2-21-9444/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Neve Uudelt ja Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9444

Kohtuasi

Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) hagi

Projekt Kuubis OÜ vastu töövõtulepingu rikkumisest

tulenevate kulutuste ja kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Projekt Kuubis OÜ apellatsioonkaebus

Saaremaa valla vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 152 353,42 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 12 911,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuapellant, apellatsioonkaebuses vastustaja):

Saaremaa vald

(Saaremaa Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 77000306), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Peeter Ploom ja Maria Mägi-Rohtmets

Kostja (apellant, vastuapellatsioonkaebuses vastustaja):

Projekt Kuubis OÜ

(registrikood 11051176),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Britta Retel ja

Carri Ginter

Asja läbivaatamine

08.05.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26.02.2024 otsus osas, milles maakohus jättis

Saaremaa valla kahju hüvitamise nõude 11 315,16 euro ulatuses ning sellelt viivise

nõude rahuldamata. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Projekt

Kuubis OÜ-lt Saaremaa valla kasuks välja täiendavalt kahju hüvitisena 11 315,16

eurot, sellelt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 691,23 eurot ja

viivis alates 11.06.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas

2-21-9444

ja jaotada menetluskulud vastavalt tervikresolutsiooni p-s 3.3 märgitule. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta osaliselt selle põhjendusi.

2. Pärnu Maakohtu 26.02.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata ümberehitusprojekti koostamise kulu 3676,63 euro ja kohtueelse

õigusabikulu 23 822,40 euro hüvitamise osas.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista Projekt Kuubis OÜ-lt Saaremaa valla kasuks välja kahju hüvitis 146

166,53 eurot, enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis 7405,17

eurot ja alates 11.06.2021 viivis kahju hüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras.

3.3. Maakohtu menetluskulud jätta 84,3% ulatuses kostja kanda ja 15,7% ulatuses

hageja kanda.

3.4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

4. Hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldada ja kostja apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, edaspidi ka „tellija“) esitas 11.06.2021

Pärnu Maakohtule hagi Projekt Kuubis OÜ (edaspidi ka „projekteerija“) vastu. Hageja nõuab

töövõtulepingu rikkumisele tuginedes kostjalt 173 455,56 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivist summas 8725,14 eurot ja edasi viivist põhinõudelt (173

455,56 eurot) VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2. Hageja õiguseelneja (Kuressaare linn) ja kostja sõlmisid 15.03.2016 projekteerimistööde ja

autorijärelevalve teostamise töövõtulepingu nr 94-16 (edaspidi leping). Lepingu esemeks oli

Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistluse ideekavandi alusel nelja

projekteeritava ala (A-D) (a) projekteerimistööd lepingu punktis 5 fikseeritud mahus ning (b)

autorijärelevalve teostamine. Lepingu punkti 5 raames oli kostja kohustatud tegema järgmised

projekteerimistööd ja toimingud: geoloogiliste uuringute teostamine; täiendavate geoloogiliste

alusplaanide koostamine; eskiisi, eel- ja põhiprojekti koostamine vastavalt standarditele;

põhiprojekti alusel töömahtude loendi ja taotluseelarve koostamine; autorijärelevalve teenuse

osutamine hilisemate ehitustööde korral. Lepingu punkti 4.1 kohaselt on poolte õiguste ja

kohustuste aluseks leping oma dokumentidega, ehitusseadustik ning muud kehtivad

2-21-9444

õigusaktid ja standardid. Lepingu punkti 3.2 kohaselt tuli lepingu täitmisel järgida lepingu

dokumente ja sellega seotud dokumente vastavalt prioriteetsusele alljärgnevalt: lepingu

dokumendid; avatud ideekonkursi „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi arhitektuurivõistlus“

ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi

projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamine“ hankedokumendid (sealhulgas

hankedokumentide lisad ning hanke käigus antud hankija selgitused); projekteerija Projekt

Kuubis OÜ pakkumus; muud lepinguga seotud dokumendid. Lepingu punktis 6.1.9 kohustus

kostja jälgima projekteerimistöö teostamisel Eesti Vabariigis kehtivaid normatiive, samuti

hageja soove, mis ei ole vastuolus eelpoolmainitud normatiividega. Vastavalt hankemenetluse

„Kuressaare kesklinna avaliku ruumi projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamine“

hankedokumentide osale 3 „Tehniline kirjeldus“ p-le 3 tuli projekteerimistööde teostamisel

järgida kõiki kehtivaid õigusakte, standardeid, tehnilisi norme ja kvaliteedinõudeid ning

dokumentide vahel vastuolude korral tuli kostjal lähtuda dokumendist, milles on sätestatud

rangem nõue. Lepingu punktis 6.1.5 kohustus kostja projekteerimistöö teostamise käigus

tagama lepinguga kehtestatud tööde kvaliteedi.

3. Kostja andis projekteerimistöö hagejale üle 24.08.2017. Hageja sõlmis 29.03.2018

riigihankes eduka pakkujaga (AS Merko Infra ja AS Merko Eesti, edaspidi „Merko“ või

„ehitaja“) töövõtulepingu nr 03-18 („ehitusleping“). Ehituslepinguga kohustus ehitaja

teostama selles sätestatud tingimustel ja mahus Kuressaare kesklinna avaliku ruumi

projekteerimis- ja ehitustööd, võttes aluseks kostja tehtud projekteerimistööd.

4. Pärast seda, kui ehituslepingu alusel olid lõpetatud sademevee kanalisatsioonitööd, kuid

enne tööde hagejale lõplikku üleandmist, toimusid Kuressaare kesklinnas kaks suurt

üleujutust: 22.07.2019 ja 07.08.2019. Hagejale teadaolevalt pole varem seal ligilähedases

ulatuses üleujutusi toimuud. Mõlemal korral täitis sademevesi süvendi Tallinna tn 3 hoone ees

(Vaekoja hoone). Üleujutused ulatusid lisaks ka Väike-Sadama ja Kauba tänavale, kus vesi

ulatus põlvini. Hageja võis eeldada, et sedavõrd intensiivsed üleujutused said olla tingitud

ebakvaliteetsest projekteerimisest. Seetõttu tellis hageja K-Projekt Aktsiaseltsilt kostja

projekteerimistöödele ekspertiisi. Ekspertiisi aruandes viidatud puudused sademeveesüsteemi

projekteerimisel on kokkuvõtlikult järgnevad: ei ole arvesse võetud olemasoleva süsteemi

läbilaskevõimet, planeeritud maapinna kõrgusmärke, et määrata ja kaardistada

paisutuskõrgusest tulenevaid süsteemi kitsaskohti; projektis olevate arvutuste aluseks võetud

vihma intensiivsus on ca 2 korda väiksem kui standardis EVS 848 toodud kõikide nõuetega

arvestades tuleks; projekteeritud sademevee äravoolupunktid keskväljaku piirkonnas ei

arvesta planeeritud alade vertikaalplaneeringut, sademevee voolamise suunda ja hulka;

paigaldatud rennid ei tööta nende asukohtades, vesi voolab neist üle; restkaevusid on

kõvakattega ala kohta liiga vähe ja nad ei tööta efektiivselt; vertikaaliga on vesi suunatud otse

Tallinna mnt 3 ees olevasse süvendisse; hoonete sademeveepüstikute trapid on osaliselt

ühendatud omavahel läbivooluga, äravoolutorud/liinitorud pigem tekitavad süsteemis

paisutuse ja ei vii kogunenud vett kiirelt allvoolu eelvooludesse; süsteemid lähevad surve alla

ja süsteemi madalamates/kriitilistes kohtades tuleb vesi maa peale, tekitades uputusi.

5. Hageja tegi kostjale ekspertiisi aruande kättesaadavaks 30.09.2019 ja esitas kostjale

08.11.2019 nõude lepingu rikkumise heastamiseks. Hageja andis kostjale võimaluse pakkuda

koostöös ehitajaga välja projektlahendus lepingu eesmärgile vastava sadeveekanalisatsiooni

rajamiseks. Hageja andis kostjale projektlahenduse esitamiseks tähtaja 15.11.2019. Kostja

vastas hagejale 05.12.2019, et viide lepingu võimalikule rikkumisele on alusetu ja seetõttu

uue projektlahenduse esitamist põhjendatuks ei pidanud.

2-21-9444

6. Pärast kostja keeldumist pöördus hageja ehitaja poole ja läbirääkimiste tulemusel sõlmiti

hageja ja ehitaja vahel 30.06.2020 kompromissileping. Sellega lepiti kokku linnakeskuse

veevarustuse ja kanalisatsiooni ümberehitusprojekti tellimine K-Projekt Aktsiaseltsilt.

Kompromissiga ei nõustunud ehitaja võtma vastutust põhiprojekti puuduste eest, kuid oli

valmis lahkarvamuste lahendamiseks võtma enda kanda ümberehitusprojekti koostamise ja

selle alusel tehtavate töödega seotud kulusid 36 473 euro ulatuses. Kuna ümberehitusprojekti

ja kompromissilepingu sõlmimise ajal teadaolevate ehitustööde maksumus kokku oli 111 373

eurot (millele lisandus käibemaks), siis hagejale ümberehitusprojekti koostamisest ja sel

hetkel teada olnud ehitustööde tegemisest tekkiva kahju suurus oli 74 900 eurot, s.o 111 373

eurot miinus 36 473 eurot (lisandub käibemaks).

7. Hageja nõudis 24.08.2020 kostjalt 120 289,20 euro tasumist 4. septembriks 2020. Hageja

nõue koosnes ümberehitusprojekti koostamisele ja selle alusel tehtavatele ehitustöödele

tekkivatest kulutustest 74 900 eurot (koos käibemaksuga 89 880 eurot). Sellest kulutused

ümberehitusprojekti koostamisele olid 8900 eurot (lisandus käibemaks), kulutustest K-Projekt

Aktsiaseltsi ekspertiisile summas 3900 eurot (koos käibemaksuga 4680 eurot) ja kulutustest

õigusabile summas 21 441 eurot (koos käibemaksuga 25 729,20 eurot). Kostja hageja nõuet ei

täitnud.

8. Ümberehitusprojekti alusel tööde tegemisel ilmnes vajadus täiendavate ehitustööde

tegemiseks. Hageja sõlmis ehitajaga täiendavate tööde tegemiseks 30.09.2020

kompromisslepingu lisa nr 2. Täiendavate tööde rahaline maht oli 45 226,76 eurot.

9. Hageja esitas kostjale 12.01.2021 korduva nõude ning nõude täiendava kahju hüvitamiseks

ja viivise tasumiseks. Nõue koosnes 24.08.2020 nõutud 120 289,20 eurost (koos

käibemaksuga), sellelt arvestatud viivisest 07.01.2021 seisuga summas 3418,92 ja täiendavate

tööde eest tasumisele kuulunud 45 226,76 eurost (koos käibemaksuga). Pärast 24.08.2020

nõudekirja esitamist tekkis hagejal kostja lepingurikkumise tõttu kulutusi õigusabile lisaks

7929,60 eurot.

10. Kostja töö ei vastanud lepingule ja mittevastavuse eest vastutab ta VÕS § 642 lg-st 1

tulenevalt. Hageja kui tellija eesmärk oli saada kostjalt projekt, mille alusel oleks olnud

võimalik ehitada toimiv sademeveekanalisatsioon. Sel eesmärgil saigi asetatud töövõtjale

kohustus lähtuda muuhulgas standardist (lepingu p 4.1). Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lg-

le 1, § 127 lg-lg 1 ja lepingu punktile 11.6 tuginedes lepingutingimusele mittevastava

projekteerimistöö tegemisest tuleneva kahju 173 445,56 euro hüvitamist.

11. Hageja nõuab kostjalt 7347,27 euro suurust viivist summalt 120 289,20 eurot alates

05.09.2020 kuni 10.06.2021 (hagi esitamiseni), kuna selles summas nõude täitmise tähtajaks

andis hageja 04.09.2020. Täiendavate tööde eest 45 226,76 euro tasumist nõudis hageja

hiljemalt 22.01.2021, siis sellelt summalt nõuab hageja viivist alates 23.01.2021. Kokku

nõuab hageja kostjalt 10.06.2021 seisuga tekkinud viivise võlgnevust 8725,14 eurot.

12. Vale on kostja väide, et sademeveesüsteemi mittevastavuse tingis tööprojekt. Kostja kui

autorijärelevalve teostaja vastutaks ka tööprojekti puuduste eest, kui sademeveesüsteemi

mittevastavus oleks tingitud tööprojektist. Autorijärelevalve teostajana oleks kostja pidanud

kontrollima

nii

sademeveesüsteemi

ehitamist,

sh

ehitamist

vastavalt

projektdokumentatsioonile ja analüüsima ka tööprojekte. Puudused tööprojektides ja

väidetavalt puuduliku tööprojekti põhjal tehtud ehitusvead pidanuks ilmnema

autorijärelevalve raames ehitustööde käigus, mitte pärast objekti valmimist. Lepingu punkt

2-21-9444

6.1.14.3 kohustas projekteerijat hilisemate ehitustööde käigus kontrollima, et rajatis oleks

rajatud vastavalt põhiprojekti lahendusele.

13. Hageja ei nõustu, et üksnes OÜ Esprii kohustuseks oli tagada, et tööprojekt ja

ehitusprojekt vastaksid kõigile nõuetele ning et üksnes Esprii kohustuseks oli kontrollida, et

ehitaja saavutaks hageja eesmärgi. Täpselt samasisuliste eesmärkide saavutamine oli lepingu

punkti 6.1.14.3 järgi kostja kohustuseks, rääkimata sellest, et põhiprojekti vastavuse tagamine

oli kostja ülesandeks.

14. Hageja ei nõustu kostja väitega, et võrguvaldaja AS Kuressaare Veevärk (edaspidi ka

Veevärk või võrguvaldaja) tehnilised tingimused ja (OÜ Ösel Plan varasem)

vertikaalplaneering olid kostja jaoks siduvad juhised. Tehnilistest tingimustes ühtegi siduvat

juhist ei sisaldu ja kostja pole ühtegi sellist ka välja toonud. Veevärgi tehnilised tingimused ei

olnud puudulikud. Kui tehnilised tingimused ka olnuks vigased või puudulikud või olnuks

oht, et nende järgimine mõjutab projekteerimistöö kvaliteeti, tulnuks kostjal sellest hagejat

teavitada. Kostja pole hagejat tehniliste tingimuste vigadest ja/või puudustest teavitanud ega

sellisele teavitamisele tuginenud.

15. Hageja ega Veevärk pole jätnud kostjale olulist infot edastamata. Hankedokumendi

„Tehniline kirjeldus“ kohaselt pidi kostja arvestama, et selles loetletud dokumendid on kogu

hageja poolt antav info ja kostja peab tegema kõik ülejäänud vajalikud uuringud ning

projekteerimistööd, mida on töö teostamiseks ja selle eesmärgi saavutamiseks vaja teha ning

vastavad kulud peavad olema arvestatud pakkumuse maksumuses. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei

vastuta töövõtja kui ta juhiseid materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tehniliste tingimuste

punkti 5.1 kohaselt vastutab kostja koostatud eel- ja põhiprojekti eest ning hageja kui tellija

kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjast kostjat vastutusest. Kostja ei saa seega

vabaneda vastutusest viidates Kuressaare Veevärgi kooskõlastusele või hageja tellitud OÜ

Skepast & Puhkim ekspertiisile. Ka VÕS § 643 ette nähtud kõrgema hoolsusega töö üle

vaadata laskmine asjatundjal (OÜ Skepast & Puhkim) ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle

töö ei vasta lepingutingimustele.

16. Kostja pole tõendanud, et tema töö vastas lepingule. Kostja projekteeris ületäituva

kanalisatsioonivõrgu. Põhjendades sademeveesüsteemi mittetoimimist sellega, et kogu

Kuressaare linna süsteem on vananenud, annab see tunnistust, et kostja on jätnud järgimata

standardi p 6.1.4 sätestatud kohustuse eelvoolu torustike läbilaskevõime määramiseks.

Puudusi projekteerimistöös ei saa kostja õigustada erakordsete sademetega. Kostja pole

projekteerides ette näinud tippvooluhulkade ühtlustamist ja rikkus sellega standardi punktist

6.2.6 tulenevat kohustust. Põhjuste konkurentsi korral peab kostja tõendama, et tema tegu ei

olnud kahju tekkimise aluseks. Vastutusest vabanemiseks ei ole piisav, kui kostja viitab

kõikvõimalikele muudele põhjustele. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkis muul

(alternatiivsel) põhjusel.

17. Kahjuhüvitise vähendamiseks alust pole. Kostja vastutust ei välista ega piira ehitaja

töövõtuleping. Ehitaja poolt projektis tehtud muudatused ei vabasta kostjat vastutusest.

18. Kompromissileping ehitajaga ei välista kostja vastutust. Ehitaja võttis enda kanda Vaekoja

müüri projekteerimise ja ehitamise, milliste tööde väärtuseks hindasid pooled 21 000 eurot

(ilma käibemaksuta) ning ülejäänud summast võttis Merko enda kanda 15 473 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja maksis ehitajale juhtimiskulu ja kasumit üksnes neilt summadelt, mis

jäid hageja kanda. See tähendab, et juhtimiskulu ja kasumit ei arvestatud neilt

töödelt/summadelt, millised ehitaja võttis enda kanda. Hageja oli sunnitud sellise

2-21-9444

kompromissi tegema ja kompromissilepingu sõlmima, kuna üksnes ehitajaga oli võimalik

asjatu viivituseta kõrvaldada negatiivsed tagajärjed kostja puudustega töös.

Kostja vastuväited

19. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja pole töövõtulepingut

rikkunud, mistõttu ei vastuta ta 2019. a suve hoovihmadest tingitud uputuste ning nendega

seotud Kuressaare sademeveesüsteemi täiendavate rekonstrueerimistööde eest.

20. Sademeveesüsteemi rajamise aluseks ei pidanud olema lepingu esemeks olnud

põhiprojekt, vaid ehitaja tööprojekt. Tööprojekti koostasid ja kesklinna sademeveesüsteemi

ehitas Merko. Merko tööprojekt oli puudustega. See ei vastanud ehitusseadustiku (EhS) § 13

lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 § 10 nõuetele.

Sisuliselt on tööprojekt kostja koostatud põhiprojekti joonised, millel on vahetatud kirjanurk.

Selline tööprojekt nõuetele ei vasta ja järelikult polnud piisavalt põhjalik keskväljaku

sademeveesüsteemi rajamiseks. Selle vea avastamine oli hageja, eeskätt objekti

omanikujärelevalve, kohustus. Puudulik tööprojekt võis tuua kaasa olulisi ehitusvigu ja nende

eest ei vastuta kostja. Uus töövõtuleping ja kompromissleping sõlmiti ehitajaga ja see

kinnitab, et sademeveesüsteemi vigade eest vastutab ehitaja.

21. Kostja tegi projekteerimistööd vastavalt standardile, lepingus ettenähtud tingimustele, sh

hageja juhistele ja võrguvaldaja tehnilistele tingimustele ning vastavalt kõigile teistele

lähteandmetele, millele enne lepingu sõlmimist ja selle täitmise käigus kostja tähelepanu

juhiti.

22. Enne projekteerimistööde alustamist väljastas Veevärk kostjale 30.05.2016 tehnilised

tingimused, millega määratles Kuressaare keskväljaku projekteerimise alused. Tehniliste

tingimuste kohaselt tuli võimalusel säilitada olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike

asukohad ja planeeringuala sademeveed võis suunata kõikidesse eskiisprojektis toodud

isevoolsetesse sademevee kaevudesse. Eskiisjooniselt on tuletatavad sademevee voolusuunad

ja kõik teadaolevad sademevee kaevude asukohad. Vee-ettevõtjale polnud teada üksnes

kaevude sügavused ja need tuli välja selgitada projekteerimistööde käigus. Õige ei ole hageja

väide, et kostja ei olnud kohustatud järgima tehnilisi tingimusi. Projekteerimistingimustes on

sõnaselgelt sätestatud, et torustikud tuleb projekteerida kuni eesvooluni vastavalt Veevärgi

tehnilistele tingimustele.

23. Eelvoolud olid halvas seisus. Kostja lepingujärgseks kohustuseks ei olnud väljaspool

projektala kanalisatsiooni seisukorra hindamine. Hageja pole välja toonudki, millised

väidetavad vead tehnilistes tingimustes esinesid, mida kostja tuvastama pidi. Kui hageja ja

Veevärk teadsid, et eesvoolude seisukord on halb, tulnuks sellele lepingu täitmise käigus

tähelepanu juhtida. Võimalikud probleemid sadeveesüsteemiga pidid võrguvaldajale olema

teada.

24. Projekteerimistööde teostamisel tuli lähtuda standardi EVS 848:2013 peatükist 6.2.4,

eeskätt selle tabelist 6, mis määratleb arvutusvihma korduvusteguri sademevee- või

ühisvoolukanalisatsiooni arvutusvooluhulga määramiseks. Kostja projekteeris korrektselt

sademeveekanalisatsiooni lahkvoolise sademeveekanalisatsiooni normidest lähtuvalt.

Lähtuvalt võrguvaldaja tehnilistest tingimustest ja standardist arvutas kostja

sademeveetorustiku läbilaskevõime lahkvoolsele kanalisatsioonile. Arvutusvihma korduvus

tuli lahkvoolse kanalisatsiooni piirkonnas arvutada 2 aasta tegurit arvesse võttes. Ka

sademevee kokkuvoolu aja arvutusteguri määramisel oli teadaoleva info põhjal õiguspärane

2-21-9444

lähtuda tavaolukorda iseloomustavatest kordajatest. Standardist ei tulnud ülesannet

projekteerida ekstreemsetele ilmastikunäitajatele tuginedes. Sellele ei juhtinud tähelepanu ka

hageja tellijana või võrguvaldaja. Kostja kasutatud arvutusvihma korduvus on maksimaalne,

mida standard lahkvoolse kanalisatsiooni piirkonnas soovitab ja kokkuvoolu aja valikul lähtus

kostja standardi soovitustest. Võrguvaldaja oleks pidanud tehnilistes tingimustes sätestama

eraldi, kui eesmärgiks oli projekteerida sademeveesüsteem, mis ei lähtu standardist või mille

eesmärgiks on kusagil mujal asuvate puuduste kompenseerimine. Kui hageja eeldas, et

vastuolus standardiga tuleb torustikud üledimensioneerida, või projekteerida lahkvoolne

sademeveekanalisatsioon ühisvoolsele kanalisatsioonile kohalduvate normide alusel, tulnuks

sellele tähelepanu juhtida lepingus või tehnilistes tingimustes. Seda ei tehtud.

25. K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiis on leidnud arvutusvihma kordajad, mida kasutatakse

ühisvoolukanalisatsiooniga südalinnade puhul, seetõttu pole see ekspertiis asjakohane.

26. Õige pole hageja väide, et põhiprojektis pole arvestatud planeeritud alade

vertikaalplaneeringut. Seda on arvestatud. Sademevee äravoolu kohad on projekteeritud

sademevee liikumise teekonnale või kogunemiskohta. Lahenduseks poleks saanud olla ka

restide ja rennide suurem hulk, sest ülejäänud eelvoolud on ummistatud. Kostja pidi

põhiprojekti koostamisel võtma aluseks ka hageja lähteülesande vertikaalplaneeringu osa.

27. Kuressaare Veevärk ja teised asutused kooskõlastasid projekti märkusteta. Projekti

nõuetekohasust kinnitas ka hageja tellitud ekspertiisi 31.08.2017 aruanne Skepast&Puhkim

OÜ-lt. Põhiprojekti vastavust standardile kinnitab TalTech ekspertarvamus.

28. Sademeveesüsteemi mittetoimimine ei olnud tingitud kostja koostatud põhiprojektist.

Osaliselt on üleujutuste põhjus ehitaja kooskõlastamata muudatused. Teostatud lahendus on

olulistes osades erinev kostja põhiprojektist ja selle tulemusel on üleujutusrisk suurenenud.

Ehitaja ei kooskõlastanud muudatusi kostjaga. Kaheksast tehtud muudatusest kaks

suurendavad tippvooluhulkasid torustikes ning tulemuseks on kanalisatsioonisüsteemi

suunatud vee oluliselt suurem hulk, kui põhiprojekti arvutused ette nägid. Üleujutust Vaekoja

hoone ees oleks saanud teatud ulatuses vältida liigvee kaitseks rajatud tõkkega. Tõkke

rajamata jätmine oli hageja otsus. Hageja andis kostjale konkreetse suunise, et eesmärgiks on

Vaekoja esised trepirajatised kaotada ja jätta sinna üheastmeline tasapind.

29. Üleujutusriski oleks hageja saanud vähendada või vältida kui võrguvaldaja oleks

tehnilistes tingimustes välja toonud puudused kanalisatsioonisüsteemis, hageja oleks andnud

selge juhise mitte lähtuda standardist, vaid arvestada vihma suurema korduvusperioodiga.

30. Kostja ei ole lepingut rikkunud ka seoses autorijärelevalve teostamisega. Hageja on

ebaõigesti võrdsustanud autorijärelevalve ehitusjärelevalvega. Autorijärelevalve eesmärk on

tagada projektile vastava lahenduse realiseerimine ja seda on kostja teinud nõuetekohase

hoolsusega. Projekteerimistööde ajal kehtinud standard EVS 811:2012 ega kehtiv EVS

932:2017 ei näe projekteerijale kohustust käia autorijärelevalve korras ehitusobjektil,

kontrollida sademeveesüsteemi ehitamist vastavalt tööprojektile ega kohusust tuvastada

ehitusvigu. Kõik need tegevused on omanikujärelevalve pädevuses.

31. Hagejal oli Kuressaare linnakeskuse töö- ja ehitusprojektiga seoses omanikujärelevalve

teostamiseks sõlmitud töövõtuleping OÜ-ga Esprii. Järelevalve objekti nõuetekohase

väljaehitamise ning tööprojekti nõuetekohasuse osas oli omanikujärelevalve kohustuste

hulgas. Esprii kinnitas, et tema poolt osutatavate teenuste eesmärk on tagada projekteerimis-

ja ehitustööde vastavus normidele ja ehitaja tööprojektile ning töövõtulepingule, kehtivatele

2-21-9444

õigusaktidele ning heale ehitustavale. Teenuse osutamisel kohustus Esprii juhinduma

eeltoodud eesmärgist. Tegemist on ülesandega, mille täitmata jätmist heidab hageja hoopis

kostjale ette.

32. Kõigi puuduste eest vastutas ehitaja. Üksnes ehitaja vastutuseks oli saavutada hagejale

vajalik tulemus, vastavus õigusaktidele ja kõrvaldada kõik ilmnevad puudused omal kulul.

Ehitaja võttis vastutuse mistahes varasemates töödes teostatud puuduste eest. Isegi kui kostja

põhiprojektis olid väidetavad vead (millega kostja ühelgi juhul ei nõustu), tuli ehitajal need

väidetavad puudused avastada, seejuures kohustus ehitaja tuvastatud puudustest teavitama.

Kostjale ei ole teada, kas ja millises ulatuses ehitaja üldse kostja põhiprojekti kontrollis,

kuivõrd väidetavatest puudustest kostjat ei teavitatud.

33. Hageja ja ehitaja sõlmisid 30.06.2020 kompromissilepingu ja 30.09.2020 selle lisa 2,

milles käsitleti muuhulgas ehitaja vastutust töölepingu alusel teostatud tööde eest.

Kompromissileping tõendab ehitaja vastutust ja välistab vähemalt osaliselt kostja vastutuse

väidetavate projekteerimisvigade eest. Hageja pidas algselt vastutavaks ehitajat kui

tööprojekti koostajat ja ehitustööde teostajat.

34. 2019. aasta suve üleujutuste põhjuseks kesklinnas oli Kuressaare linna eesvoolude

erakordselt halb seisukord koosmõjus lühiajaliselt kestnud intensiivsete sademetega ja ehitaja

kooskõlastamata muudatused projektis, mitte lepingule mittevastav põhiprojekt. Kostja ei

vastuta väidetava kahju eest, mille tekkimise eest hageja ise vastutab (VÕS § 641 lg 3 ja §

101 lg 3). Hageja pole tõendanud kahjunõude esitamise eelduste täidetust, sealhulgas

põhjuslikku seost väidetava lepingu rikkumisega.

35. Kahjunõue sisaldab kulutusi, mille sissenõudmine kostjalt on alusetu. Projekteerijast

kostjalt saab nõuda projekti lepingutingimustele vastavaks viimisega (st projekti muutmise

või uue projekti koostamisega) seotud kulude hüvitamist ja ehitajast kostjalt ehitamise

puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist. Kostjalt ei saa nõuda kõigi

ümberehitusega seotud kulude hüvitamist. Kahjunõuet peaks vähendama vähemalt Vaekoja

esise projekteerimise ja ehitamistöödega seonduvate kulude osas. Ehitustöödele lisaks tasus

hageja ehitajale ka juhtimiskulusid ja kasumit, mille on hageja nõude põhjendamisel jätnud

mainimata. Neid ei saa käsitleda ümberehitamiskuludena. Kostja ei vastuta nende tööde ja

kaasnevate kulude eest, mis jäid väljapoole kostja projekteeritavat ala ega ka muude kulude

eest, mis on tingitud tellija enda erisoovidest ja tellitud lisatöödest, sh teiste töövõtjate

tegevusest tingitud lisatöödest, tellija enda kulude optimeerimise soovist, teiste töövõtjate

poolt teostatud muudatustest projektis vms.

36. Hageja ei tellinud uut põhiprojekti. Esitatud on üksnes ümberehitusprojekt, mis oli

ehitamise aluseks ja seda ei pidanud kostja koostama. Hageja nõuab kostjalt kulutuste

hüvitamist ulatuses, milles kostja põhiprojekti isegi ei koostanud ja kostja ei saanud mõjutada

ehitusmaksumuse kokkuleppeid.

37. Põhjendatud pole nõuda K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiisile tehtud kulutuste hüvitamist

kahjuna. Tegemist on dokumentaalse tõendi saamise kuluga ja seda saab nõuda

menetluskulude hüvitamise korras, mitte kahjuhüvitisena.

38. Kohtueelse õigusabikulud on põhjendamata ja ebamõistlikult suured. Kahju hüvitamise

nõude üldised eeldused on täitmata, seega pole hagejale hüvitatavad ka kohtumenetluse eelsed

õigusabikulud. Igal juhul kuuluvad hüvitamisele üksnes kahju tekitamisega seoses kantud

2-21-9444

mõistlikud kulud. Kostja ei saa vastutada hageja õigusabikulude eest, mis ei olnud seotud

kostja lepinguga ja selle täitmisest tulenevate võimalike puudujääkidega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

39. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

134 851,37 eurot, enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise 6713,94 eurot ja alates

11.06.2021 viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus 22,25% ulatuses hageja kanda ja 77,75% ulatuses kostja

kanda.

40. Maakohus hindas esmalt, millistele tingimustele sademeveekanalisatsiooni projekt pidi

vastama ja kas hageja väidetud vead kostja töös toovad kaasa lepingutingimustele

mittevastavuse.

40.1. Kostja pidi lähtuma projekteerimistöö hanke tehnilisest kirjeldusest, mille järgi tuli

projekteerijal lahendada eel- ja põhiprojektis võimalusel Kuressaare kesklinna

arhitektuurivõistluse võidutöös VAIP näidatud sadevee linnakujunduslikud immutusalad,

ülejäänud osas suunata sadeveed kalletega linna sadeveekanalisatsiooni võrku ning vajadusel

lahendada olemasolevate trasside ümberpaigutamine. Samuti tuli lähtuda hanke tehnilise

kirjelduses viidatud projekteerimistingimustest, mille kohaselt tuli sademevee torustikud

projekteerida kuni eelvooluni vastavalt Veevärgi tehnilistele tingimustele. Poolte esile toodu

järgi tuli arvestada ka varasema vertikaalplaneeringuga (OÜ Ösel Plan).

40.2. Kuivõrd lepingus ei sisaldu otsesõnu kokkuleppeid sademeveekanalisatsiooni omaduste

kohta, tuleb kostja töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel kõne alla VÕS § 641 lg 2 p 2

ja sademeveekanalisatsiooni projekti sobivus tellija vajatud või tavaliseks otstarbeks.

Seejuures tuleb arvestada VÕS § 77 lg 1 sätestatuga, et kui lepingulise kohustuse täitmise

kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid

arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostjalt tellitud põhiprojekt pidi olema otstarbelt

ja kvaliteedilt selline, et sellega kavandatud süsteem võimaldaks (vajadusel edasise

tööprojektiga täpsustatult) rajada sademeveekanalisatsiooni, mis kogub sademevee kokku ja

juhib torustiku kaudu uputusteta ära.

40.3. Sademeveekanalisatsiooni kõigi oluliste tehniliste parameetrite kavandamine toimub

eel- või hiljemalt põhiprojekti staadiumis. Ehk käesoleva vaidluse seisukohast olulised

küsimused – vooluhulgad ning kavandatava ja olemasoleva torustiku mahutavus – kuulusid

kostja projekteerimismahus lahendatavate ülesannete hulka ja põhiprojektile järgnevas

tööprojekti staadiumis süsteemi dimensioneerimisega enam ei tegeleta.

40.4. Hageja heidab kostjale ette, et projektis olevate arvutuste aluseks võetud vihma

intensiivsus on ca 2 korda väiksem kui standardis EVS 848 toodud kõigi nõuetega arvestades

tuleks. Seega tuleb hinnata, kas kostja kavandas sademeveesüsteemi õigesti, nõuetekohaselt

arvestatud vihmavee kogustele. Vaidluse all on vihma korduvuse perioodi ja vihmavee

kokkuvooluaja õige arvestamine.

40.4.1. Arvutusvihma korduvuse periood tähistab standardi punktis 6.2.4.1 toodud määratluse

järgi keskmist ajavahemikku kahe võrdse intensiivsusega vihma kordumise vahel. Hageja

väitel on vihma korduvuse perioodiks võetud projektis 1 aasta. Kostja ei vaielnud vastu, et

projekti seletuskirjas on tõepoolest korduvuse perioodiks märgitud 1 aasta, kuid seda ekslikult

ja tegelikult on arvutused tehtud 2-aastase perioodiga, millise standard näeb ette muudele

2-21-9444

lahkvoolukanalisatsiooniga piirkondadele. Vaidlust ei ole, et Kuressaare kesklinn on

lahkvoolukanalisatsiooniga (reo- ja sademevee jaoks eraldi torustikud) ja tuli ka kostjal

projekteerida lahkvoolselt. NK arvamuses on küll öeldud, et korduvus on 2 aastat, kuid ei ole

selgitatud, millel järeldus põhineb. Kostja pole suutnud veenvalt tõendada, et arvutused on

tehtud 2-aastase korduvuse perioodiga.

40.4.2. Hageja väidab sisuliselt ka seda, et korduvuse perioodiks pidanuks valima 5 aastat.

Ehk arvutusäravool ei oleks nõuetele vastav ka siis, kui oleks lähtutud 2-aastasest

korduvusest. K-Projekti Aktsiaseltsi arvamuses on eksperdid teinud äravoolu arvutused 5-

aastase korduvusega lähtuvalt sellest, et tegu on südalinnaga. NK märgib oma arvamuses, et

sellise olulisusega piirkonnas nagu keskväljak, olnuks (tellija poolt tehnilistes tingimustes)

mõistlik sätestada suurem korduvusperiood kui standard nõuab, näiteks 5 või 10 aastat.

Asjatundjate hinnangutest nähtub kohtule spetsialistide üksmeel, et Kuressaare kesklinna

sademeveesüsteemi kavandades olnuks põhjendatud arvestada vähemalt 5-aastase korduvuse

perioodiga sõltumata piirkonna kanalisatsiooni lahkvoolsusest. Kostja väitel, toetudes ekspert

K arvamusele, pidanuks suurema korduvusperioodi nõue olema projekteerijale antud tellija

poolt ette tehnilistes tingimustes ja selle puudumisel sai kostja lähtuda 2-aastasest korduvuse

perioodist kui maksimaalsest. Vaidlust pole, et ei tehnilised tingimused ega muud

lepingudokumendid korduvusperioodi eraldi ei käsitle. Projekteerijale kohaldub ka EhS § 10

sätestatud asjatundlikkuse põhimõte, mille kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et

tagada oma tegevuse ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine ning

asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Järeldamaks,

et erikokkuleppe puudumisel on korduvusperioodi valik või selle kooskõlastamine tellijaga

osa sademeveesüsteemi projekteerija kutsealasest asjatundlikkusest, piisas kohtu arvates

ülaltoodud kahest valdkonna spetsialisti teineteisest sõltumatust seisukohast järelduse

tegemiseks, et kostja oleks pidanud lähtuma 5-aastasest korduvuse perioodist.

40.4.3. Hageja väitel on projektis arvestatud kokkuvõttes liiga pika vihmavee

kokkuvooluajaga, seda vähemasti Vaekoja ümbruse valgala puhul. Projekti seletuskirja

kohaselt on arvutatud äravool kõigi valgalade puhul 20-minutilise kestvusega vihma

arvestades. Asjatundjate arvamuste alusel luges kohus tõendatuks, et vähemalt Vaekoja

ümbruse valgala (kui ilmnenud sademeveesüsteemi mittetoimimise ja uputuste kontekstis

keskse piirkonna) puhul on kostja eksinud vihmavee kokkuvooluaja määramisel. Kostja oleks

pidanud lähtuma 10-minutilisest kokkuvooluajast. Lisaks on NK kõnealuse valgala puhul

osutanud, et katuste kaldeid ja maapinna kohati üle 3%-list langu (st kallet) arvestades tulnuks

äravool arvutada standardi nõuetele vastavalt valemiga [10], mitte valemiga [7], nagu

projektis. Seega on hageja etteheide, et kostja projektis on arvutusäravool väiksem kui seda

oleks standardi nõutele vastavalt arvutatud äravool, põhjendatud.

40.4.4. Kuna asjatundjad on leidnud, et nemad rakendanuks projektipiirkonnast tulenevaid

asjaolusid arvestades vähemalt 5-aastast korduvust, 20 minutist lühemat kokkuvooluaega

(ennekõike Vaekoja ümbruse valgala puhul) ning kasutanuks viimase puhul ka teist valemit,

tuleb järeldada, et selliselt vastaks töö ka vähemalt keskmisele kvaliteedile ning kostja töö

järelikult ei vasta.

40.5. Standardi p 6.1.4 kohaselt tuleb enne projekteerimist määrata projekteeritavale

piirkonnale eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime ning torustike ja kaevude

ehitusseisundi kohta tuleb hankida teavet võrgu valdajalt. Kostja väitel pärines kogu tema

teave eelvoolutorustiku seisundi kohta võrgu valdajalt tehniliste tingimuste kaudu ning kostja

lähtus sellest, et eelvooluga ei ole probleeme. Maakohtu hinnangul lähtus kostja

põhjendamatult eeldusest, et kui puudusi ei mainita, siis puudusi ei ole. VÕS § 641 lg-st 3

2-21-9444

tulenevalt oli kostjal kohustus kontrollida, kas teave eelvoolude seisundi kohta on piisav (sh

piisavalt selge ja detailne) selleks, et ta saaks määrata eelvoolu läbilaskevõime ja tema

projekteeritav tehniline lahendus tagaks sademevee äravoolu. Mõlemad pooled ja ka poolte

kaasatud asjatundjad on osutanud, et teave eelvoolude seisundist on oluline. Järelikult tuleb

professionaalselt projekteerijalt, kes teab, et vastav info on tema töö jaoks tähtis, eeldada

aktiivset kontrollikohustust. Mis tähendab seda, et eeldamise ja tõlgendamise asemel tuleks

vajadusel täpsustada ja konkretiseerida. Kostja ei ole tõendanud, et ta järgis standardist

tulenevat nõuet määrata eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime ja kostja töö ei vasta

seega vähemalt keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes.

40.6. Ülejäänud hagiavalduses välja toodud etteheidetega kostja projekteerimistöö võimalike

puuduste kohta (seoses vertikaalplaneeringuga, restide-rennide toimimisega, hoonete

sademeveepüstikute trappide lahendustega, probleemidega vee eelvooludesse liikumise

kiirusega äravoolutorude kaudu, süsteemide paisutuste ja surve alla minekute jms-ga)

maakohus ei pidanud vajalikuks tegeleda. Seda seetõttu, et eelpool tuvastatud eksimused

arvutusäravoolu leidmisel ja eelvooluks olevate torustike läbilaskevõime määramisel tingivad

selle, et kostja projekteeritud tehniline lahendus arvestas ebaõigete, liialt väikeste

vooluhulkadega ja põhjendamatu eeldusega, et sellised vooluhulgad eelvoolus probleemitult

edasi liiguvad.

41. Kostja vastutab põhiprojekti puuduste eest. Kostja vastutust ei välista Skepast&Puhkim

OÜ aruanne, milles ekspertiisi tegija pidas projekteerimistööd pärast vigade täpsustamist

nõuetekohaseks. Töö ülevaatamine või üle vaadata laskmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat

vastutusest. Samuti ei vabasta kostjat vastutusest see, et põhiprojektis tehti muudatusi. Ekspert

K on tuvastanud põhiprojekti ja Merko teostusjoonise võrdluses kaheksa erinevust, millest

kahe (lisandunud turuhoone 165 m2 katuse pindala ja turu alal nelja katuseviimari vesi juhitud

teise kaevu kui põhiprojektis kavandatud) tähtsust on hinnanud Vaekoja ümbruse valgala

teenindava eelvoolukaevu SK-3233 (Kiriku ja Torni tn ristmikul) koormust ja üleujutusriski

oluliselt suurendavaks. Kostja vastutust tema tehtud töös esinevate puuduste eest eelnimetatud

hilisemad Merko tehtud muudatused mõjutada ei saa, sest see eeldaks, et ilma nende

muudatusteta olnuks kostja projekteeritud lahendus vigadeta. Samuti ei mõjuta kostja

vastutust põhiprojekti vigade eest seegi, et Merko ja hageja vahelise töövõtulepingu alusel

lasus Merkol vastutus enda projekteerimis- ja ehitustööde nõuetekohasuse eest ning OÜ Esprii

ja hageja vahelise töövõtulepingu alusel lasus Espriil vastutus ehitustööde omanikujärelevalve

nõuetekohasuse eest.

42. Hageja sademeveesüsteemi ümberehitusprojekti koostamiseks tehtud kulutuste hüvitamise

nõude aluseks saab olla VÕS § 646 lg 5. Selle asemel võib nõude aluseks olla ka VÕS § 115

ning tellija nõuda töövõtjalt täitmist asendava kahju hüvitamist. Teiste hageja kulutuste

hüvitamise nõuete aluseks saab olla VÕS § 115.

42.1. Hageja tellis uue projekti AS-ilt K-Projekt ja on kandnud selle kulu (10 680 eurot

käibemaksuga). Hagejale ei saa ette heita, et ta tellis kostja puudustega projekti

parandamiseks uue lahenduse sellises mahus, mis ei arvesta põhiprojekti ja tööprojekti

erinevaid detailsusastmeid, ehk mitte uut põhiprojekti ja tööprojekti eraldi. Poolte esile toodud

asjaoludel lahendati ümberehitusprojektiga sademeveekanalisatsiooni muudatuste kõrval ka

Vaekoja hoone esise süvendi ette müüri rajamine. Ümberehitusprojekt ei hõlma seega mitte

ainult kostja vigade parandusi, vaid Vaekoja müüri osas ka ehitaja omi. Seda tuleb

ümberehitusprojekti kulude jaotusel arvestada. Ümberprojekteerimise kulu tuleb seega jagada

samas proportsioonis nagu kompromisslepingus võttis enda kanda ehitaja.

Ümberehitusprojekti koostamise 10 680 euro suurusest kogukulust tuleb niisiis 32,74% ehk

2-21-9444

3496,63 eurot arvestada ehitaja võimalike vigade parandamisega seotuks ja kostja kanda jääb

seega 7183,37 eurot.

42.2. Kostjalt kui projekteerijalt saab nõuda ka selliste kulude hüvitamist, mis hagejal ei oleks

tekkinud, kui kostja sademeveekanalisatsiooni projekt olnuks eelpool tuvastatud puudusteta

ehk võimaldanuks rajada toimiva sademeveekanalisatsiooni.

42.2.1. Kostja tugines sellele, et tööde aluseks oleva ümberehitusprojekti järgi on töid tehtud

ka väljaspool kostja projekteerimisala. Kostja esitatud ümberehitusprojekti jooniselt nähtub, et

joonisel kostja esile toodud viirutatud ala, kuhu K-Projekt Aktsiaselts on ette näinud uue

suurema toru, ulatub Turu tänaval kaugemale kui kostja lepingujärgne projekteerimisala.

Hageja kinnitusele, et väljaspool kostja projekteerimisala tehtud tööde eest kostjalt raha ei

küsita (nende eest tasus Veevärk eraldi lepingu alusel) vastas kostja, et ta saab sellised kostja

projekteerimisalast väljapoole jäänud tööd hageja esitatud tööde loendist esile tuua. Kostja

seda siiski ei teinud.

42.2.2. Kohtule esitatud tõendite põhjal saab järeldada, et kompromissilepingu lisa 2 ja selle

lisa A järgi ümberehitustöödest hageja kanda jäänud 94 293 euro suurune osa (koos

käibemaksuga 113 151,60 eurot), mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, on mõistlikult

seotud sademeveekanalisatsiooni ümberehitustöödega. Kostja on väitnud, et ei saanud

mõjutada hageja ja Merko vahelisi ehitusmaksumuse kokkuleppeid kompromissis, kuid ei ole

esile toonud ega tõendanud, et need tööd saanuks teha väiksema kuluga.

42.2.3. Kohtu hinnangul pidi kostjale olema ka ette nähtav, et juhul kui tema koostatav

põhiprojekt nõuetele ei vasta, võib tekkida olukord, kus projekti põhjal rajatud

sademeveekanalisatsiooni süsteem tuleb projekti vigade tõttu ümber ehitada (VÕS § 127 lg

3).

42.2.4. Hageja kulutused ümberehitusprojekti ja kompromissilepingu alusel tehtud

ehitustöödele sisaldavad ka ehitajale makstud juhtimiskulu 5657,58 eurot ja kasumit 5657,58

eurot kokku 11 315,16 eurot (käibemaksuga). Hageja on põhjendanud, et oli sunnitud sellise

kompromissilepingu sõlmima, kuna üksnes ehitajaga oli võimalik asjatu viivituseta

kõrvaldada negatiivsed tagajärjed kostja puudustega töös. Erinevalt kulutustest ehitustöödele

pole ehitajale lubatud kasum ja juhtimiskulu kulud, mis oleks pidanud olema kostjale

ettenähtavad, mida seetõttu VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt hüvitama ei pea. Alternatiivselt

saaks kohtu hinnangul vähendada hageja nõutud kulutusi kasumi ja juhtimiskulu võrra ka

VÕS § 139 alusel, kuna see on osa hageja kantud kulutustest, mis sõltus eelkõige temast

endast.

42.2.5. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hagejale tekkis kahju Merkoga kompromissilepingu

sõlmimisest (mitte näiteks projekteerimisvigadest) ja kompromissiga katkestas hageja

põhjusliku seose ahela.

42.3. Kohus nõustus hagejaga, et AS K-Projekt ekspertiisile tehtud kulutus 4680 eurot

(käibemaksuga) on hüvitatav otsese varaline kahjuna, mitte menetluskuluna. Lepingu

rikkumine, mis seisneb töö nõuetele mittevastavuses, on tellijale kõigi töövõtulepingust

tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks ning selle tuvastamisega seotud

tellijale kohtueelselt tekkivad kulud on käsitatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3

tähenduses. Samuti on ette nähtav, et lepingu rikkumise ja sellega kaasneva kahju suuruse

kindlaks tegemisega võivad kaasneda kulud.

2-21-9444

42.4. Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 33 658,80 eurot (koos

käibemaksuga). Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamise nõude eeldused on

täidetud: kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ja hagejal on seega õigus kahju hüvitamist

nõuda. Hageja kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Hageja

saab nõuda kostja rikkumistega põhjuslikus seoses neid õigusabile tehtud kulutusi, mille on

talle põhjustanud konkreetselt kostjaga seotud õigusteenus. Sama projekti teiste

lepingupartneritega seotud õigusabikulude sissenõudmine kostjalt kohtu hinnangul

põhjendatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohtueelsete õigusabikulude hüvitis põhjendatud

summas 9836,40 eurot (sh käibemaks).

43. Esimese 120 289,20 euro suuruse osa täitmise tähtajaks andis hageja 04.09.2020.

Täiendavate tööde kulu 45 226,76 eurot ja pärast esimese nõudekirja esitamist (24.08.2020)

tekkinud õigusabikulu hüvitamist nõudis hageja 07.01.2021 ja andis hagejale tähtajaks

22.01.2021. Projekti parandamise kuludest hüvitamisele kuuluvalt 7183,37 euro suuruselt

kulult on hageja põhjendatud viivisenõue alates 18.11.2020 kuni 10.06.2021 (hagi

esitamiseni) 322,57 eurot. Nõutud ümberehituskulust ei rahuldanud kohus kostja nõuet

juhtimiskulu ja kasumi osas, mis 24.08.2020 nõudekirjaga kostjalt nõutud 79 200 euro

suurusest summast oli kompromisslepingu lisa 1 järgi 7200 eurot. Rahuldatud 72 000 euro

suuruselt osalt on hageja kasuks alates 05.09.2020 kuni 10.06.2021 välja mõistetav viivis

4397,76 eurot. K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiisi tellimise kulult 4680 eurot ning kohtueelsete

õigusabikulude hüvitise 5082 euro suuruselt rahuldatud osalt (arved 1-7), s.o osalt, mille

tasumise tähtajaks hageja andis 04.09.2020, s.o kokku 9762 eurolt, on alates 05.09.2020 kuni

10.06.2021 välja mõistetav viivis 596,26 eurot.

07.01.2021 hagejale esitatud

ümberehituskulude täiendavast nõudest 45 226,76 eurot oli juhtimiskulu ja kasumi osa 11

315,16-7200, so 4115,16 eurot ning viivist on hageja seega õigustatud nõudma 41 111,60

eurolt (= 45 226,76 - 4115,16) alates 23.01.2021 kuni 10.06.2021 summas 1252,50 eurot.

Kohtueelsete õigusabikulude 07.01.2021 nõudest rahuldatud 4754,40 euro suuruselt osalt

(arved nr 8-11) on hageja õigustatud nõudma viivist alates 23.01.2021 kuni 10.06.2021

summas 144,85 eurot. Kokku on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6713,94

eurot (6713,94 = 322,57 + 4397,76 + 596,26 + 1252,5 + 144,85).

44. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude 77,75% osas (173 445,56 euro suurusest nõudest

134 851,37 eurot) tuleb 77,75% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 22,25% hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

45. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata.

46. Sademeveekanalisatsiooni omanik ja valdaja oli Veevärk. Järelikult omas tema kõige

täpsemat infot sellest, millised on olemasoleva süsteemi puudused ning millistele tingimustele

peaks see tulevikus vastama. Maakohtu otsus on ebaõige, sest kostjale omistati kohustus

eeldada, et võrguhaldaja esitab tehnovõrkude seisukorra osas valeandmeid või jätab olulised

andmed avaldamata. Enne projekteerimistööde alustamist väljastas Veevärk kostjale

30.05.2016 tehnilised tingimused nr 2378, millega määratles Kuressaare keskväljaku

projekteerimise alused. Tehniliste tingimuste kohaselt tuli võimalusel säilitada olemasolevate

vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad. Planeeringuala sademeveed võis suunata kõikidesse

eskiisprojektis toodud isevoolsetesse sademevee kaevudesse. Arvestades, et kaevude

sügavuse kontrollimisele oli tehnilistes tingimustes eraldi osundatud, tulnuks juhul, kui

eelvoolu või muude torustike seisukorraga esines probleeme või see oli teadmata,

võrguhaldajal sellele eraldi tähelepanu juhtida. Veevärk ei juhtinud tähelepanu muudele

2-21-9444

riskidele, süsteemi puudustele või ka täiendavatele vajalikele uuringutele. Ka peale

põhiprojekti valmimist kooskõlastas Veevärk 02.03.2017 selle ühegi märkuseta. Veevärk ja

seega ka hageja pidid olema teadlik puudustest, seda kinnitavad mitmed tõendid. Ebapiisava

info edastamine tõi siiski kaasa selle, et valingvihmade ajal ei võimaldanud

projekteerimisalast kaugemal asuvad rajatised võtta vastu ülenormatiivseid veekoguseid.

47. Maakohus leidis, et kostjal kui professionaalsel projekteerijal lasus aktiivne kohustus

kontrollida infot. Kohus on jätnud aga tähelepanuta, et seda ei oleks saanud teha uuringuteta,

millele ei juhtinud tähelepanu Veevärk ega ka hageja. Puudub vaidlus, et vastavalt lepingule

pidi kostja teostama projektiga hõlmatud alal (ca 17 ha) uuringutest üksnes geoloogilised

uuringud ja geodeetiliste alusplaanid. Ümberehitusprojekt teostati aga info alusel, mis lähtus

kaamerauuringutest ning kogu linna (1495 ha) sademevee mudeldamisest. Juhul, kui hageja

sellise töö tegemist eeldas, tulnuks selline kohustus ka lepinguga selgelt ette näha. Hageja ei

määratlenud üheski ideekonkursi ega sellele järgnenud hankemenetluse alusdokumendis, et

kostja kohustus oleks läbi viia Kuressaare vee- ja kanalisatsioonitorustiku tehnilise seisukorra

uuring ning modelleerida tervet linna. Riigihangete puhul lasub hankijal, ehk antud juhul

hagejal, kohustus väga täpselt määratleda hankelepingu ese. Lepinguga mittehõlmatud tööde

tegemine ei ole kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktika ega Eesti kohtu- ja halduspraktikaga.

48. Maakohus leidis, et projekteerija vastutuse hindamine ei sõltu sellest, millises staadiumis

projekt koostatakse. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige tõlgendamisega. Kostja vastutas

põhiprojekti koostamise eest. Kostja põhiprojekt pidi võimaldama hanget läbi viia ja hagejalt

ehitustööd tellida; selle üle pooled ei vaidle. Seda arvesse võttes oleks tulnud jätta hagi ka

automaatselt rahuldamata, kuivõrd kostja projekt oli piisav ehitushanke korraldamiseks ja

selliselt Merko töö alustamiseks. Merko vastutas tööprojekti koostamise eest. Põhiprojekti

koostajale ei saa omistada kohustusi ja ka vastutust, mida kannab tööprojekti koostaja.

49. Poolte kohustuste määratlemisel jättis maakohus muuhulgas tuvastamata selle, et lisaks oli

hageja sõlminud Kuressaare linnakeskuse töö- ja ehitusprojektiga seoses omanikujärelevalve

teostamiseks lepingu OÜ-ga Esprii. OÜ Esprii kohustuseks oli kontrollida, et Merko

saavutaks hageja eesmärgi. Tegemist on ülesandega, mille täitmata jätmist heitis maakohus

kostjale ette.

50. Põhjusliku seose välistab asjaolu, et hageja ei parandanud põhiprojekti, vaid tellis uutel

andmetel ja teadmisel põhineva ümberehitusprojekti. Hageja ei ole tõendanud, et uputused ja

ümberehitustööd olid tingitud kostja rikkumisest (s.o projekteerimisveast). Kostja kohustus

oli projekteerida üksnes eelvooludeni. Eelvoolude puhul on tegemist liitumispunktidega, kuhu

turuplatsi ja selle ümbruskaudne vesi on suunatud. Ehitustööde järgselt olid lepingu esemest

väljaspool asuvad eelvoolud väga halvas seisukorras ja kohati oli videouuringute tegemisel

isegi kolmandik toru läbimõõdust täidetud seisva vee ja settega. Samuti on linna sademevee

torustikel läbivajumisi, mittekorrektselt tehtud pimeühendusi, muljumisi ning esines

mahukaid setteid. Välistatud ei ole, et vajumised ja liivaummistused olid tekkinud Kuressaare

keskväljaku ehitustööde käigus. Kostja töö ei saanud projekteerimisel kuidagi välistada

ehitusprahi ja setete sattumist kaevudesse või ka mittekorrektselt tehtud pimeühendusi, mille

eest lasus vastutus eeskätt ehitajal. Videouuringute ning selle alusel tehtud linna mudeldamise

tulemusel selgus, et Veevärgi tehnilised tingimused ja kooskõlastused on olnud

ebakorrektsed. Jooniselt nähtub, et ümberehitusprojekt teostati laiemal alal, kui oli hõlmatud

lepinguga ja kuhu K-Projekt projekteeris ka uue suurema toru, mis ulatub Turu tänaval

kaugemale. Järelikult üleujutuste, videouuringute ja väga põhjaliku modelleerimise tulemusel

sai hageja targemaks ja mõistis, et eelvoolude probleemi ei saa lahendada lepinguga hõlmatud

alal ning kavandatud tööde mahus, mille projekteerimist paluti kostjal. Eelnevat arvesse võttes

2-21-9444

jättis kohus põhjendamatult tuvastamata põhjusliku seose, et kui projektalale (17 ha) sobiva

torustiku projekteerimine eeldab terve linna (1495 ha) uuringut, perspektiivsete torude välja

ehitamist (mille projekteerimist ei ole kunagi tellitud) ning projektala laiendamist, siis ei saa

see olla põhjuslikus seoses kostja põhiprojektiga, mis koostati täpselt lähtetingimusi järgides.

51. Maakohus eksis materiaalõiguse normide kohaldamisega (VÕS § 127 lg 4) ning jättis

põhjusliku seose tuvastamisel tähelepanuta asjas esitatud tõendid, mis kinnitavad, et

ümberehitustöödega tekkinud kahju oli tingitud Merko nõuetele mittevastavast tööprojektist ja

ehitamise käigus tehtud lubamatutest muudatustest. Maakohus jättis otsuses olulised asjaolud

arvesse võtmata, sh Merko vastutusele osutavad tõendid hindamata. Merko vastutust

kinnitava tõendikogumi hindamata jätmisega eksis maakohus veel menetlusnormide

kohaldamisega ja tegi kostjale üllatusliku otsuse. Merko vastutus tuleb FIDIC üldtingimustest.

Merko ei koostanud nõuetekohast tööprojekti, vaid võttis aluseks kostja põhiprojekti, millel

on ära vahetatud üksnes kirjanurk. Lisaks tegi Merko ehitamise käigus muudatusi (lisas

restkaeve, suunas vett teistesse kaevudesse jne), mis suurendasid tippvooluhulkasid torustikes,

millega oli seotud kostja projekteeritaval alal asuv Tallinna mnt 3 süvend. Muudatusi ei

kooskõlastatud kostjaga. Kostja eel- ja põhiprojekti maksumus oli kõiki uuringuid arvestades

71 525 eurot käibemaksuta (koos käibemaksuga 88 890 eurot), millest põhiprojekti

koostamine moodustas 20 000 eurot. Merko lepingu maht oli 3 716 199 eurot (käibemaksuta)

hõlmates tööprojekti koostamist ja ehitamist. Arvestades kostja ja Merko lepinguliste

soorituste ja tööde eest makstud tasu vahekorda, oleks ka äärmiselt ebaproportsionaalne

nõuda kostjalt kui projekteerijalt Merko tööprojekti puudustest tingitud ümberehitustöödega

hagejale väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist.

52. Hageja kahju oli tingitud Merkoga sõlmitud kompromisslepingust, millega lepiti kokku

ümberehitusprojekti maksumuses. Kostja ei vastuta sellise kahju eest, mille hageja on ise

endale põhjustanud sellega, et loobus kompromisskokkuleppega täitmisnõudest Merko vastu.

53. Maakohus leidis ekslikult, et põhiprojekti kvaliteet ei vastanud keskmisele kvaliteedile

(VÕS § 77 lg ) ning lepingu tingimustele VÕS § 641 lg 1 mõttes.

53.1. Kostja põhiprojekt vastas õigusaktidele, standardile ja riigihanke tehnilisele kirjeldusele.

Seda on kinnitanud: 1) hageja tellitud ekspertiis OÜ-lt Skepast & Puhkim; 2) 8. taseme

veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener NK (TalTechi ekspertarvamus sademevee

kanalisatsiooni põhiprojekti lahendusele); 3) kostja lähtus võrguvaldaja tehnilistest

tingimustest, mis oli põhiprojekti koostamise tehniliste tingimuste kohaselt kostjale

kohustuslik ning võrguvaldaja kooskõlastas projekti.

53.2. Vooluhulkade arvutamise aluseid käsitles projekteerimise hetkel standard. Maakohus

hindas valesti poolte kohustuste sisu, kui leidis, et Kuressaare kesklinna sademeveesüsteemi

kavandades olnuks põhjendatud arvestada vähemalt 5-aastase arvutusvihma

korduvusperioodiga sõltumata piirkonna kanalisatsiooni lahkvoolsusest. Maakohus ei ole

viidanud ühelegi tõendile, millest tulenevalt oleks kostjale pidanud olema arusaadav juba

enne projekteerimistööde algust, et põhjendatud oleks olnud arvestada vähemalt 5-aastase

arvutusvihma korduvusperioodiga. Kostja ei lähtunud miinimumist, milleks on 1 aasta.

Projektis on võetud arvutusvihma korduvuseks p = 2 aastat, mis vastab standardi nõuetele.

Standard ei kohustanud kostjat projekteerima ekstreemsetele ilmastikunäitajatele tuginedes,

millele tuginedes oleks põhjendatud torud üledimensioneerida. Järelikult kui tellija või

Veevärk oleks soovinud, et sademeveesüsteem arvestaks võimalike

erakordsete

ilmastikuoludega ning suurema kindlusega välistaks üleujutusi pikemal perioodil, siis oleks

2-21-9444

tulnud see selgelt määratleda. See oleks omakorda projektis kaasa toonud suuremad

arvutusvooluhulgad ja vastavad ettenähtud leevendusmeetmed.

53.3. Maakohus pidas asjatundjateks üksnes hageja kaasatud eksperte ning jättis seejuures

arvestamata nii hageja tellitud Skepast & Puhkim OÜ ekspertiisiga kui ka kostja esitatud NK

arvamusega, milles asjatundja leidis, et arvutusvihma korduvuseks on võetud 2 aastat.

Maakohus rikkus veel selgitamiskohustust, leides üllatuslikult alles kohtuotsuses seda, et NK

järeldus 2-aastase korduvusperioodi kasutamise osas ei ole veenev, mh põhjusel, et

kohtumenetluses ei ole esitatud asjatundjale lähteinfona edastatud tabelit „VK

Arvutused.xlsx“. Kohus peaks selgitama seda, kui esitatud tõendiga ei saa üldse mingit

asjaolu tõendada. Praegusel juhul sai aga kostja alles maakohtu otsusest teada, et maakohus ei

pidanud kostja esitatud tõendit sobivaks.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

54. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

millega jäeti rahuldamata hagi ümberehitustöödega seotud juhtimiskulu 5657,58 euro ja

kasumi 5657,58 euro väljamõistmiseks ning mõista need summad kostjalt välja koos enne

hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisega 691,23 eurot ja viivisega alates 11.06.2021

a VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

55. Kostja võis ja pidi ette nägema ümberehitustöödele tehtavate kulutuste koosseisus ka

hageja kulusid ehitustööde juhtimiskuludele ja ehitusettevõtja kasumile. Ainuüksi

tavaarusaamast tulenevalt on paratamatu, et ehitustöid on vajalik juhtida, st et ehitustööde

elluviimiseks ei piisa üksnes kuludest materjalile ja tööjõukuludeks vahetult ehitustöid

tegevatele töötajatele, kuna ehitusprotsess vajab paratamatult ka juhtimist ehk ehitustööde

korraldamist Samuti pidi kostjale olema ettenähtav, et äriühingust ehitusettevõtja puhul on

ettenähtav, et tema majandustegevus on suunatud kasumi teenimisele, seda enam, et antud

juhul oli ehitusettevõtja näol tegemist börsiettevõttega. Kostja ei ole tuginenud sellele, et

hageja kulutused juhtimiskuludele ja/või kasumile oleksid ebamõistlikult suured.

Kompromissilepingutele lisatud kalkulatsioonidest nähtub, et Merkole on makstud

juhtimiskulu ja kasumit üksnes neilt summadelt, mis jäid hageja kanda. Hageja oli sunnitud

sellise kompromissi tegema ja kompromissilepingu sõlmima, kuna üksnes Merkoga sõlmitud

kompromisslepingu alusel oli võimalik asjatu viivituseta kõrvaldada negatiivsed tagajärjed

kostja puudustega töös. Lisaks on ebatõenäoline leida ehitusettevõtjat, kes olnuks nõus

tegema (ümber)ehitustöid kasumit taotlemata.

Menetlusosaliste seisukohad

56. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebustele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

57. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

58. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude 11

315,16 euro ulatuses ning sellelt viivise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt kahju hüvitisena 11

2-21-9444

315,16 eurot, sellelt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise 691,23 eurot ja

viivise alates 11.06.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti jaotab

ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 alusel

esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Hageja

vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

59. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata

ümberehitusprojekti koostamise kulu 3676,63 euro ja kohtueelse õigusabikulu 23 822,40 euro

osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

60. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu

otsuse tühistamiseks. Ehkki ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus järeldas

ebaõigesti, et kostja oleks pidanud lähtuma 5-aastasest vihma korduvuse perioodist, ei too see

kaasa maakohtu lõppjärelduse ebaõigsust hagi osalise rahuldamise osas. Ringkonnakohus

saab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Küll aga annab aluse maakohtu otsuse

osaliseks tühistamiseks hageja vastuapellatsioonkaebus. Nimelt on maakohus ebaõigesti

kohaldanud VÕS § 127 lg-t 3 ja jätnud vääralt hageja nõude ümberehitustöödega seotud

juhtimiskulu 5657,58 euro ja kasumi 5657,58 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ning mõistab juhtimiskulu ja kasumi

ning nendelt arvestatud viivise kostjalt hageja kasuks välja. Muus osas on maakohus

korrektselt, menetlusnorme rikkumata ja materiaalõigust õigesti kohaldades ning põhjalikult

otsust põhjendades leidnud, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Selles osas vastab

maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei

korda.

61. Pooled ei vaidle, et hageja õiguseelneja (Kuressaare linn) ja kostja sõlmisid 15.03.2016

projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamise töövõtulepingu nr 94-16 ning selle lepingu

raames oli kostja kohustatud tegema järgmised projekteerimistööd ja toimingud: geoloogiliste

uuringute teostamine; täiendavate geoloogiliste alusplaanide koostamine; eskiisi, eel- ja

põhiprojekti koostamine vastavalt standarditele; põhiprojekti alusel töömahtude loendi ja

taotluseelarve koostamine; autorijärelevalve teenuse osutamine hilisemate ehitustööde korral.

Pooled vaidlevad, kas kostja koostatud põhiprojekt vastab standardile EVS 848:2013

„Väliskanalisatsioonivõrk“ (standardi EVS 848:2003 uustöötlus) vihma korduvusperioodi ja

kokkuvooluaja osas ning kas kostjal oli kohustus enne projekteerimist välja selgitada

sademeveesüsteemi eelvoolu torustike seisund. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja

vastutab hagejale tekkinud kahju eest ning kas hageja kahju on põhjuslikus seoses kostja

lepingu rikkumisega.

62. Ringkonnakohus vastab järgnevalt kõigepealt kostja apellatsioonkaebuse väidetele seoses

kostja lepingu rikkumise (I), kostja vastutuse (II), hageja kahju ja selle põhjusliku seosega

(III) ning seejärel esitab põhjendused hagi täiendava rahuldamise kohta (IV) ja

menetluskulude jaotuse kohta (V).

I

63. Kostja väitel ei olnud kostjal projekteerijana kohustust enne projekteerimist välja

selgitada sademeveesüsteemi eelvoolu torustike seisund. Ringkonnakohus sellise väitega ei

nõustu.

2-21-9444

63.1. Kostja tugineb sellele, et ta pidi sademeveesüsteemi projekteerimisel lähtuma kostjale

antud lähteülesandest, projekteerimistingimustest ja Veevärgi tehnilisest tingimustest.

Kuressaare Linnavalitsuse korraldusega nr 36 kehtestatud projekteerimistingimuste kohaselt

tuli projekteerimisel lahendada sadevee ärajuhtimine ning torustikud projekteerida kuni

eelvooluni vastavalt Veevärgi tehnilistele tingimustele (VI kd, tl 46-47). Seega pidi kostjalt

tellitud põhiprojekt olema otstarbelt ja kvaliteedilt selline, et sellega kavandatud süsteem

võimaldaks rajada sademeveekanalisatsiooni, mis kogub sademevee kokku ja juhib torustiku

kaudu uputusteta ära.

63.2. Enne projekteerimistööde alustamist väljastas Veevärk kostjale 30.05.2016 tehnilised

tingimused nr 2378, millega määratles Kuressaare keskväljaku projekteerimise alused.

Tehniliste tingimuste kohaselt tuli võimalusel säilitada olemasolevate vee- ja

kanalisatsioonitorustike asukohad. Planeeringuala sademeveed võis suunata kõikidesse

eskiisprojektis toodud isevoolsetesse sademevee kaevudesse (VI kd, tl 159). Seega ei

sisaldanud tehnilised tingimused teavet eelvoolutorustike seisundi kohta. Arvestades, et

kaevude sügavuse kontrollimisele oli tehnilistes tingimustes eraldi osundatud, tulnuks kostja

arvates juhul, kui eelvoolu või muude torustike seisukorraga esines probleeme või see oli

teadmata, võrguhaldajal sellele eraldi tähelepanu juhtida. Kostja väitel ei olnud tema

lepingujärgseks kohustuseks väljaspool projektala kanalisatsiooni seisukorra hindamine (see

oleks pidanud olema lähteülesandes). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja lähtus

projekteerimisel põhjendamatult eeldusest, et puudusi ei ole, kui neid ei mainita. Riigikohtu

väljakujunenud praktika kohaselt sätestab VÕS § 641 lg 3 töövõtja kõrgema hoolsusstandardi.

Töövõtja peab selleks, et hiljem vabaneda vastutusest lepingutingimustele mittevastavuse

eest, mis tuleneb muu hulgas tellija juhistest või kolmanda isiku eeltöödest, piisavalt

kontrollima tellija juhiseid või eeltöid (nt RKTKo 06.12.2019, 2-17-12910/70, p 13; RKTKo

19.12.2019, 2-15-15662/55, p 17; RKTKo 08.11.2017, 2-11-58942/229, p 22, 23). VÕS § 641

lg-st 3 tulenevalt oli kostjal kohustus kontrollida, kas teave eelvoolu torustike seisundi kohta

on piisav (sh piisavalt selge ja detailne) selleks, et ta saaks määrata eelvoolu läbilaskevõime ja

tema projekteeritav tehniline lahendus tagaks sademevee äravoolu. Selline kohustus tuleneb

kostjale ka standardist EVS 848:2013 (edaspidi standard). Kostja koostatud põhiprojektis on

märgitud, et standard on kohustuslikuks normdokumendiks (VI kd, tl 17–42). Standardi p

6.1.4 kohaselt tuleb enne projekteerimist määrata projekteeritavale piirkonnale eelvooluks

olevate torustike läbilaskevõime ning torustike ja kaevude ehitusseisundi kohta tuleb hankida

teavet võrgu valdajalt (I kd, tl 72–158). Seega sätestas projekteerimisel kohalduv standard

otseselt projekteerijale kohustuse eelvoolutorustiku seisundi kohta teabe hankimiseks. Selleks

ei olnud vaja kostjal eeldada, et hageja või võrguvaldaja torustike seisundile eraldi tähelepanu

juhib. Ehkki kostja poolt esitatud NK eksperthinnangus on ekspert asunud seisukohale, et

võrguvaldaja oleks pidanud tehnilistes tingimustes puudused eelvoolu torustike osas esile

tooma, on samas ka ekspert ise arvamuse p-s 2.5 märkinud viitega standardi p-le 6.1.4, et

projektis ei ole toodud, kuidas olemasolevate torude läbilaskevõime määrati ning millistest

eeldustest lähtuti (IV kd, tl 141–148).

63.3. Asjaolu, et võrguvaldaja ja hageja pidid teadma, et eelvoolu torustike osas on

probleeme, ei välista ringkonnakohtu hinnangul kostja kontrollikohustust. Kostja pidi

projekteerima süsteemi, mis toimib ja juhib sademevee uputusteta ära. VÕS § 641 lg 3

kohaselt ei vastuta töövõtja kui ta juhiseid materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostjal oli

kohustus kontrollida, kas teave eelvoolude seisundi kohta on piisav (sh piisavalt selge ja

detailne) selleks, et ta saaks määrata eelvoolu läbilaskevõime ja tema projekteeritav tehniline

lahendus tagaks sademevee äravoolu (vt nt RKTKo 12.04.2012, 3-2-1-32-12, p 13).

2-21-9444

63.4. Hageja esitatud K-Projekt Aktsiaseltsi tehtud ekspertiisi aktis on järeldatud, et

projekteerimisel ei ole arvesse võetud olemasoleva süsteemi läbilaskevõimet, planeeritud

maapinna kõrgusmärke, et määrata ja kaardistada paisutuskõrgusest tulenevaid süsteemi

kitsaskohti. Projekteerija ei ole arvestanud olemasoleva sademeveesüsteemi

läbilaskevõimsusega (I kd tl 27-36). Samuti on ekspertiisi koostanud ekspert täiendavalt

selgitanud, et projekteeritavale piirkonnale tuleb määrata eelvooluks olevate torustike

läbilaskevõime (IV kd tl 110-114). Kuna kostjal oli standardist ja projekteerimise eesmärgist

(rajada toimiv sademeveesüsteem) tulenevalt kohustus selgitada välja eelvooluks olevate

torustike läbilaskevõime, on põhjendamatu kostja väide ka selle kohta, et kostja pidi lähtuma

kitsalt planeeringualast ning et tegemist ei olnud hankelepingu esemega.

63.5. Vaidlust ei ole, et kostja eelvoolutorustiku seisundit ei kontrollinud ega selgitanud

võrguvaldajalt, kas teave eelvoolu torustike seisundi kohta on piisav.

64. Hageja on tuginenud ka sellele, et kostja on lähtunud ebaõigest vihma korduvusperioodist.

Pooled ei vaidle, et Kuressaare kesklinn on lahkvoolukanalisatsiooniga (reo- ja sademevee

jaoks eraldi torustikud). Kostja väitel valis ta sellest tulenevalt standardist: „Muud

lahkvoolukanalisatsiooniga piirkonnad, sealhulgas korruselamupiirkonnad – 2 aastat“.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja pole suutnud tõendada, et arvutused on tehtud

2-aastase korduvuse perioodiga.

64.1. Põhiprojekti seletuskirjas on vihma intensiivsuseks 20-minutilise kestusega sagedusega

1 aasta (VI kd, tl 17–42). Ka K-Projekt Aktsiaseltsi tehtud ekspertiisi aktis on

kontrollarvutuste tulemusel järeldatud, et põhiprojektis olevate arvutuste aluseks võetud

vihma intensiivsus on ca 2 korda väiksem kui standardis toodud kõikide nõuetega arvestades

tuleks (I kd, tl 27–36). NK ekspertarvamuses on ekspert p-s 2.5 asunud seisukohale, et

projektis on võetud arvutusvihma korduvuseks p=2 aastat, mis vastab EVS848 nõuetele (IV

kd, tl 141–148). Samas ei nähtu sellest ekspertarvamusest, kuidas ekspert sellisele järeldusele

on jõudnud olukorras, kus põhiprojektis on selgelt märgitud, et korduvusperiood on 1 aasta.

64.2. Maakohus leidis kostja arvates üllatuslikult alles kohtuotsuses seda, et NK järeldus

arvutusvihma korduvusperioodi määramise osas ei ole veenev, mh põhjusel, et

kohtumenetluses ei ole esitatud asjatundjale lähteinfona edastatud tabelit „VK

Arvutused.xlsx“. Kohus peaks kostja hinnangul selgitama kui esitatud tõendiga ei saa üldse

mingit asjaolu tõendada. Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. Ringkonnakohus

selgitas ka 08.05.2025 istungil, et maakohus ei jätnud NK arvamust tõendite hulgast välja kui

ebausaldusväärse tõendi või tõendi, millega pole võimalik kostja soovitud asjaolu tõendada,

vaid leidis, et see ei tõenda kostja väidetud asjaolu. Maakohus leidis, et kostja pole suutnud

veenvalt tõendada, et arvutused on tehtud 2-aastase korduvuse perioodiga. Maakohus

hindabki tõendeid otsuse tegemisel. Seega ei ole maakohus oma järeldusega kostjat üllatanud.

Maakohus pole ka rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus leidis, et eksperdi järeldus ei ole

kontrollitav. Eksperdi järelduse kontrollitavuse küsimus ilmnes juba maakohtu menetluses.

Juba 21.10.2022 seisukohas märkis hageja, et talle jääb arusaamatuks, millele tuginedes

ekspert leiab, et vihma korduvusperioodiks on projekteerimisel valitud 2 aastat. Samuti oli

sellest ebaselgusest juttu 28.11.2022 kohtuistungil. Maakohtus sai kostja seega võimaluse

taotleda täiendavate tõendite vastuvõtmist selle kohta, kuidas ekspert on leidnud, et vihma

korduvusperioodi osas peeti põhiprojektis silmas kahte aastat.

65. Hageja väitel oleks kostja pidanud hoolsa projekteerijana arvestama kliimamuutustega

(suurenevad vihmad) ja valima vihma korduvusperioodiks 5 aastat. Maakohus pidas hageja

väidet põhjendatuks tulenevalt kahe valdkonna spetsialisti teineteisest sõltumatust seisukohast

2-21-9444

ning järeldas, et kostja oleks pidanud lähtuma 5-aastasest korduvuse perioodist.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostjale saab ette heita seda, et ta ei lähtunud 5-

aastasest vihma korduvuse perioodist. Tulenevalt standardist kohaldub 5-aastane korduvus

ühisvoolukanalisatsiooniga linnasüdametele (I kd, tl 72–158). Vaidlust ei ole, et sellise

kanalisatsiooniga Kuresaare kesklinnas tegemist ei ole. K-Projekt Aktsiaseltsi tehtud

ekspertiisi aktis ei ole järeldatud, et kostja oleks pidanud lähtuma suuremast kui 2-aastasest

korduvusperioodist (I kd, tl 27–36). NK märgib oma arvamuses, et sellise olulisusega

piirkonnas nagu keskväljak, olnuks mõistlik sätestada suurem korduvusperiood kui standard

nõuab, näiteks 5 või 10 aastat, kuid see juhis oleks pidanud olema ette antud tellija poolt (IV

kd, tl 141–148). Ringkonnakohus nõustub NK arvamuses esitatud järeldusega. Antud juhul oli

tegemist lahkvoolukanalisatsiooniga piirkonnaga ja kostja kohustuseks oli lähtuda

projekteerimisel standardist, mis sätestas lahkvoolse kanalisatsiooni puhul vihma

korduvusperioodiks 2 aastat. Hageja sellist juhist, et kostjal tulnuks lähtuda 5-aastasest

korduvusperioodist, ei andnud, samuti ei olnud sellist juhist projekteerimistingimustes ega

võrguvaldaja tehnilistes tingimustes. Seega tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi

muuta ja asendada need eeltoodud põhjendustega.

66. Hageja väitel on kostja eksinud projekteerimisel ka sademevee kokkuvooluaja osas.

Ringkonnakohus nõustub sellega. Põhiprojekti seletuskirja kohaselt on arvutatud äravool

kõigi valgalade puhul 20-minutilise kestvusega vihma arvestades (VI kd, tl 17–42). K-Projekt

Aktsiaseltsi ekspertiisiakti koostanud ekspert MÜ selgituste kohaselt on kokkuvooluaeg

Vaekoja ümbruse valgalal äravoolupunkti maksimaalselt 5 minutit, mitte 20 minutit nagu

projekti seletuskirjast järeldub (IV kd, tl 110–114). Hageja väidet, et kostja pidi arvestama

lühema kokkuvooluajaga kinnitab ka kostja enda poolt esitatud NK ekspertarvamus –

kasutades õiget valemit oleks suurenenud äravooluaeg 12% võrra (IV kd, tl 141–148).

67. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kostja põhiprojekti kvaliteet ei vastanud eeltoodud

puuduste tõttu keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg ) ning lepingu tingimustele VÕS § 641 lg

1 mõttes.

II

68. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et kostja vastutab põhiprojekti

puuduste eest.

69. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et antud juhul lasus vastutus ehitajal, s.o Merkol.

69.1. Ringkonnakohus ei nõustu, et tööprojekti koostamisel põhiprojekti koostaja ei vastuta.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et põhiprojektile järgnevas tööprojekti staadiumis süsteemi

dimensioneerimisega enam ei tegeleta. Tööprojekti staadiumis ei kontrollita põhiprojekti

õigsust. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 5

lg 3 sätestab, et eelnevas ehitusprojekti staadiumis koostatud ja tellijaga kooskõlastatud

ehitusprojekt on koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks järgneva

ehitusprojekti staadiumi koostamiseks. Seega põhiprojektis ette nähtud lahendused on

tööprojekti koostajale siduvad ning eeldada ei saa, et tööprojektiga oleks olnud kostja ebaõige

lahendus kõrvaldatud. Asjaolu, et Merko koostas tööprojekti, muutes üksnes põhiprojekti

kirjanurka, näitab ringkonnakohtu hinnangul, et ehitaja lähtuski põhiprojektis etteantud

siduvast lähteülesandest, mis on õige.

69.2. Kostja väitel tuleneb Merko kui ehitaja vastutus ka FIDIC üldtingimustest ja

töövõtulepingu tingimustest. FIDIC üldtingimuste p 4.1 sätestab, et töövõtja peab

2-21-9444

projekteerima, teostama ja lõpetama töö vastavalt lepingule ja inseneri juhistele ning

kõrvaldama kõik töös ilmnenud puudused. FIDIC üldtingimuste p 5.1 sätestab, et töövõtja

projekteerib ja vastutab töö projektlahendi eest (V kd, tl 172–174). Ehitajaga sõlmitud

töövõtulepingu eritingimuste p-s 1.13 on sätestatud, et töövõtja peab lepingut täites

täiendavalt tagama, et töö teostataks vastavalt tehnilises kirjelduses sätestatud tehnilistele

normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja/või muudele üldlevinud kirjeldustele

ning Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimistöid, ehitusprojekti, ehitustöid ja/või ehitist

käsitlevatele normidele ja standarditele (V kd, tl 5–18). Ringkonnakohtu hinnangul ei välista

need sätted kostja kui projekteerija vastutust. FIDIC üldtingimuste p 4.1 ja 5.1 kohane

vastutus kaasneb ehitajale juhul, kui ehitaja on ehitamise ka projekteerinud. Antud juhul on

projekteerija kostja. Samuti ei tähenda töövõtulepingu eritingimuste p-s 1.13 sätestatu, et

ehitaja kontrollikohustus välistaks kostja vastutuse.

70. Asjaolu, et peale põhiprojekti valmimist kooskõlastas Veevärk 02.03.2017 selle ühegi

märkuseta, ei välista samuti kostja rikkumist. Riigihanke „Kuressaare kesklinna avaliku ruumi

projekteerimistööde ja autorijärelevalve teostamine“ tehnilise kirjelduse p-s 5.1 on märgitud,

et tellija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta töövõtjat vastutusest (I kd, tl 8–10).

71. Kostja tugineb ka sellele, et hageja tellis kostja põhiprojektile ekspertiis Skepast&Puhkim

OÜ-lt, kes pidas põhiprojekti nõuetekohaseks (IV kd, tl 23–81). VÕS § 643 sätestab, et kui

tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö

viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Riigikohus on selgitanud, et ka ehitise

projekteerimislepingu puhul peab tellija, kes on sõlminud projekteerimise töövõtulepingu oma

majandus- või kutsetegevuses, VÕS § 643 kohaselt tellitud projekti viivitamata üle vaatama

või üle vaadata laskma. Töö ülevaatamise kohustus VÕS § 643 mõttes ei sisalda endas

üldjuhul tellija kohustust teha tehtud tööle ekspertiis, kui see väljub tavapärase

hoolsuskohustuse raamest (RKTKo 25.03.2020, 2-16-14644, p 18). Praegusel juhul lasi

hageja kostja töö üle vaadata eksperdil, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa eksperdi

hinnangust teha järeldust, et kostja ei ole lepingut rikkunud. Seaduses sätestatust kõrgema

hoolsusega ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta

lepingutingimustele (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15, p 13).

72. Kostja hinnangul jättis maakohus arvestamata omanikujärelevalve kohustused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja vastutust ei välista see, et OÜ Esprii ja hageja

vahelise töövõtulepingu alusel lasus OÜ-l Esprii vastutus ehitustööde omanikujärelevalve

nõuetekohasuse eest. Majandustegevuses lepingu sõlminud töövõtja ei saa võimalikku

ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega (vt RKTKo 28.10.2008,

3-2-1-80-08, p 27). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui tellija on sõlminud töövõtulepingu oma

majandus- või kutsetegevuses ja on täitnud VÕS § 643 järgi ülevaatamiskohustuse vähemalt

käibes vajaliku hoolsusega (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15, p 13).

73. Kostja väitel tegi ehitaja projektis muudatusi – kaheksast tehtud muudatusest kaks

suurendavad tippvooluhulkasid torustikes ning tulemuseks on kanalisatsioonisüsteemi

suunatud vee oluliselt suurem hulk, kui põhiprojekti arvutused ette nägid. Ekspert NK on

neist kahe (lisandunud turuhoone 165 m2 katuse pindala ja turu alal nelja katuseviimari vesi

juhitud teise kaevu kui põhiprojektis kavandatud) tähtsust hinnanud Vaekoja ümbruse valgala

teenindava eelvoolukaevu SK-3233 (Kiriku ja Torni tn ristmikul) koormust ja üleujutusriski

oluliselt suurendavaks (IV kd, tl 141–148). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nende

muudatuste tegemine ei tähenda, et kostja põhiprojekt oleks puudusteta või et kostja ei

vastutaks puuduste eest. Muudatused võisid suurendada üleujutuste riski, kuid see ei välista

2-21-9444

kostja rikkumist – eelvoolude seisundi arvestamata jätmist ja vooluhulkade ebaõiget

arvutamist.

74. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks kostja väidet selle kohta, et välistatud ei ole, et

vajumised ja liivaummistused eelvoolutorustikes olid tekkinud Kuressaare keskväljaku

ehitustööde käigus. Kostja väitel ei saanud ta projekteerimisel kuidagi välistada ehitusprahi ja

setete sattumist kaevudesse või ka mittekorrektselt tehtud pimeühendusi, mille eest lasus

vastutus eeskätt ehitajal. Praegusel juhul on hageja nõudnud kostjalt kulude hüvitamist

tulenevalt kostja ebaõige põhiprojekti ümbertegemisest ja sellega kaasnenud kuludest. Kostja

väide torustike ummistamise kohta võiks olla asjakohane juhul, kui hageja oleks nõudnud

uputuste tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

III

75. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejale on kostja rikkumise tõttu tekkinud

varaline kahju kulutuste näol, mis olid vajalikud ümberehitusprojekti koostamiseks ja

sademeveesüsteemi ümberehitamiseks.

75.1. Kulutused ümberehitusprojekti koostamisele olid 10 680 eurot (käibemaksuga), mida

maakohus vähendas 32,74% võrra, kuna ümberehitusprojekt ei hõlma ainult kostja vigade

parandusi, vaid Vaekoja müüri osas ka ehitaja omi. Seda kahju vähendamist ei ole hageja

vaidlustanud.

75.1.1. Kulutused ümberehitusprojekti ja Merkoga sõlmitud kompromissilepingu alusel tehtud

ehitustöödele olid hageja väitel 124 426,76 eurot (käibemaksuga). Hageja esitas selle kohta

ümberehitusprojekti järgsete tööde loetelu koos maksumusega (VI kd, tl 16),

kompromissilepingu (V kd, tl 120–123) ja selle lisa nr 2 (V kd, tl 124–126) ning

maksekorralduse (I kd, tl 49). Kostja väitel sisaldavad ümberehitusprojekti järgsed tööd ka

neid töid, mis jäävad väljapoole projekteeritavat ala ning kostja nende tööde ja kaasnevate

kulude eest ei vastuta. Seda, et tööd teostati laiemal alal tõendab kostja hinnangul kostja

23.08.2021 menetlusdokumendi lisa 8 joonis. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja

pidi tõendama, et ümberehitusprojekti järgsed tööd ei sisalda neid töid, mis jäävad väljapoole

projekteeritavat ala. Hageja esitas enda tõendid ja see, et need sisaldavad kulusid, mida kostja

ei pea kandma, oli kostja väide. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kostja pidi seega enda vastuväidet tõendama. Kostja vastuväide, et kostjalt oleks

nõutud selliseid kulusid, mis jäid väljapoole kostja projekteeritavat ala, on tõendamata.

Maakohtus toimunud 28.11.2022 istungil lubas kostja need kulud välja tuua, kuid ei teinud

seda.

75.1.2. Kostja väitel saab projekteerijalt nõuda projekti lepingutingimustele vastavaks

viimisega (st projekti muutmise või uue projekti koostamisega) seotud kulude hüvitamist,

mitte ehituskulusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et projekteerijast kostja saab VÕS

§ 115 lg 1 alusel vastutada ka ümberehitusega põhjustatud kulude eest, mida ei oleks tekkinud

nõuetekohase projekti olemasolul. Olukorras, kus projekteerija saaks vastutada üksnes

ümberehitusprojekti koostamise kulude eest, viiks projekteerija vastutuse põhjendamatu

piiramiseni. Ehitaja, kes lähtus põhiprojektist kui siduvast lähteülesandest, ei saa vastutada

põhiprojekti puuduste eest. Kui jaatada kostja väidetud projekteerija vastutust, tekiks olukord,

kus tellija peab sisuliselt ise kandma ebaõigest põhiprojektist tingitud ehituskulud.

2-21-9444

75.1.3. Kostja leiab, et arvestades kostja ja Merko lepinguliste soorituste ja tööde eest

makstud tasu vahekorda, oleks äärmiselt ebaproportsionaalne nõuda kostjalt kui

projekteerijalt Merko tööprojekti puudustest tingitud ümberehitustöödega hagejale väidetavalt

tekkinud kahju hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja väide asjakohane. Kostja

koostas puudustega põhiprojekti ja selle alusel ebaõige lahenduse välja ehitamise eest peab

kostja seega ka vastutama sõltumata sellest, kui suured on kulud puuduste kõrvaldamiseks.

Lisaks on projekteerimislepingu p-s 11.6 märgitud, et projekteerija vastutab tema tegevusest

või tegevusetusest, samuti projekteerimisvigadest tuleneva kahju eest täies ulatuses (I kd, tl

11–17).

75.1.4. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et kostja ei vastuta sellise kahju eest, mille

hageja on ise endale põhjustanud sellega, et loobus kompromissikokkuleppega täitmisnõudest

Merko vastu. Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja põhjustas endale kahju

kompromissilepingu sõlmimisega. Kahju põhjustasid kostja projekteerimisvead, mida hageja

soovis võimalikult kiiresti kõrvaldada sõlmides Merkoga kompromissilepingu, mille kohaselt

võttis Merko osaliselt kulud enda kanda. Sellest kompromissilepingust ei saa järeldada, et

hageja oleks loobunud nõudest kostja kui kahju põhjustaja vastu. Praegusel juhul võttis Merko

kompromissiga enda kanda Vaekoja süvendile planeeritava müüri rajamise (s.o projekti

muudatuse eest, mis tehti hageja ettepanekul) 21 000 eurot (lisandub käibemaks) ja muud

ehituskulud 15 473 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud ehituskulud jäid hageja kanda (V

kd, tl 120–125).

75.2. Hageja on kahjuna toonud esile ka kulutused K-Projekt Aktsiaseltsi ekspertiisile 4680

eurot (käibemaksuga). Maakohus on selle kostjalt hageja kahjuna õigesti välja mõistnud.

Tulenevalt Riigikohtu lahenditest asjas nr 3-2-1-116-16 ja asjas nr 2-18-13432 on tegemist

dokumentaalse tõendi saamise kuluga. Seda kinnitab ka õiguskirjandus (TsMS komm I, §

139, p 3.3.1.3).

76. Kostja väitel jättis maakohus tuvastamata põhjusliku seose – kui projektalale (17 ha)

sobiva torustiku projekteerimine eeldab terve linna (1495 ha) uuringut, perspektiivsete torude

välja ehitamist (mille projekteerimist ei ole kunagi tellitud) ning projektala laiendamist, siis ei

saa see olla põhjuslikus seoses kostja põhiprojektiga, mis koostati täpselt lähtetingimusi

järgides. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et kostjal oli kohustus selgitada võrguvaldajalt

välja eelvoolu torustike olukord. Seoses sellega oleks kostja pidanud võtma tarvitusele seda

olukorda leevendavaid meetmeid või siis oleks tulnud tellijaga arutada vajadust projektala

laiendamiseks. Kostja on ka ise asunud seisukohale, et kui kostja oleks teadnud olemasoleva

kanalisatsioonisüsteemi äärmiselt halvast seisukorrast, oleks kostja saanud ka vastavaid

asjaolusid arvesse võtta ning projektis vajalikud leevendusmeetmed ette näha (kostja

01.09.2022 seisukoha p 74).

77. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et põhjusliku seose välistab asjaolu, et hageja ei

parandanud põhiprojekti, vaid tellis uutel andmetel ja teadmisel põhineva

ümberehitusprojekti. See, kas hageja parandas kostja põhiprojekti või tellis uue projekti, ei

oma antud juhul tähtsust. Hageja pakkus kostjale võimaluse koostöös ehitajaga pakkuda välja

projektlahendus, mis võimaldaks rajada lepingu eesmärgile vastava sadeveekanalisatsiooni (I

kd, tl 22–24). Kostja vaidles hageja nõudele vastu (I kd, tl 25–26). VÕS § 646 lg 5 kohaselt

võib tellija juhul, kui töövõtja ei paranda tööd mõistliku aja jooksul, töö ise parandada või

lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega oli

hagejal õigus lasta enda poolt valitud isikul teha ümberehitusprojekt ja selle alusel uuesti tööd

teostada.

2-21-9444

IV

78. Maakohus vähendas hagejale välja mõistetavat kahju Merkole makstud juhtimiskulu

5657,58 euro ja kasumi 5657,58 euro võrra, kuna selline kahju ei saanud kostjale olla

ettenähtav. Hageja ei nõustu sellise kahju vähendamisega, kuna ainuüksi tavaarusaamast

tulenevalt on paratamatu, et ehitustöid on vajalik juhtida ning äriühingust ehitusettevõtja

puhul on ettenähtav, et tema majandustegevus on suunatud kasumi teenimisele.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga.

78.1. Varasemas praktikas on töövõtja rikkumise puhul peetud parandamistööde tegemisel

juhtimiskulu vajalikuks kuluks (nt TlnRnKo 09.05.2024, 2-16-14644, p 86). Selline kulu on

rikkumise tagajärjena ka ettenähtav. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool hüvitama üksnes sellise kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette

või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult

või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 3 sätte mõtteks on piirata kohustust rikkunud

lepingupoole vastutust vastavalt sellele, milliseid riske pidi lepingupool lepingut sõlmides ette

nägema ja millega arvestama. Seega on kahju ettenähtavuse puhul oluline selgitada, kas

lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o

sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Seejuures tuleb kahju ettenähtavust

tuvastades arvestada küll üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile

toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud

poole puhul saab kolleegiumi hinnangul lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel

majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes (RKTKo

13.02.2014, 3-2-1-178-13, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul peab majandus- või kutsealal

tegutsev keskmine mõistlik isik ette nägema, et kui projekteerijast töövõtja lepingut rikub ja

põhiprojektis on puudused, siis tekib tellijal töövõtja keeldumise tõttu vajadus need puudused

ise kõrvaldada, sealhulgas tellida parandustööd teiselt isikult. Samuti pidi kostja ette nägema,

et selliste parandustööde tegemisel on vajalik neid töid ka juhtida, mistõttu tekivad ka selles

osas kulud, mida hageja peab parandustööde tegijale tasuma.

78.2. Samuti nõustub ringkonnakohus hagejaga, et kasumi teenimise vajadus pidi olema

kostjale ettenähtav. Majandustegevuse eesmärk on kasumi teenimine. Ringkonnakohtu

hinnangul peab majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik ette nägema, et kui

parandustööd tuleb tellida kolmandalt ehitusalal tegutsevalt isikult, siis üldjuhul on sellise

isiku puhul tegemist kasumile suunatud ettevõtjaga. Praegusel juhul ei saanud kostja eeldada,

et lepingu rikkumisel on võimalik parandustöid tellida isikult, kes kasumi teenimisele

suunatud ei ole.

79. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele täiendavalt ka

juhtimiskulu 5657,58 eurot ja kasum 5657,58 eurot, kokku 11 315,16 eurot. Samuti on

põhjendatud nendelt summadelt viivise välja mõistmine. Alates hageja nõude täitmise

tähtpäeva möödumisest (05.09.2020) kuni 10.06.2021 moodustab enne hagi esitamist

sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 691,13 eurot.

Vastavalt TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates hagiavalduse esitamisest (11.06.2021) kuni

põhinõude täitmiseni.

V

80. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb seda

TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas.

2-21-9444

81. Hageja esitas kostja vastu nõude kokku 182 170,70 eurot (põhinõue 173 445,56 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise nõue 8725,14 eurot). Hagi rahuldati kokku 153 571,30 euro

ulatuses (põhinõue 146 166,13 ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 7405,17 eurot).

Arvestades, et haginõudest kuulub rahuldamisele 84,3% tuleb maakohtu menetluskulud TsMS

§ 163 lg 1 alusel jätta 84,3% ulatuses kostja ja 15,7% ulatuses hageja kanda.

82. Kuna kostja apellatsioonkaebust ei rahuldata ja rahuldamisele kuulub hageja

vastuapellatsioonkaebus, tuleb apellatsioonimenetluses jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel kostja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)