3-25-864/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-864

Haldusasi

Sunly AS kaebus tühistada Lääneranna

Vallavolikogu 27.02.2025 otsus nr 219 „Lääneranna

valla tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ala 2

osas“

Menetlusosalised

Kaebaja Sunly AS, esindajad advokaadid Heili

Püümann ja Veikko Puolakainen

Vastustaja Lääneranna vald, esindaja Ingvar Saare

Kolmandad isikud Laanenurga Tuuliku OÜ, esindaja

advokaat Sandra Kaas, OÜ Utilitas Wind, esindaja

advokaat Sandor Elias

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sunly AS-i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Sunly AS-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2025. a

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääneranna vald algatas 2020. a keskel Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks

rajatavatele tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks ning tuulepargi ja selle

toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (EP) ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

2. Sunly AS on EP-st huvitatud isik, kes on korduvalt avaldanud huvi arendada EP

eelvaliku ala 2 ning 2a.

3-25-864

3. Lääneranna Vallavolikogu võttis 27. veebruaril 2025 vastu otsuse nr 219 „Lääneranna

valla tuuleparkide eriplaneeringu kehtestamine ala 2 osas“.

4. Sunly AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Lääneranna Vallavolikogu

27. veebruari 2025. a otsus nr 219. Kaebus sisaldas taotlust peatada esialgse õiguskaitse

(EÕK) korras vaidlustatud otsuse kehtivus. Kaebaja väitis kokkuvõtlikult, et kolmandatel

isikutel tekib sellest ehitusõigus ja sellega on tehtud eelotsus ka EP ala 2a osas.

5. Lääneranna vald taotles vastuses EÕK kohaldamata jätmist.

6. Laanenurga Tuuliku OÜ taotles vastuses EÕK kohaldamata jätmist.

7. Tallinna Halduskohus jättis 17. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 1

kaebaja EÕK taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) detailse lahenduse koostamise eesmärk on sobivaks tunnistatud aladel töötada välja täpsed

tingimused objekti ehitamiseks ehk määrata ehitusõigus tuulepargi ja vajalike tehnorajatiste

ehitamiseks, mis vastab huvitatud isiku reaalsele arendushuvile. Detailse lahenduse alusel

kehtestatav EP on konkreetse ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa andmise alus. Detailse

lahenduse koostamise eelduseks oli maakasutuskokkulepete olemasolu. Kuigi EP ei anna

õigust konkreetsetele arendajatele püstitada EP-s määratud asukohta tuulikuid, saavad seda

õigust siiski realiseerida need arendajad, kellel on vastavas kindlaksmääratud asukohas

sõlmitud maakasutuskokkulepped. Seega on EP soodne kolmandatele isikutele I ja II, kellel

vastavad kokkulepped on olemas. Kaebajal saaks vastav õigus tekkida, kui muudetaks tuuliku

positsioonil nr 12 asukohta või kehtestatakse uus lahendus. Kaebajal eksisteerib EP-ga

puutumus ning tal esineb EÕK vajadus. Kui kehtestatud kujul EP realiseeritakse ja tuulikud

püstitatakse, oleksid need kolmandate isikute, mitte aga kaebaja omad. Kaebaja sooviks on

saada õigus püstitada aladele 2 ja 2a enda tuulikuid;

2) kaebaja esitas ettepanekuid nii ala 2 kui ka 2a osas. Kaebaja enamik ettepanekuid puudutab

ala 2a, mis ei ole EP objektiks. Ala 2 puudutab vaid üks ettepanek, ühe tuulikupositsiooni

nihutamiseks. Seega ei ole kogu EP kehtetuks tunnistamise taotlus vastavuses kaebaja

konkreetselt esitatud ettepanekuga ala 2 osas. On tõsi, et kaebaja näeb rikkumist ka menetluse

läbiviimises üldisemalt, kuid olukorras, kus kaebaja enda selgelt väljendatud huvi piirdub ühe

tuulikupositsiooniga, pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik tühistada EP-d tervikuna.

Olukorras, kus on palju uuringuid läbi viidud ja ressurssi kulutatud, ei ole perspektiivne

taotlus, et terve menetlus alal 2 tuleks uuesti algusest peale läbi viia ja analüüsida, kas leidub

ka teistsuguseid võimalusi tuulikute paigutamiseks;

3) Hendrikson & ko eksperthinnangust selgub, et tuuliku nr 12 nihutamisel Ristikivi

kinnisasja idaosale ei ole planeering selles osas ellu viidav, sest Sunly AS-l puuduvad

maakasutuskokkulepped kinnisasjade omanikega, kelle maaüksusele on kavandatud

põhimõtteline juurdepääsutee tuulikuni ja põhimõtteline elektriliini trajektoor. See asjaolu

kõneleb kaebuse perspektiivikuse vastu;

4) Hendrikson & ko andis ekspertarvamuse alale 2 kavandatud lahenduse mõju kohta alale 2a,

s.t, kas lahenduse kehtestamine alal 2 kitsendab tuulikute püstitamise võimalusi alal 2a.

Ekspert leidis, et alale 2 kavandatud lahendus mõjutab ala 2a seoses koosmõjuga, eelkõige

võib koosmõju osaliselt piiravaks saada mürast tulenevalt. Alal 2a tuulikute rajamine

välistatud ei oleks. Olulist ebasoodsat müra koosmõju on võimalik vältida ka alale 2a

lahendust ette nähes. Eksperdi hinnangul kaasneks tõenäoliselt alale 2a täiendavate tuulikute

rajamisel suuremad tööaja piirangud võrreldes praeguse lahendusega. Täpsemalt saaks

koosmõju hinnata planeerimise ja mõjuhindamise käigus. Seega ekspert ei välista, et alale 2

2(4)

3-25-864

kavandatud lahenduse mõju võib omada tähtust ka alale 2a. Tuulikute rajamine pole alale 2a

välistatud, kuid piiravaks faktoriks võib saada müra ja selle leevendamise võimalused;

5) välistatud pole, et EP omab negatiivset mõju kaebaja õigustele nii ala 2 kui ala 2a

lahenduse puhul. Kaebaja väited kolmanda isiku I huvide eelistamise kohta eeldavad

tõendikogumi põhjalikku analüüsi, mida EÕK menetluse kiireloomulisust arvestades pole

võimalik teha;

6) EÕK kohaldamine poleks siiski vaidluse asjaolusid arvestades proportsionaalne avaliku

huvi kahjustamise ja kolmandate isikute õiguste seisukohast. On ettenähtav, et kaebaja

taotluse rahuldamine ja menetluse uuesti läbi viimine võtaks palju aega ja neelaks arvestataval

määral ressursse. Sealjuures pole kaebuse pinnalt äratuntav, et parem lahendus eksisteeriks,

vaid kaebaja arvates ei saa seda välistada. Milles parem lahendus konkreetsemalt seisneks ja

kas see oleks ka realiseeritav, ei ole selge;

7) EP õiguspärasuse hindamisel ei ole asjassepuutuv, kas tuulikuid alal 2 on asutud ehitama.

Usutav on, et ehituslubade väljastamine ja reaalne ehitustegevus võtavad kauem aega kui

antud kohtuasja menetlus. Ehituslubade väljastamine ja nende realiseerimine on vastustaja ja

kolmandate isikute võetav risk. Kaebajale ei kaasne EP tühistamisega kahju ega

pöördumatuid tagajärgi. Pelgalt asjaolu, et tuulikuid on asutud püstitama, ei saa olla piisav, et

EP õigusvastasuse korral jäetaks kaebaja õigused kaitseta. Ebaproportsionaalne oleks

kohaldada käesoleval juhul EÕK-d, sh arvestades, et kaebaja huvi puudutab vaid väikest osa

EP alast.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 17. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni

punkti 1 tühistamist ning EÕK taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) sisuliselt on kaebaja jäetud planeerimismenetlusse kaasamata ning vastustaja eelistas

kolmanda isiku huve kaebaja huvidele;

2) kaebajal pole EP eelvaliku alal 2 maakasutuskokkulepetega probleeme. Kaebajal on

positsiooni nr 12 osas teenindamiseks võimalik luua tehniline juurdepääs. Kaebaja

positsioonide võimalikkust ei ole EP eelvaliku ala 2 detailse lahenduse koostamise menetluses

hinnatud;

3) luua tuleb terviklik ruumilahendus ja ühtne tervikmudel. Alad 2 ja 2a on teineteisega

tihedalt seotud. Kaebaja kaotaks alal 2a mitmeid positsioone;

4) kaebaja huvid saavad pöördumatult kahjustatud. Õigusvastaselt ehitatud tuulikut ei tule

automaatselt lammutada.

9. Laanenurga Tuuliku OÜ taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebus on perspektiivitu ja kaebajal puudub EÕK vajadus;

2) EP ei too kaebajale kaasa kahjulikke tagajärgi;

3) EÕK kohaldamine kahjustaks ülemääraselt avalikke huve;

4) kolmandate isikute huvid kaaluvad kaebaja huvid üles.

10. OÜ Utilitas Wind taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) kaebus on perspektiivitu;

2) kaebajal puudub EÕK vajadus;

3) EÕK kohaldamine poleks kolmandate isikute ja avalike huvide seisukohalt

proportsionaalne abinõu.

3(4)

3-25-864

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS §

249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg

2).

12. EÕK kohaldamist on põhjust kaaluda, kui vastupidisel muutuks kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega oluliselt raskemaks või võimatuks.

13. Kaebaja tahteks on kaebusega kaitsta enda ettevõtlushuvi ja arendada vaidlusaluses

piirkonnas tuulikuparki enda pakutud lahenduse kohaselt.

14. EP kehtestamise alusel ei alustata vaidlusaluses piirkonnas tuulikute rajamisega, vaid

sellega on asutud reguleerima ehitusõiguse küsimust. Tuulikute rajamine saab alata pärast

seda, kui ehitusprojektile on väljastatud ehitusluba (TlnRngKm 07.03.2023 nr 3-23-192, p 10;

13.02.2025 nr 3-23-192, p 13-14). Sellekohane veenev põhistus, et lähitulevikus asuksid

kolmandad isikud vaidlusaluse EP alusel väljastatud ehituslubade alusel tuulikuid rajama,

millega kaasneksid kaebajale raskesti kõrvaldatavad või pöördumatud tagajärjed, puudub.

15. Kaebuses esitatud EÕK põhistus ei võimalda praeguses menetlusetapis järeldada, et alal

2 EP detailse lahenduse kehtestamise järel poleks võimalik detailset lahendust koostada alal

2a. Vastustaja on EP kehtestamise otsuses (lk 16) märkinud, et alal 2a täiendavate tuulikute

kavandamise kaalumine eeldab uue detailse lahenduse koostamist ja KSH II etapi koostamist.

OÜ Utilitas Wind toob vastuses välja, et Hendriksoni eksperthinnangus pole väidetud, et

alade 2 ja 2a eraldiseisev kehtestamine ei ole sisuliselt võimalik, mõistlik ega võimalik. Vaid

eksperthinnangust järeldub, et alal 2 kehtestatud EP detailne lahendus ei välista kaebaja

soovitud tuulikupositsioonide kaalumist ala 2a võimaliku detailse lahenduse koostamisel ja

kehtestamisel. Vastupidised ühemõttelised seisukohad antud hetkel puuduvad. Kui ala 2a

planeeringu menetlemisel peaks tõesti ilmnema vastupidine (s.o, et ala 2 kehtiv ehitusõiguse

lahendus välistab kaebaja huvidega igasuguse arvestamise), siis saab kohus vajadusel EÕK

küsimuse uuesti otsustada.

16. Seega eelnevast tulenevalt puudub kaebuse ja sellele lisatud dokumentide alusel antud

menetlusetapis kaebaja õiguste kaitseks vajadus peatada vaidlusaluse EP kehtivus.

17. Kaebuse perspektiivi kohta esitatud mahukaid väiteid hindab kohus asja arutamisel ning

erinevate huvide kaalumine antud juhtumil ei oma määravat tähendust.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)