustada vanemat, kelle juures laps viibib, tagama lapsele

„sidevahendi“ ning telefoni- või internetiühenduse. Kohus ei nimeta ka, milline seade ja

„sidevahend“ peab (või kas peab) Eesti Vabariigis 6-aastasel lapsel olema ning milline

internetiühendus tuleb tagada. Määruse resolutsiooni p-st 2.4 ei ole võimalik aru saada, mida

tähendavad mõisted „aegsasti“ ja „esimesel võimalusel“. Arusaamatuks jääb ka määruse

resolutsiooni p 2.5, mis annab vanematele õiguse leppida kokku teistsuguses, kohtumäärusega

sätestatust erinevas lapsega suhtlemise korras.

1.9. Maakohus jättis tähelepanuta kehtiva suhtluskorra, mis vastab lapse huvidele ja on saanud

talle harjumuspäraseks. Ka ei ole maakohus arvestanud asjaolu, et lapsel on vennad, kellega

tal on väga lähedane suhe, ja lapse nendest pikaajaline lahutamine ei ole lapse huvides.

Maakohtu määratud lapse üleandmise aeg ei vasta lapse ega lapsevanemate huvidele.

1.10. Maakohus ei pidanud vajalikuks selgitada välja asjaolusid, mille tõttu on lapse isale

määratud osaline töövõime. Lapse isa sattus õnnetusse oma vastutustundetu käitumise tõttu,

kui ta juhtimisõigust omamata võttis sõbrale kuuluva mootorratta ja sattus avariisse. Selline

ettearvamatu käitumine saadab lapse isa igal sammul. Ka on lapse isa viibinud võõrutusravil.

Samuti puudub lapse isal piisav sissetulek lapse ülalpidamiseks.

1.11. Maakohus ei põhjendanud, miks kohus ei arvestanud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

arvamusega, kes ei toetanud lapsele vahelduva elukoha määramist. Ka tõlgendas kohus

vääralt lapse esindaja seisukohta. Lapse esindaja ei toetanud sõnaselgelt vahelduva elukoha

määramist. Lisaks on laps emale avaldanud, et ta sooviks elada emaga ja käia isal aeg-ajalt

külas. Maakohus lapse arvamusega ei arvestanud.

8. Lapse isa on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta

muutmata. Määrus arvestab lapse huvidega ning vanemad on asunud seda täitma.

Määruskaebuses esitatud väited ja seisukohad ei anna alust kohtumääruse muutmiseks. Lapse

isa vaidleb vastu ka määruskaebusega esitatud tõenditele ja leiab, et need tuleb jätta asja

materjalide juurde võtmata.

9. Eestkosteasutus Mustamäe Linnaosa Valitsus ema määruskaebust ei toeta ja leiab, et see

tuleks jätta rahuldamata. Eestkosteasutuse hinnangul on lapse huvides, et ta saaks vabalt

suhelda mõlema vanemaga ja elada vaheldumisi mõlema vanema kodus.

10. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetab ema määruskaebust. Eestkosteasutus

jääb varem avaldatud seisukoha juurde ja leiab, et vanemate võrdsed õigused ei tähenda seda,

et laps peab veetma mõlema vanema juures 50% ajast. Selline elukorraldus on võimalik ja

eelduslikult ei kahjusta last, kui lapse elurütm on mõlema vanema juures sarnane, vanemad

saavad hästi läbi ning on lapse ja üksteise suhtes toetavad. Laps vajab kahte armastavat

vanemat, aga mitte kahte kodu.

11. Lapsele määratud esindaja hinnangul oleks maakohus võinud kaaluda kõiki võimalikke

suhtluskorra alternatiive, mis tagaksid lapse ja isa piisava suhtlemise. TsMS § 442 lg-s 8

sätestatust tulenevalt oleks maakohus võinud lahendit paremini põhjendada. Samas ei saa

esindaja üheselt väita, et kohtu määratud võrdne suhtluskord oleks otseses vastuolus lapse

8 (16)

2-22-18822

huvidega. Laps ei avaldanud esindajale otsesõnu, et ta sooviks veeta ema ja isa kodus võrdse

aja. Samas avaldas laps soovi viibida isa juures senisest rohkem. Juhul, kui kinnitust peaks

leidma asjaolu, et isal on jätkuvalt sõltuvusprobleemid, mis võivad lapse huve kahjustada,

peab kohus sellega suhtluskorra määramisel arvestama.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik ringkonnakohtus

13. Ringkonnakohus määras 28. mai 2024. a kirjaga vanematele tähtaja kirjas toodud

asjaolude ning küsimuste osas seisukoha ja lisatõendite esitamiseks (dtl-d 392–394).

14. Lapse ema esitas 11. ja 20. juunil 2024 seisukohad koos tõenditega (dtl-d 396–451; 480–

509).

15. Lapse isa esitas 12. juunil 2024 seisukoha koos tõenditega ja täiendava seisukoha 21.

juunil 2024 (dtl-d 453–478; 513–516);

16. Lapse isa esitas 7. augustil 2024 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille

ringkonnakohus jättis 7. augusti 2024. a määrusega rahuldamata (dtl-d 520–547).

17. Lapse isa esitas 11. septembril 2024 täiendava seisukoha koos tõenditega (dtl-d 549–552).

18. Lapse ema esitas 11. septembril 2024 täiendava seisukoha koos tõenditega (dtl-d 554 ja

555).

19. Ringkonnakohus määras 21. märtsi 2025. a kirjaga vanematele tähtaja kirjas toodud

asjaolude ning küsimuste osas seisukoha esitamiseks (dtl-d 557 ja 558).

20. Isa esitas 31. märtsil 2025 seisukoha (dtl 560).

21. Lapse ema teatas 4. mai 2025. a seisukohas, et jääb määruskaebuse juurde (dtl 576).

22. Ringkonnakohus kuulas 7. mail 2025 lapse ära (dtl 579–581).

23. Ringkonnakohus määras 12. mai 2025. a kirjaga menetlusosalistele tähtajad

menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete esitamiseks (dtl 582).

24. Lapse isa esitas 15. mail 2025 menetluskulude nimekirja (dtl-d 584–587).

25. Lapse ema esitas 19. mail 2025 vastuväited lapse isa menetluskuludele (dtl 589).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus määras lapse üleandmise kellaaja

pühapäeviti, samuti osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata vanemate suhtluskorra

lapsega pühade ajal. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega muudab

lapse üleandmise kellaaega ning määrab vanemate suhtluskorra lapsega pühade ajal. Samuti

täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2.4. Muus osas jääb maakohtu

määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuivõrd ringkonnakohus muudab

maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659)

9 (16)

2-22-18822

esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Selle käigus korrigeerib

ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust, muutmata selle sisu.

27. Esmalt otsustab kolleegium määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite vastuvõtmise.

27.1. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Uusi asjaolusid ja tõendeid võivad esitada ka teised menetlusosalised. Lapse ema

esitas kohtule uued tõendid määruskaebusega ning 25. aprilli 2023. a, 6. mai 2023. a, 12.

veebruari 2024. a, 11. juuni 2024. a, 20. juuni 2024. a ja 11. septembri 2024. a

seisukohtadega. Lapse isa esitas uusi tõendeid 5. mai 2023. a, 7. mai 2023. a, 12. juuni 2024.

a, 7. augusti 2024. a ja 11. septembri 2024. a seisukohtadega. Ringkonnakohus võimaldas

vanematel esitada arvamuse uute tõendite vastuvõtmise kohta.

27.2. TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohus ei pea vastu võtma tõendeid,

mida pool esitab õiguslikult ebaoluliste, vaidluse all mitteolevate või omaks võetud

faktiväidete tõendamiseks (TsMS I komm (2017), § 238, p 3.3.1). Kolleegiumi hinnangul

pole siinsel juhul alust vanemate esitatud uute tõendite vastuvõtmisest keelduda. Kõigil

esitatud tõenditel on asjas tähtsust TsMS § 238 lg 1 mõttes. Sellele, kas esitatud tõendid

vanemate konkreetseid väiteid tõendavad, saab kohus anda hinnangu tõendite hindamise

käigus.

27.3. Eelnevat arvestades võtab ringkonnakohus kõik vanemate määruskaebemenetluses

esitatud tõendid asja materjalide juurde.

28. Siinses asjas on peamine vaidlusküsimus, kas lapse ja isa suhtluskord peaks olema

määratud selliselt, et laps viibib isaga sama palju aega kui emaga, s.o vahelduvalt mõlema

vanema juures, või peaks laps elama peamiselt emaga ja viibima isa juures kindlatel aegadel.

Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et lapse huvidega on kooskõlas lapse aja jagamine

võrdselt mõlema vanema vahel. Lapse ema palub maakohtu määruse selles osas tühistada,

leides, et vahelduv elukoht ei ole lapse huvidega kooskõlas. Lisaks leiab ema, et osad

maakohtu määruse resolutsiooni punktid ei ole üheselt arusaadavad ja täidetavad.

Määruskaebuse põhjendusest ja ema täiendavatest seisukohtadest võib aru saada ka seda, et

maakohus oleks pidanud suhtluskorra kindlaks määrama ka pühade osas. Lapse isa vaidleb

määruskaebusele vastu.

29. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et siinsel juhul on lapse huvidega kooskõlas

suhelda mõlema vanemaga võrdse aja. Maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja

põhjendatud. Arvestades määruskaebuse väiteid ning lapse avaldatut tema ärakuulamisel,

tuleb siiski muuta lapse üleandmise kellaaega. Arvestades vanemate omavahelisi pingelisi

suhteid, ning lapse avaldatud soovi veeta pühad mõlema vanemaga, määrab ringkonnakohus

kindlaks lapsega suhtlemise korra ka pühade ajal. Samuti tuleb täpsustada maakohtu määruse

resolutsiooni p-s 2.4 lapsega reisimise soovist teavitamise ja lapse reisidokumendi üleandmise

aegu, sest need on ebamäärased ja pole üheselt arusaadavad.

30. Ringkonnakohus hindab esmalt määruskaebuse väiteid osas, milles lapse ema vaidlustab

maakohtu otsustuse jagada lapse aeg võrdselt mõlema vanema vahel. Kolleegium on

seisukohal, et maakohus ei ületanud kaalumispiire, sh võttis maakohus õigesti arvesse kõigi

menetlusosaliste huve, seades esiplaanile lapse huvid, kui määras, et laps suhtleb mõlema

vanemaga võrdse aja. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega

ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks ema määruskaebuse väidetele märgib

kolleegium järgmist.

10 (16)

2-22-18822

30.1. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma

esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(te) hooldusõigust,

vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda,

samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest

juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21; 06.04.2018, 2-15-16111, p 18).

Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka lastekaitseseaduse (LasteKS) §-st

5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse

huvid. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel eri võimaluste

vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui

esmatähtsast kaalutlusest. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Samas ei

ole vanematel seadusest (sh PKS § 143 lg-st 1) tulenevalt eelduslikult õigust nõuda, et laps

viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei

tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lapsega suhelda võrdse aja jooksul

(RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 19; 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 32). Igas vanema ja lapse

suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev

suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt, arvestades lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, ning vältida tuleb seda, et suhtluskorra täitmine

oleks lapsele liiga koormav (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p-d 22 ja 23).

30.2. Ema heidab maakohtule ette lapse arvamusega arvestamata jätmist. Ema väidete

kohaselt on laps talle avaldanud, et ta sooviks elada koos emaga ja käia isal aeg-ajalt külas.

Ringkonnakohus kuulas lapse tema arvamuses veendumiseks 7. mail 2025 isiklikult ära.

Lapse sõnul läheb ta ema juurest hea meelega isa juurde. Laps saab hästi läbi ja tal on head

suhted nii ema kui ka isaga. Lapse sõnul on läbisaamine vanematega võrdne. Kuigi laps

avaldas, et ema juures on rohkem kodu, sest seal elavad ka tema vennad, ei jäänud kohtule

muljet, et lapsele oleks emotsionaalselt koormav olla nädal aega emast ja vendadest eemal. Ka

ei avaldanud laps soovi veeta rohkem aega ema juures (dtl-d 579–581). Seega isegi, kui laps

on varasemalt avaldanud emale soovi elada vaid emaga, siis tänaseks on lapse seisukoht

muutunud. Lapse ärakuulamisel veendus kohus, et lapse soov on veeta aega mõlema

vanemaga võrdselt. Seejuures jäi kohtule mulje, et lapse vastused olid siirad ja väljendasid

tema tegelikku arvamust.

30.3. Ringkonnakohus ei nõustu ema väitega, nagu oleks maakohus põhjendamatult jätnud

tähelepanuta varem (s.o enne isa kohtusse pöördumist) kehtinud suhtluskorra ja Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse arvamuse, milles ei pooldatud lapse aja võrdset jagamist. Maakohtu

määruse põhjendustest nähtuvalt hindas maakohus asjas esitatud seisukohti ja tõendeid

kogumis ja põhjendas oma järeldusi nõuetekohaselt. Kuigi vanemad sõlmisid 2020. aasta

septembris suhtluskorra kokkuleppe (dtl 199), veetis laps isa avaldusest nähtuvalt alates 2022.

aasta kevadest kuni sügiseni isaga peaaegu poole ajast. Seda, et laps veetis 2022. aastal isaga

rohkem aega kui 2020. aastal kokku lepitud suhtluskord ette nägi, ei ole lapse ema ümber

lükanud. Tänaseks on laps elanud pikalt vahelduvalt ema ja isa juures ning lapsele see sobib

(vt ka määruse p 30.2). Seega ei ole põhjendatud lähtuda 2020. aastal kokku lepitud

suhtluskorrast.

30.4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lapse esindaja seisukohta vääralt

tõlgendanud, nagu leiab määruskaebuses lapse ema. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses

tuginenud sellele, et lapse esindaja toetaks lapse aja jagamist võrdselt mõlema vanema vahel.

Samuti ei ole põhjendatud ema etteheide selle kohta, et lapsele määratud esindaja ei kohtunud

emaga isiklikult. Lapse esindaja selgitas vastuses määruskaebusele, et pidas vajalikuks

veenduda lapse isa kodustes oludes tulenevalt ema väidetest, et isa eluviisid võivad last

kahjustada. Lapse esindaja ei pidanud vajalikuks hinnata täiendavalt lapse ja ema omavahelist

11 (16)

2-22-18822

suhtlust, sest tal ei olnud kahtlust selles, et lapse suhe emaga on lähedane (dtl 312). Ka

vaidlustatud määruse põhjendustest nähtub, et kohtul puudus alus kahelda, et lapse ema juures

on lapsel head elutingimused ja ema hoolitseb lapse eest igakülgselt.

30.5. Ema väitel puudub lapse isal piisav igakuine sissetulek lapse vahetuks ülalpidamiseks.

Oma väite tõendamiseks esitas ema lapse isa seisukoha kohtuvaidluses, kus vanemad

vaidlesid lapsele makstava elatise vähendamise üle (dtl-d 340–350). Kõnealusest seisukohast

nähtuvalt soovis isa lapsele makstavat elatist vähendada põhjusel, et alates 2022. aasta

märtsist on laps elanud olulise osa ajast isa juures (s.o vaheldumisi mõlema vanemaga).

Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema teinud isa avaldatust väära järelduse. Lapse isa

seisukohast nähtuvalt ei ole talle mõnikord olnud jõukohane pidada last vahetult üleval (s.o

ajal, mil laps on isa juures) ja samal ajal maksta lapsele ka elatist. Ringkonnakohus selgitab,

et üldjuhul ei peagi vanem elatist tasuma, kui lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad

vanemad osalevad tema ülalpidamises võrdväärselt. Lisaks ei anna asja materjalid alust

arvata, et lapse isa ei suudaks last ülal pidada ajal, mil laps on tema juures. Isa selgitas

määruskaebemenetluses, et ta töötab turundusspetsialistina ja on last ülal pidanud kas elatis

makstes või vahetult ülalpidamist andes, tasunud huviringide eest, ostnud lapsele riideid ja

jalanõusid, õppevahendeid ja mänguasju ning külastanud lapsega kultuuriasutusi (dtl 458).

Lapse ema ei ole isa väidetud kulude kandmist vaidlustanud. Samuti ei ole lapse ema toonud

kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, et ajal, mil laps on viibinud isaga, oleks tal millestki

puudus olnud. Ka laps ise ei avaldanud ärakuulamisel, et tal oleks isa juures millestki puudus.

30.6. Ema etteheite kohaselt ei saa ta lapsega suhelda ajal, mil laps on isa juures. Ema on selle

väite tõendamiseks esitanud kirjavahetused aastatest 2023 ja 2024 (dtl-d 228–231; 333 ja 334;

403). Enamuselt ema esitatud kuvatõmmistelt nähtub tema soov lapsega vestelda, kuid puudu

on isa vastus sellele. Ühel korral on isa palunud täpsustada, kuidas ta on suhtlemist takistanud

(dtl 229). Seega ei saa kuvatõmmiste põhjal järeldada, et isa takistaks emal lapsega

suhtlemist. Ärakuulamisel kinnitas laps, et ajal, mil ta on isa juures, saab ta emaga suhelda.

Laps avaldas, et tal on telefon, millega ta saab emale helistada (ja ema temale) ning suhelda

ka sõnumite teel (dtl 580).

30.7. Ema väidetest võib aru saada, et ema arvates võib isa osutuda lapsele ohtlikuks ja lapse

tervis võib olla isa juures ohus. Ringkonnakohtu hinnangul asjas esitatud tõendid sellist ohtu

ei kinnita.

30.7.1. Lapse ema heidab maakohtule ette, et kohus ei selgitanud välja, miks on lapse isale

määratud osaline töövõime. Lapse ema väitel on lapse isa aastatel 2016–2019 korduvalt

viibinud psühhiaatriakliinikus ravil narkootikumide ja retseptiravimite kuritarvitamisest

tingitud psüühikahäirete tõttu. Samuti on isa kohtulikult karistatud narkojoobes sõiduki

juhtimise eest ning ta on kriminaalmenetluses tunnistanud oma sõltuvust. Oma väidete

tõendamiseks on lapse ema esitanud 7. septembri 2016. a kohtumääruse kriminaalasjas nr 1-

16-7592 (dtl-d 400 ja 402). Ringkonnakohus leiab, et isegi kui lapse isal oli aastatel 2016–

2019 probleeme narkootikumide ja retseptiravimite kuritarvitamisega, ei anna lapse ema esile

toodu alust arvata, et isa oleks lapsele praegusel ajal ohtlik. Asja materjalidest nähtuvalt ei

leidnud ka lapsele määratud esindaja ega Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja, et isa oleks

lapsele mingil viisil ohtlik. Kuigi Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja ei toetanud lapse aja

võrdset jagamist vanemate vahel, ei nähtu ka tema arvamusest, et lapse isa oleks lapsele

kuidagi ohtlik. Kuna ema väited isa ohtlikkuse kohta lapsele ei ole leidnud tõendamist, ei oma

ringkonnakohtu hinnangul tähtust ka see, mis põhjusel on lapse isale määratud osaline

töövõime.

12 (16)

2-22-18822

30.7.2. Lapse ema leiab, et lapse tervis on isa juures ohustatud, sest isa juures olles on lapsele

korduvalt manustatud ravimeid, millest ei ole ema informeeritud. Oma väite tõendamiseks on

ema esitanud kirjavahetused (dtl-d 404 ja 405; 415). Ühes kirjavahetuses on lapse isa emale

vastanud, et laps sai tavalist koduravi (auru ja teed, dtl 415) ning teisest kirjavahetusest ei

nähtu, et isa oleks täpsustanud, mis rohtu lapsele anti. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga,

et teisele vanemale tuleb anda teavet lapsele antud ravimite kohta. Samas ei ole kirjeldatud

olukorrad piisavad selleks, et asuda seisukohale, et lapse tervis oleks isa juures ohustatud.

Seejuures on isa määruskaebemenetluses selgitanud, et kui lapsel on olnud nohu või köha, on

isa koduste vahenditega last ravinud ja tema sümptomeid leevendanud; isa pole kordagi

andnud lapsele retseptiravimeid ilma ema sellest teavitamata (dtl 516).

30.8. Eeltoodut kogumis arvestades ei anna ema määruskaebuse väited alust järeldada, et

mõlema vanemaga võrdse aja jooksul suhtlemine ei vastaks lapse huvidele. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole selline suhtluskord lapsele ka ülemäära koormav, sest mõlemad vanemad

elavad Tallinnas ning lapse avaldatu kohaselt ei ole tal raskusi vanemate kodude ja kooli

vahel liikumisega. Lapse sõnul on tal mõlema vanema juures kõik vajalik (riided jms) olemas

ning kaasas tuleb kanda vaid kooliasju. Samuti veendus ringkonnakohus lapse ärakuulamisel,

et lapsel ja isal on usalduslik suhe. Laps kinnitas, et saab oma muredest rääkida mõlema

vanemaga.

31. Samas nõustub ringkonnakohus lapse emaga selles, et maakohtu määratud lapse

üleandmise kellaaeg ei ole kooskõlas lapse huvidega.

31.1. Maakohtu määratud suhtluskorra järgi toimub lapse üleandmine pühapäeviti kell 13.00.

Määruse põhjenduste kohaselt on lapsel nii võimalik puhkepäeval rahulikult sisse elada

järgmisesse nädalasse koos teise vanemaga. Lapse ema hinnangul puudub selliselt aga

vanematel ja lapsel võimalus koos veeta perekondlikke pühapäevasid või korraldada

puhkepäevadel väljasõite, sest laps peab juba kell 13.00 olema valmis teise vanema juurde

minekuks.

31.2. Ringkonnakohus võimaldas vanematel avaldada seisukohti lapse üleandmise päeva ja

kellaaja osas (dtl 392). Lapse ema hinnangul on sobivaimaks päevaks reede (dtl-d 397 ja 481).

Lapse isa hinnangul on maakohtu määratud päev ja kellaaeg sobivad (dtl 455). Ärakuulamisel

avaldas laps ringkonnakohtule, et pühapäeval ühe vanema juurest teise juurde liikumine võiks

toimuda hiljem. Laps sooviks olla päeva lõpuni ühe vanemaga. Laps avaldas, et ta läheb

magama kell 21.00 ja hea aeg ühe vanema juurest teise juurde minemiseks võiks olla kell

17.00 (dtl 580).

31.3. Ringkonnakohtu hinnangul on pühapäevane päev lapse üleandmiseks lapse huvidega

kooskõlas. Lapse ema pakutud reedet ei pea ringkonnakohus sobivaks, sest nii peaks laps ühe

vanema juurest teise juurde liikuma kohe pärast koolinädala lõppu, mis võib lapse jaoks olla

kurnav. Seejuures ei avaldanud laps ise ärakuulamisel, et talle ei sobiks pühapäevane päev.

Lapse üleandmise kellaajaks on põhjendatud määrata kell 17.00, sest see oli lapse soov, mida

ta loogiliselt põhjendas. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et see aeg ei oleks kooskõlas

lapse huvidega. Arvestades lapse magamamineku aega kell 21.00, jääb lapsele piisavalt aega,

et end teise vanema juures sisse seada. Ka võimaldab hilisem üleandmise aeg lapsel ja

suhtluskorra järgi õigustatud vanemal nädalavahetusel pikemat aega koos veeta.

31.4. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühisada lapse üleandmise kellaaja osas.

Ringkonnakohus määrab, et lapse üleandmine toimub pühapäeviti kell 17.00.

32. Järgnevalt hindab ringkonnakohus vajadust määrata lapsega suhtlemise kord pühade ajal.

13 (16)

2-22-18822

32.1. Maakohus ei pidanud vajalikuks määrata suhtluskorda pühade ja sünnipäevade ajal,

leides, et need kohtumised on vanematel võimalik eraldi kokku leppida. Maakohus märkis, et

kui vanemad kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtluskorrale.

32.2. Lapse ema avaldas määruskaebuses, et arvestades maakohtu määratud suhtluskorda,

saab laps emaga esimesed jõulud veeta alles 2030. aastal. Hilisemas seisukohas täpsustas ema,

et vältimaks erimeelsusi, tuleks suhtluskord määrata võimalikult täpselt. Isa esialgsest

avaldusest nähtuvalt pidas lapse isa vajalikuks määrata üldisest suhtluskorrast erinevalt

lapsega suhtlemise jõulude ajal. Ringkonnakohus pakkus 21. märtsi 2025. a kirjas vanematele

välja alternatiivid lapsega suhtlemise korraldamiseks pühade ajal (dtl-d 557 ja 558). Isa

avaldas 31. märtsi 2025. a seisukohas, et ei pea vajalikuks suhtluskorda pühade osas

täiendada, sest vanematel ei ole olnud probleeme selles osas kokkuleppe saavutamisega (dtl

560). Lapse ema kohtu pakutud alternatiivide osas seisukohta ei esitanud, kuid kinnitas 4. mai

2025. a seisukohas, et jääb määruskaebuse juurde (dtl 576). Laps avaldas ringkonnakohtule

ärakuulamisel, et viimased jõulud veetis ta isaga, aga nägi ka ema. Lapse sõnul on talle

oluline, et ta jõulude ajal näeks mõlemat vanemat. Laps avaldas, et ta eelistaks nii, et kui ta on

jõulude ajal isaga, siis paar päeva saaks olla ka emaga (dtl 580).

32.3. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga, et lapse huvidega ei oleks kooskõlas olukord,

kus laps ei saa mitu aastat järjest pühi veeta oma ema ja vendadega. Kiiduväärselt on

vanemad siiani suutnud teha jõulude veetmise osas lapse huvides kokkuleppeid. Samas

selleks, et vähendada vanemate vahelisi pingeid ja ennetada võimalikke probleeme tulevikus,

peab ringkonnakohus vajalikuks määrata lapsega suhtlemise korra kindlaks ka pühade ajaks.

Sellega saab kohus tagada, et lapsel on võimalik veeta pühade ajal aega mõlema vanemaga,

mis on lapse enda jaoks oluline. Omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad siiski ka edaspidi

lapsega suhtlemist pühade ajal kohtu määratust erinevalt reguleerida.

32.4. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus ei

määranud kindlaks lapsega suhtlemise korda pühade ajal. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega määrab, et:

-

paaritutel aastatel veedab laps jõulude ajal 23. detsembri kell 18.00 kuni 25. detsembri

kell 12.00 isaga ning 25. detsembri kell 12.00 kuni 26. detsembri kell 18.00 emaga

ning paarisaastatel vastupidi. Kui laps viibib üldise suhtluskorra kohaselt teise

vanemaga, läheb vanem, kelle suhtlusaeg algab, lapsele teise vanema elukohta järele

ja viib ta sinna tagasi, kui üldise suhtluskorra järgi jätkub teise vanema suhtlusaeg;

-

paaritutel aastatel veedab laps aastavahetuse 31. detsembri kell 12.00 kuni 1. jaanuari

kell 18.00 emaga ning võidupüha ja jaanipäeva 23. juuni kell 12.00 kuni 24. juuni kell

18.00 isaga ning paarisaastatel vastupidi. Kui laps viibib üldise suhtluskorra kohaselt

teise vanemaga, läheb vanem, kelle suhtlusaeg algab, lapsele teise vanema elukohta

järele ja viib ta sinna tagasi, kui suhtluskorra järgi jätkub teise vanema suhtlusaeg.

Selline lapsega suhtlemise kord võimaldab lapsel jõulude ajal mõlema vanemaga aega veeta

ning ka aastavahetus ja jaanipäev koos võidupühaga on jagatud vanemate vahel võrdselt.

33. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga selles, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2.4

esitatud ajalised määratlused on ebamäärased ega ole üheselt arusaadavad.

33.1. Maakohus määras, et lapsega reisida sooviv vanem teatab teisele vanemale reisi

kestusest ja sihtkohast esimesel võimalusel ja teine vanem annab reisiks aegsasti oma

nõusoleku ning tema käes olevad lapse reisidokumendid. Lapse ema määruskaebusest

nähtuvalt võiks reisida sooviv vanem teist vanemat reisi kestusest ja sihtkohast ette teavitada

14 (16)

2-22-18822

vähemalt kuu aega enne reisi algust ning teine vanem peaks nõusoleku ja lapse

reisidokumendid andma ühe nädala jooksul. Samuti palub ema lisada täpsustuse, et kumbki

vanem ei tee takistusi lapsega reisimiseks, seda ka perioodil, mil suhtluskorra järgi peaks laps

teise vanema juures viibima.

33.2. Ringkonnakohus pakkus 21. märtsi 2025. a kirjas välja võimaliku variandi kõnealuse

punkti sõnastamiseks ning andis vanematele võimaluse seisukoha avaldamiseks (dtl 557).

Lapse isa avaldas, et vanematel ei ole olnud probleeme lapsega reisimise osas, mistõttu pole

maakohtu määratud suhtluskorda vaja täiendada (dtl 560). Lapse ema kohtu pakutud

sõnastuse osas seisukohta ei esitanud, kuid kinnitas 4. mai 2025. a seisukohas, et jääb

määruskaebuse juurde (dtl 576).

33.3. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vanemate viimastest seisukohtadest, et vanemate

omavahelistes suhetes on jätkuvalt pingeid. Selleks, et vältida võimalikke vaidlusi vanemate

vahel, samuti selleks, et kohtumäärus oleks vajadusel sundtäidetav, peab määruse resolutsioon

olema sõnastatud üheselt mõistetavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üheselt arusaadav,

mida tähendavad maakohtu määruses kasutatud määratlused „esimesel võimalusel“ ja

„aegsasti“. Seega tuleb punkti sõnastust täpsustada. Kolleegiumi hinnangul on ema pakutud

tähtajad mõistlikud.

33.4. Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kehtestada vanemale kohustust lapsega

reisimiseks nõusoleku andmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et suhtluskorra

kaudu ei peaks kohus reguleerima vanema nõusoleku andmist lapsega välismaale reisida.

Tegemist on lapse viibimiskoha määramist ja seega isikuhooldusõiguse teostamist puudutava

küsimusega (vt ka RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p-d 18 ja 19). Vanemal ei ole üldist

kohustust lapsega välismaale reisimiseks nõusolekut anda, vaid tal peab olema võimalik

nõusoleku andmise üle otsustada, võttes arvesse konkreetse reisi asjaolusid, sh sihtkohta ja

kestust. Nende otsuste tegemisel peavad lapsevanemad lähtuma lapse parimatest huvidest.

33.5. Eelpool toodut arvestades täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni

p-i 2.4 järgmiselt: „Lapsega välismaale reisida sooviv vanem teatab teisele vanemale reisi

kestusest ja sihtkohast ette vähemalt üks kuu enne planeeritava reisi algust ning teine vanem

otsustab reisiks nõusoleku andmise ühe nädala jooksul lapsega reisida sooviva vanema teate

saamisest. Vanem annab lapsega reisida soovivale vanemale lapse reisidokumendid üle

vähemalt üks nädal enne reisi algust.“

34. Muus osas on maakohtu määrus põhjendatud ja ema väited ei anna alust selle muutmiseks.

34.1. Lapse ema hinnangul ei ole maakohtu määruse resolutsiooni p 2.2 täidetav, sest kohus ei

ole määratlenud, millise seadme ning telefoni- või internetiühenduse peaks vanem lapsele

teise vanemaga suhtlemiseks tagama. Ringkonnakohus lapse ema etteheitega ei nõustu.

Kõnealuse punkti kohaselt peab vanem, kelle juures laps viibib, võimaldama lapsel teise

vanemaga sidevahendi abil suhelda. Selleks sidevahendiks saab olla näiteks telefon või arvuti

(kas lapse isiklik või võimaldab vanem kasutada enda oma) ning selle kasutamiseks peab

vanem tagama vajaliku telefoni- või internetiühenduse (et seadet saaks eesmärgipäraselt, s.o

teise vanemaga suhtlemiseks kasutada). Asjas ei ole oluline täpselt määratleda, milline see

seade või sideühendus peab olema.

34.2. Lapse emale pole mõistetav maakohtu määruse kehtivus, kuna määruse resolutsiooni

p-de 2.5 ja 2.6 kohaselt saavad vanemad kokkuleppel kohtu kindlaks määratud suhtluskorda

muuta. Ringkonnakohus selgitab, et kui vanemad ei suuda ise lapsega suhtlemise korras

kokku leppida, siis määrab selle vanema(te) avalduse alusel kohus. Samas on tavapärane, et

vanematele jäetakse võimalus kokkuleppel kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorda

15 (16)

2-22-18822

muuta. See võib olla vajalik näiteks siis, kui vanem ei saa last erandkorras suhtluskorra järgsel

ajal enda juurde võtta või kui vanemad on ühel meelel selles, et mõne küsimuse (nt lapsega

pühade ajal aja veetmine) võiks reguleerida kohtu määratust erinevalt. Kui vanemad

kokkulepet ei saavuta, siis kehtib kohtu määratud suhtluskord. Viimasest tuleb vajadusel

lähtuda ka kohtutäituril, kui vanemad pole saavutanud kokkulepet kohtumääruses sätestatust

kõrvale kaldumise kohta.

34.3. Maakohus ei pidanud vaidlustatud määruses konkreetselt välja tooma, millises ulatuses

ta isa avalduse rahuldas või rahuldamata jättis. Suhtluskorra kindlaksmääramise asjades on

tavapärane, et kohus võtab aluseks menetlusosaliste arvamused ja määrab suhtluskorra, mis

on kooskõlas lapse huvidega, tehes selleks vajadusel muudatusi vanema taotletud

suhtluskorras.

35. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et kuigi laps avaldas kohtule ärakuulamisel, et ühe

vanema juurest teise juurde liigub ta üldjuhul iseseisvalt bussiga, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks maakohtu määrust lapse üleandmise viisi osas muuta. Seda ei ole ringkonnakohtult

taotlenud ka vanemad. Seega jääb kehtima põhimõte, et vanem, kes on suhtluskorra järgi

õigustatud lapsega suhtlema, korraldab lapse tema juurde jõudmise. Samas võivad vanemad

kokkuleppel jätkata senise korraldusega, et laps sõidab ühe vanema juurest teise juurde

bussiga.

36. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.

37. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus

38. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja

menetlemise kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Eelnevat arvestades jättis maakohus

põhjendatult lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ja muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

2. Kuna ringkonnakohus rahuldab ema määruskaebuse osaliselt, jätab kohus TsMS § 172 lg 1

järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja

arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.

3. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei ole menetluskulude suurust vaja

kindlaks määrata. Ringkonnakohus lahendab lapsele määratud esindaja taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega.

39. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

16 (16)