4-24-4142/64 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-4142

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-4142

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Menetlusaluse

isiku

AS

Olerex

kaebus

Keskkonnaameti 29. novembri 2024. a otsusele

väärteoasjas nr 940024000261

Menetlusalune isik

AS Olerex (registrikood: 10136870; aadress: XXX);

seaduslik esindaja C.X (elukoht: , XXX-i; telefon:

XXX; e-post: XXX)

Menetlusaluse isiku kaitsja

vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Kristi Rande

(Advokaadibüroo WIDEN; e-post: X.O-l; XXX)

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet (registrikood: 70008658; e-post: XXX);

esindajad K.M (e-post: XXX) ja A.K(e-post:XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Olerex kaitsjate kaebus osaliselt.

2. Tühistada Keskkonnaameti 29. novembri 2024 otsus väärteoasjas nr 940024000261

AS-ile Olerex määratud karistuse osas.

3. Teha käesolevas väärteoasjas uus otsus, millega karistada AS-i Olerex VKS § 331 lg 2

alusel rahatrahviga 900 000 (üheksasada tuhat) eurot. Rahatrahvi tasumisel tuleb

kasutada kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiite.

4. Menetluskulud jätta AS Olerex kanda.

Edastada kohtuotsus AS Olerexile, tema kaitsjatele ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 29. novembri 2024 otsusega väärteoasjas nr 940024000261 määrati

AS-ile Olerex (registrikood 10136870) vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 331 lg 2 alusel

rahatrahv 6 000 000 eurot. Otsuses toodud väärteo kirjeldus on järgmine.

2. AS Olerex, mille põhitegevusalaks on mootorikütuste jaemüük, sh tanklate tegevus

(EMTAK kood nr 47301), pidi 2023. kalendriaasta jooksul täitma VKS § 21 lg-st 1 tuleneva

kohustuse, mille kohaselt kütusemüüjal, kelle kohta on majandustegevuse registrisse kantud

kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse maksuladustamise lõpetamise märge ja kütuse

impordi tegevusluba omaval isikul peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja

maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse

antud biometaani või elektrienergia koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise

väärtusena olema aasta lõpuks vähemalt 7,5%.

AS Olerex on 2023. aastal tarbimisse lubanud kokku 12951309323,8 megadžauli (edaspidi

MJ) kütuseid (diiselkütus 10608546283,8 MJ, bensiin 1876794162,6 MJ, elektrienergia

64197,3 MJ, biokütused ja biokütuste statistika 465576676,7 MJ, taastuvelekter 328003,4

MJ). Biokohustuse täitmisel läks 2023. aastal arvesse biokütused ja biokütuste statistika

465576676,7 MJ, taastuvelekter 328003,4 MJ. Kui VKS § 21 lg-st 11 tulenevat nõuet (UCO

maksimaalne osakaal kuni 1,7%) mitte arvesse võtta, oleks VKS § 21 lg-st 1 tulenev

kohustus täidetud 7,59% ulatuses.

Arvestades, et AS Olerex on 2023. aastal raporteerinud kasutatud toiduõli (UCO) toorainel

põhinevat HVO-d kokku 317280282 MJ ulatuses, mille osakaal kogu tarbimisse lubatud

kütusest on 2,449% (317280282/12951309323,8*100=2,449), on AS Olerex VKS § 21 lg-st

11 tulenevat nõuet (UCO maksimaalne osakaal kuni 1,7%) ületanud 0,749 protsendipunkti

võrra (2,449-1,7=0,749). Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001

IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuseid üle 1,7% biokohustuse täitmisel

arvesse ei võeta, siis sellest tulenevalt täitis AS Olerex 2023. aasta biokütuse osakaalu nõude

6,01%, mistõttu jääb AS Olerex VKS § 21 lg-st 1 tulenev kohustus täitmata 1,49% ulatuses

(7,5-6,01=1,49%).

11. septembril 2023 AS Olerex ja Neste Oyj vahel sõlmitud lepinguga nr 1543310/40009469

(tehingu kuupäev 31. august 2024) soetati 5500 kuupmeetrit kasutatud toiduõli (UCO)

toorainel põhinevat HVO-d ning 15. septembri 2023 lepinguga nr 1547531/40009527

(tehingu kuupäev 11. september 2023) soetati AS Olerex poolt ettevõttelt Neste Oyj 4000

kuupmeetrit kasutatud toiduõli (UCO) toorainel põhinevat HVO-d.

2023. aasta lõikes kasutati VKS § 21 lg 1 tuleneva kohustuse täitmisel lisaks statistika

soetamisele, üksnes kasutatud toiduõli (UCO) toorainel põhinevat HVO-d, muid HVO alaliike

ei kasutatud.

VKS § 21 lg 11 kohaselt peab tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest

toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7%. Nimetatud määruse B osas lähteainetena

välja toodud kasutatud toiduõli ja määruse (EÜ) määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. või 2.

kategooriasse klassifitseeritud loomarasv.

Kuivõrd AS Olerex ületas seadusega kehtestatud kasutatud toiduõli maksimaalse osakaalu

nõuet, ei soetanud juurde piisavas mahus taastuvtoorainel põhinevat kütust ega rakendanud

muid alternatiivseid meetmeid biokohustuse täitmisel, jäi AS Olerexil 2023. aastal VKS § 21

lg-st 1 tulenev tarbimisse lubatud biokütuse osakaal 1,49% ulatuses täitmata.

Vastavalt AS Olerex kütuste sisseostu- ja logistikajuhi ametijuhendile, kuulub nimetatud

ametikoha töökohustuste hulka kütuste (sh ka biokütuste/biostatistika) sisseostu põhimõtete

väljatöötamine ja täitmine koostöös finantsjuhiga. Lisaks vastutab kütuste sisseostu- ja

logistikajuht sisedokumentatsiooniga ja seadusega reguleeritud reeglite ja juhendite täitmise

eest.

AS Olerex kütuste sisseostu- ja logistikajuhi ametikohal töötab alates 2021. aasta

novembrikuust B.S. B.S-i ja tema alluvate tööülesandeks on kütuste (sh biokütuste ja

biostatistika) VKS-ist ja AÕKS-ist tulenevate kohustuste täitmisega seotud aruannete täitmine

ja kinnitamine vastavusdokumentide süsteemis VDS. Seega, olles AS Olerex pädev esindaja,

pidi B.S olema kursis valdkonda reguleerivate õigusaktidega, sh VKS § 21 lg-st 1 tuleneva

kohustuse ja VKS § 21 lg-st 11 tuleneva kasutatud toiduõli UCO maksimaalse osakaalu

piiranguga.

Kuigi taastuvtoorainel põhineva kütuse sisseostu puudutavad otsused võtab vastu AS Olerex

juhatus C.X-i isikus ning lepingud on allkirjastanud C.X, siis sisendi vajaliku taastuvtoorainel

põhineva kütuse koguse ning seaduses sätestatud piirangutest peab juhatusele andma riikliku

biokohustuse täitmise valdkonna eest vastutav isik, kelleks AS-is Olerex on B.S.

B.S, kelle tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile oli kütuste sisseostu põhimõtete

väljatöötamine ja täitmine ning kes vastutas seadusega reguleeritud reeglite ja juhendite

täitmise eest, oli kohustatud kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna tööd AS-is Olerex

korraldama viisil, mis oleks arvestanud VKS § 21 lg-st 11 tuleneva UCO maksimaalse

osakaalu piiranguga VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmisel.

Seega, korraldades kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna tööd, mis seisnes VKS 21 lg-st 1

tuleneva nõude täitmiseks taastuvtoorainel põhineva kasutatud toiduõli (UCO) soetamises üle

maksimaalse osakaalu piirangu, ei täitnud B.S nõuetekohaselt vedelkütuse seadusest AS-ile

Olerex tulenevat kohustust.

Vastavalt VKS § 21 lg 11 peab tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B-le kasutatud toiduõli

(UCO) osakaal olema väiksem kui 1,7%. AS-il Olerex kasutatud toiduõli osakaal 2,449%, mis

ületab maksimaalset osakaalu 0,749% võrra.

2023. aasta detsembrikuu biokohustuse täitmisega seotud aruanded, millega AS Olerex püüdis

täita VKS § 21 lg 1 sätestatud nõude, kuid millega ületati kasutatud toiduõli (UCO) lubatud

piirmäära, esitas AS Olerex kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna juhataja B.S.

KarS § 13 lg 1 kohaselt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud

tegutsema.

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on

tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud:

 punkt 1 kohaselt tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või

 punkt 2 kohaselt mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku

korraldusel või juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.

KarS § 14 lg 2 kohaselt, kui juriidiline isik on õiguslikult kohustatud tegutsema, vastutab ta

KarS § 14 lg-s 1 sätestatud alustel tegevusetuse eest, sõltumata sellest, kas juriidilise isiku

kõrval on õiguslikult kohustatud tegutsema ka lõikes 1 nimetatud organ või isik.

Äriregistri andmete kohaselt on AS-i Olerex põhitegevusalaks märgitud muu hulgas

mootorikütuste jaemüük, sh tanklate tegevus (EMTAK kood nr 47301). Seega oli AS Olerex

juriidilise isikuna õiguslikult kohustatud täitma VKS § 21 lg 1 tuleneva nõude.

C.X on alates 25. jaanuarist 2017 AS Olerex ainus juhatuse liige ja seaduslik esindaja.

Vastavalt äriseadustiku §-le 187, pidi C.X AS Olerex juhatuse ainuisikulise liikmena oma

kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, sealhulgas tagama AS Olerexi tegevuse

seadustele vastavuse. C.X, kelle tööülesanneteks oli ettevõtte aktiivne igapäevane juhtimine,

kütuste sisseostu strateegia kujundamine ning taastuvenergial põhineva kütuse sisseostu

puudutavate otsuste vastuvõtmine, oli kohustatud AS Olerexi tööd korraldama viisil, mis

võimaldanuks AS-il Olerex korrektselt täita VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse. C.X oli

teadlik VKS § 21 lg-st 1 tulenevast kohustusest ning VKS § 21 lg 11-st tulenevast kohustuse

täitmisega seotud piirangust. C.X juhatuse liikmena ei pööranud ettevõtte juhtimisel

kohustuse täitmise viisile piisavalt tähelepanu, mistõttu püüdis AS Olerex kütuste sisseostu- ja

logistikajuht B.S täita AS Olerexile pandud kohustust viisil, mis ei ole kooskõlas vedelkütuse

seaduses sätestatuga.

B.S kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna juhina oli Olerex AS pädev esindaja, kelle

tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile oli sisseostu põhimõtete väljatöötamine ja täitmine

ning kes vastutas seadusega reguleeritud reeglite ja juhendite täitmise eest. Seega oli tal nii

seadusest kui ametijuhendist tulenev tegutsemiskohustus korraldada ja vastutada VKS § 21 lg

1 tuleneva kohustuse täitmise eest. Antud juhul on B.S jätnud täitmata oma ametijuhendist

tuleneva kohustuse täita seadustest ja juhenditest tulenevaid kohustusi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik, kui ettevaatamatu tegu ja § 17 lg 3

kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust.

B.S AS Olerex pädeva esindajana pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4

mõttes, kuna ta oli teadlik kütuse tarnija poolsest VKS § 21 lg 1-st tulenevast kohustusest.

B.S, olles AS-i Olerex kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna juhataja 2021. aasta

novembrikuust, pidi täpselt teadma, millised on võimalused VKS-ist tuleneva biokütuse

koguenergia osakaalu täitmiseks ning kasutatud toiduõli (UCO) maksimaalse osakaalu

piiranguga biokohustuse täitmisel, kuna nimetatud säte lisati vedelkütuse seadusesse 28. mail

2022. Seega oli B.S-il piisavalt aega, et viia ennast kurssi kehtiva seadusandlusega ning

vastavalt sellele kujundada VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmise strateegia.

Kuivõrd kasutatud toiduõli (UCO) biokohustuse täitmisel esinev vedelkütuse seadusest

tulenev piirang on teada kõikidele teistele suurematele kütuseturu osalistele, pidi taoline

piirang olema teada ka AS-le Olerex sisseostu- ja logistikajuhile B.S-ile .

Vedelkütuse seaduses on välja toodud võimalused, kuidas saab kütuse tarnija täita temale

pandud biokütuse koguenergia osakaalu nõudeid täita ning millised on kohustuse täitmisega

seotud piirangud, mis tuleneb VKS § 21 lg-st 11.

B.S-il oli vastavalt oma töökohustusele, ülevaade ettevõtte biokohustuse täitmise jooksvatest

andmetest ning prognoositavast müügimahust. Seega, taastuvtoorainel põhineva kütuse

sisseostu selliselt, et 11. septembri 2023 lepinguga nr 1543310/40009469 soetati ettevõttelt

Neste Oyj 5500 kuupmeetrit kasutatud toiduõli toorainel põhinevat HVO-d ning 15. septembri

2023 lepinguga nr 1547531/40009527 soetati ettevõttelt Neste Oyj 4000 kuupmeetrit

kasutatud toiduõli (UCO) toorainel põhinevat HVO-d, millega täita VKS § 21 lg-st 1 tulenev

kohustus, pidi B.S AS Olerex pädeva esindajana pidama võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumise võimalikkust ning möönma, et taolisel viisil tegutsedes ületatakse

VKS 21 lg 11-st tulenev nõue, mille kohaselt võetakse biokohustuse täitmisel arvesse kuni

1,7% kasutatud toiduõli (UCO) tarbimisse lastud kütuse koguenergiast ning rakendama

meetmed, et AS Olerex soetaks piisavas mahus kohustuse täitmiseks sobilikke

taastuvtoorainel põhinevaid kütuseid. Vastavaid meetmeid B.S ei rakendanud.

Sellega pani AS Olerex läbi pädeva esindaja B.S-i tegevusetuse toime VKS 331 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo, s.o tarbimisse lubatud biokütuse osakaalu kohustuse täitmata

jätmise.

Vastavalt KarS § 37-le, on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. AS Olerex on kantud

äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on Olerex AS nii süü- kui õigusvõimeline.

Otsuse tegemise aluseks on 30. oktoobri 2024 Keskkonnaameti uurimisosakonna vanemuurija

Martin Pintsoni poolt koostatud väärteoprotokoll nr 940024000261, mis on menetlusaluse

isiku seaduslikule esindajale C.X-ile allkirja vastu üle antud 30. oktoobril 2024.

2. Tartu Maakohtusse saabus 16. detsembril 2024. a menetlusaluse isiku AS Olerex kaitsjate

esitatud kaebus eelnimetatud väärteootsusele. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja

otsus tuleb täielikult tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt taotleb kaitsja VTMS § 132 p 2 alusel tühistada 29. novembri 2024 otsus

väärteoasjas nr 940024000261 AS-le Olerex mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus,

millega mõista karistus kooskõlas rikkumise proportsionaalsusega. Menetluskulud tuleb

kaebaja hinnangul jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Kaitsja leiab kokkuvõttes, et

etteheidetud teokirjelduses puudub süüteokoosseis ning B.S-i tegevuses ei ole tuvastatud

kõikide deliktistruktuuri elementide esinemine, mistõttu ei ole võimalik tema tegevust AS-ile

Olerex omistada ega AS Olerex süüdi tunnistada ning karistada VKS § 331 lg 2 järgi.

Eeltoodule tuginedes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt.

Kohtuvälise menetleja määratud karistus ei ole kooskõlas tuvastatud asjaolude ega menetleja

enda esitatud põhistustega. AS-ile Olerex mõistetav karistus peaks eeltoodud asjaolusid

arvesse võttes olema oluliselt alla keskmise määra. VTMS § 132 p 2 kohaselt saab kohus

tühistada otsuse osaliselt ning teha uue otsuse kaebaja olukorda raskendamata. Eeltoodule

tuginedes tuleb otsus tühistada määratud karistuse osas. Kaebaja märkis kaebuses, milliste

tunnistajate ülekuulamist ta kohtuistungil taotleb, samuti milliseid dokumente tuleks

kohtuistungil uurida. VTMS § 115 lg 3 p 1 kohaselt teavitas kaebaja, et ta soovib

kohtuistungist osa võtta.

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 10. jaanuaril 2024.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et väärteoasjas nr

940024000261 koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuväline menetleja märkis oma seisukoha kaebaja taotluste kohta, samuti seda, milliste

tunnistajate ülekuulamist ja milliste tõendite uurimist ta taotleb. Lisaks märkis kohtuväline

menetleja, et menetlusaluse isiku menetluskulud tuleks jätta AS Olerex kanda. Kokkuvõttes

on Keskkonnaamet seisukohal, et AS-ile Olerex 29. novembril 2024 koostatud üldmenetluse

otsus on kooskõlas väärteo toimepanemise ajal kehtinud materiaalõiguse normidega, sh

sisaldab väärteo lühikirjeldus kõiki vajalikke osiseid. Määratud karistus on kooskõlas KarS §

56 määratletud põhimõtetega ning puuduvad alused Keskkonnameti 29. novembri 2024 otsuse

väärteoasjas nr 940024000261 tühistamiseks osas, millega heideti ette AS-ile Olerex VKS

nõude rikkumist.

4. Kohus pidas 29. jaanuaril 2025 kohtuistungi asja arutamise planeerimiseks. Kohtuistungid

tõendite uurimiseks toimusid 10. aprillil, 11. aprillil ja 14. aprillil 2025. Kohtuvaidlused peeti

2. mail 2025.

5. Kaebaja jäi oma kaebuse juurde. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb

täielikult tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt

taotleb kaitsja VTMS § 132 p 2 alusel tühistada 29. novembri 2024 otsus väärteoasjas nr

940024000261 AS-le Olerex mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista

karistus kooskõlas rikkumise proportsionaalsusega. Menetluskulud tuleb kaebaja hinnangul

jätta täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda.

6. Kohtuväline menetleja jäi väärteootsuses ja 10. jaanuaril 2025 vastusena kaebusele esitatud

seisukoha juurde. Keskkonnaamet palus jätta AS-i Olerex kaebus rahuldamata ja

Keskkonnaameti 29. novembri 2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940024000261

muutmata. Menetluskulud tuleks jätta menetlusaluse isiku AS Olerex kanda.

KOHTU SEISUKOHT

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. VKS § 331 lg 2 näeb ette juriidilise isiku vastutuse VKS § 21 lg 1 sätestatud biokütuse

koguenergia osakaalu nõude rikkumise eest. VKS § 21 lg 1 sätestab, et kütuse müüjal, kelle

kohta on majandustegevuse registrisse kantud kütuse tarbimisse lubamise märge või kütuse

maksuladustamise lõpetamise märge, ja kütuse impordi tegevusluba omaval isikul peab

tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutusse antud

elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse antud biometaani, vesiniku või

elektrienergia koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema aasta

lõpuks vähemalt 7,5%. VKS § 21 lg 11 täpsustab, et tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse

koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas

nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7%.

9. Seega sätestab VKS § 331 koostoimes VKS § 21 lg-tega 1 ja 11 vastutuse biokütuse

tarbimisse lubamise kohustuse täitmata jätmise eest, täpsemalt tarbimisse lubatud biokütuse

osakaalu kohustuse täitmata jätmise eest. Tegemist on tegevusetusdeliktiga, kus garant on

kohustatud tagama, et tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja

maanteetranspordis kasutusse antud elektrienergia koguenergias biokütuse või lõpptarbimisse

antud biometaani, vesiniku või elektrienergia koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud

keskmise väärtusena olema aasta lõpuks vähemalt 7,5% nii, et tarbimisse lubatud kütuse ja

biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX

lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7%.

10. Kohtuvälise menetleja otsuses tehtud väärteoetteheite kohaselt jäi AS-il Olerex 2023.

aastal VKS § 21 lg 1 tulenev tarbimisse lubatud biokütuse osakaal 1,49% ulatuses täitmata,

sest AS Olerex ületas seadusega kehtestatud kasutatud toiduõli maksimaalse osakaalu nõuet.

AS Olerex kasutas biokohustuse täitmisel kasutatud toiduõlil põhinevat hüdrogeenitud

taimeõli osakaaluga 2,449% koguenergiast, mis ületab määratud 1,7%-list maksimaalset

osakaalu 0,749% võrra.

11. Eelnevas ei ole tegelikult vaidlust ning kohtus uuritud tõendid kinnitavad samuti, et VKS

§ 21 lg-st 1 tulenev nõue jäi AS-il Olerex 2023. aasta lõpuks täitmata.

12. Keskkonnaametis kliima peaspetsialisti ametis olev M.O selgitas kohtus, et tema

tööülesandeks on teha järelevalvet vastavalt VKS-ile, mh kontrollida biokütuse osakaalu

nõude täitmist esitatud aruannete põhjal. Lisaks biokütuse osakaalu nõudele on VKS-is

sätestatud ka teisi nõudeid kütustele, sh teatud lähteainetest tehtud kütustele ka

mahupiirangud. Tunnistaja ülesandeks oli välja arvestada, milline oli AS Olerex kasutatud

toiduõlist toodetud kütuse maht 2023. aastal ja kuidas see vastas VKS-ist tulenevale sättele,

mis sätestab mahupiiranguks 1,7%. Arvutusi tegi ta info pinnalt, mis oli vastavusdokumentide

infosüsteemis ehk teisisõnu VDS-is. See on Maksu- ja Tolliameti halduses olev süsteem, mida

Keskkonnaamet kasutab järelevalve tegemiseks ja kus tarnijad raporteerivad iga kuu 15.

kuupäevaks eelneva kalendrikuu kohta tarbimisse lastud kütuste kogused, sh biokütuste

kogused. Kui on tarbimisse lastud biokütust, tuleb esitada ka vastav tõendusdokumentatsioon

ehk POS fail, mis tõendab, et tegu oli biokütusega. 2023. kalendriaasta aruanded ja

dokumendid kontrollitakse uue aasta alguses uuesti kõik üle ja hinnatakse, kas nõuded ja

osakaalud on korrektselt täidetud. Teostades 2024. aasta märtsikuus VDS-is turuosaliste kuu-

ja

aastaaruannete

kontrolli,

selgus

asjaolu,

et

AS Olerex ei ole 2023. aastal täitnud VKS § 21 lõike 11 nõuet, mille kohaselt tarbimisse

lubatud kütuse ja biokütuse koguenergias peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema

väiksem kui 1,7%. Oma kontrolli tulemused salvestas tunnistaja Exceli faili ja andis selle

enda ülekuulamise ajal kohtuvälisele menetlejale üle. Kohtus kinnitas ta, et kõik arvutused,

mis failist nähtuvad on õiged ja nende pinnalt on koostatud AS Olerex suhtes tehtud otsus.

13. Kohtutoimikust nähtuvalt toimus viidatud ülekuulamine 20. märtsil 2024 ja selle

ülekuulamise protokolli juurde on lisatud CD-plaat, millel fail nimega „Olerex AS 2023 Eesti

aruanne.xlsx“. 5. septembril 2024 on läbi viidud ka nimetatud faili vaatlus ja see kajastub

vaatlusprotokollis. Failist endast nähtub ja ka vaatlus kajastab, et AS Olerex 2023. aasta

aruande kohaselt on AS Olerex tarbimisse lubanud kokku 12951309323,8 MJ kütuseid, sh

diiselkütust 10608546283,8 MJ, bensiini 1876794162,6 MJ, elektrienergiat 64197,3 MJ,

biokütuseid ja biokütuste statistikat 465576676,7 MJ ning taastuvelektrit 328003,4 MJ.

Biokohustuse täitmisel läks 2023. aastal arvesse biokütused ja biokütuste statistika

465576676,7 MJ, taastuvelekter 328003,4 MJ. Failist nähtub väärteokirjelduses esitatud

asjaolu, et kui VKS § 21 lg-st 11 tulenevat nõuet (UCO maksimaalne osakaal kuni 1,7%) mitte

arvesse võtta, oleks VKS § 21 lg-st 1 tulenev kohustus täidetud 7,59% ulatuses.

14. Vaatlusest nähtub ühtlasi, et AS Olerex on 2023. aastal raporteerinud UCO-l põhinevat

HVO-d kokku 317280282 MJ ulatuses (oktoobris 20541950 MJ, novembris 64738720 MJ ja

detsembris 231999612 MJ), mille osakaal kogu tarbimisse lubatud kütusest on 2,449%

(317280282/12951309323,8*100=2,449). Järelikult on AS Olerex VKS § 21 lg 11 tulenevat

nõuet (UCO maksimaalne osakaal kuni 1,7%) ületanud 0,749 protsendipunkti võrra (2,449-

1,7=0,749).

15. M.O kohtus antud ütluste kohaselt ei võeta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2018/2001 IX lisa B osas nimetatud lähteainetest toodetud biokütuseid üle 1,7%

biokohustuse täitmisel arvesse. Selle teadmise pinnalt teostas menetleja 5. septembril 2024

läbi viidud vaatluse käigus vastavad arvutused M.O-lt saadud Exceli failis ja sai tulemuseks,

et AS Olerex täitis 2023. aasta biokütuse osakaalu nõude 6,01%-i. Seega jäi kohustus täitmata

1,49% ulatuses (7,5-6,01=1,49%).

16. Nagu öeldud, peab VKS § 21 lg 11 kohaselt tarbimisse lubatud kütuse ja biokütuse

koguenergias Euroopa Parlamendi nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas

nimetatud lähteainetest toodetud biokütuse osakaal olema väiksem kui 1,7%. Nimetatud

määruse B osas on lähteainetena välja toodud kasutatud toiduõli ja määruse (EÜ) määruse

(EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. või 2. kategooriasse klassifitseeritud loomarasv. Kuivõrd AS

Olerex ületas seadusega kehtestatud kasutatud toiduõli maksimaalse osakaalu nõuet, jäi AS

Olerexil 2023 aastal VKS § 21 lg-st 1 tulenev tarbimisse lubatud biokütuse osakaal 1,49%

ulatuses täitmata.

17. Seega on rikkumine tuvastatud ja tuleb vastata küsimusele, kas AS Olerex, jättes täitmata

VKS § 21 lg 1 nõude, on pannud sellega toime VKS § 331 lg 2 sätestatud süüteo.

18. VKS § 21 lg 1 kohaselt peab tarbimisse lubatud kütuste koguenergias biokütuse

koguenergia osakaal kalendriaasta kaalutud keskmise väärtusena olema aasta lõpuks vähemalt

7,5%. See tähendab, et garandikohustusega isik on kohustatud õiguslikult tegutsema terve

kalendriaasta jooksul. Seega on kohtuvälise menetleja otsuses üldmenetluses õigesti märgitud,

et väärteo toimepanemise aeg on 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023.

19. Viidatud perioodil sätestas juriidiliste isikute karistusõiguslikku vastustust kaks erinevat

karistusseadustiku redaktsiooni. Vaidlust ei tundu tegelikult olevat selles, et alates 1.

jaanuarist kuni 31. oktoobrini 2023 kehtinud KarS § 14 alusel AS-i Olerex vastutusele võtta ei

saa. See seisukoht lähtub ennekõike Riigikohtu praktikast, mille kohaselt ei saa juhatuse

liikme käitumine vastata süüteokoosseisule, mis tunnistab karistatavaks üksnes juriidilisele

isikule endale, mitte aga tema juhatuse liikmetele suunatud tegutsemiskohustuse rikkumise.

Samuti on Riigikohus rõhutanud, et sellist karistusõiguslikku vastutust loovat

tegutsemiskohustust ei saa üldjuhul tuletada ka ettevõtja üldisest hoolsuskohustusest

(majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 29). Sellisel viisil tegutsemiskohustuse

tuletamine oleks vastuolus karistusõiguse määratletuse põhimõttega. Kui seadusandja on

teatud erivaldkondades (näiteks maksuõigus) otsustanud kehtestada regulatsiooni, mis paneb

juriidilise isiku esindajale selgesõnalise kohustuse korraldada juriidilise isiku

valdkonnaspetsiifiliste kohustuste täitmine (MKS § 8), ei saa teistes erivaldkondades asuda

analoogset kohustust tuletama abstraktsest üleüldisest hoolsuskohustusest. kohaselt vastutab

juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema

õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev

esindaja või mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või

juriidilise isiku puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu.

20. Teisisõnu puudus enne 1. novembrit 2023 omistamisnorm, mille alusel saaks AS-ile

Olerex VKS-st tuleneva kohustuse täitmata jätmist ette heita läbi teda esindava mistahes

füüsilise isiku, kelle osas ei ole tegutsemiskohustust tuvastatud, sest ei VKS-st ega ühestki

teisest õigusaktist ei tulene füüsilise isiku kohustust VKS § 21 lg 1 sätestatud biokohustuse

täitmiseks.

21. Alates 1. novembrist 2023 kehtinud KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik

seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi

rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või mistahes

isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku

puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. KarS § 14 lg 2 kohaselt, kui juriidiline isik on

õiguslikult kohustatud tegutsema, vastutab ta KarS § 14 lg 1 sätestatud alustel tegevusetuse

eest, sõltumata sellest, kas juriidilise isiku kõrval on õiguslikult kohustatud tegutsema ka

lõikes 1 nimetatud organ või isik.

22. Kohus tuvastas rikkumise, mille järgi oli AS Olerex kohustatud tegutsema

1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2023 biokohustuse osakaalu täitmise nimel, kuid nõue jäi

täitmata. Õiguslikult on tegemist vältava tegevusetusega, mis algas 1. jaanuaril ja lõppes 31.

detsembril 2023. Järelikult tuleb analüüsida AS Olerex vastutust alates 1. novembrist 2023.

Hinnata tuleb, kas kellegi isiku tegevusetus, kellel endal küll ei olnud VKS-ist tulenevat

kohustust tegutseda, kuid kelle tegevusetuse saab omistada juriidilisele isikule, viis selleni, et

AS Olerex ei täitnud biokohustuse nõuet. Ei seaduse seletuskiri ega ka KarS § 14 lg sõnastus

ei luba järeldada, et juriidilist isikut saaks vastutusele võtta ilma konkreetse füüsilise isiku

teos väärteokoosseisule vastavate asjaolude tuvastamist.

23. Väärteootsuse kohaselt on asutud seisukohale, et VKS § 21 lg 1 sätestatud kohustuse

täitmisel oli AS-i Olerex nimel tegutsemiskohustus sisseostu- ja logistika juhi ametikohal

töötaval B.S-il , st AS-ile Olerex on rikkumine omistatud läbi B.S-i tegevuse ja tegevusetuse.

Nimetatud seisukohale jäi Keskkonnaamet ka istungil. Seega järgnevalt kontrollib kohus, kas

B.S oli AS-is Olerex isikuks, kes pidi tagama selle, et AS Olerex täidaks enda õigusliku

kohustuse ehk kellel oli VKS § 21 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisel AS-i Olerex nimel

tegutsemiskohustus.

24. Esmalt märgib siiski kohus seda, et süüteokoosseis ei saa üheaegselt olla nii tegevus- kui

ka tegevusetusdelikt ja nii nagu kohus tuvastas, on tegemist tegevusetusdeliktiga. Seega tuleb

analüüsimisele vaid see, milline kohustus oli kellelgi tegutseda ja millise kohustuse ta jättis

täitmata. Ehk et tuleb konstrueerida nõutav tegevus ehk konkreetne tegu, mida inimene pidi

tegema, kuid mille ta jättis tegemata ja nõutav tegu peab olema objektiivselt võimalik.

25. Väärteotoimiku andmetel on AS-is Olerex kütuste, sealhulgas ka biokütuste, sisseostu

põhimõtete väljatöötamine ja täitmine logistikaüksuse ülesanne. Logistikaosakonda juhib

kütuste sisseostu- ja logistikajuht, millisel ametikohal töötab alates 2021. aasta novembrikuust

B.S. B.S-i

ametijuhendis 5.1.1. kirjeldatud tööülesandeks on kütuste (sh ka

biokütuste/biostatistika) sisseostu põhimõtete väljatöötamine ja täitmine koostöös

finantsjuhiga. Lisaks vastutab kütuste sisseostu- ja logistikajuht sisedokumentatsiooniga ja

seadusega reguleeritud reeglite ja juhendite täitmise eest. B.S-i ja tema alluvate tööülesandeks

on kütuste (sh biokütuste ja biostatistika) VKS-ist ja AÕKS-ist tulenevate kohustuste

täitmisega seotud aruannete täitmine ja kinnitamine vastavusdokumentide süsteemis VDS.

26. AS Olerex logistikaosakonna raamatupidaja-assistent D.O selgitas 17. juunil 2024

tunnistajana ülekuulamisel ja assistent E.X 20. juunil 2024 (kohus võttis ülekuulamised vastu

VTMS § 2 ja KrMS § 2911 alusel poolte kokkuleppel), et nemad ei tea, kes võtab AS-is

Olerex vastu kütuste sisseostu puudutavad strateegilised, sealhulgas taastuvtoorainel põhineva

kütuse sisseostu puudutavad otsused. Samuti ei tea nemad, kelle tööülesanne on tagada

vedelkütuse seadusest tuleneva 7,5% biokütuse osakaalu täitmise tagamine ega ka seda,

millega AS Olerex täitis selle kohustuse 2023. aastal. VDS-is sisestavad kütuse aruandlusega

seotud andmeid D.O ja E.X . Nad laevad vastavussertifikaadid ehk POS-id ja sisestavad

kütuse kogustega seotud andmed, mille Keskkonnaamet üle kontrollib. Nemad sisuliselt

biokütuse täitmisega seotud aruandlusega ei tegele. VDS on eeltäidetud, andmed tulevad

Maksu- ja Tolliameti andmekogust KKS-ist. POS dokumendi saadab neile B.S, mõnikord e-

maili teel, mõnikord annab paberil. Tunnistajana on 7. juunil 2023 üle kuulatud ka

logistikaosakonna assistent S.E , kes selgitas, et AS-is Olerex sisestab ka tema aruandeid VDS

süsteemi, andmed selleks tulevad B.S-ilt . Ta on teadlik VKS § 2¹ lg 1 tulenevast kohustusest

(tarbimisse lubatavas kütuses 7,5% ulatuses taastuvenergia tagamine). Tema saadab iga kuu

lõpus VKS § 21 lg 1 tuleneva nõude täitmise kohta aruande B.S-ile ja L.B-le, kes tema

arusaamist mööda esitavad omakorda ülevaate ettevõtte omanikele, sest lõplik otsus tuleb

omanikelt, kui palju ja mida täpsemalt ostetakse. Tema kohustuseks eraldi selle kohustuse

täitmise jälgimine ei ole. AS-is Olerex tegeleb HVO tarnetega tema teada B.S. AS-is Olerex

toimub kütuste (kaasaarvatud HVO) sisseostu- ja müügistrateegia arutamine B.S-i, L.B ja

omanike C.X-i ja H.J-i osalusel ja otsuseid vastu võtavad omanikud. VKS § 2¹ lg 1 tulenevat

kohustuse täitmist jälgivad B.S ja L.B, nemad saavad vajadusel tabelites ka muudatusi teha.

27. Ka AS Olerex tegevjuht V.Z selgitas tunnistajana ülekuulamisel 30. juulil 2024, et 2023.

aastal oli logistikaüksuse kohustus tegeleda AS-is Olerex taastuvtoorainel põhineva kütuse

tarnevõimaluste otsimisega, millega täita VKS § 2¹ lg 1-st tulenev kohustus. Ka VKS § 2¹ lg 1

tuleneva kohustuse täitmisega seotud aruandlusega tegeles 2023. aastal logistikaüksus.

Kütuste sisseost, sealhulgas biokütused on tavaline töölõik logistikaüksuse töös. AS-is Olerex

ei ole biokohustuse täitmise strateegiat, see on üks töölõik kütuste sisseostul. VKS § 2¹ lg 1

tuleneva nõude täitmist on võimalik jälgida andmebaasidest.

28. L.B ja B.S selgitasid 14. mail 2025 kohtuistungil, kuidas on AS-is Olerex korraldatud

biokohustuse täitmine ja milline on kellegi roll selles.

29. B.S selgitas, et biokütuste ja üldse kütuste järgnevate aastate plaanid või prognoosid

näiteks 2023. aasta raames tehakse ära juba 2022. aasta lõpus ja samas sõlmitakse ka järgmise

aasta fossiilse kütuse lepingud, kus on vaja ära prognoosida maht. Seda tööd on tema teinud

koos L.B-ga. Fossiilse kütuse mahtude pealt arvutatakse biokütuse vajadus, seega siis palju on

AS-il Olerex tarvis kas liitreid, HVO-d või mingit muud ainet või siis näiteks palju sama aasta

osas oleks kogus, mis on vaja statistikaga katta. Sellised kalkulatsioonid tehakse ära aasta

alguses ja esitatakse juhtkonnale tutvumiseks. Otsused, millal ja mida osta, tehakse jooksva

tööna aasta jooksul. Biokohustuse täitmise protsenti jälgib B.S-i sõnul logistikaosakond.

Logistikaosakonna ülesanne on andmed sisestada, et iga kuu 15. kuupäevaks oleks eelmise

kuu käiku lastud ja kasutusele võetud biokütuste andmed andmebaasis olemas. Sealt saadud

info põhjal antakse jooksvalt ülevaade juhtkonnale. B.S tunnistas kohtuistungil, et

ametijuhendi järgi on tema kohustus koostöös finantsjuhiga kontrollida ja jälgida, et

biokohustus saaks täidetud. B.S selgitas, et kui ta 2021. aasta lõpus tööle asus, siis tegelikult

ta sellega ei tegelenud, kuna sellega tegeles ainult finantsjuht. 2022. aasta märtsis lahkus

finantsjuht töölt. Finantsjuhi kohustusi täitis osaliselt L.B, kellele anti üle ka erinevad

materjalid, sh tabelid prognoosidega ja arvutuskäikudega. Juurdepääs neile oli L.B-l, kes

võttis üle ka osa finantsjuhi kohustusi.

30. L.B kinnitas samuti, et aasta alguses või eelmise aasta lõpus, kui toimub järgmise aasta

tarnelepingute sõlmimine, toimub mahu prognoos, mille alusel omanikud saavad sõlmida

vastavaid tarnelepinguid. Prognoosimise etapis osaleb ka B.S. 2023. aasta kevadel sõlmiti

biokohustuste täitmiseks statistika ostmise leping. Suvel hakati jälgima HVO hinda ja suvel

sõlmiti HVO lepinguid. Leping Petroineosega jäi katki, edasi mindi Neste Oyj-ga. Sügisel

tehti tema meelest viimane statistika ostuleping, mis oli vajalik, et ära täita biokohustus 2023.

aastal. L.B kinnitas, et tema kasutuses on tabel, kust on näha, kui palju on mingisuguse

ajahetke seisuga biokohustuse protsent. Aasta teises pooles on enam vähem mahud teada, siis

nad panevad numbrid tabelisse ja hakkavad konkreetsemaks minema, mis on vajadused ja mis

on olemas ja mis on tehtud. AS Olerexil oli plaan biokohustus täita, sellega alustati juba aasta

I kvartalis.

31. Nii B.S kui L.B kinnitasid, et nende kohustus on anda C.X-ile ja H.J-ile sisend

tarnelepinguks ja sealt tulenevalt, millega neid saab täita. C.X ja H.J otsustavad, millist kütust

ja millises mahus osta ning allkirjastavad lepingud. L.B sõnul ei ole temal ega B.S-il

pädevust AS-ile Olerex rahalisi kohustusi võtta või sõlmida kokkuleppeid, millest tulevad

rahalised kohustused. Nende roll on juhtkonnale teabe edastamine. Selleks, et juhtkonnale

infot anda, haldab L.B tabelit, mida jooksvalt ka korrigeeritakse. Juhul kui selgub, et

biokütust tuleb juurde osta, siis teavitatakse omanikke.

32. Kohtu hinnangul on eelpool märgitud tõendite pinnalt tuvastatav, et kütuste sisseostu- ja

logistikajuhi B.S-i ülesandeks oli korraldada oma osakonna tööd selliselt, et AS Olerex

täidaks VKS § 21 lg 1 tuleneva kohustuse. Seda pidi ta tegema ja tegigi koostöös finantsjuhi

ülesannetes oleva L.B-ga. B.S-i ütlustest selgub, et vastavalt enda ettekujutusele tegi ta 2023.

aastal kõik, mis tema võimuses, et AS Olerex oma biokohustuse nõude täidaks. AS Olerex

pädeva esindajana oli B.S kursis valdkonda reguleerivate õigusaktidega, sh VKS § 21 lg 1

tuleneva kohustusega. Seda kinnitavad tema ütlused kohtuistungil. Kahtlust ei ole selleski, et

kursis oli ta ka VKS § 21 lg 11 tuleneva nõudega. Nimelt selgitas ta kohtuistungil, et on VKS-

ist seda lugenud. Ka kinnitas B.S istungil, et kui erinevalt 2022. aastast vaatas tema 2023.

aastal seda, et 7,5% nõue AS-il Olerex saaks täidetud (samas ta ei jälginud, millega see

täideti, kas UCO-ga või millegi muuga), siis kohutusel tagada 1,7% nõue ta tähelepanu ei

pööranud.

33. Seega saab kohtus uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks lugeda, et muu hulgas B.S-il oli

kohustus tagada biokohustuse nõuete täitmine AS-is Olerex, kuid ta jättis selle kohustuse

täitmata.

34. Andmaks hinnangut, kas kohtus tuvastatud B.S-i tegevusetuse saab omistada AS-ile

Olerex tuleb esmalt analüüsida kaitsjate kriitikat väärteoetteheite suhtes. Nimelt viitavad

kaitsjad sellele, et väärteoetteheide on kohtupraktika standarditele mittevastav. Kaitsjate

hinnangul on etteheite sisust tulenevalt raskuskese tegevusel (kaitsjate allakriipsutus), millega

soetati biokohustuse täitmiseks kasutatud toiduõli toorainel (edaspidi UCO) põhinevat HVO-

d. Kokkuvõtlikult heidetakse B.S-ile ette, et korraldades sisseostu tööd selliselt, et 2023

septembris sõlmitud lepingutega soetati Neste Oyj-lt UCO-l põhinevat biokütust, millega täita

VKS § 21 lg 1 biokohustust, pidi B.S möönma, et taoliselt tegutsedes ületatakse VKS § 21 lg

11 sätestatud nõue, mille kohaselt biokohustuse täitmisel võetakse arvesse kuni 1,7% UCO-l

põhinevat biokütust. Sekundaarsena on üldsõnaliselt ette heidetud, et B.S jättis rakendamata

meetmed selleks, et AS Olerex soetaks piisavas mahus kohustuse täitmiseks sobilikke

taastuvtoorainel põhinevaid kütuseid.

35. Kokkuvõttes ei ole kaitsjad rahul, et B.S-ile heidetakse ette tegevust, kuigi tegemist on

tegevusetusdeliktiga, ja teiseks leiavad kaitsjad, et B.S-i tegevusetus ei ole piisavalt avatud.

36. Kohus nõustub, et tegevust B.S-ile ette heita pole põhjust. Tegevuse kirjeldus võib olla

vajalik koosseisulise teo toimepanemise mõistmiseks, kuid ette heita seda ei saa. Veelgi enam,

tehingutes AS Olerex ja Neste Oyj vahel (väärteoetteheites avatud, kohus ei hakka siinkohal

kordama tehingute sisu) ei olnud B.S-il erilist rolli, ta ei tegutsenud AS-i Olerex nimel Neste

Oyj-lt UCO-l põhineva biokütuse ostmiseks ega korraldanud nimetatud tegevust. Lisaks ei ole

kohtu hinnangul konkreetse juhtumi mõttes tegelikult oluline, kes otsustas AS-is Olerex 2023.

aastal Neste Oyj-lt kütuse (UCO) ostmise. Oluline on, et biokohustuse nõue jäi seejuures

täitmata ja hinnata tuleb pigem seda, kes selle eest vastutab.

37. Küll aga ei nõustu kohus kaitsjate etteheidetega, et väärteootsuses toodud väärteo

kirjelduses, mis peaks vastama kriminaalmenetluses esitatavate süüdistuste kvaliteedile, ei ole

avatud B.S-i tegevusetuse kirjeldust nõutaval määral.

38. Kohtu arvates on eeltoodud tekstis konstrueeritud nõutav tegevus ehk konkreetne tegu,

mida isik pidi tegema, kuid mille ta jättis tegemata, ning ära toodud, et nõutav tegu peab

olema objektiivselt võimalik. Väärteokirjelduses on avatud, et vastavalt Olerex AS kütuste

sisseostu- ja logistikajuhi ametijuhendile, kuulub nimetatud ametikoha töökohustuste hulka

kütuste (sh. ka biokütuste/biostatistika) sisseostu põhimõtete väljatöötamine ja täitmine

koostöös finantsjuhiga ja et sellel ametikohal töötab B.S. Lisaks on toodud konkreetselt, et

B.S-i ja tema alluvate tööülesandeks on kütuste (sh biokütuste ja biostatistika) VKS-ist ja

AÕKS-ist tulenevate kohustuste täitmisega seotud aruannete täitmine ja kinnitamine

vastavusdokumentide süsteemis VDS (nõutav tegu). Viimast on avatud rõhutusega, et olles

AS Olerex pädev esindaja, pidi B.S olema kursis valdkonda reguleerivate õigusaktidega, sh.

VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse ja VKS § 21 lg-st 11 tuleneva kasutatud toiduõli UCO

maksimaalse osakaalu piiranguga. Eraldi on analüüsitud suhet juhatusega ja märgitakse, et

kuigi taastuvtoorainel põhineva kütuse sisseostu puudutavad otsused võtab vastu AS Olerex

juhatus C.X-i isikus ning lepingud on allkirjastatud C.X-i poolt, siis sisendi vajaliku

taastuvtoorainel põhineva kütuse koguse ning seaduses sätestatud piirangutest peab juhatusele

andma riikliku biokohustuse täitmise valdkonna eest vastutav isik, kelleks AS-is Olerex on

B.S. Järgnevalt on veelkord korratud garandikohustusega isiku nõutavat tegu ning pandud

kirja, et B.S, kelle tööülesanneteks vastavalt ametijuhendile oli kütuste sisseostu põhimõtete

väljatöötamine ja täitmine ning kes vastutas seadusega reguleeritud reeglite ja juhendite

täitmise eest, oli kohustatud kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna tööd AS Olerexis tööd

korraldama viisil, mis oleks arvestanud VKS § 21 lg-st 11 tuleneva UCO maksimaalse

osakaalu piiranguga VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmisel. Sama on kirjas teiste

sõnadega kolmandatki korda: seega, korraldades kütuste sisseostu- ja logistikaosakonna tööd,

mis seisnes VKS 21 lg-st 1 tuleneva nõude täitmiseks taastuvtoorainel põhineva kasutatud

toiduõli (UCO) soetamises üle maksimaalse osakaalu piirangu, ei täitnud B.S nõuetekohaselt

vedelkütuse seadusest AS-ile Olerex tulenevat kohustust. Ühe korra korratakse sama teksti

sisuliselt teiste sõnadega uuesti, kuid seda ei hakka kohus enam välja tooma.

39. Et biokohustuse nõude täitmine oleks objektiivselt võimalik ei ole küll sõnaselgelt avatud,

kuid asja olemust ja konteksti arvestades on see kirja pandud väärteokirjelduse pinnalt

arusaadav.

40. Kohtupraktika kohaselt tuleb tegevusetusdelikti raames esitatud etteheites kohustuslikuna

näidata, millise nõutava teo jättis süüdlane tegemata ja millest tulenes tema selline

tegutsemiskohustus (garandikohustus). KarS § 13 lg 1 on garant isik, kes on kohustatud

tegutsema. Garandistaatuse omistamiseks tuleb näidata, et konkreetsest isikust sõltus

etteheidetava kohustuse täitmine (täitmata jätmine). Siit tuleneb vastutuse alus – mitte lihtsalt

passiivseks jäämine ehk mittemidagitegemine, vaid mingi konkreetse teo tegemata jätmine.

Süüdistuses ja süüdimõistvas kohtuotsuses tuleb see konstrueerida ja näidata, milline oleks

olnud garandikohustusele vastav käitumine. Ettevaatamatuse korral peab see vastama

hoolsuskohustusele – kuidas süüdistatava asemel oleks käitunud keskmine kohusetundlik ja

ettenägelik samas eluvaldkonnas tegutsev isik (RKKK 3-1-1-90-06 p-d 30–31).

41. T.J tegevus peab olema eeldatav, objektiivselt võimalik – tegu, mida isik oleks

psüühiliselt ja füüsiliselt võinud teha ja mis oleks saanud vältida tagajärge. Eeldatakse, et kui

süüdlane oleks tegutsenud, ei oleks tagajärg saabunud (RKKK 3-1-1-13-07 p 10). Seega

kasutatakse siin conditio sine qua non (§ 12 komm 13.2) pöördvalemit: tegevusetus on

saabunud tagajärjega põhjuslikus seoses, kui tegemata jäetud tegu ei saa juurde mõelda, ilma

et langeks ära ka tagajärg. Kui nõutava teo juurde mõtlemise korral langeks ka tagajärg ära,

on põhjuslik seos olemas (RKKK 3-1-1-79-10 p 26; 1-15-6223/49 p 15). Kuivõrd ei ole aga

võimalik täiesti kindlalt väita, et tagajärg ära langeks, siis nimetataksegi seda põhjuslikkust

hüpoteetiliseks, kusjuures on nõutav, et tagajärje äralangemine oleks kindla teadmisega

külgnevalt tõenäoline (nt et ohutusnõuete täitmine oleks välistanud tööõnnetuse ja töötaja

surma; RKKK 3-1-1-60-09 p 8). Hüpoteetilise põhjuslikkuse tuvastamiseks võib piisata ka

tagajärje saabumise riski vähendamisest ja päästmisvõimaluse suurendamisest (RKKK 3-1-1-

79-10 p 26).

42. Kohus on seisukohal, et kui B.S oleks reaalselt tegutsenud oma pädevuse piires, jälginud

seoses biokohustuse täitmisega ka UCO piirmäära, teavitanud otsustuspädevust omavaid

isikuid biokohustuse täitmise protsendist ja edastanud nimetatud isikutele info võimalikest

variantidest biokohustuse täitmiseks või viidanud sellele, et sõlmitud lepingutega seda

nõuetekohaselt täita ei ole võimalik, siis oleks tagajärg jäänud saabumata. Kohus nõustub

kaitsjatega, et L.B roll oli suur, kuid temal finantsjuhina oli toetav roll, kuivõrd kohustus

tagada biokohustuse täitmine oli logistika osakonnal.

43. Tagantjärele tarkusena mõjub lõppkokkuvõttes ka teadmine, et B.S-i ja L.B ütluste

kohaselt oli tegelikult alternatiiv osta biokütust, millega täita AS Olerex biokohustust 2023.

aastal läbi vahendaja ettevõttelt Petroineos. Tegemist oli HVO-ga, mis oli POME toorainest.

Suurusjärk, mida osta plaaniti oli sama nagu osteti hiljem Neste Oyj-lt. POME-st oleks

piisanud AS-ile Olerex, et 2023. aasta biokohustus täita koos muude lepingutega, mis olid

tolleks ajaks sõlmitud. Leping oli sõlmitud suurema koguse peale, mis oleks vajamineva

biokohustuse ära täitnud. POME kordaja on kahekordne ja mingisuguseid piiranguid

protsentuaalselt ei ole. Seoses POME ja UCO hinnavahega selgitavad mõlemad, et POME

tehing oleks olnud AS-ile Olerex soodsam hinna mõttes. Kui oleks ostnud sama koguse

POME-t nagu osteti UCO-t, siis oleks saanud tegelikult AS Olerex biokohustuse täidetud ja

soodsamalt kui UCO-ga. Seda, miks POME tehingut ei tehtud, sellele oskab vastata H.J. H.J

aga kohtus ütlusi anda ei soovinud.

44. Kohtu arvates ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline seegi, et B.S-il puudus lõplik

pädevus biokohustuse täitmiseks otsuste vastuvõtmiseks, sh AS-ile Olerex rahaliste

kohustuste võtmiseks, otsustamaks kellega tehingusse minna ning millist kütust soetada.

Tema roll biokohustuse täitmise mõttes oli 2023. aastal nõuandva iseloomuga, s.o juhtkonnale

vajalike andmete ja teadmiste edastamine selleks, et juhtkond saaks teha otsuseid, mis tagavad

ettevõtte seadusest tulenevate kohustuste täitmise. Seega on B.S käsitletav garandina

biokohustuse täitmise tagamisel. Tal küll puudus pädevus allkirjastada lepinguid, kuid tema

ametijuhendi järgne kohustus oli tagada, et biokohustus saaks täidetud ja seda koostöös

finantsjuhi ametis oleva L.B-ga. Vastavalt oma ettekujutusele ta seda ka tegi, kuid ei olnud

kohusetundlik, oli isegi ükskõikne, sest lõpuks teda ei huvitanud, millega biokohustuse nõue

täidetakse ja ta ei kontrollinud üle, kas ostetud kütus selleks üldse sobib. Seetõttu jäi

juhtkonnale andmata õige sisend. Siin ei saa rääkida sellest, et B.S ei teadnud oma kohustusi

või seaduses sätestatud piiranguid. Ta lihtsalt unustas selle ära, mida ta ka ise tunnistab. Ka

pärast seda, kui tehingud Neste Oyj-ga olid tehtud, ei rakendanud ta meetmeid selleks, et AS

Olerex soetaks juurde piisavas mahus kohustuse täitmiseks sobilikke taastuvtoorainel

põhinevaid kütuseid. Viimased aruanded 2023. aasta kohta tuli kinnitada hiljemalt 15.

jaanuaril 2024. B.S kinnitas 2023. aasta detsembrikuu biokütuste aruanded 12. jaanuaril 2024.

45. Keskkonnaameti otsuse kohaselt pani AS Olerex talle etteheidetava teo toime kaudse

tahtlusega. Kohus sellega ei nõustu.

46. KarS § 15 lg 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu

tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema. Ettevaatamatuse korral rikub isik tahtmatult hoolsuskohustust, nt ei taju

tekkinud olukorda, mis võib olla süüteokoosseisu tunnus, või ei taju oma garandiseisundit.

47. AS Olerex kaitsjad leiavad, et B.S tegutses vähemalt nõutava hoolsusega. Kohus sellega ei

nõustu. B.S-i juhitud logistikaosakond, nagu eelpool tuvastatud, jälgis 2023. aastal

biokohustuse nõude täitmist. Seega oli B.S 2023. aastal AS-is Olerex isikuks, kes pidi tagama

koostöös finantsjuhiga selle, et AS Olerex täidaks enda õigusliku kohustuse ehk kellel oli

VKS § 21 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisel AS-i Olerex nimel tegutsemiskohustus.

48. B.S tunnistab, et ta ei jälginud kõiki biokohustuse täitmisega seotud asjaolusid, eelkõige ei

pööranud ta tähelepanu ka UCO kordajale, kuid toob välja mitmeid asjaolusid, mis tema

lohakust oma kohustuste täitmisel justkui vabandada võiksid.

49. Nimelt viitab B.S, et ta eeldas, et kui otsustati Neste Oyj-ga tehingusse minna, siis selle

tehingu eestvedaja, H.J, on isikuks, kes on kõik üle kontrollinud. Teisisõnu usaldas ta, et ka

teised isikud, kes vastutavad AS Olerex seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest,

käituvad õiguspäraselt ja täidavad enda kohustused nõuetekohaselt. Kohtupraktika kohaselt

piirab usalduspõhimõte üksikisiku hoolsuskohustuse määra valdkondades, kus tegutsetakse

tööjaotuslike põhimõtete alusel. Praegu ka sellise olukorraga tegemist oli. Muu hulgas kehtib

see juhtudel, kus kohustused ja ülesanded, mis tavapäraselt lasuvad ühel isikul, jagunevad

ettevõttes töökorraldusest johtuvalt erinevate subjektide vahel. AS-is Olerex kehtestatud

tööjaotuse kohaselt tegelesid kütuse sisseostuga, sh biokohustuse täitmiseks vajaliku kütuse

soetamisega, mitmed isikud ja tööülesanded olid ära jaotatud. Seejuures oli H.J-il B.S-iga

teatud võimusuhe. Kui ülesanded ja töökohustused on ettevõttes jaotatud, siis võib enda

pädevuse piires tegutseja tugineda arusaamale, et ka teised on enda ülesanded korrakohaselt

täitnud ning ta ei pea neid reegeljuhtumil üle kontrollima, iseäranis kui on tegu vertikaalse

võimusuhtega.

50. B.S ja L.B selgitasid kohtuistungil ühetaoliselt, et 2023. aastal tegelesid biokohustuse

täitmiseks vajaliku kütuse hankimisega ja otsuste tegemisega C.X ja H.J. Kaebusele lisatud

kirjavahetusest seoses HVO pakkumistega on samas näha, et reaalseid tegevusi biokohustuse

täitmiseks alustati juba varakult, 2023. aasta veebruaris. Nähtuvalt kaebusele lisatud

kirjavahetusest uuris L.B juba veebruari alguses vahendaja Olyx esindaja kaudu, millist HVO-

d ja millise hinnaga on turul saada ning jooksvalt suheldes kuni 4. augustil 2023 jõuti

tegelikult ka tehingu kinnituseni nii mahus kui hinnas POME toorainel põhineva HVO ostuks,

kuid seejärel tehingust loobuti. Nii L.B kui B.S kinnitavad, et algatus pidada läbirääkimisi

Neste Oyj-ga tuli H.J-ilt. Mingit rolli otsustuses või otsustusprotsessis, et minna Neste Oyj-ga

läbi rääkima ja lõpuks Neste Oyj-lt biokütust osta, kummalgi väidetavalt ei olnud. Mainitud

kirjavahetusest on näha, et L.B tegeles siiski aktiivselt biokohustuse täitmiseks vajalike

ostutehingute ettevalmistamisega, eelkõige läbirääkimistega. B.S oli kirjavahetuses koopia

real, kuid aktiivselt suhtlusesse ei sekkunud. Samas oleks vale väita, et ta ei olnud kursis

sellega, kuidas AS Olerex plaanib oma biokohustuse täita ega saanud seejuures oma

seisukohta väljendada. Oma rolli AS Olerex biokohustuse täitmisega seonduvas vähendab

oluliselt ka L.B ise. Loogiline on, et nii L.B kui B.S olid täpselt kursis AS-i Olerex

biokohustuse täitmise hetke seisuga ja vajadusega. See tähendab, et usutav ei ole L.B poolt

öeldu, et tema biokohustuse täitmist ei jälginud. See ei pruukinud küll olla tema ametijuhendis

tööülesandena kirjas, kuid selleks, et pidada läbirääkimisi, pidi tal see teadmine olema ja nagu

ta selgitas, siis tema hallata oli tabel, mis sellist teavet sisaldas.

51. Kohus tuvastas, et B.S omi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kohus leiab sedagi, et tal

ei olnud põhjust seetõttu eeldada, et ka teised oma osa korrektselt täidavad, mis biokohustuse

täitmist puudutab. Teisisõnu, kuna tema seda ei teinud, mida ta on otsesõnu kinnitanud, siis ei

täitnud ta ka oma nõuandvat rolli. Tema kohustus, nagu ta ka ise sellest aru sai, oli koos

finantsjuhi ülesannetes oleva L.B-ga anda juhtkonnale sisend. Tõendid viitavad sellele, et B.S

oli hooletu ja unustas VKS § 21 lg 11 piirangut märgata. B.S-il ei olnud alust eeldada, et Anti

H.J täidab oma kohustuse lepingute sõlmimise näol korrektselt, kui sisend ja ka hilisem

analüüs sellele tähelepanu ei juhtinud. Nähtuvalt B.S-i ütlustest eeldas ta, et otsustuspädevust

omavatel isikutel on olemas vajalik informatsioon biokohustuse täitmise protsentide osas ja

seda jälgitakse ning puudus alus kahelda, et biokohustus saab täidetud. See informatsioon pidi

tulema muuhulgas temalt. Aga ei tulnud. Kui usalduspõhimõte kellegi puhul võiks rakenduda,

siis on see L.B osas. Kuivõrd andmeid, mis kütuste koguseid ja prognoose sisaldasid, haldas

L.B, siis oleks võinud B.S eeldada, et kui L.B märkab oma tabelites puuduseid, siis ta nendest

ka märku annab. Lõppkokkuvõttes: tööjaotus küll oli, aga kõik jätsid nõutava teo tegemata.

Kui tagajärje saabumise osas on üksteisest sõltumatult põhjuslikult käitunud mitu inimest, on

klassikaliselt tegemist nö kõrvaltäideviimisega.

52. B.S-i sõnul kinnitas tema veendumust, et biokohustuse täitmisega seonduvalt probleeme

ei ole ka asjaolu, et järelevalveasutustele edastati nende päringute peale info selle kohta,

kuidas AS Olerex kavatseb 2023. aastal biokohustuse täita. St edastati konkreetsed lepingud,

millest nähtus, millist biokütust ostetakse ning kuivõrd ei MTA-lt ega Keskkonnaametilt ei

tulnud tagasisidet selle sobimatuse kohta, võis ka mõistlikult eeldada, et soetatud kütus on

kohustuse täitmiseks sobilik. Seega puudusid ka viited, mis oleks andnud aluse kahelda

kohustuse täitmises.

53. B.S-i sõnu kinnitavad kohtus uuritud tõendid. Väärteotoimikusse on lisatud

Keskkonnaameti kliima- ja välisõhubüroo juhataja M.M 18. septembri 2023 pöördumine,

milles juhitakse tähelepanu, et Keskkonnaameti andmetel (18. september 2023) on AS Olerex

biokütuse osakaal 1,31%. Keskkonnaamet palus viivitamatult teavet, kuidas plaanib AS

Olerex ülejäänud aja jooksul vähemalt 7,5% biokomponendi sisalduse nõude kütustes täita. 4.

oktoobri 2023 vastuskirjas selgitas AS Olerex esindaja, et sellise teabe küsimise õigus on

Maksu- ja Tolliametil, kellega on sellel teemal suheldud. AS Olerex

2. oktoobri 2023 vastuskirjast Maksu- ja Tolliametile selgub, et AS Olerex oli sõlminud kaks

lepingut Bioforce Infra OÜ-ga biometaani statistika ostmiseks. Samuti oli Olerex AS

sõlminud kaks lepingut taastuvtoorainel põhineva kütuse (HVO) ostuks Neste Oyj-ga.

Sõlmitud lepingud edastati samuti. Teabe AS Olerex VKS § 21 täitmise plaanide kohta edastas

Maksu- ja Tolliamet 20. novembri 2023 kirja kohaselt ka Keskkonnaametile. MTA-lt ja

Keskkonnametilt ei tulnud pärast Neste lepingute edastamist AS-ile Olerex mingisuguseid

teateid selle kohta, et see viis, kuidas planeeritakse enda kohustus täita, tegelikult ei võimalda

kohustuste täitmist. Keskkonnaametis kliima peaspetsialisti ametis olev M.O selgitas, et

Keskkonnaametil olid olemas lepingud, millega AS Olerex plaanis biokohustuse täita ja

nende põhjal oleks saanud hinnata, kas viis, kuidas AS Olerex soovis oma biokohustusi täita

on kohane. Küll aga selgitas tunnistaja, et tema töökohustus ei ole seda ennetavalt hinnata, s.o

kui kütus pole lastud tarbimisse. Kohus nõustub viimase mõttekäiguga ja leiab, et B.S-i

tuginemine järelevalve uinutavale aspektile ei ole asjakohane. Keegi ei ole menetluse kestel

vaidlustanud fakti, et Neste Oy-lt ostetud kütus oli biokütus ja sobis kohustuse täitmiseks. Ja

selles osas oli vaikiv nõusolek Keskkonnaametilt olemas. Küll aga ei saanuks Keskkonnaamet

kuidagi kontrollida seda, kui palju aasta lõpuks AS Olerex kütust tarbimisse lubab ja sealt

omakorda seda, kui suureks kujuneb biokohustus.

54. Lisaks eeltoodule ei viidanud B.S-i sõnul probleemidele ka VDS, kuhu kütuste ostu

puudutav dokumentatsioon sisestati. Kõik oli „roheline“ ja seda ka pärast Neste Oyj tehinguid

puudutavate andmete sisestamist. B.S eeldas, et biokohustus on täidetud, kuivõrd

programmist ei tulnud ühtegi indikatsiooni sellele, et täitmisega võivad olla mingisugused

probleemid või UCO puhul on mindud üle lubatud piirmäära. B.S-i sõnul UCO piirmäära

VDS süsteemis ei arvesta. See on puhtalt arvutuslik, mida saab jälgida ettevõttesiseste tabelite

põhjal. Sama kinnitas tunnistaja M.O , et esialgu tundus, et

AS-il Olerex on biokohustuse nõue täidetud VDS-i põhjal, kus oli näha, et biokohustuse

osakaal on täidetud, sest süsteem ei oska võtta arvesse UCO-le kehtivast mahupiirangut.

Ettevõtja näeb samu andmeid ja saab teha samu järeldusi, mida Keskkonnaamet. Süsteemi

vaadates ei olnud näha, et biokohustuse täitmisega oleks võinud olla mingisuguseid

probleeme. Viimane aruanne detsembri kohta esitatakse 15. jaanuaril ja siis süvenetakse

andmetesse ja analüüsitakse. Vastupidiselt B.S-i arvamusele leiab kohus, et viidatud usaldus

mingi süsteemi vastu näitab pigem seda, et asjad AS-ils Olerex ei olnud korras, asjad ei olnud

korras B.S-il . B.S ise oleks pidanud aru saama, et biokohustuse nõue ei ole täidetud ja kui ka

mingi arvutisüsteem väitis vastupidist, tulnuks sellest teada anda. Biokohustuse nõue tulenes

seadusest ja seadust tuleb täita, mitte usaldada arvutisüsteemi.

55. B.S-i ükskõikset ja hooletut suhtumist oma kohustuse täitmisesse ilmestab seegi, et

tunnistajatena kohtuistungitel käinud turuosaliste ühtse seisukoha kohaselt ei ole biokohustuse

täitmise jälgimine keeruline ülesanne valdkonna eest vastutavale isikule. Tunnistajad X.R

Circle K Eesti AS-ist ja B.H Neste Eesti AS-ist, T.J Alexela AS-ist ja U.S Terminal AS-ist

on kõik oma ettevõtetes tegelenud või tegelevad praegugi vedelkütuse seadusest tulenevate

kohustuste ja nõuete jälgimisega, samuti taastuvenergia raporteerimisega. 10. aprilli 2025

kohtuistungil kinnitasid kõik, et teavad, millistele nõuetele peab kütus vastama. Vastavalt

tarnelepingutele tarnitakse tellitud kogused ja sellega tuleb kaasa vastav sertifikaat

taastuvenergia Proof of Suistainability (POS) ja need lähevad VDS süsteemis kohustuste

raporteerimisel üleslaadimisele. Kirja lähevad tarbimisse lubatud kogused. Nende asutused on

täitnud 2023. aastal biokütuse kohustuse ja see oli objektiivselt täidetav.

Raporteerimissüsteem tegelikult näitab ära koondvaates, mis on hetkeseis kalendriaasta

jooksul, kui palju on täidetud. Spetsiifilisemaid andmeid jälgitakse ettevõttesisestes tabelites.

Turuosaliste ütlustest tuleneb seegi, et biokohustuse täitmine ka kalendriaasta lõpus on

reaalselt võimalik. Ehk et kui B.S oleks täitnud oma kohustust hoolikalt ja märganud, et Neste

Oyj-ga sõlmitud lepingutega ei täideta biokohustust, siis oleks saanud kaaluda veel teisi

võimalusi sobivat kütust või statistikat juurde soetada.

56. Märkimata ei saa jätta sedagi, et B.S väitis kohtuistungil, et ta ei tea täpselt, millisest

toorainest tehtud biokütus on kütuseterminali mahutis. Samuti ei tea ega kontrolli ta, millisest

toorainest tehtud biokütus tarbimisse lubatakse. Kohtu jaoks näitab see suhtumist

biokohustuse täitmisel kehtestatud nõuetesse.

57. Kokkuvõttes leiab kohus, et B.S-ile saab heita ette hooletut ja kohusetundetut käitumist,

millega on täidetud subjektiivne koosseis.

58. Hooletusest tuleneva tegevusetusega rikkus B.S AS Olerex õiguslikke kohustusi ja

kuivõrd AS Olerex oli õiguslikult kohustatud tegutsema, vastutab ta tegevusetuse eest,

sõltumata sellest, et B.S-il endal ei olnud VKS-ist tulenevat biokohustuse nõude täitmise

kohustust. Teisisõnu, biokohustuse nõude järgimine lasus juriidilisel isikul ning see kohustus

jäeti KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isiku poolt täitmata. Selleks isikuks oli AS Olerex pädev

esindaja B.S. Tema pädevust ei ole asjas keegi kahtluse alla seadnud, aga see tuleneb selgelt

ka tema ametijuhendist ja ülesannetest, mis temal AS-is Olerex lasusid.

59. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, mis omakorda tähendab

seda, et AS Olerex on toime pannud VKS § 331 lg-s 2 sätestatud väärteo.

Karistus

60. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

61. Teo toimepanemise ajal kehtinud VKS § 331 lg 2 kohaselt karistatakse VKS §-s 21

sätestatud biokütuse koguenergia osakaalu nõuet rikkudes vedelkütuse tarbimisse lubamise

eest kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 10 000 000 eurot. Seoses

sätte rikkumise eest mõistetava sanktsiooni kujunemisega selgitas kohtuistungil ülekuulatud

asjatundja S.Z, et rahatrahvi kuni 10 miljonit eurot eesmärk oli seaduse väljatöötamise ajal

tagada, et rikkumine ei oleks tarnijale kasumlikum kui sanktsioon.

62. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

63. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati AS-i Olerex rahatrahviga 6 000 000 eurot.

Karistuse määramisel on lähtepunktiks võetud pool sanktsiooni ülemmäärast, mis on 5 000

000 eurot, seejärel on hinnatud süü suurust mõjutavaid asjaolusid.

64. Seoses AS-ile Olerex määratud karistusega märkis asjatundja S.Z kohtuistungil, et

Keskkonnaamet arvestas AS-ile Olerex karistust määrates sellega, mida AS Olerex oleks

pidanud tegema, et biokohustuse nõue korrektselt täita, sh sellega, et milliseid kohustusi see

oleks AS-ile Olerex kaasa toonud. Asjas ei ole vaidlust selles, et karistuse määramisel on

lähtutud AS-ile Olerex soodsamast olukorrast. See tähendab, et UCO piirmäära arvutamisel

arvestati, et tarbimisse lubatud kütuses on see füüsilisel kujul 1,7%, kuid sellele rakendub

kahekordne arvestuslik kordaja. Kohtuväline menetleja märkis ära ja kohus nõustub sellega, et

asjaolu, et mõned turuosalised on VKS 21 lg 1 p 11 tulenevat UCO maksimaalset osakaalu

tõlgendanud veelgi rangemalt, ei oma AS-i Olerex seisukohast tähendust, kuna AS Olerex ei

ole VKS 21 lg-st 1 tuleneva biokütuse osakaalu kohustuse täitmisel UCO osakaalu piiranguga

üldse arvestanud.

65. Viimane seisukoht on oluline seetõttu, et kohtuistungitel pöörati suurt tähelepanu VKS §

21 lg 11 tõlgendamisele. Eelkõige sellele, et milline ikkagi oli seadusandja mõte sätet luues,

kuidas turuosalised sellest aru said ja seda rakendasid ning millisel moel on sätte

tõlgendamine ajas muutunud. Asjatundja S.Z vastutas VKS § 21 lõike 11 loomise eest ning

tema sõnul oli ja on viidatud sätte mõtteks ja eesmärgiks piirata teatud lähteainest toodetud

kütuste osakaalu § 21 lg 1 kohustuste täitmisel. Tema ülekuulamisest selgus seegi, et mõnda

lähteainet on võimalik võtta kahekordselt eesmärgi täitmisel arvesse. S.Z selgitas, et lisaks

UCO-le saab kasutada kohustuse täitmiseks allikaid, mis ei ole kirjas Euroopa Parlamendi

nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas. Nii on IX lisas A kütuste lähteainete

nimekiri, mille kohta piiranguid ei ole, näiteks biometaan, mida saab kahekordselt arvesse

võtta. Samuti elektrienergia, mida saab neljakordselt arvesse võtta sama eesmärgi täitmisel.

Alates 2022. aastast, kui VKS § 21 lõige 11 kehtima hakkas, ei ole mingeid muudatusi normi

sisus olnud, küll aga on muutunud selle tõlgendamine praktikas. Nimelt saatis

Kliimaministeerium 2024. aasta augustis välja ametliku positsiooni turuosalistele, kuidas sätet

käsitlema peab. Turuosalistele selgitati ametliku kirjaga, et 1,7% tohib kahekordselt eesmärgi

suhtes arvesse võtta uue tõlgenduse järgi 3,4% ulatuses, aga tarbimisse tohib lubada kütust

siiski vaid 1,7% ulatuses. Täpsustati ka seisukohta, et UCO-t, mis on üle 1,7% koguseliselt,

võetakse arvesse fossiilse kütusena ja seda VKS § 21 lg 1 arvestusse biokütusena võtta ei saa.

66. Väärteotoimikus on Keskkonnaameti 9. detsembri 2024 vastus Eesti Transpordikütuste

Ühingu selgitustaotlusele seoses biokütuste kohustusliku osakaalu arvestusega, mis puudutab

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi (2018/2001, edaspidi direktiiv) IX lisa B osas toodud

toormest toodetud biokütuse arvestamist VKS-st tuleneva biokohustuse täitmise osas.

Keskkonnaamet on seisukohal, et ehkki lisa IX osa B toormetest toodetud biokütuste

maksimaalne võimalik panus taastuvenergia osatähtsuse kohustuse täitmises on piiratud, ei

välista see kordajate kasutamist. Seda seisukohta toetab Euroopa Liidu taastuvenergia

direktiivile ja Euroopa Komisjoni direktoraadi selgitusele ning vedelkütuste seaduse

sõnastusele tuginedes nii Kliimaministeerium kui Keskkonnaameti õigusosakonna analüüs.

Kliimaministeerium esitas 6. septembril 2024 seisukoha, mille alusel aastapõhisest biokütuste

osakaalu eesmärgist, mis on 7,5% koos kordajatega, tuleb täita 4,1% muude allikatega (7,5% -

3,4% = 4,1%). Ületades lubatud füüsilist 1,7% piiri ei arvestata piiri ületavat osa aastase

massibilansieesmärgi 7,5% täitmisel (ei ühekordselt ega kahekordselt), kuna nende toormete

puhul on tegemist kasutatud toiduõli või määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt 1. või 2.

kategooriasse klassifitseeritud loomarasvaga, mille kasutamist ei soovitata soodustada. Lisa

IX osa B toormetest toodetud biokütuste panus taastuvenergia osatähtsuse kohustusse

täitmises on küll piiratud, kuid kordajate kasutamine pole välistatud. Selleks, et kahekordne

kordaja neile toormetele ei rakenduks, peaks vastav erisus olema eraldi välja toodud – näiteks

VKS § 21 lõikes 3. Sellist erisust praegu seaduses defineeritud ei ole. Seega jäi

Keskkonnaamet kindlaks seisukohale, et aastapõhise biokütuste osakaalu eesmärgi täitmisel

võib lisa IX osa B toormetest toodetud biokütuste panuse arvestamisel kasutada kordajat kaks,

kui turule lubatud kütuse osakaal jääb lubatud ülempiiri sisse.

67. Kokkuvõttes, nagu öeldud, kulus istungitel sellele teemale palju aega, kuid kokkuvõttes

kohtu arvates ebaselgus VKS § 21 lg 11 tõlgendamises ja riigipoolsed erinevad seisukohad

sätte rakendamise osas asja lahendamise seisukohalt olulist rolli ei oma. Tõendid näitavad AS

Olerex biokohustuse täitmisel viidatud sättega üldse ei arvestanud.

68. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud süüd vähendava asjaoluna, et

tegu ei toonud kaasa otsest keskkonnakahju, kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda ning ka

seda, et tegu on pandud toime kaudse tahtlusega. Süüd suurendava asjaoluna on kohtuväline

menetleja arvestanud, et AS-i Olerex on varem sarnaste rikkumiste eest karistatud.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt (11. aprilli 2025 seisuga) on kehtiv Riigikohtu 28.

novembri 2024 otsus väärteoasjas nr 4-24-37, millega AS-i Olerex karistati AÕKS § 2351 lg 2

järgi rahatrahviga 300 000 eurot. Arvestati sedagi, et AS Olerex ei ole 2021. ja 2022. aastal

suutnud täita vedelkütuse seadusest ja atmosfääriõhukaitse seadusest tulenevaid nõudeid ning

ettevõtet on rikkumiste eest ka karistatud. Kohtuväline menetleja märgib, et VKS § 21 lg-s 11

sätestatud piirangul on kindel eesmärk, miks VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmisel

kasutatud toiduõli (UCO) piiramatult kasutada ei tohi ja sellega oleks pidanud AS Olerex

arvestama.

69. Kohtuväline menetleja leiab sedagi, et AS-il Olerexil jäi rikkumise tulemusena tegemata

märkimisväärne rahaline väljaminek. Nimelt saab kahekordse energiasisaldusena arvesse

võtta ainult selliseid kütuseid, mis on toodetud direktiivi nr (EL) 2018/2001 lisas IX

nimetatud toorainetest (vedelkütuse seadus § 21 lõige 3). Kasutatud toiduõli (UCO) kuulub

direktiivi IX lisa loetellu. Kuivõrd VKS § 21 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks vajalik

kütus soetati Neste OYj-lt lepingute nr 1547531/40009527 ja 1543310/40009469 alusel, oleks

mistahes muul toorainel põhineva kütuse juurde soetamine kaasa toonud täiendavaid kulutusi

lisaks kütuse soetamisele ka transpordikulu, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse (ATEKAS) § 66 lg-st 6 tuleneva aktsiisi ja vedelkütusevaru seaduse (VKVS) § 10

lg-st 1 tuleneva varumakse näol. Asjaolu, et kasutatud toiduõli (UCO) osas, mis ületas 1,7%

piirmäära, tehti samuti kulutus, ei ole määrav, kuna see on ettevõtte poolt võetud äririsk.

70. VKS § 21 lg-s 1 sätestatud 7,5% biokohustuse osakaalu nõude täitis AS Olerex 2023.

kalendriaastal 6,01% (ehk koguseliselt 738249320 MJ) ulatuses ning 1,49% ulatuses jäi

kohustus täitmata. AS Olerex oleks pidanud juurde tarnima vähemalt 183026869,7 MJ jagu

ehk 5 383 143,2 liitrit taastuvtoorainel põhinevat kütust, kahekordse arvestusliku kordaja

rakendamise korral 2 691 571,6 liitrit taastuvtoorainel põhinevat kütust, mille soetamine oleks

AS-ile Olerex pidanud kaasa tooma täiendavaid väljaminekuid vähemalt ca 4,6 miljonit eurot.

Arvestades, et 2023. aastal oli VKVS § 10 lg-st 1 tulenev varumakse määr diislikütuse puhul

4,00 eurot 1000 liitri kütuse kohta, oleks 2 691 571,6 liitri täiendava diislikütuse soetamisel

puhul kohustuslik varumakse olnud 10 766,28 eurot (2691571,6/1000*4=10 766,28).

ATEKAS § 66 lg-st 6 tuleneva diislikütuse aktsiisimääraks 2023. aastal oli 372 eurot 1000

liitri kohta. Kuivõrd AS Olerex ei soetanud juurde vähemalt 2 691 571,6 liitrit

taastuvtoorainel põhinevat diislikütust, mille osas oleks AS Olerex pidanud maksma 1 001

264,64 eurot kütuseaktsiisi (2691571,6/1000*372=1 001 264,64), jäi nimetatud summa

kütuseaktsiisi näol riigikassasse laekumata.

71. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et VKS § 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata

jätmise tagajärjel on AS Olerex saavutanud märkimisväärse rahalise kokkuhoiu, mida tuleb

karistuse määramisel arvesse võtta.

72. Lisaks esineb kohtuvälise menetleja hinnangul suur avalik huvi menetlusaluse isiku

karistamiseks. Vedelkütuse seadusest tulenevad kohustused on mõeldud täitmiseks kõikidele

kütuseturu osalistele ning AS Olerex poolt toime pandud rikkumisega saadav majanduslik

kasu seab ohtu ausa konkurentsi Eesti Vabariigis toimival kütuseturul. AS Olerex näol on

tegemist suurt turuosa omava fossiilkütuseid müüva ettevõttega ja seega ei saa rääkida avaliku

menetlushuvi puudumisest. Eesti Vabariigil tuleb Euroopa Liidu ees võetud kohustusi täita ja

selleks peavad omapoolse panuse andma kõik kütuseturu osalised. Seetõttu tuleb AS-i Olerex

läbi piisavalt range karistuse määramise mõjutada edaspidi hoiduma taoliste süütegude

toimepanemisest.

73. Puutuvalt AS-i Olerex varasemate samalaadsete rikkumiste arvestamisse nõustub kohus

kaitsjatega, et varasemat VKS nõuete rikkumist ei saa AS-ile Olerex ette heita. Seda põhjusel,

et AS-i Olerex ei ole VKS-ist tuleneva nõude rikkumise eest karistatud.

74. Kohus ei nõustu Keskkonnaametiga ka selles, et AS-i Olerex süüd saab lugeda keskmisest

suuremaks. Kohus tuvastas, et tegu on pandud toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, ehk

et erinevalt kohtuvälisest menetlejast kohus tahtlust ei tuvastanud. Uuritud tõenditest nähtub,

et AS Olerex soovis 2023. aastal biokohustuse täita, selleks olid aegsasti sõlmitud reaalsed

tarnelepingud. AS Olerex oli nii MTA kui Keskkonnaameti järelevalve all ja tegi

riigiasutustega koostööd. Seejuures esitas nõudmisel andmed enda plaanide kohta biokütuse

nõude täitmisel ka MTA-le, kelle kaudu jõudsid need materjalid ka Keskkonnaametini. Enda

ettekujutuse kohaselt AS Olerex biokohustuse nõude täitis ja miski ei viidanud sellele, et seda

ei tehtud. Hiljem selgus, et AS-il Olerex jäi tähelepanuta UCO-le seatud piirang. Kohus

nõustub kaitsjatega selles, et kütuste valdkonna regulatsioon on spetsiifiline, mahukas ja ajas

muutuv ja ka järelevalvet teostavad ametnikud on andnud vastakaid seisukohti, kuid praegusel

juhul ei tulnud AS-i Olerex eksimus eeltoodust. B.S, kes on AS-is Olerex on valdkonna eest

vastutav pädev esindaja oli hooletu ja unustas UCO piirangu ära. Nagu ta ise märkis, et ta küll

oli seda sätet lugenud, kuid see unustati ära. Keegi ei tulnud selle peale, et seda üldse jälgida.

Seega ei ole põhjust analüüsida seda, kas regulatsioon oli B.S-ile või teistele turuosalistele

mõistetav. Kohus nõustub kaitsjatega ka selles, et AS-i Olerex rikkumine ei olnud pahatahtlik.

Oluline on seegi, et AS-il Olerex oli alternatiivne võimalus, kuidas biokohustus täita isegi

soodsamalt, kuid sellest tehingust otsustati loobuda (nn POME tehing, millest järgnevalt).

75. Menetleja hinnangul oleks biokohustuse täitmiseks sobiliku kütuse hankimine AS-ile

Olerex kaasa toonud vähemalt 4,6 miljoni euro suuruses täiendavaid kulutusi. Lisaks juurde

veel varumaks ja diislikütuse aktsiisimaks. Kohus nõustub menetlusaluse isiku kaitsjatega, et

selline väide ei ole tõendatud. L.B ja B.S-i ütluste põhjal peeti enne nö UCO tehinguid

läbirääkimisi toorainest POME (palmiõli tootmiskäitise heitvesi) HVO soetamiseks, milline

on samas hinnaklassis UCO-ga või isegi soodsam. Seda kinnitab ka kaebusele lisatud

kirjavahetus. POME kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas

nimetatud tooraine läheb biokohustuse täitmisel arvesse kahekordselt. AS-le Olerex edastati

4. augustil 2023 kinnitus POME soetamiseks hinnaga 1110 USD/m3. Neste Oyj-lt soetati

UCO-t hinnaga 1160 USD/m3. Ehk kui AS Olerex oleks 2023. aastal valinud biokohustuse

täitmiseks UCO asemel POME toorainest HVO vastavalt neile tehtud pakkumisele, oleks see

olnud isegi soodsam, kui soetatud UCO-l põhinev HVO. Kuivõrd mõlemaid võetakse

arvestusse kahekordselt ning POME puhul puudub piirang, tulnuks füüsiliselt biokütust

soetada ka samas suurusjärgus. Keskkonnaameti arvutuskäik võiks kohtu arvates tulla kõne

alla siis kui oleks tuvastatud, et AS Olerex rikkus oma kohustust tahtlikult kaalumata üldse

alternatiive taastuvtoorainel kütuse soetamisel. Käesoleval juhul aga ei ole alust väita, et AS

Olerex oleks saanud märkimisväärse rahalise kokkuhoiu ja seeläbi konkurentsieelise.

76. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuivõrd VKS § 331 kaitstavaks õigushüveks on puhas

keskkond fossiilsete kütuste tarbimise vähendamisega ja keskkonnale kahju ei tekkinud ning

AS Olerex rikkumisest tegelikult kasu ei saanud, tuleb lugeda süü suurust keskmisest oluliselt

väiksemaks. Kui VKS § 2¹ lg-st 11 tulenevat nõuet (UCO maksimaalne osakaal kuni 1,7%)

mitte arvesse võtta, oleks VKS § 2 lg-st 1 tulenev kohustus täidetud 7,59% ulatuses. AS

Olerex ei tegutsenud tahtlikult, ta oli hooletu. Ta püüdis biokohustuse nõuet täita, kuid eksis.

Eksimus peab olema kergemalt karistatud kui teadlik tegevus või tegevusetus. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et Keskkonnaameti määratud karistust tuleb vähendada.

77. KarS § 13 lg 2 kohaselt tegevusetusega toimepandud süüteo puhul võib kohus kohaldada

KarS § 60 sätestatut. KarS § 60 lg 2 sätestab, et kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla

üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast. Kohus leiab, et kõiki

asjaolusid arvestades on KarS § 60 rakendamine põhjendatud. KarS § 60 lg 2 kohaselt oleks

kergendatud karistuse ülemmäär ca 6,67 miljonit eurot. KarS § 56 lg 1 tingimustele vastav

karistuse keskmine määr on sellisel juhul umbes 3,3 miljonit. Karistust raskendavaid või

karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Üldpreventiivses mõttes peab karistus

andma ühiskonnale selge sõnumi, et väärkäitumist ei aktsepteerita. Eripreventsioon peaks

isikut mõjutama edaspidi õiguskuulekalt käituma. Lõpuks taandub küsimus sellele, et kuidas

peaks lohakust karistama ja küsimus, nii nagu kohus tuvastas, ei ole ainult ühe inimese

hooletus käitumises. Organisatsioonis üles ehitatud süsteem vajalike nõuete ja kohustuste

täitmiseks ei rakendunud, sest vajalikud otsustajad ei hoolinud.

78. Kohus tühistab Keskkonnaameti 29. novembri 2024 otsuse väärteoasjas nr 940024000261

osaliselt, seda karistuse osas. Kohus määrab AS-ile Olerex VKS § 331 lg 2 alusel rahatrahvi

alla ühe kolmandiku vähendatud sanktsiooni keskmisest määrast, so 900 000 eurot.

Menetluskulud

79. Käesoleva väärteoasja kohtuvälises kui ka kohtumenetluses on kaebajale õigusabi

osutanud vandeadvokaadid Oliver Nääs (tunnihinnaga 220 eurot) ja Kristi Rande

(tunnihinnaga 200 eurot). Väärteoasja kohtuvälisel menetlemisel on kaebaja kandnud

menetluskulusid kaitsjatele makstud tasu näol kokku 10 882 eurot (ilma käibemaksuta).

Väärteoasja kohtulikul menetlemisel on kaebajale õigusabi osutatud kokku summas 16 130

eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palusid kaitsjad arvestada kulude hulka 2. mail 2025

kohtuistungile kulunud aja.

80. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses mh

menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Samas on Riigikohus selgitanud, et

väärteomenetluse seadustiku 12. peatükis ette nähtud kaebemenetluses reguleerib valitud

kaitsjale makstud tasu hüvitamist erinormina VTMS § 23, mis näeb ette tasu hüvitamise vaid

väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3, 5-6 sätestatud alustel

(Riigikohtu 12. novembri 2024 otsus 4-24-1678 p 6 ja 1. märtsi 2023 otsus 4-22-3337 p 7, 8).

81. Kuivõrd kohus menetlust ei lõpetanud, vaid kergendas kohtuvälise menetleja mõistetud

karistust, jättes AS-i Olerex süüditunnistamise VKS § 331 lg 2 järgi muutmata, tuleb

menetluskulud kanda menetlusalusel isikul endal.

(allkirjastatud digitaalselt)