1-25-1917/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-1917

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Kriminaalasi

Heino Hansen süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Rebecca Marie Kiibus

Süüdistatav

Heino Hansen, isikukood: 50512192717; XXX; emakeel:

XXX; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; tel.

XXX; e-post: XXX. Kriminaalkorras karistamata.

Tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Heino Hansen KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6

kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jätta 6 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele

pööramata, kui Heino Hansen ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.

Määrata Heino Hansen katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja

kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi

kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Heino Hansen kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasust ja sundrahast pool, s.o vastavalt 142,74

eurot ja 664,50 eurot riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Heino Hansenilt

menetluskuluna kaitsjatasu 142,74 eurot ja sundraha 664,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Heino Hansenil on õigus

tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 807,24 eurot ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 67,27 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank

AS), märkides ära viitenumbri 99925700017052 ning selgituseks „Heino Hansen, 1-25-

1917, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega

kaasnevad täitemenetluse kulud.

3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel DVD ja CD plaadid

kriminaalasja juurde.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Heino Hansenit süüdistatakse selles, et tema 16.01.2025 Tartu maakonnas Tartu linnas Rahu

silla all Tasku keskuse poolsel kõnniteel kella 16.00-16.07 paiku kasutas füüsilist vägivalda

kannatanu I. L.’i suhtes, mis seisnes selles, et Heino Hansen lõi oma parema käe rusikaga ühe

korra vastu I. L.’i nägu. Löögi tagajärjel kukkus I. L. pikali ja kaotas teadvuse. Heino Hansen

põhjustas sellise tegevusega I. L.’ile tervisekahjustused – ninaverejooksu, näoluude

hulgimurru (ninaluude murd, vasaku ülalõuaurke seinte murd), turse ninal ja vasakule põsele

hematoomi.

Seega pani Heino Hansen toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kokkuleppe sisu

Prokurör palub tunnistada Heino Hansen süüdi KarS § 121 lg 1 kirjeldatud kuriteo

toimepanemise eest. Selle teo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud

vangistust. Prokurör palub kohtul vangistuse jätta KarS § 74 lg 1 alusel täielikult tingimisi

kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 alusel on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi

kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks.

Lisaks on süüdlane KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima

järgmisi kohustusi: osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1614,48 eurot: sundraha summas 1329,00 eurot ja

määratud kaitsja esindustasu kohtueelses menetluses summas 285,48 (65,88+131,76+87,84)

eurot. Arvestades, et süüdistataval on vähene sissetulek ja võlgnevusi ligikaudu XXX euro

ulatuses, on ilmne, et menetluskulude hüvitamine täies mahus käib süüdistatavale üle jõu,

mistõttu palub prokurör KrMS § 180 lg 3 jätta kohtul poole menetluskuludest ehk 807,24

eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja

varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumise ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai

süüdistatav Heino Hansen aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas

süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii

toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles

menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist.

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel

aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Heino

Hanseni süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Heino Hanseni menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses kokku 285,48 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2

alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot

(alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku

1614,48 eurot.

Heino Hansen taotles menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga tasumine käib Heino

Hansenile, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid, sh küllaltki suures summas olevaid

võlgnevusi, ilmselgelt üle jõu. Seega, võttes arvesse temaga sõlmitud kokkuleppe sisu, tema

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS §

180 lg 3 alusel on põhjendatud jätta Heino Hanseni menetluskuludest poolt riigi kanda ning

anda talle tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Heino Hansenilt välja mõista kaitsjatasu

142,74 eurot ja sundraha 664,50 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku

807,24 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik