2-24-18189/22 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 4. juuni 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-24-x

O. A. hagi T.W vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse

4200 euro, laenulepingust tuleneva võlgnevuse 520 euro ja

põhinõuetelt seadusjärgse viivise väljamõistmiseks

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

5298,20 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

O. A. (isikukood: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

Erki Casar

Kostja

T.W (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista T.W-lt O. A. kasuks välja põhinõue kokku 4x eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis põhinõudelt 264,34 eurot ja alates 05.06.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

viivis tasumata põhinõudelt VÕS § x lg x teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud T.W kanda.

4. Mõista T.W-lt O. A. kasuks välja menetluskulud x,60 eurot.

5. Jätta jõusse 08.0x.2025 hagi tagamise määrus nr 2-24-x, mille alusel seati

kinnistusraamatusse registriossa nr xxxxxx T.W-le kuuluva korteriomandi (aadress:

XXX x, korter x, XXX ) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale O. A. kasuks

kohtulik hüpoteek summas 4x eurot.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § x lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja esimene nõue tugineb müügilepingule, mille kohaselt ta ostis kostjalt sõiduauto,

tasudes selle eest 4200 eurot sularahas. Teine nõue tuleneb poolte vahelisest laenulepingust,

mille alusel andis hageja kostjale 520 euro suuruse rahasumma, et võimaldada kostjal tasuda

oma võlgnevus Primero Finance OÜ ees, mille tasumine oli eelduseks sõiduki omandiõiguse

üleminekule hagejale. Kui kohus ei tunnista 520 eurost ülekannet laenulepinguna, palub hageja

see summa kostjalt välja mõista alusetu rikastumise alusel. Hageja palub mõista kostjalt välja nii

põhinõuded (4200 eurot ja 520 eurot) kui ka seadusjärgne (VÕS § x lg x II lause) viivis alates

30.x.2024 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni (dtl 3-6, hagiavaldus; x-2x, hagiavalduse

täiendus). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja esitas x.x.2024 hagi tagamise avalduse ja 30.x.2024 täienduse, mille kohus rahuldas

(dtl 5x-53), seades kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxx kostjale kuuluva korteriomandi

(aadress: XXX x, korter x, XXX) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks

kohtuliku hüpoteegi summas 4x eurot.

3. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 2x.05.2023 sõiduki ostu-müügilepingu (dtl x), mille alusel

kostja müüs hagejale kui ostjale sõiduauto Hyundai i40, reg.nr x. Lepingu alusel anti sõiduki

valdus hagejale üle, kuid Transpordiametis ilmnes, et kostja ei olnud sõiduki omanik –

omandiõigus kuulus kolmandale isikule, Primero Finance OÜ-le. Kostja selgitas, et tal on

sõiduki omandiõiguse üleminekuks tasumata viimane laenu osamakse. Kostja teatas 2024. aasta

juulis hagejale, et vajab selleks täiendavat 500 eurot ning palus hagejalt rahalist abi. Hageja

kandis 24.0x.2024 kostjale 520 eurot, mille tagasimaksmist kostja lubas kuu aja jooksul. Kuna

kostja ei täitnud ka seejärel oma kohustusi ning sõiduki omanik Primero Finance OÜ nõudis

sõiduki tagastamist, anti auto 25.x.2024 tegelikule omanikule üle (vt üleandmise-vastuvõtu akt,

dtl 9),

4. Hageja saatis 25.x.2024 kostjale teate (dtl x-x), millega taganes 2x.05.2023 sõlmitud ostu-

müügilepingust, kuna kostja ei olnud andnud üle sõiduki omandit ning selle üleandmine ei ole ka

võimalik, kuna kostja ei ole sõiduki omanik. Teates palus hageja kostjal tagastada sõiduki eest

tasutud 4200 eurot ning lisaks laenatud 520 eurot hiljemalt 26.x.2024. Kostja ei ole siiani rahalist

kohustust täitnud ega otsinud võimalust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks.

5. Hageja rõhutab x.02.2025 vastuses kostja seisukohale, et kostja väited, nagu oleks pooled

leppinud kokku teistsuguses hinnas või selles, et ostuhinnale lisandub kostja võlg laenufirmale,

ei ole tõendatud ning on selges vastuolus ostu-müügilepinguga, mille on koostanud kostja ise –

arvutiga on sisestatud just hind, samas kui ostja andmed on käsitsi lisatud. Hageja juhib

tähelepanu, et kui tõepoolest oleks hind olnud suurem või tasumine toimunud osaliselt hiljem,

oleks see pidanud kajastuma lepingus. Samuti ei ole kostja kunagi esitanud hagejale teavet oma

laenukohustuse jäägi kohta ega andnud konkreetseid juhiseid, kellele ja kuidas see tasuda tuleks.

Kostja pole kunagi varem ka nõudnud väidetava puuduva ostusumma tasumist. Hageja rõhutab,

et seadus näeb ette, et tarbijaga sõlmitud lepingut ei lõpetata ilma eelneva hoiatamiseta.

6. Hageja märgib, et kostja on kohtule esitanud teadlikult valeandmeid ja toetab oma

seisukohta SMS-väljavõtetega. Näiteks 26.0x.2023 toimunud sõnumivahetus tõendab (dtl x-x), et

kohustus tasuda laenujääk oli kostjal. Seega on lükatud ümber kostja väited, et poolte kokkulepe

oli, et hind on 4200 pluss laenujääk ning et ümbervormistamise ja auto tagastamise on

põhjustanud hageja. Samuti lükkab hageja ümber kostja väited seoses laenulepingu lõpetamise

põhjustega. Hageja leiab, et kostja püüab põhjendada lepingu lõpetamist hageja tegevusega,

kuigi laenulepingu lõpetamise aluseks saab olla üksnes kostja enda poolt toime pandud oluline

lepingurikkumine. Hageja ei pea asjakohaseks ka kostja esitatud kuulutusi väidetava sõiduki

väärtuse kohta, tegemist on hinnanguliste pakkumistega, mis ei tõenda konkreetse sõiduki

väärtust ega müügihinda, mida pooled tegelikult lepingus kokku leppisid. Hageja toob välja, et

kostja ei ole reageerinud ka tema 25.x.2024 esitatud taganemisteatele, mis on vastuolus kostja

väitega, et temale on ülekohut tehtud. Hageja esitab täiendavalt veel ühe SMS-i (dtl x-x), kus

kostja palub temalt 520 eurot, et vältida laenulepingu lõpetamist. Kostja selgitab seal, et pärast

selle summa saamist jääb tema enda kanda 400 eurot, mille ta suudab ise tasuda, see kinnitab, et

laenukohustuse kandja oli kostja, mitte hageja. Hageja ei pea asjakohaseks kostja väiteid sõiduki

päevase rendihinna alusel saadud kasu kohta. Ta rõhutab, et kostja on saanud kasutada hageja

rahalisi vahendeid, mistõttu ei ole õiglane hinnata olukorda kui rendisuhet. Hageja ei oleks

sellises olukorras sõlminud mitte rendilepingut, vaid ostnud sõiduki mõnelt teiselt müüjalt sama

hinnaga.

Kostja seisukohad

7. Kostja esitas 23.0x.2025 vastuse (dtl 64-68), milles selgitas, et 2x.05.2023 toimunud tehing

hagejaga ei olnud klassikaline ostu-müügitehing, vaid pooled sõlmisid kasutuslepingu, mille

eesmärgiks oli võimaldada hagejal tasuda kostja võlg Primero Finance OÜ-le ning pärast võla

tasumist registreerida sõiduk enda nimele. Kostja hinnangul oli tegemist näiliku tehinguga. Kuigi

tehing vormistati ostu-müügi vormil, ei olnud tegelik tahe sõlmida omandi üleandmise

eesmärgiga müügilepingut, vaid reguleerida sõiduki kasutamise tingimusi ja võlakohustuse

täitmist.

8. Kostja sõnul ei olnud tal võimalik sõiduki omandit hagejale üle anda, kuna ta ei olnud selle

omanik. Sõiduki omanikuks oli juba alates x.0x.2023 hoopis Primero Finance OÜ (dtl 69-82),

kellele kostja oli oma auto laenu tagatiseks loovutanud. Sellega seoses jäi omandiõiguse

vormistamine hageja kohustuseks, mille ta aga täitmata jättis. Kostja väidab, et hageja oli

tehingu sisu ja sõiduki omandi kuuluvusest teadlik. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja

tasuma kostjale kokku 6000 eurot, millest 4200 eurot sularahas ja lisaks katma kostja võla x,54

euro ulatuses Primero Finance OÜ-le. Hageja tasus küll osaliselt kokkulepitud rahasumma 4000

eurot, ent jättis ülejäänud, mh võla Primero Finance OÜ-le tasumata, sõidukit oma nimele

registreerimata ning kasutas autot üle x kuu jooksul ilma, et oleks kandnud sellega seotud

kohustusi, sh liiklustrahve ja kindlustusmakseid, mille tasus kostja (dtl 92-x). Kostja viitab

sellele, et hageja rikkus korduvalt liikluseeskirju ning põhjustas talle täiendavaid kulusid. Kostja

püüdis hagejaga kontakti saada ning palus hagejal teha vajalikud maksed sõiduki omaniku,

liiklustrahvide ja kindlustuse katteks. Hageja tegi kogu perioodi jooksul vaid ühe makse,

24.0x.2024 summas 520 eurot, mille kohta märkis ülekande selgituseks "kanne". Hageja käsitleb

seda summat hagiavalduse punktis 9.x kui "laenu kostjale", kuid kostja peab seda ainsaks

osaliseks kohustuse täitmise katseks kogu hageja kasutusperioodi jooksul.

9. Kostja avaldab, et hageja kasutas sõidukit ajavahemiku 2x.05.2023-25.x.2024 jooksul ehk x

kuud ilma igasuguste kohustusteta kostja, sõiduki omaniku, õiguskaitseorganite (sh politsei) ega

kindlustusandjate ees. Selle aja jooksul tarbis hageja tehingust saadavat kasu, samal ajal kui

sõiduk jäi ametlikult teise isiku omandiks ning kohustused seoses selle kasutamisega (nt trahvid,

kindlustusmaksed) lasusid kostjal. Kostja hinnangul ulatus hageja poolt selle perioodi jooksul

saadud kasu, arvestades sõiduki turuväärtust, seisukorda ja võrreldavat rendihinda, vähemalt x

euroni (lähtuvalt keskmisest kuutasust 405 eurot). Arvestades, et hageja maksis kostjale vaid

4000 eurot, kujunes tema poolt saadud netokasu sõiduki kasutamisest 3290 eurot. Kostja viitab

tõenditele lisad x-20, mille alusel samalaadsete sõidukite keskmine rendihind jääb 22 euro kanti

päevas ehk x 848 eurot kogu perioodi eest. Mõistliku ja mõõdetava alusena peab kostja siiski

asjakohasemaks arvestada sõiduki kasutamise keskmist kuutasu (405 eurot).

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad

oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg x kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg x järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb

menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

11. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg x

kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi

tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.

12. Kohus käsitleb esmalt hageja 4200 euro tagastamise nõuet, mis tugineb müügilepingu

olulisele rikkumisele ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le x ja § x lg-le x (I). Teiseks

analüüsib kohus nõuet, mis tuleneb kostjale antud rahasummast, eesmärgiga võimaldada kostjal

täita oma laenulepingust tulenev kohustus kolmanda isiku ees (II). Samuti käsitleb kohus

kostjapoolset tasaarvestuse vastuväidet, mis tugineb sellele, et hageja sai sõidukit x kuu vältel

kasutada (III) ja teeb otsustuse seadusjärgse viivise nõudes (IV). Viimasena otsustab kohus hagi

tagamisega seonduva (V) ning jaotab menetluskulud (VI).

I

13. Kui müüja jätab täitmata asja üleandmise või omandi üleandmise kohustuse, allub müüja

vastutus üldosa lepingulise vastutuse üldregulatsioonile (VÕS § x). Vaidlust ei ole selles, et

kostja andis 2x.05.2023 hagejale üle sõiduauto Hyundai i40, reg. nr x. Küsimus on selles, kas

sõiduki omandiõigus pidi lepingu alusel hagejale üle minema ning kas hagejal on tulenevalt

omandi ülemineku mittetoimumisest õigus lepingust taganeda ja nõuda tasutud ostusumma

tagastamist.

14. Poolte vahel on erimeelsus, kas tegemist oli ostu-müügi- või kasutuslepinguga. Kohus leiab,

et tõendite kogumisel ja hindamisel on selgelt tuvastatav, et 2x.05.2023 sõlmitud leping oli

sõiduki ostu-müügileping (VÕS § 208 lg x), mitte kasutusleping ega näilik tehing

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg x tähenduses. Müügilepingu kohaselt kohustub

müüja andma ostjale üle asja ning tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks ostjale üle

minna. Ostja omakorda kohustub maksma kokkulepitud ostuhinna ning asja vastu võtma.

15. Kohtule esitatud leping (dtl x) sisaldab sõiduki hinda 4200 eurot, on mõlema poole

allkirjastatud ja näeb lisaks ette, et sõiduki omandiõigus pidi müüjalt ostjale üle minema pärast

lepingu sõlmimist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja andis hagejale 2x.05.2023

sõiduki Hyundai i40, reg.nr x, valduse üle. Kohus loeb usaldusväärselt tõendatuks, et poolte

tegelik tahe oli sõlmida müügileping, mille tulemusena pidi hageja saama sõiduki omanikuks.

Esiteks, lepingus kajastub sõnaselgelt müügihind (4200 eurot), tasumise viis (sularahas) ja

omandi ülemineku tingimus. Teiseks, lepingu tekstiline vormistus, kus hind on sisestatud

arvutiga ja ostja andmed käsitsi, viitab kohtu hinnangul sellele, et lepingu koostas müüja, kes

kontrollis tehingu tingimusi ja määras hinna. Selline vormistus kinnitab müüja aktiivset rolli ja

tugevdab hinnakokkuleppe selgust ning autentsust.

16. Kohus ei pea kostja väidet, et tegelik kokku lepitud ostuhind oli 6000 eurot, millest osa

(x,54 eurot) pidi hageja tasuma kolmandale isikule (Primero Finance OÜ), usaldusväärseks ega

tõendatuks. Arve, mille kostja kohtule esitas (dtl 85), ei tõenda siduvat kokkulepet ostuhinna

alternatiivse tasumisviisi kohta. Kostja esitatud kirjavahetus (dtl 84), milles ta teatab soovist

lõpetada laenuleping Primero Finance OÜ-ga ning registreerida auto otse ostja nimele, sisaldab

ka väidet, et ta plaanib laenujäägi ülekande teha 25.05.2023, s.o samal päeval. See kirjavahetus

kinnitab, et kostja kavatses ise laenusumma tasuda ega viita sellele, et tasumise kohustus oleks

olnud ostjal. Seega ei saa seda pidada tõendiks, et pooled oleksid kokku leppinud ostuhinna

osalises tasumises kolmandale isikule hageja poolt. Ka müügilepingu tekstis puudub viide, et

arve alusel peaks hageja tasuma summat kolmandale isikule. Kostja ei ole esitanud ühtegi

veenvat tõendit selle kohta, et ta oleks varem nõudnud hagejalt selle summa tasumist või andnud

juhiseid makse tegemiseks. Vastupidi, kohtule esitatud sõnumivahetus (dtl x–x; x–x), mille sisu

kostja ei ole vaidlustanud, kinnitab, et kostja teavitas ise hagejat, et sõiduki ümbervormistamise

takistuseks on tema enda võlg Primero Finance OÜ-le. Lisaks väljendas kostja soovi olukorda

lahendada, paludes hagejalt rahalist abi ning lubades viivituse eest trahvi maksta. Seega on

tuvastatav, et just kostja pidi võla tasumise kaudu looma eeldused omandiõiguse üleminekuks

hagejale.

17. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist oli näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg x

tähenduses. Näilik on tehing üksnes juhul, kui pooled on tahtlikult kokku leppinud, et lepingu

tekstis kajastatud tahteavaldused ei oma tegelikke õiguslikke tagajärgi, näiteks kui soovitakse

varjata mõnda muud tehingut või jätta ekslik mulje tehingu sisust. Käesolevas asjas ei ole

tõendeid selle kohta, et pooled oleksid tahtlikult soovinud jätta muljet omandi üleminekust, ilma

et see olnuks tegelik eesmärk. Puudub igasugune viide, et leping oleks koostatud pelgalt

vormiliselt või teesklusena. Vastupidi, kõik tõendid viitavad sellele, et pooled soovisid kehtiva

müügilepingu sõlmimist ning et müüja pidi pärast hinna tasumist looma tingimused sõiduki

omandiõiguse üleminekuks.

18. Kuna kostja andis sõiduki valduse hagejale üle, kuid ei loonud omandiõiguse üleminekuks

vajalikke tingimusi, sealhulgas ei täitnud oma võlakohustust kolmanda isiku ees, siis on kostja

rikkunud müüjana oma lepingulisi kohustusi. VÕS § 208 lg x järgi ei ole määrava tähtsusega,

kas müüja on ise asja omanik, vaid see, et ta teeb kõik endast oleneva, et võimaldada omandi

üleminekut ostjale (vt P. Kalamees jt., Lepinguõigus, ptk x.4.2.x p x). Antud juhul see ei

toimunud. Kohus ei pea kostja väiteid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud kasutus- või

rendileping või et tehing oli näilik TsÜS § 89 tähenduses, usaldusväärseks ega tõenditega

kooskõlas olevaks. Nii kirjaliku lepingu vorm, selle sisu kui ka tehingu sõlmimise asjaolud ja

pooltevaheline hilisem suhtlus (sh sõnumivahetus) viitavad üheselt sellele, et tegemist oli

müügilepinguga, mille kohaselt pidi kostja tegema kõik endast oleneva, et sõiduki omandiõigus

saaks hagejale üle minna. Lepingu täitmine eeldas muu hulgas kostja kohustust tasuda võlgnevus

kolmanda isiku ees (Primero Finance OÜ), mis oli omandi ülemineku eelduseks. Puudub vaidlus,

et hageja tasus kostjale sõiduki eest sularahas ning kostja andis sõiduki hageja valdusesse. Kuigi

kostja on väitnud, et hageja tasus üksnes 4000 eurot, ei ole ta seda väidet usaldusväärselt

tõendanud. Tõendite puudumisel ei saa kohus seda väidet arvestada. Samuti tuleb arvestada, et

kui kostja tegelik tahe olnuks sõlmida sõiduki kasutus- või rendileping, ei oleks ta vormistanud

lepingut kui ostu-müügilepingut ega esitanud seda tüüpi tahteavaldusi, mis viitavad omandi

üleminekule ja müügihinna lõplikule tasumisele. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et poolte vahel

sõlmiti kehtiv müügileping VÕS § 208 lg x tähenduses, mille täitmata jätmise eest vastutab

kostja.

19. Kuivõrd kostja rikkus oma kohustust luua eeldused omandi üleminekuks, võib ostjast hageja

VÕS § x lg x p 4 kohaselt kasutada müügilepingu rikkumise korral õiguskaitsevahendina

muuhulgas taganemist. Selleks, et lugeda lepingupool lepingust kehtivalt taganenuks, peavad

olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt nt RKTKo nr 3-2-x-

34-x, p x). Vastaspoolele tuleb esitada õigel ajal taganemisavaldus, milles sisaldub taganemist

õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § x tähenduses (vt RKTKo nr 3-2-x-5x-

x, p 28). Oluline rikkumine on mh see, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud pool

olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (RKTKo nr 3-2-x-80-x, p x).

Müügilepingus omandi üleandmise kohustuse rikkumine on oluline lepingurikkumine VÕS § x

lg 2 p x tähenduses. Täiendava tähtaja andmine ei ole sellises olukorras tavaliselt vajalik, välja

arvatud erandjuhtudel, kus müüjal on võimalik omapoolsete täiendavate toimingutega veel

kohustust täita. Käesolevas asjas on tõendatud, et kuigi täiendava tähtaja andmine ei olnud

õiguslikult nõutav, andis hageja siiski kostjale võimaluse kohustuse täitmiseks, mh tasus ta 520

eurot, et kostja saaks tasuda oma võla kolmandale isikule (Primero Finance OÜ-le),

võimaldamaks seejärel sõiduki registreerimist hageja nimele. Sellest hoolimata ei täitnud kostja

oma kohustust ega loonud vajalikke tingimusi omandi üleminekuks. Kohus leiab, et kõik VÕS §

x lg 2 p-s x-4 sätestatud olulise lepingurikkumise tingimused on käesolevas asjas täidetud.

Esiteks jäi hageja kostja kohustuse rikkumise tõttu oluliselt ilma sellest, mida ta lepingust

õiguspäraselt lootis, nimelt sõiduki omandiõigusest. Teiseks oli omandi saamine hageja jaoks

lepingu täitmise põhieeldus, mistõttu selle puudumine muudab lepingu täitmise hageja jaoks

sisuliselt mõttetuks. Kolmandaks, kostja rikkumine oli tahtlik, ta teadis, et ei ole sõiduki omanik

ning ei rakendanud meetmeid, et võimaldada hagejale omandi üleminekut. Neljandaks, kostja

käitumine andis hagejale põhjendatud aluse järeldada, et kostja ei olnud ka enne lepingust

taganemist valmis ega suuteline oma lepingulisi kohustusi täitma. Arvestades, et sõiduk oli

tagatisena üle antud kolmandale isikule (omanikule), ei olnud kostjal enam tegelikku võimalust

luua tingimusi omandi üleminekuks hagejale ega lepingut täita.

20. VÕS § x lg x kohaselt toimub lepingust taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Hageja esitas kostjale vastava taganemisteate 25.x.2024 (dtl x-x). Seega oli

hagejapoolne lepingust taganemine kehtiv.

21. VÕS § x lg x kohaselt on lepingust taganemise korral kummalgi lepingupoolel õigus nõuda

teise poole poolt üleantu tagastamist. Tagastuskohustus hõlmab ka saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist. Seega tuleb hageja on nõue tasutud ostuhinna 4200 euro tagastamiseks rahuldada.

II

22. Hageja teine nõue tuleneb poolte vahelisest kokkuleppest, mida hageja peab esmalt

laenulepinguks VÕS § 396 lg x mõttes. Kohus leiab, et on usaldusväärselt on tuvastatav, et

hageja kandis 520 eurot kostjale täiendavalt eesmärgiga võimaldada sõiduki omaniku kande

muudatuse tegemine. Esitatud tõenditest nähtub, et kostjal oli võlgnevus laenuandja ees (Primero

Finance OÜ), mis takistas sõiduki omandiõiguse üleminekut hagejale. Hageja kandis kohtu

hinnangul 24.0x.2024 kostjale 520 eurot (dtl 8), et võimaldada kostjal tasuda osa võlgnevusest

kolmandale isikule, Primero Finance OÜ-le, ning seeläbi luua eeldused sõiduki (Hyundai i40,

reg nr x) omandiõiguse üleminekuks hagejale. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud veenvalt

vastupidist tõendada. Kostja on selgitanud, et hageja poolt 24.0x.2024 tehtud 520 eurose

ülekandega tasuti kostja trahvide või kindlustusmaksete eest. Kostja viidatud tõenditeks on

trahviteated (dtl 92-x), kahel juhul algatatud täitemenetlused (dtl x-x) ning kindlustusmaksete

loetelu (dtl x), kuid need ei loo piisavat seost nimetatud rahasumma ja hageja vahelise kohustuse

vahel. Kuigi trahvid ja kindlustusmaksed kokku võivad läheneda 520 eurole, ei kinnita ükski

esitatud tõend otseselt, et hageja kandis selle summa üle just nende kulude katmiseks. Pole

tõendatud, et kostja oleks trahvide ja kindlustusmaksete saabumisel pöördunud hageja poole ning

nõudnud nende tasumist. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 545 lg-te x ja 3 kohaselt on

kostjal olnud võimalus vaidlustada 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest trahviteated

põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik. Kostja pole selgitanud, miks ta trahve ei

vaidlustanud. Lisaks ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud trahvid (dtl 92-x)

on kostja hageja eest ka tasunud. Samuti ei ole ühegi tõendi alusel tuvastatav, et hageja ja kostja

oleksid teinud eraldi kokkuleppe kindlustusmaksete tasumise osas, mille alusel tulnuks

kindlustusmakseid vaidlusaluse sõiduki eest tasuda hagejal. Ei ole usutav, et kostja ei

reageerinud kordagi ega esitanud nõudeid hagejale trahvide tasumiseks, mis olid talle saadetud

kuupäevadel nagu 0x.09.2023, 28.09.2023, 02.x.2023 (täitmisteade 2x.x.2023), 0x.x.2023

(täitmisteade 22.02.2024), 22.0x.2024 ja 23.09.2024. Kuigi kostja ei ole otsesõnu

sõnumivahetuses märkinud, et ta palub hagejalt laenu või konkreetset rahasummat, nähtub

vestluse sisust ja kontekstist selgelt, et probleemid sõiduki omandiõiguse üleminekuga olid

seotud kostja võlgnevusega laenuandjale.

23. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

pidi mõistma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada lepingu

sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust

ja eesmärki. On tuvastatav, et kostja selgitab hagejale, et ta pidi laenuandjale tasuma 520 eurot

ning lisab, et peale selle jääb veel võlgu 400 eurot, mida loodab ise katta (dtl x). Samuti mainib

kostja sõnumivahetuses, et ta ei ole laenuandjale ametlikult midagi lubanud, kuid teda

ähvardatakse lepingu lõpetamisega, mille tagajärgi ta ei oska hinnata. Sellest võib järeldada, et

kostja soovis likvideerida kolmanda isiku ees oma võla, et eemaldada takistus sõiduki

ümbervormistamiseks hageja nimele. Hageja küsimus „Kas teil on siis vaja 520 eurot?“

kinnitab, et kostja esitatud info põhjal oli ilmne, et just see summa on vajalik omandiõiguse

muudatuse võimaldamiseks. Kohtu hinnangul on ilmne, et kostja lootis hageja abile sellele

eesmärgile jõudmiseks, mistõttu leiab kohus, et 24.0x.2023 ülekande puhul (520 eurot) oli

tegemist hageja poolt kostjale antud laenuga VÕS § 396 lg x mõttes. Kuna selle laenu

tagastamise väidetava x-kuulise tähtaja kohta ei ole esitatud usaldusväärset tõendit, tuleb seda

käsitada tähtajatu laenulepinguna (VÕS § 398 lg x). Sellisel juhul saab laenuandja nõuda laenu

tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud (VÕS §

398 lg x). Tähtajatu laenulepingu korralise ülesütlemise ainsaks materiaalõiguslikuks eelduseks

on, et ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest möödub kaks kuud. Laenuandja ei pea eraldi välja

tooma, mis hetkest alates on laenuleping korralise ülesütlemise tõttu lõppenud. (RKTKo nr 2-x-

x, p 25.4). Etteteatamistähtaeg algas 26.x.2024 ja lõppes 26.0x.2025. Laenulepingu

ülesütlemisega muutub laenu tagastamise kohustus sissenõutavaks (VÕS § 82 lg x) ja kohustuse

rikkumise korral võib laenuandja nõuda selle täitmist VÕS § x lg x alusel (RKTKo nr 2-x-6x p

x). Kuna nõue on nüüdseks sissenõutav (alates 2x.0x.2025), on laenuandjal õigus nõuda

kohustuse täitmist VÕS § x lg x p x ja § x lg x alusel. Lähtudes eeltoodust peab kohus

põhjendatuks hageja nõude 520 euro ulatuses ja mõistab ka selle summa kostjalt hageja kasuks

välja.

24. Kokkuvõtlikult mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja nii müügilepingu alusel tasutud

ostuhinna 4200 eurot kui ka laenulepingu alusel nõutava 520 eurot, kokku põhivõlgnevusena 4x

eurot.

III

25. Kostja on leidnud, et hageja peaks talle hüvitama ka sõiduki kasutamisest saadud kasu ehk

sisuliselt kasutuseelised TsÜS § 62 lg x. Kuigi kostja on märkinud, et soovib esitada vastuhagi,

pole kostja seda teinud, mistõttu käsitab kohus kostja avaldust kui tasaarvestuse vastuväidet.

26. VÕS § x lg x sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § x lg x sätestab, et

õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise,

äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik

(rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on

kasutuseelise nõude üheks eelduseks, et kostja olnuks sõiduki omanik. Kuivõrd kohus on

tuvastanud, et sõiduki tegelik omanik oli Primero Finance OÜ, ei saa kostjal hageja vastu olla

sõiduki kasutuseeliste hüvitamise nõuet, mistõttu on kostja vastav tasaarvestuse vastuväide

edutu.

IV

27. Vastavalt VÕS § x lg-le x tuleb lepingust taganemise tõttu tagastatavalt rahasummalt

arvestada ka intressi selle saamisest alates. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § x lg x). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § x lg x). Kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise

või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi

(VÕS § x lg 2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise ostuhinnalt

(4200 eurolt) alates hagi esitamisest (30.x.2024) kuni kohtuotsuse tegemiseni (04.06.2025), s.o

243,85 eurot, ja laenulepingust tulenevalt võlgnevuselt (520 eurolt) alates nõude sissenõutavaks

muutumisest (2x.0x.2025) kuni kohtuotsuse tegemiseni (04.06.2025), s.o 20,49 eurot, kokku

264,34 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) . Lisaks mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja ka jooksva viivise tasumata põhivõlgnevuselt kuni selle täieliku tasumiseni

VÕS § x lg x teises lauses sätestatud määras.

V

28. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd

kohus on hagi rahuldanud, on hagi tagamise 08.0x.2025 määruse nr 2-24-x jõusse jätmine vajalik

kohtuotsuse täitmiseks. Hageja pole taotlenud ka abinõu tühistamist.

VI

29. TsMS § x lg x kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

30. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § x lg x). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv (595 eurot), kulutused õigusabile (x,30 eurot).

31. Õigusabikulud sisaldavad järgmisi tegevusi: hagi koostamine ja esitamine (3h – 468 eurot),

kostja vastusele reageerimine ja kliendiga asjaolude selgitamine (2,5h – 396,50 eurot) ning

vastuse koostamine ja esitamine (3h – 4x,80 eurot). Hageja esindaja tunnitasuks on märgitud x

km-ta, millele lisandub käibemaks. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

32. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-2x-x (p 5x) ja sama kohtu x.04.202x

määruses nr 2-x-x (p x) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on

60-x eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi

tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks, arvestades vaidluse

sisu ja keerukust, pidada käesoleval juhul 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Esitatud

menetlusdokumendid ei ole mahukad ega sisult keerukad, need sisaldavad peamiselt

seadusesätete loetelu, mida ei ole süstemaatiliselt seostatud konkreetsete asjaoludega. Samuti ei

käsitle dokumentides kajastatu vaidluse sisu süvitsi ega viita erilisele õiguslikule analüüsile.

Kohtu hinnangul ei vasta hageja esitatud dokumentide maht ja kvaliteet taotletud õigusabi

mõistlikule ajakulule ega ole sellega õiglaselt kooskõlas. Kohus rahuldab taotluse osaliselt ja

vähendab hageja õigusabikulude hüvitist, pidades põhjendatud töömahuks 6 tundi. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista kulutused õigusabile 585,60 eurot (9x,60×6)

ja tasutud riigilõiv 595 eurot, kokku x,60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik