2-22-134735/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-134735

Kohtuasi

Maardu linn, Keemikute tn 12 korteriühistu avaldus

H.J vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.J määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Maardu linn, Keemikute tn 12 korteriühistu

(registrikood 80410219), lepinguline esindaja Vassili

Kosteitšuk

Puudutatud isik H.J (isikukood XXX), esindaja Olga

Väina-Kesler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda H.J 15.05.2025 menetluskulude nimekirjas esitatud

lõppseisukohta.

2. Jätta Harju Maakohtu 18.10.2023 määrus muutmata.

3. Jätta H.J määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta H.J kanda.

5. Määrata kindlaks Maardu linn, Keemikute tn 12 korteriühistu menetluskulude

rahaline suurus ja mõista H.J-ilt välja Maardu linn, Keemikute tn 12

korteriühistu kasuks menetluskulud 480 eurot.

6. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb H.J-il tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-22-134735

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Maardu linn, Keemikute tn 12 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 08.09.2022

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.J-ilt (puudutatud isik) 1054,80 euro

saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks. Avaldaja esitas 07.10.2022 avalduse, paludes mõista puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja 30.09.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1082,45 eurot ja viivis

86,85 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates

01.10.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Keemikute tn 12 Maardu linnas Harjumaal asuva

korteriomandi nr M1 (mitteeluruum), registriosa 7677702, üldpinnaga 40,70 m2 (edaspidi

korteriomand) omanik alates 21.01.2020. Korteriomand asub majas, kus on moodustatud

korteriühistu (avaldaja) ja kehtib korteriühistu põhikiri. Puudutatud isik on korteriühistu liige.

1.2. Avaldaja põhikirja p 3.2.16 kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma regulaarselt (kord

kuus), hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks ühistu arvetel märgitud kululiikide eest

ühistu arvele makseid, sh üldelektri, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, remondikulude,

hoolduskulude, üldkulude ja haldamise, üldvee, kindlustuse, kütte ja soojuskadude eest. Kütte

eest tuleb tasuda korteriomandi iga ruutmeetri kohta. Alates 2020. a oktoobrist on puudutatud

isik jätnud talle esitatud majandamiskulude arved iga kuu osaliselt tasumata. Seetõttu tekkis

puudutatud isikul avaldaja ees võlg, mis 30.09.2022 seisuga on 1169,30 eurot, millest

põhivõlg on 1082,45 eurot ja viivis 86,85 eurot. Viivis on arvestatud seadusega ettenähtud

määras (0,022% päevas).

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu.

Puudutatud isik ei ole saanud teenust, mille eest avaldaja tasu nõuab. Avaldaja pole

tõendanud, et avalduses märgitud ajavahemikul oli puudutatud isiku korteriomand köetav ja

puudutatud isik sai teenust, mille eest ta peab tasuma. Puudutatud isik omandas korteriomandi

lepinguga, mille p 2.2.10 järgi on ruumis ainult karkassid ja ruumid on küttesüsteemita.

Puudutatud isik kütab ruumi ise. Avaldajaga kokkulepitud ajaks ei paigaldatud

korteriomandisse küttesüsteemi. Tallinna Küte ühendas 12.10.2011 korteriomandi

küttesüsteemist lahti. Eelmisele omanikule korteriühistu kütte eest arvet ei esitanud.

Puudutatud isikule algselt samuti ei esitatud arveid kütte eest või esitati 7% ulatuses.

Puudutatud isik jättis vaidlusalusel perioodil tasumata ainult kütte eest ehk määras ära selle,

mille eest ta tasub. Puudutatud isiku korteriomandis vahetati 2020. a juulis vaid küttetrass

ilma radiaatoriteta. Radiaatorid jäid vahetamata sellepärast, et avaldaja ei kooskõlastanud

tööde teostamise aega puudutatud isikuga.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 18.10.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1082,45 eurot, viivise 86,85 eurot ja alates

2-22-134735

01.10.2022 tasumata põhivõlalt viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja

mõistis puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulud 1510 eurot koos viivisega.

3.1. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset

valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja

korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomandite kaasomandi

osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi

omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 5 järgi on

majanduskavas sätestatud korteriomanike kohustuste jaotus kütuse, soojuse eest.

3.2. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik on korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistuosakonna registriossa nr 7677702 (mitteeluruum M1), ostnud 17.01.2020 ja

omanikuna kanti ta kinnistusraamatusse 21.01.2020. Avaldaja on korteriühistu, kes on

moodustatud Keemikute tn 12 Maardu linnas Harjumaal asuvate korteriomandite, sh

puudutatud isiku korteriomandi haldamiseks ja majandamiseks. Seega on puudutatud isik

mainitud ühistu liige vastavalt põhikirja p-le 2.1.

3.3. Avaldaja põhikirja p 3.2.16 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt

(kord kuus) kütte eest korteriomandi iga ruutmeetri kohta. Põhikiri on olemuselt leping

liikmete enda ja ka ühistu vahel. Seega on VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, KrtS § 40 lg 1, 2, § 41

lg 1 p 5 ja põhikirja p 3.2.16 järgi puudutatud isikul kohustus tasuda kütte eest teiste

korteriomanikega samadel tingimustel, s.o proportsionaalselt korteriomandi suurusele, mis

tähendabki p 3.2.16 mõttest tulenevalt tasu maksmise kohustust vastavalt omandiosa

suurusele.

3.4. Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku korteriomandi müügilepingu p 2.1.5 järgi on

vaidlusaluses korteriomandis toimiv kaugküte (küttesüsteem hetkel ei toimi, kuna

küttekraanid on kinni plommitud), elektrivarustus, veevarustus (külm vesi) ja kanalisatsioon.

Mitteeluruumis puuduvad õigusliku aluseta teostatud ümberehitused. Alusetu on puudutatud

isiku viide lepingu p-le 2.2.10. Puudutud isiku esitatud 12.10.2011 akt, mille kohaselt olid

radiaatorid suletud, kuid ühendused ja püstakud korrektsed, isolatsioonimaterjaliga

isoleeritud, ruumid tühjad ja neid ei kasutata ning küttepinnaks 0,07*40,7 *2,85 m2, oli

koostatud ruumide varasema omaniku poolt küttekulude arvestuse kohta ja ei ole õiguslikult

siduv ei avaldajale ega puudutatud isikule.

3.5. Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud elamu ehitisregistri väljavõtte ja

keldriruumikorruse projektiga 1958. a, et mainitud elamus ja vaidlusaluses keldriruumis kui

mitteeluruumis M1 (projektis märgitud nr 001 ja 002) on kaugküte. Maardu, Keemikute 12

küttesüsteemi uuendamise ehitusprojekti järgi kuulus küttesüsteem uuendamisele nii nagu see

oli ette nähtud 1985. a projektis ja vahetamisele kuulusid süsteemi kõik torud, seadmed,

radiaatorid, sh ka ruumis M1. Avaldaja on tõendanud, et ühistu on 28.07.2019 koosolekul

otsustanud küttesüsteemi vahetuse ja selle teostaja (otsus p 4). Koosoleku protokolli lisaks

olevast osalenute nimekirjast ei ole näha, et tollane korteriomandi omanik Q oleks olnud

otsusele vastu (osales koosolekul, järjekorra nr 14, nimekirja lk 2, dtl 137). Avaldaja on

tõendanud, et mitteeluruumis M1 ei ole radiaatoreid ja et süsteem tuleb taastada. Puudutatud

isiku volitatud esindaja C kirja kohaselt on ta ise loobunud vaidlusalustes ruumides

radiaatorite paigaldamisest ega oma pretensioone tööde teostaja vastu. Avaldaja on

tõendanud, et küttesüsteemi ehitus/renoveerimistööd on tehtud ja vastu võetud aktiga

21.07.2020. 24.07.2020 auditi kohaselt ei olnud ühistu juhatusel võimalik pääseda ruumi M1

2-22-134735

ja sinna ei õnnestunud radiaatoreid paigaldada. Lisaks on avaldaja tõendanud kohtule esitatud

ühistu koosoleku 28.10.2020 otsusega, et projektikohase küttesüsteemi paigaldamise tõttu

(2020. a juulis) tuleb jaotada küte ka mitteeluruumis M1 arvestusega m2 kohta alates

küttesüsteemi käivitamisest. Otsusega on kohustatud korteriomandi M1 omanikku

võimaldama juurdepääs ruumi radiaatorite paigaldamiseks ja küttesüsteemi ühendamiseks.

Avaldaja on teinud puudutatud isikule ettekirjutusi selleks, et küttesüsteemi paigaldaja

pääseks ruumi M1 18.11.2020 kl 9.00, 01.12.2020 kl 11.30, millest on puudutatud isik

teadlik, kuna need on talle saadetud. Puudutatud isiku e-kiri, milles SanTeh Service OÜ on

kirjutanud, et radiaatorid jäid paigaldamata seetõttu, et ühistu ei kooskõlastanud tööde aega

ruumi M1omanikuna, on ümber lükatud eelviidatud avaldaja esitatud tõenditega. Lisaks ei saa

maakohtu hinnangul tööde teostaja täpselt teada, kuidas on avaldaja püüdnud aega kokku

leppida puudutatud isikuga. Puudutatud isiku esitatud eelmärgitud e-kiri on omakorda

vastuolus selle kirjaga, mille kohaselt on tema esindaja C ise kirjutanud, et tal ei ole

pretensioone SanTeh Service OÜ tööde kohta ja mille kohaselt on loobutud radiaatorite

paigaldamisest.

3.6. Vaatlusel selgus, et radiaatorid on küll ühendamata, kuid neid on sinna võimalik

paigaldada ja küttesüsteem sisse lülitada.

3.7. Arvestades 1) korteromandi ostmise, korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse

kandmise aega, 2) perioodi, mille eest avaldaja nõuab kütte eest tasumist, 3) vaatlusel nähtut,

4) avaldaja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid elamu algse küttesüsteemi kohta, selle

renoveerimise, auditeerimise, tööde vastuvõtmise kohta, 5) puudatud isikule tehtud

ettekirjutusi, saatekirju 6) ühistu otsustusi süsteemi renoveerimiseks ja kütte arvestuseks,

leidis maakohus, et puudutatud isikul on olnud võimalus ja piisavalt aega, et lasta paigaldada

korteriomandisse radiaatorid ja ühendada need elamu küttesüsteemi kui kaasomandi

tehnosüsteemi. Asjaolu, et puudutatud isiku volitatud esindaja oli kirja järgi sellega nõus, et

tal ei ole pretensioone tööde teostaja vastu või et ta ei soovi radiaatoreid, ei tähenda

vastupidist. Kuna radiaatorite paigaldamine puudutatud isiku korteriomandisse on võimalik,

kuid puudutatud isik on seda ise takistanud, kannab ta ise seda riisikot, et tal tuleb tasuda

kütte eest kooskõlas põhikirja p-ga 3.2.16 vastavalt korteriomandi pinna suurusele ja seda ka

avalduses toodud perioodi eest.

3.8. Vaidlust ei olnud nõutava võla suuruse 1082,45 euro, perioodi (2020. a oktoober – 2022.

a september, kaasa arvatud), selle sisu ja viivise 86,85 euro üle. Vaidluse all ei ole, et

puudutatud isik on tasunud nõutaval perioodil avaldajale osutatud teenuse eest selliselt, et on

jätnud tasumata vaid kütte eest, mida tõendab ka puudutatud isiku esitatud arvelduskonto

väljavõte, kus makseandmetes on ära määratud, et tasuma on jäetud kütte eest. Puudutatud

isiku väited ja tõendid varasema perioodi (mis ei ole puudutatud isikult nõutava võla periood)

ja eelmise omaniku kohta on asjakohatud.

3.9. Puudutatud isik on rikkunud kütte eest tasumise kohustust ja on viivituses. Nimetatud

põhjendustel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6,

§ 108 lg 1, § 113 lg 1 II lause ja KrtS § 40 lg 1, 2 § 41 lg 1 p 5 alusel kütte eest tasumist ehk

kohustuse täitmist ja viivist. Avaldus on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

3.10. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise

lause alusel puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud 1510 eurot, millele lisandub viivis.

2-22-134735

Määruskaebus

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha

uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlust, et puudutatud isiku korteriomandis puuduvad

radiaatorid ning järelikult talle kaugkütte teenust ei osutata. Tõendatud ei ole avaldaja väide,

et puudutatud isik keeldus radiaatorite paigaldamisest ja et puudutatud isik eemaldas

radiaatorid omavoliliselt korteriomandist. Avaldajal ja puudutatud isikul on praeguses

tsiviilasjas vaidlus võlgnevuse, mitte radiaatorite paigaldamise või eemaldamise osas.

Avaldaja ei ole ka pädev isik otsustamaks, kas küttesüsteemi muutmine on omavoliline või

mitte ning ükskoosolek ei ole pädev otsustama kaugküttesüsteemi taastamise üle. Maakohus

jättis kohaldamata KrtS § 40 lg 3, mille alusel tuli analüüsida, kas tasu nõudmine osutamata

teenuse eest on hea usu põhimõttega vastuolus.

Avaldaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Puudutatud isik esitas 15.05.2025 menetluskulude nimekirjas lõppseisukoha, milles esitas

ka uued vastuväited nii avalduses esitatud viivisenõudele kui ka maakohtu menetluskulude

jaotusele ja kindlaksmääramisele. Kuigi TsMS § 662 lg 3 võimaldab määruskaebuse

põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, on puudutatud isik oma lõppeseisukohas

esitatud väited esitanud esmakordselt 15.05.2025, mitte määruskaebuses. Määruskaebuse

esitamiseks määratud tähtaeg oli 15.05.2025 seisukoha esitamise ajaks möödunud. Kuivõrd

ringkonnakohus teatas 13.05.2025 kirjaga, et teeb lahendi hiljemalt juunis ning määras

menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, on puudutatud isiku

vastuväited esitatud hilinenult, kuna avaldaja ei jõua nende osas enne lahendi tegemist

seisukohta võtta (TsMS § 331 lg 1). Hilinenud seisukohta ringkonnakohus ei menetle, kuivõrd

see tooks kaasa asja lahendamise viibimise.

9. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6

järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja puudutatud isik endiselt selle üle, kas

puudutatud isikul oli õigus keelduda perioodil 2020. a oktoober – 2022. a september (kaasa

arvatud) majandamiskulude eest esitatud arveid kütte osas tasumisest. Menetlusosalised ei

vaidle selle üle, et seadusest ja põhikirjast tuleneb korteriomanikele, sh puudutatud isikule,

kohustus tasuda kütte eest proportsionaalselt korteriomandi suurusele, samuti ei vaidle

2-22-134735

menetlusosalised selle üle, et radiaatorid olid puudutatud isiku korteriomandis ühendamata

ning vaidlust ei ole ka avaldaja nõude suuruse üle.

11. Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et kuna talle ei ole kaugkütte teenust osutatud, sest

tema korteriomandis radiaatorid puuduvad, siis ei pidanud ta vaidlusalusel perioodil kütte eest

tasuma. Puudutatud isiku hinnangul on nende kulude nõudmine vastuolus hea usu

põhimõttega (KrtS § 40 lg 3).

11.1. Maja ühiskommunikatsioonid kuuluvad eelduslikult kaasomandi koosseisu ja kõigile

korteriomanikest kaasomanikele (KrtS § 4 lg-d 3 ja 4; RKTKo 24.10.2018 2-17-7999, p 13.4).

Kaasomandi koosseisu kuuluvaks ühiskommunikatsiooniks on ka korterelamu ühine

küttesüsteem (vt RKTKo 13.02.2012 3-2-1-116-11, p 27; 11.05.2005 3-2-1-38-05, p 13).

Korteriomandite kaasomandi osa valitsevad korteriomanikud KrtS § 34 lg 2 kohaselt

korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Eelnevast kulude jaotamise

põhimõttest võivad korteriomanikud erandina kõrvale kalduda KrtS § 40 lg 2 alusel. Seega on

ühise küttesüsteemiga seotud kulud üldjuhul korteriomanike ühised kulud elamu

majandamisel ning neid tuleb kanda kõigil korteriomanikel ühiselt (RKTKm 24.05.2023, 2-

20-119460, p 21).

Praegusel juhul tuvastas maakohus, mille üle menetlusosalised ka ei vaidle, et korterühistu

põhikiri vastab küttekulude osas KrtS § 40 lg-le 1 ning selles osas ei ole ette nähtud erisusi

vastavalt KrtS § 40 lg-le 2. Seega ei saa nõustuda puudutatud isiku väitega, et ta ei pidanud

küttekulusid kandma, kuna tema kütet ei tarbinud.

11.2. KrtS § 40 lg 3 järgi võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole

nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik või tema õiguseellane on otsustanud enda

eriomandi elamu ühisest küttesüsteemist lahti ühendada, ei vabasta see teda või tema

õigusjärglast elamu soojusenergia kulude kandmisest ning asjaolu, et korteriomaniku isiklik

soojusenergia tarbimine seetõttu väheneb, ei muuda olukorda hea usu põhimõtte vastaseks

(VÕS § 6). Mh ei tulene hea usu põhimõttest teistele korteriomanikele kohustust teha

kõnealusele korteriomanikule erisusi elamu soojusenergia kulude kandmisel (RKTKm

24.05.2023, 2-20-119460, p 23). Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik ei ole toonud

käesolevas asjas esile selliseid asjaolusid, millest lähtuvalt oleks võimalik leida, et

küttekulude tasumise nõudmine puudutatud isikult oleks vastuolus hea usu põhimõttega KrtS

§ 40 lg 3 tähenduses. Üksnes asjaolu, et puudutatud isikul ei olegi võimalik soojusenergiat

tarbida, kuivõrd tema korteriomand on ühendatud ühisest küttesüsteemist lahti, ei muuda

nende kulude nõudmist temalt lähtuvalt viidatud Riigikohtu lahendist hea usu põhimõttega

vastuolus olevaks. Maakohus tuvastas, et avaldaja on soovinud puudutatud isiku

korteriomandisse radiaatorid paigaldada ja liita puudutatud isiku korteriomandi uuesti ühise

küttesüsteemiga, kuid puudutatud isik ei ole seda võimaldanud.

12. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta ka maakohtu

menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

2-22-134735

14. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

15. Avaldaja 04.12.2023 esitatud ja 13.05.2025 täpsustatud menetluskulude nimekirja

kohaselt on avaldaja õigusabikulu määruskaebemenetluses 480 eurot. Avaldaja lepingulisel

esindajal kulus kaebuse ja otsuse analüüsile ning nõustamisele 1 tund, määruskaebuse vastuse

koostamisele 3 tundi. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot, mis sisaldab

käibemaksu. Avaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu

tagasi arvestada. Puudutatud isik avaldaja määruskaebemenetluse kuludele vastuväiteid ei

esitanud.

16. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu

ning mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas

märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

(sisaldab käibemaksu) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda

saab pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 480 eurot (4 x 120). Lisaks peab

puudutatud isik tulenevalt avaldaja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS §

177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

17. Käesoleva määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata TsMS § 617 lg 2 ja § 696 lg 3

teise lause alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et

menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)