3-24-3183/76 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3183

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba

pidada X. X kinnipidamiskeskuses kinni

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.05.2025 määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri

Bergmann

Puudutatud isik – X. X , esindaja riigi õigusabi

korras adv Kristina Ivanova

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.05.2025 määruse

peale.

2. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.05.2025

määrus muutmata.

3. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused

puštu keelde.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg (sh varasem

nimekuju ja sünniaeg) tähemärgiga.

Selgitus

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa

määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 24.05.2023 kl 04.18 Võrumaal kinni Venemaa ja

Eesti vahelise ajutise kontrolljoone ületanud isiku, kes tuvastati kui Afganistani kodanik X. X

(sünd. XX.XX.XXXX). Isik esitas 24.05.2023 kl 10.40 rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid

avaldas samal päeval kl 18.08 soovi taotlusest loobuda ning loobus taotlusest kirjalikult

3-24-3183

25.05.2023. Tartu Halduskohus andis 25.05.2023 määrusega nr 3-23-1153 PPA-le loa

paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) alusel. Isik esitas 31.05.2023 uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mille menetlemisel

selgus, et isik on nii Afganistani kui ka Pakistani kodanik. Tallinna Halduskohus andis

02.06.2023 määrusega nr 3-23-1196 PPA-le loa paigutada isik KPK-sse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ning haldusasjas nr 3-23-1196 tehtud

määruste alusel peeti isikut KPK-s kinni kuni 29.11.2023, mil ta paigutati varjupaigataotlejate

majutuskeskusesse. Puudutatud isik lahkus 12.05.2024 loata majutuskeskusest ning esitas

Leedus 20.05.2024 uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mis jäeti läbi vaatamata. Leedu

Migratsiooniamet esitas PPA-le 24.05.2024 palve isiku tagasivõtmiseks. Isik saabus nn

Dublini III määruse1 art 18 lg 1 alusel Eestisse tagasi 19.11.2024. Haldusasjas nr 3-23-2774

esitatud 27.11.2024 teate kohaselt on puudutatud isiku andmed rahvastikuregistris muutunud

ning puudutatud isiku õige nimekuju on X. X ja õige sünniaeg XX.XX.XXXX.

2. PPA 31.10.2023 otsusega nr 12305310062-1 on jäetud rahvusvahelise kaitse taotlus

rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 14.03.2024 otsusega tema kaebuse rahuldamata,

kuid peatas esialgse õiguskaitse korras PPA 31.10.2023 otsuse kehtivuse kuni menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni (haldusasi nr 3-23-2774). Tallinna Ringkonnakohus jättis

11.04.2025 otsusega puudutatud isiku apellatsioonkaebuse rahuldamata. Puudutatud isik on

esitanud Riigikohtule kassatsioonkaebuse.

3. Tallinna Halduskohus andis 21.11.2024 määrusega VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel PPA-le

loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 21.01.2025. Halduskohus pikendas 21.01.2025 määrusega VRKS § 361 lg 2 p 5

alusel puudutatud isiku KPK-s kinnipidamiseks PPA-le antud loa tähtaega kuni kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2025. Tallinna Ringkonnakohus jättis

07.02.2025 määrusega puudutatud isiku määruskaebused halduskohtu nende määruste peale

rahuldamata ja Riigikohus jättis 11.03.2025 määruskaebused menetlusse võtmata.

4. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 13.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada

X. X KPK-s kinnipidamise tähtaega VRKS § 361 lg 2 p 5 ja § 362 lg 5 alusel kuni neljaks

kuuks.

5. Tallinna Halduskohus andis 15.05.2025 määrusega VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel loa

pikendada puudutatud isiku kinnipidamist KPK-s kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauem kui 15.09.2025.

Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on alust arvata, et inimene võib

vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama. Kohtud on tõdenud, et X. X

peeti kinni Eestist lahkuma kohustamise menetluses. On alust arvata, et ta esitas

varjupaigataotluse selleks, et enda väljasaatmist vältida või edasi lükata. Need asjaolud pole

muutnud. Tallinna Ringkonnakohus viitas 07.02.2025 määruses seejuures puudutatud isiku

31.05.2023 esitatud teisele rahvusvahelise kaitse taotlusele, mitte taotlusele, mille ta esitas

kuus tundi pärast kinnipidamist 24.05.2023. Jätkuvalt esineb alus arvata, et puudutatud isik

põgeneks vabaduses viibides. Seda on põhjust tõdeda mitmel põhjusel. Esmalt põhjusel, et

isik on esitanud PPA-le valeandmeid (VSS § 68 p 2, Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2025

määruse p 20). Teiseks põhjusel, et puudutatud isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6, ringkonnakohtu määruse p 18).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)

2(6)

3-24-3183

Kolmandaks põhjusel, et ta lahkus loata Eestist, püüdes jõuda Leedu kaudu Saksamaale (VSS

§ 68 p 9, ringkonnakohtu määruse p 18). Ringkonnakohus selgitas, miks ei ole usutav X. X

väide, et ta läks Leetu dokumente tooma. Seejuures hindas ringkonnakohus X. X väite

kinnitamiseks esitatud dokumente (dtl 338–352). Ringkonnakohus leidis, et tõenäoliselt

soovis X. X jõuda Leedu kaudu Saksamaale, kus elavad tema sõbrad ja sugulased. Seega on

kohus varem selgitanud ka seda, kuhu puudutatud isik ilmselt edasi liiguks, kui tal oleks see

võimalus. Ilmnenud pole uusi asjaolusid, mis annaks aluse varasemaid järeldusi ümber

vaadata. Ringkonnakohus selgitas ka seda, miks X. X varasem ebaõnnestunud

põgenemiskatse ei anna alust järeldada, et uuesti põgenemise oht on väike (määruse p 19).

Pigem võib eeldada, et varasemast kogemusest õppinuna valiks ta põgenemiseks teise viisi

(näiteks vältides liinibusse). See, et X. X on varjupaigataotluse kohta tehtud kohtuotsused

vaidlustanud, tema põgenemise ohtu ei vähenda. See kinnitab üksnes, et ta on jätkuvalt

huvitatud varjupaiga saamisest ega soovi oma koduriiki naasta. Seda, et praeguseks on ka

ringkonnakohus tema kaebuse rahuldamata jätnud, tuleb pidada põgenemisohtu pigem

suurendavaks asjaoluks.

Puudutatud isikut on VRKS alusel kinni peetud 31.05.2023–28.11.2023 ja alates 19.11.2024.

Seega ei ületa kinnipidamise aeg ka selle nelja kuu võrra pikendamise korral lubatud 18 kuud.

Lisaks peeti isikut kinni Leedus. Ringkonnakohus leidis, et seda aega ei tule maksimaalse 18-

kuulise kinnipidamistähtaja hulka arvestada, kuna Leedus kinnipidamine ei olnud seotud

31.05.2023 Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotlusega. Kinnipidamisaega Leedus tuleb

siiski arvestada tema jätkuva kinnipidamise proportsionaalsust hinnates. Pika

vabadusekaotuse mõju leevendab see, et X. X oli vahepeal 29.11.2023 kuni 11.05.2024

vabaduses. Vabaduse uue kaotuse põhjustas ta suuresti ise, kui lahkus PPA-d teavitamata

Eestist. Oht, et X. X põgeneb, on varasemaid sündmusi ning tema varjupaigataotluse kohta

PPA ja kohtute tehtud otsuseid arvestades suur. Sellises olukorras ei pea kinnipidamise

pikendamiseks esinema uusi, varasemast mõjuvamaid asjaolusid. KPK-s viibimine ei ohusta

X. X turvalisust ja tervist. X. X kurtis unehäireid, kuid märkis ka, et on saanud unerohtu.

Meditsiiniline abi on KPK-s tagatud. Leebemad järelevalvemeetmed (VRKS § 29) ei oleks

tõhusad. Seda kinnitab samuti X. X varasem käitumine. Oht, et ta uuesti põgeneda proovib,

on märkimisväärselt suur. Leebemad meetmed põgenemist ei takistaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 15.05.2025 määrus ning uue

määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta viivitamata KPK-st.

Halduskohus viitas varem samas asjas tehtud lahenditele, kuid ei andnud hinnangut sellele,

kas isiku kinnipidamine on vältimatult vajalik ka tänase päeva seisuga. Riigikohus on

rõhutanud, et mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema kinnipidamist

põhistavad asjaolud ning seda rangem peab olema kontroll kinnipidamise põhjendatuse üle.

Puudutatud isik ei viivitanud esmakordse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. Ta esitas

selle esimesel võimalusel vastavalt oma tegelikule eesmärgile – rahvusvahelise kaitse

saamine. Järgnevad sündmused (sh korduva taotluse esitamine) on tingitud vaid sellest, et

isik, olles selgelt nõrgemas positsioonis, piiratud vabadusega ja mitme paralleelse menetluse

taustal, oli äärmiselt suure pinge all ning välismaalasena ei olnud tal adekvaatset teadmist, kas

ning kuidas kõik menetlused ja sündmused on omavahel seotud või mõjutavad tema staatust.

Halduskohus on jätnud sisuliselt hindamata, kas ja millisel määral esineb põgenemisoht

tänase päeva seisuga. Varjupaiga asjas kaebeõiguse realiseerimist ei tohiks samastada

3(6)

3-24-3183

soovimatusega täita lahkumiskohustust. Puudutatud isik kinnitas halduskohtu istungil, et

lahkumiskohustuse täitmiseks on ta potentsiaalselt nõus lahkuma Afganistani. Puudutatud isik

ei ole valetanud oma päritolu ja kodakondsuse kohta. Ta on andnud selgitusi selle kohta, et

tema Pakistani pass on fiktiivne, mis sai tehtud üksnes koduriigist lahkumise eesmärgil.

Puudutatud isik ei rääkinud esialgu sellest PPA-le inimliku hirmu tõttu. Isegi kui ta oli

avaldanud soovi liikuda Saksamaale ja mitte jääda Eestisse, võib tema seisukoht olla

muutunud. See juhtum leidis aset rohkem kui aasta tagasi, mistõttu ei ole sellele nii suure

kaalu andmine põhjendatud ega proportsionaalne. Praegusel ajal puudub isikul mistahes huvi

ja soov Eestist omavoliliselt lahkuda.

Kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et puudutatud isikut

peeti pikalt kinni ka Leedus. Puudutatud isiku põhiõiguste riive on äärmiselt intensiivne.

Kohus tõi välja, et vabaduse uue kaotuse põhjustas ta suuresti ise, kui lahkus PPA-d

teavitamata Eestist. See seisukoht ei ole asjakohane, kuivõrd kinnipidamine ei ole karistuslik

meede. Pikemaajalist kinnipidamist peavad igal juhul õigustama kaalukamad asjaolud,

võrreldes varasemate lubade andmisega. Kinnipidamine on äärmuslik abinõu, mitte

automaatselt kohalduv järelevalvemeede mistahes põgenemisohu tuvastamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. HKMS § 210 lg 4

kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul

korraldada PPA taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest

tulenevalt nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse

läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, miks tuleks see vaadata läbi

kohtuistungil. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu istungil tõlgi vahendusel.

Isikut esindab advokaat (sh osales advokaat ka halduskohtu istungil), kes on saanud

määruskaebuses tuua välja kõik siinse asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja

põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata kirjalikus

menetluses. Seetõttu jääb rahuldamata taotlus korraldada asjas istung.

8. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid

kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Ringkonnakohus jääb ka oma siinses asjas 07.02.2025

tehtud määruses võetud seisukohtade juurde.

9. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada, kui välismaalane on peetud kinni Eestist lahkuma kohustamise

menetluses ning on põhjendatud alus arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Selle sättega on

võetud üle direktiivi 2013/33/EL2 art 8 lg 3 punkt d, mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada

siis, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ3 ettenähtud korra kohaselt tagasisaatmise

ettevalmistamiseks või väljasaatmise täideviimiseks ning objektiivsete kriteeriumite alusel,

sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele,

saab põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse

taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008 direktiiv 2008/115/EÜ, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides

ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.

4(6)

3-24-3183

Pärast rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumist koostas PPA puudutatud isikule 25.05.2023

lahkumisettekirjutuse nr 1052268234 (kohe sundtäidetav) ning Tartu Halduskohus andis

25.05.2023 määrusega PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse. Seega peeti

puudutatud isikut enne 31.05.2023 uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist juba kinni

lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. Ringkonnakohus ei pea veenvaks määruskaebuses

esitatud versiooni, et kaebaja oli seoses tema suhtes toimunud erinevate menetlustega (sh

kriminaalmenetlusega) segaduses. Inimene, kes võtab väidetavalt tema elu ohustava

tagakiusamise eest pakku minekuks ette pika ja ohtliku teekonna Afganistanist põgenemiseks

ning läbi erinevate riikide, sh Venemaa Euroopasse pääsemiseks, üldjuhul ei loobu

rahvusvahelise kaitse taotlemisest esimese takistuse ilmnemisel. Rahvusvahelise kaitse

vajajatel on üldjuhul hästi teada, et nad peavad turvalisse riiki jõudmisel kohe asüüli paluma

ja saavutada varjupaigataotleja staatus, et vältida enda tagasisaatmist riiki, kus neid ähvardab

tagakiusamine. Seetõttu jääb ringkonnakohus varasemalt tuvastatud asjaolu juurde, et esineb

põhjendatud kahtlus, et uus rahvusvahelise kaitse taotlus oli esitatud eeskätt

lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Eelnevast tulenevalt on täidetud VRKS § 361 lg 2 p-s

5 sätestatud eeldused rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks.

10. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu hinnanguga, et isiku varasemat käitumist

ja hoiakuid arvestades on KPK-s kinnipidamine vältimatult vajalik, sest isikuga seotud

asjaolud viitavad reaalse põgenemisohu esinemisele. Esineb põgenemisoht VSS § 68 p 9 järgi,

sest puudutatud isik lahkus omavoliliselt varjupaigataotlejate majutuskeskusest (vt VRKS §

34 lg 1) ja peeti 11.05.2024 kinni Leedus, kus esitas 20.05.2024 uue rahvusvahelise kaitse

taotluse. Määruskaebuses ei ole millegagi kummutatud ringkonnakohtu varasemas määruses

usutavaks tunnistatud asjaolu, et puudutatud isik soovis teha teoks enda algse eesmärgi

liikuda edasi Saksamaale, kus elavad tema sõbrad ja sugulased (sh onu, kes on avaldanud

valmisolekut katta isiku elamiskulud). Asjaolu, et nendest sündmustest on nüüdseks mõni aeg

möödas, et tähenda, et need oleksid kaotanud relevantsuse puudutatud isikuga seotud riskide

hindamisel. Veenvaks ei saa pidada määruskaebuse väidet, et puudutatud isik enam nii ei

teeks. Inimese tulevast käitumist on üldjuhul kõige kohasem prognoosida tema varasema

käitumise järgi, iseäranis olukorras, kus käitumise motivaatorid pole oluliselt muutunud

(ränne teise liikmesriiki eeldatavasti soodsamatesse tingimustesse ning oma kogukonna ja

lähedaste inimeste juurde). Pole usutav, et puudutatud isiku mõtlemises ja hoiakutes on

vahepealse ajaga toimunud olulisi muutusi. Pelgalt asjaolu, et puudutatud isiku teab nüüd

paremini, et Dublini süsteem toimib, ei ole piisavalt usutav takistus võtta tee Saksamaale

uuesti ette, seekord ilmselt juba paremini ette valmistununa, nt rohkem kõrvalist abi kasutades

ja ametlikke ühistranspordiliine vältides. Mis puutub väidet, et halduskohtu istungil avaldas

puudutatud isik valmisolekut naasta Afganistani, siis tegelikult rääkis puudutatud isik sellest

kontekstis, et miks PPA soovib teda välja saata Pakistani, kui põhjendatum oleks tema päris

kodumaa Afganistan, kus vähemalt elab tema perekond. Kohtu täpsustava küsimuse peale

kinnitas isik, et ta ei soovi vabatahtlikult naasta Afganistani (helisalvestis alates 19:20). Kuna

põgenemise oht on piisava kindlusega tuvastatud juba eeltoodud asjaolude alusel, ei ole enam

määravat tähtsust Pakistani passiga seonduval.

11. Ringkonnakohus ei korda oma 07.02.2025 määruses võetud seisukohta, et

kinnipidamise kestus pole muutunud veel ebaproportsionaalseks. Halduskohus on selles

küsimuses esitanud ammendavad seisukohad. Ei ole alust arvata, et menetlus haldusasjas nr 3-

23-2774 kestab enam kaua.

12. Eelneva põhjal jääb X. X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

15.05.2025 määrus muutmata.

5(6)

3-24-3183

13. Kohus on varem andnud puudutatud isikule menetlusabi lahendi osaliseks tõlkimiseks

puštu keelde. Menetlusabi jätkuvuse põhimõtet (HKMS § 114 lg 2) arvestades tuleb ka

praeguse määruse sissejuhatus ja resolutsioon ning edasikaebamise kord ja põhjendused

tõlkida puštu keelde.

14. VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel

asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg (sh varasem nimekuju ja sünniaeg) tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)