4-25-1010/30 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Viljandi kohtumaja

Väärteoasja number

nr 4-25-1010 (2840,24,001942)

arutatud kinnisel kohtuistungil 21.04.2025, 14.05.2025

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Väärteoasi

Marten Pärna kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 26.02.2025 otsusele Marten Pärna

karistamises liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel

rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot

Menetlusalune isik

Marten Pärn (isikukood: 39704106017; elukoht: XXX )

Menetlusaluse isiku kaitsja

Toomas Alp (e-post: XXX; lepinguline kaitsja)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskond (asukoht: Pargi 1, Viljandi linn, e-post:

XXX)

Menetleja ametnik

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna eriasjade uurija Piret Vaher (XXX)

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas:

1. Jätta Marten Pärna kaitsja kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 26. veebruari 2025.a. otsus väärteoasjas nr

2840,24,001942 Marten Pärna karistamises LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100

trahviühikut, s.o 400 eurot.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.02.2025.a. otsusega karistuseks

määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 26.02.2025.a. otsuses märgitud

arvenumbrile ja viitenumbriga.

3. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3

sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka

täitemenetlusega kaasnevad kulud.

4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ning kohtuvälisele

menetlejale.

5. Kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 4081 lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis

kaebuses nimetatud alaealise isiku isikuandmeid (m.h ka eriliiki isikuandmeid), vaid

asendada need tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

hiljemalt 23. mai 2025. Kui üks kohtumenetluse pool on eelmärgitud tähtaja jooksul teatanud

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse

pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates 04. juuni 2025. Kohtuotsuse peale võivad

kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse pooltele

teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik

Hegert Heil on kohtuvälise menetlejana koostanud 29.12.2024 väärteoprotokolli, mille kohaselt

Marten Pärn 29.12.2024.a. kell 17.07 Viljandi maakonnas, Viljandi linnas, Uku tn 5, liikus Savi

tn suunas juhtis mootorsõidukit Kia Sorento registreerimismärgiga XXX XXX , omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid,

milline tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi uurija

Eveliin Alliku 26.02.2025.a. koostatud otsusega väärteoasjas nr 2840,24,001942 on Marten

Pärna karistatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest LS § 201 lg 1

alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Väärteootsuses asutakse seisukohale,

et menetlusaluse isiku süüline käitumine LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud,

tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on

õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja

isiku varasema käitumisega. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kehtivaid

karistusi. Karistust raskendavaid asjaolusid menetluses ei tuvastatud, karistust kergendava

asjaoluna on tuvastatud kahetsus. Juhtides sõidukit omamata selleks õigust, pani menetlusalune

isik toime äärmiselt ühiskonnaohtliku teo, seades sellega ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate

elu ja tervise. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et väärteod pandi toime ajal, kui liiklus on aktiivne

ning raskete tagajärgede saabumise võimalus kõnealuste liklusrikkumiste korral suur.

Kohtuväline menetleja hindab menetlusaluse isiku süü suureks ning otsustas määrata rahatrahvi,

mis jääb sanktsiooni keskmisesse määra ning kohaldatav karistus on kooskõlas menetlusaluse

isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse

isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on

proportsionaalne.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused

Marten Pärna kaitsja on esitanud Tartu Maakohtule 14.03.2025.a. kaebuse kohtuvälise menetleja

26.02.2025.a. väärteootsusele. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja

väärteoasja menetluse lõpetamist. Põhjusena on kaebuse esitaja välja toonud selle, et Marten

Pärn pani teo toime hädaseisundis, s.o ohuolukorras, milline ähvardas tema lähedast isikut, tema

alaealist xxx M.P , ning Marten Pärna poolt valitud vahend oli ohu kõrvaldamiseks vajalik ning

kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Hädaseisundis toimepandud tegu ei ole

õigusvastane ja järelikult puudub Marten Pärna käitumises LS § 201 lg 1 ettenähtud

süüteokoosseis.

3. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele

Kohtuväline menetleja leiab 25.03.2025.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et

väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik on toime

pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud rikkumise ning kaebusest ei nähtu taolisi

asjaolusid, millised oleksid aluseks menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku Marten Pärna kaitsja Toomas Albi

poolt esitatud kaebus väärteoasjas 284024001942 LS § 201 lg 1 tunnustel tehtud otsuse peale

tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja ametniku poolt tehtud otsus tuleb jätta

muutmata.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

4.2. Kohus on kohtuistungil ära kuulanud menetlusaluse isiku Marten Pärna ütlused ning

kohtuvälise menetleja ametniku ja kaitsja seisukohad, uurinud asjas esitatud tõendeid ning

hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et Marten Pärna kaitsja kaebus tuleb

jätta rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 26. veebruari 2025.a. otsus

väärteoasjas nr 2840,24,001942 Marten Pärna karistamises LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100

trahviühikut, s.o 400 eurot jätta muutmata.

4.3. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse, kui mootorsõidukit juhib vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isik.

4.4. Esmalt tuleb kohtul menetlusalusele isikule etteheidetava väärteorikkumise põhjendatuse

hindamisel anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis

menetlusalune isik mootorsõidukit, pannes sellega toime LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise.

4.5. Kohus leiab, et Marten Pärna poolt LS § 90 lg 1 punktis 1 sätestatud rikkumine on

usaldusväärselt tõendamist leidnud.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud politseiametniku O.D ütluste kohaselt oli ta

patrullpolitseinikuna 29.12.2024.a. tööl koos patrullpolitseinik H.Hga ning Viljandi linnas,

Tallinna tänaval patrullides märkasid nad kella 17.07 paiku vastusõitvat sõiduautot Kia Sorento,

millel ei põlenud tuled. Nad peatasid sõiduki Uku tn. 5 juures ja seda juhtis Marten Pärn, kellel

puudus B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Marten Pärn oli teadlik, et tal juhtimisõigus

puudub.

Tunnistaja O.D ütlustega riimuvad menetlusaluse isiku Marten Pärna kohtuistungil antud

ütlused, millest nähtub, et ta ei vaidlusta asjaolu, et juhtis 29.12.2024.a. kella 17.00 paiku

mootorsõidukit Kia Sorento registreerimismärgiga XXX XXX ja mootorsõidukit juhtima asudes

oli teadlik, et tal juhtimisõigust ei ole. Asjaolu, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis

märgitud ajal mootorsõidukit ja tal puudus juhtimisõigus, tõendavad ka menetlusaluse isiku poolt

29.12.2024 väärteoprotokollis antud ütlused, milles ta kinnitab auto juhtimist ja kahetseb tehtut.

Lisaks eeltoodule kinnitab mootorsõiduki juhtimise fakti ka 29.12.2024.a. koostatud sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on Marten Pärn sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse

§ 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud 29.12.2024.a. kuni vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni.

Transpordiameti liiklusregistri 27.01.2025.a. väljavõtte kohaselt menetlusalusel isikul Marten

Pärnal juhtimisõigus puudub. Transpordiameti liiklusregistri 20.03.2025 väljavõtte kohaselt on

mootorsõiduk Kia Sorento registreerimismärgiga XXX XXX liiklusregistrisse kantud ja

liiklusesse lubatud.

Liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. LS § 2 p 19

kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit. LS § 2 p 41 esimese lause

kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui

mootorsõiduk liigub. LS § 201 mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki

kulgemise suunamisel. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus asjaolus, et

Marten Pärn tegutses ta etteheidetava väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki

juhina - ta juhtis sõidukit Kia Sorento XXX XXX . Tegemist on sõiduautoga, mis on LS § 2 p-de

3, 40, 71 kohaselt on mootorsõiduk, ning menetlusalune isik oma tegevusega suunas sõiduki

kulgemist, mis tähendab, et ta mõjutas juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda ja

kiirust.

Lähtudes menetlusaluse isiku ja tunnistaja O.D ütlustest ning eelviidatud kirjalikest tõenditest

on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Marten Pärn 29.12.2025.a. kell 17.07

Viljandimaal, Viljandi linnas, Viljandi linnas, Uku tn 5 juures, juhtis mootorsõidukit Kia Sorento

registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust,

millega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Seega kohus leiab, et menetlusalune isik on LS § 90 lg

1 p 1 nõuete rikkumisega täitnud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse

teokoosseisu.

4.6. Kohtu hinnangul pani Marten Pärn väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu,

ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku Marten Pärna poolt kohtuistungil,

samuti väärteoprotokollis antud ütlustest tuleneb, et temal vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimiseks juhtimisõigus puudus ja ta sai aru, et tal seaduslik alus mootorsõiduki juhtimiseks

puudub, kuid vaatamata sellele istus ta mootorsõiduki rooli ja asus seda juhtima.

4.7. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

4.7.1. Kaebuse esitaja, menetlusaluse isiku Maren Pärna kaitsja on märkinud kaebuses, et Marten

Pärn pani väärteo toime hädaseisundis. Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusaluse isiku

Marten Pärna xxxxx M.P, sündinud XX.XX.XXXX .a., on alates 2016.a. viibinud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

4.7.2. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuses lisatud ja kaitsja poolt kohtuistungil täiendavalt

esitatud eriliiki isikuandmete kasutamise osas tõenditena.

Kaebuse esitaja on esitanud koos kaebusega, samuti kohtuistungil 21.04.2025 Marten Pärna

xxxxx M.Pa tervislikku seisundit tõendavaid dokumente, s.h:

1) Xxx;

2) XXX;

3) XXX

4) XXX

Lisaks on kaitsja poolt kohtule esitatud 21.04.2025 M.Pa i.k. xxxxxxxxxxx avaldus, milles

avaldaja teatab, et ta võimaldab Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lg 1 tulenevalt

Marten Pärnale juurdepääsu avaldaja isikuandmetele tervise infosüsteemis.

Kohtu hinnangul tuleb kaitsja poolt käsilolevas väärteoasjas kohtule esitatud M.Pa

terviseandmeid sisaldavad tõendid lugeda lubamatuteks tõenditeks. Kaebusest ja esitatud

tõenditest nähtub, et M.P on sündinud XX.XX.XXXX , seega on hetkel XX-aastane alaealine

isik.

Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EL 2016/679)

artikkel 5 p 1a kohaselt isikuandmete töötlemisel tagatakse, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja

andmesubjektile läbipaistev. IKÜM-i artikkel 6 p 1a kohaselt on isikuandmete töötlemine

seaduslik ainult m.h juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid

ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. IKÜM-i artikkel 8 p 1 kohaselt kui laps on noorem kui

16-aastane, on selline isikuandmete töötlemine seaduslik üksnes juhul ja sellises ulatuses, kui

selleks on sellise nõusoleku või loa andnud isik, kellel on lapse suhtes vanemlik vastutus.

PsAS § 5 lg 1 sätestab, et psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave on isiku eraelu saladus

ja selle edastamine väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku enda või tema seadusliku

esindaja kirjalikul nõusolekul, samuti uurimisasutuse, politsei, prokuratuuri,

kriminaalhooldusosakonna või kohtu seadusest tuleneva nõude alusel, narkomaaniaravi

andmekogule esitamiseks, Terviseameti ja Tervisekassa nõudel neile seadusega pandud

ülesannete täitmiseks, isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja isiku lähedastele

ulatuses, milles see on neile vajalik seisukoha või kaebuse esitamiseks isiku kinnisesse asutusse

paigutamise menetluses, lapse, lapsevanema ja last kasvatava isiku kohta valla- või

linnavalitsusele ja Sotsiaalkindlustusametile lastekaitseseaduse § 342 lõike 3 punktides 4 ja 5

ning lõike 4 punktides 6 ja 7 sätestatud ulatuses lapse abivajaduse hindamiseks ja sobiva abi

osutamiseks.

Käesolevalt ei ole alaealise M.Pa seadusliku esindaja poolt antud nõusolekut M.Pa

isikuandmetele juurdepääsuks tervise infosüsteemis samuti nende andmete töötlemiseks

vastavalt PsAS § 5 lg-le 1. M.P ja tema seaduslik esindaja ei ole käesolevaga teadlikud, millisel

eesmärgil on M.Pa eriliiki isikuandmeid kasutatud ja seega ei ole võimalik kohtule esitatud

eriliiki isikuandmeid sisaldavaid tõendeid käesolevas väärteoasjas käsitada lubatavatena ja need

tuleb jätta tõendikogumist välja (vt RKKK, nr 1-20-2143, p 32).

4.7.3. Esitatud kaebusest ja Marten Pärna ütlustest nähtub, et 29.12.2024.a. olles Viljandi

Bussijaama parklas, oli temal oma xxxxx M.Paga telefoniühendus, milles M.P teatas kaebuse

esitajale tõsikindlalt, et tapab enese. Kuna xxxxx käitumisest, temaga seotud

terviseprobleemidest oli kaebuse esitajal ühes elukohas elamise tõttu täielik ülevaade, siis oli

kaebuse esitajal alust arvata, et kohese ja otsustava sekkumiseta toimuvasse viib M.P oma

ähvarduse täide. M.P telefonile enam ei vastanud ning midagi mõtlemata ja pool-instinktiivselt,

vennalikust hoolitsusest ajendatuna istus kaebuse esitaja O.D-le kuuluvasse ja Viljandi

Bussijaama parklas seisvasse sõidukisse, käivitas selle ja sõitis kodu poole, millise tegevuse

juures peatasid teda politseiametnikud. Kaebuses ja Marten Pärna ütlustes väidetakse, et Marten

Pärn pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise toime hädaseisundis. Seega viidatakse

sellele, et Marten Pärna tegu ei olnud õigusvastane, kuna isik tegutses hädaseisundis.

Menetlusalune isik on väärteoprotokollis andnud ütlused: „Juhtisin autot xxxxxxxx Viljandisse,

mul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kahetsen tehtut.“ Eelmärgitud

asjaoludes riimuvad menetlusaluse isiku ütlused ka politseiametnikust tunnistaja O.D ütlustega,

kelle ütlustest nähtub, et sündmuskohal on menetlusalune isik oma sõidu marsruudi kohta

andnud samalaadse ütluse – „Marten Pärn tuli Viljandi linna samuti selle sõiduauto Kia

Sorentoga“. Seega on eelmärgitud tõenditega ümberlükatud Marten Pärna kohtuistungil antud

ütlused, et mootorsõiduki juhtimist vahetult enne kinnipidamist politseiametnike poolt alustas ta

Viljandi Bussijaamast. Kaitsja poolt taotletud tunnistaja O.D ütlused ei tõenda seda faktilist

asjaolu, millisest asukohast Marten Pärn sõiduki juhtimist alustas, kuna tunnistaja O.D on

rääkinud kohtuistungil, et ta andis küll detsembris 2024 ühel päeval kella 4-5 vahel Viljandi

Bussijaama parklas sõiduauto Kia Sorento võtmed menetlusalusele isikule Marten Pärnale üle,

kuid Marten Pärna väärteost ei teadnud tunnistaja O.D kohtuistungil midagi rääkida ja tema

andmetel Marten Pärn seda sõidukit juhtinud ei ole.

4.7.4. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et menetlusalune isik pani väärteo toime

hädaseisundis, s.o ohuolukorras, milline ähvardas tema lähedast isikut, ning tema poolt valitud

vahend oli ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustavast huvist ilmselt olulisem.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 16.05.2017.a. kohtuotsuses nr 3-1-1-18-17 selgitanud, et

KarS § 29 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut

või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedesse, tema valitud vahend on ohu

kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada

hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvedele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli

vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta

õigushüve kahjustamist, ning päästetoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise

koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis

subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming

õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit aga ei ole,

kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema ka sobiv ja

kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ilmselt

olulisem (RKKK nr 3-1-1-60-16, p 9).

4.7.5. Kohus leiab, et kaebuse esitajal puudus vajadus asuda ise rooli ja hakata mootorsõidukit

juhtima. Menetlusalusel isikul oli vahetult enne juhtima asumist kasutuses oma telefon, mille

kaudu oli tal võimalik kontakteeruda oma xxxxx a (kes on ühtlasi M.Pa xxx ), samuti oma sõbra

O.D-ga. Nii tuleneb tunnistaja O.D ütlustest, et vahetult pärast menetlusaluse isiku

kinnipidamist teatas Marten Pärn oma xxxxxx, et ta ei saa autoga edasi sõita, kuna politsei teda

peatas. Samuti teavitas M. Pärn telefoni teel oma sõpra O.D-d, et auto on Uku tänava parklas ja

ta ei saa sellega sõita, et oleks vaja koju saada. Seega ei ole menetlusaluse isiku ütlused selles

osas usaldusväärsed, et tal ei olnud võimalik oma xxxx päästmiseks kasutada kas oma xxx (s.o

xxxxxx M.Pa seadusliku esindaja) abi või oma sõbra O.D abi.

4.7.6. Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu sellele, et Marten Pärn 29.12.2024.a., saades

teada tekkinud ohust oma alaealisele xxxxxxx , oli kohustatud sellest viivitamatult teatama

Lastekaitseseaduse § 27 lg 2 alusel kas kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil

116111. LasteKS § 26 kohaselt loetakse abivajavaks lapseks last m.h juhul, kui tema käitumine

ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.

4.7.7. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et varasemalt on ta oma elukohast xxxxxxxx jõudnud

Viljandisse kas autoga, jalgsi või ühiskondlikku transporti kasutades. Sellega on tõendatud, et

menetlusaluse isiku elukohast Viljandisse ja sealt tagasi tema elukohta on võimalik jõuda

ühiskondlikku transporti kasutades. Samuti oli menetlusalusel isikul võimalik vajadusel kasutada

ka taksoteenust liikumiseks enda soovitud marsruudil m.h ka xxxx juurde. Marten Pärna ütlustest

nähtub, et ta saab pensioni xxx eurot. Arvestades eeltoodud ütlusi on kohtu hinnangul

menetlusaluse isiku ütlused tema rahapuudusest väärteo toimepanemise päeval 29.12.2024

otsitud ja ei ole eluliselt usutavad. Samas, lähtudes menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis

antud ütlustest ning tunnistaja O.D samasisulistest ütlustest selle kohta, et menetlusalune isik

alustas mootorsõiduki juhtimist 29.12.2024 xxxxxxx s.t oma elukoha asukohast ja ta sõitis

autoga tegelikult Viljandisse (mitte aga Viljandist xxxxxx külla), siis puudus menetlusalusel

isikul tegelikult ka igasugune vajadus autot juhtida oma alaealise venna päästmise eesmärgil.

4.7.8. Seega kohus leiab, et antud juhul ei esinenud hädaseisundit, kuna alaealisele M.Pale

tekkinud ohu kõrvaldamiseks oli piisavalt muid võimalusi, millele kohus eelnevalt viitas,

mistõttu ei olnud Marten Pärna poolt valitud vahend s.o mootorsõiduki juhtimisõiguseta

juhtimine vajalik alaealisele tekkinud ohu kõrvaldamiseks. Seega menetlusaluse isiku teos

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

5. Kohtu seisukoht karistuse kohaldamisel

5.1. Kohus märgib, et KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra

kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

LS § 201 lg 1 näeb juhtimisõiguseta isikule mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, vastutusena ette

rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.

LS § 201 lg 1 järgi sanktsiooni keskmiseks määraks on rahatrahv 100 trahviühikut või arest 15

päeva. Marten Pärnale on määratud kohtuvälise menetleja poolt karistusena rahatrahv

sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab põhjendatuks rahatrahvi kohaldamist, kuna

varasemad kehtivad liiklusrikkumised puuduvad, kuigi tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 2

kehtivat väärteokaristust (NPALS § 151 lg 1 järgi.)

5.2. Kohtu hinnangul on Marten Pärnale määratud rahatrahvi suurus kooskõlas toimepandud süü

suuruse ja karistuse eesmärgiga.

Kuigi Marten Pärna ei ole varem karistatud liiklusalaste süütegude eest, on tema poolt

29.12.2024.a. toimepandud liiklusrikkumise asjaolud rasked, kuna Marten Pärn mootorsõidukit

juhtides omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust pani toime äärmiselt

ühiskonnaohtliku teo, seades ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Süüd

raskendavateks asjaoludeks on, et Marten Pärn pani teo toime tahtlikult ning kohus nõustub

kaevatavas otsuses tooduga selles, et väärtegu pandi toime ajal (s.o kella 17.07 ajal), kui

liiklustihedus oli suur, mistõttu raskete tagajärgede saabumise võimalus kõnealuse

liiklusrikkumise korral oli suur. Lisaks eeltoodule nähtub tunnistaja O.D ütlustest seegi, et

Marten Pärn juhtis sõidukit, kusjuures sõidukil ei põlenud ka tuled. Kõiki eeltoodud süüteo

toimepanemise asjaolusid arvestades tuleb hinnata Marten Pärna süü suurust üle keskmise süüna.

Väärteotoimikus olevast teatisest nähtub, et Marten Pärnal puuduvad kehtivad liikluskaristused.

Karistuse kohaldamisel tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust

KarS § 57 lg 1 p 3 järgi, milline asjaolu nähtub väärteoprotokollis sisalduvatest M. Pärna

ütlustest. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad.

Seega lähtudes eeltoodud asjaoludest kogumis on Marten Pärna süü keskmine ja talle on

põhjendatud kohaldada rahatrahvi LS § 201 lg 1 järgi vastavalt süü suurusele sanktsiooni

keskmises määras - 100 trahviühikut s.o 400 eurot. Süüteo toimepanemise ajal (ja kuni

31.12.2024) oli kehtivaks trahviühiku baassummaks KarS § 47 lg 1 järgi 4 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik