3-25-164/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-164

Määruse kuupäev

04.06.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Menetlusosalised

Umbsaare Haldus OÜ kaebus Võru Linnavalitsuse 27.11.2024.

a ettekirjutuse nr 24-1191-VLV/9 tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt tühistamiseks

Kaebaja – Umbsaare Haldus OÜ, esindaja vandeadvokaat

Anneli Aab

Vastustaja – Võru linn

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-164 menetlus.

2. Tagastada Umbsaare Haldus OÜ-le kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 20 eurot.

3. Mõista Võru linnalt Umbsaare Haldus OÜ

menetluskulude katteks välja 2620 eurot.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 28.01.2025. a määruse

resolutsiooni punktiga 4 asjas kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 155 lg 5, § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

1. Võru Linnavalitsus tegi 27.11.2024 ettekirjutuse nr 24-1191-VLV/9, millega kohustas

Umbsaare Haldus OÜ-d (registrikood 11262973) hiljemalt 01.03.2025 lammutama F. R.

Kreutzwaldi tn 59c korterelamu (ehitisregistri kood 113019581) katusel asuvad ilma õigusliku

aluseta püstitatud varikatused ja terrassi ning sulgema välisseintesse tehtud avaused (aknad).

Ettekirjutuse punkti 6 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada

ehitusseadustiku § 133 alusel sunniraha juriidilisele isikule kuni 450 000 eurot.

2. Umbsaare Haldus OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas 20.01.2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Võru Linnavalitsuse 27.11.2024. a ettekirjutuse nr 24-1191-VLV/9 tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kaebaja palus HKMS § 249 lg 1 ning § 251 lg

3-25-164

1 p-de 1 ja 2 alusel esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud ettekirjutuse kehtivuse

ning keelata vastustajal kaebajale sunniraha hoiatuse andmine ning sunniraha rakendamine.

3. Tartu Halduskohus võttis 28.01.2025. a määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni punkt

1) ning muu hulgas rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Võru

Linnavalitsuse 27.11.2024. a ettekirjutuse nr 24-1191-VVLV/9 kehtivuse (resolutsiooni punkt

4).

4. Vastustaja teatas 13.03.2025 kohtule, et vaidlustatud Võru Linnavalitsuse ettekirjutus on

allkirjastatud selleks õigust mitte omava isiku poolt, ning esitas 24.03.2025 kohtule taotluse

asjas menetluse lõpetamiseks, kuivõrd Võru Linnavalitsus tunnistas 19.03.2025. a

korraldusega nr 159 vaidlustatud 27.11.2024. a ettekirjutuse nr 24-1191-VLV/9 kehtetuks.

5. Vastustaja selgitas 31.03.2025. a seisukohas kohtule, et vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks

tunnistamine 19.03.2025. a korraldusega ei olnud põhjustatud kohtule esitatud kaebusest.

Ettekirjutus tunnistati kehtetuks põhjusel, et tuvastati selle õigusvastasus. Ettekirjutuses

kajastatud etteheited kaebajale on endiselt kohased ning vastustaja on jätkamas menetlust ilma

õigusliku aluseta teostatud ehitustegevuse üle ja ei ole välistatud uue ettekirjutuse tegemine.

6. Kaebaja esitas 31.03.2025 kohtule seisukoha, milles märgib, et kui haldusakt pole antud

pädeva haldusorgani poolt, on see tühine (haldusmenetluse seaduse § 63 lg 3 p 3) ja tühise

haldusakti kehtetuks tunnistamine ei ole vajalik ega võimalik, mistõttu on Võru

Linnavalitsuse 19.03.2025. a korralduse nr 159 sisuline õiguspärasus küsitav. Eeltoodu toob

aga igal juhul kaasa kaebuse rahuldamise ja/või menetluse lõpetamise HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel. Menetluskulud jäävad nii kaebuse rahuldamisel (HKMS § 108 lg 1) kui ka menetluse

lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (HKMS § 108 lg 6) vastustaja kanda.

Kaebaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja palus Võru linnalt kaebaja

menetluskuludena välja mõista 2640 eurot, s.o kulud õigusteenusele 2600 eurot ja asjas

tasutud riigilõiv 40 eurot. Kuna kaebaja on käibemaksukohustuslane, palub kaebaja

menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta.

7. Vastustaja teatas 07.04.2025. a vastuses kohtunõudele, et vastustajal ei ole vastuväiteid

kaebaja menetluskulude põhjendatuse osas.

KOHTU SEISUKOHT

8. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid

jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata

jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja

seda taotleb. Võru Linnavalitsus tunnistas 19.03.2025. a korraldusega nr 159 kehtetuks

vaidlustatud Võru Linnavalitsuse 27.11.2024. a ettekirjutuse nr 24-1191-VLV/9 ning kaebaja

on eeltooduga oma soovitud eesmärgi saavutanud. Seega esineb alus haldusasja menetluse

lõpetamiseks. Kaebaja ei ole väljendanud tahet minna vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 üle

tuvastamisnõudele. Ka kohtule ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks olla kaebaja

õiguste kaitseks vajalik.

9. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse.

Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

10. Haldusasja menetluse lõpetamisel otsustab kohus menetlust lõpetavas määruses ka

menetluskulude jaotuse (HKMS § 109 lg 2). Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS

§ 108 lg-st 6, mille kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

3-25-164

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuigi vastustaja märkis 31.03.2025. a seisukohas, et

vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine ei olnud tema hinnangul tingitud kaebuse

esitamisest, tuleb kohtu hinnangul jätta kaebaja menetluskulud siiski vastustaja kanda.

Kaebaja on tuginenud kaebuses selgelt ühe argumendina sellele, et vaidlustatud haldusakti

allkirjastanud ehitusjärelevalve spetsialistil puudus õigus ettekirjutuse andmiseks. Arvestades,

et kaebus ettekirjutusele on esitatud 20.01.2025 ning vastustaja on tunnistanud sama

ettekirjutuse kehtetuks 19.03.2025, on kohtu hinnangul usutav, et vastustaja jõudis arusaamale

ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise vajadusest tänu kaebusega tutvumisele. Vastupidist ei ole

vastustaja millegagi põhistanud ega tõendanud.

11. Kaebaja esitatud menetluskulude nimekirjast ning Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ

31.01.2025. a arvest nr 22501031 ja 31.03.2025. a arvest nr 22503013 nähtub, et kaebajale on

käesoleva haldusasjaga seonduvalt osutatud õigusteenust tunnihinnaga 200 eurot (ilma

käibemaksuta) kokku 13 tunni ulatuses.

12. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Vastustaja ei vaidle vastu kaebaja menetluskulude põhjendatusele.

13. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale osutatud õigusteenuse tunnihind ega õigusteenuse

osutamisele kulunud aeg vaidluse sisu arvestades ülemäärane (vrd nt Riigikohtu 29.01.2024. a

määrus asjas nr 2-21-9796, p 18 ja seal viidatud praktika). Seega on kaebaja kantud

menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja

kaebaja õigusteenuse kulud 2600 eurot.

14. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus tagastab selle kaebajale

vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4.

15. Kohus ei tagasta kaebajale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 20

eurot, kuivõrd kohus on selle taotluse sisuliselt läbi vaadanud ning vastavalt kohtupraktikale

ei ole sellisel juhul riigilõivu tagastamine põhjendatud. Esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel tasutud 20 eurot mõistab kohus tulenevalt HKMS § 108 lg-st 6 kaebaja kasuks

välja vastustajalt.

16. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis tühistab kohus ühtlasi Tartu Halduskohtu

28.01.2025. a määruse resolutsiooni p-ga 4 asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse

õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)