3-25-1074/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juunil 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-1074 Haldusasi Metsatervenduse

OÜ

kaebus

Keskkonnaameti kohustamiseks Tornimäe kinnistu jagamiseks esitatud taotlust uuesti läbi vaatama Menetlusosalised Kaebaja Metsatervenduse OÜ, esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Kristiin Jääger Kaasatud haldusorgan Rõuge vald, esindaja Britt Vahter Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada kaebus. 2. Kohustada Keskkonnaametit Metsatervenduse OÜ poolt Tornimäe kinnistu jagamiseks esitatud taotlust rahuldama 3 tööpäeva jooksul haldusasja nr 3-25-1074 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest arvates. 3. Mõista Keskkonnaametilt Metsatervenduse OÜ kasuks välja menetluskulud 1780 eurot. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 4. juulil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

3-25-1074 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Metsatervenduse OÜ (edaspidi kaebaja) taotles 14. veebruari 2025. a kirjaga (digitoimiku lehekülg (dtl) 11) Keskkonnaameti (edaspidi vastustaja) nõusolekut Rõuge vallas Mäe-Lüütsepa külas asuva Tornimäe katastriüksuse jagamisele kolmeks eraldiseisvaks katastriüksuseks vastavalt taotlusele lisatud plaanile. Kaebaja soovis vastavalt 12. septembri 2024. a kinnistu kasutuskorra ja kaasomandi lõpetamise kokkuleppele Tornimäe kinnistut jagada selliselt, et taluhoonete jaoks jääks 1 ha suurune maa, mis jääks peale kinnistu jagamist kaasomanike S. ja T.A kaasomandisse ja mis vastab nendele kuuluva kaasomandi osa suurusele.

2. Vastustaja keeldus 20. veebruari 2025. a kirjaga (dtl 29) Tornimäe kinnistu kolmeks katastriüksuseks jagamiseks nõusoleku andmisest, põhjendades keeldumist sellega, et vastustaja hinnangul on 1 ha suurune suures osas õuemaa kõlvikuga kaetud maa põlistalu jätkusuutlikuks säilimiseks ebapiisav ning sellisel pindalal on oht põlise talukoha hävimiseks. Vastustaja tegi ettepaneku katastriüksus jagada nii, et põlise talukoha juurde jääks vähemalt 2 ha maad, sh soovitavalt nii metsa kui põllumaa kõlvik.

3. Kaebaja esitas 26. veebruaril 2025 taotluse uuesti üle vaadata varasem keeldumine Tornimäe kinnistu jagamiseks nõusoleku andmisest (dtl 58). Vastustaja vastas 18. märtsil 2025 (dtl 31) ning selgitas, et arvestades asjaolu, et katastriüksusel asub põline talukoht, mis on Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolistel kaartidel järjepidevalt märgitud alates 1-verstasest kaardist (1895-1922), ohustab kavandatud maakorraldustoiming looduspargi pärandmaastike kaitse ja asustusstruktuuri säilimise eesmärke, kuna 1 ha suurune suures osas õuemaa kõlvikuga kaetud maa on põlistalu jätkusuutlikuks säilimiseks ebapiisav ning sellisel pindalal on oht põlise talukoha hävimiseks. Seetõttu soovitas vastustaja katastriüksus jagada nii, et põlise talukoha juurde jääks vähemalt 2 ha maad, sh soovitavalt nii metsa kui põllumaa kõlvik.

4. Kaebaja esitas 27. märtsil 2025 vaide (dtl 33) tühistamaks vastustaja 14. veebruari 2025. a keeldumine nõusoleku andmisest Tornimäe kinnistu jagamiseks ning palus anda nõusolek Tornimäe kinnistu jagamiseks kaebaja palutud viisil.

5. Vastustaja tagastas 4. aprilli 2025. a kirjaga (dtl 36) vaide selgitades, et haldusmenetluse seaduses ei ole ette nähtud võimalust menetlustoimingu (kooskõlastamisest keeldumine) vaidlustamiseks vaidemenetluse korras. Vastustaja märkis, et käsitleb vaiet selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning annab selgitused vaides esitatud seisukohtadele hiljemalt 11. aprillil 2025.

6. Vastustaja esitas 10. aprillil 2025 seisukoha kaebaja esitatud vaidele (dtl 38), kus põhjendas oma seisukohta, millest tulenevalt peaks Tornimäe kinnistu talu juurde jääma vähemalt 2 ha maad, et kaitsta pärandmaastikku.

7. Tallinna Halduskohus registreeris 16. aprillil 2025 Metsatervenduse OÜ kaebuse nõuetes tuvastada Keskkonnaameti (KeA) 20. veebruari, 18. märtsi ja 10. aprilli 2025. a keeldumiste õigusvastasus ning kohustada KeA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. 2(4)

3-25-1074 8. Kohus tagastas 17. aprilli 2025. a määrusega kaebuse tuvastamisnõude osas ning võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada Keskkonnaametit Tornimäe kinnistu jagamiseks esitatud taotlust uuesti läbi vaatama. 9. Vastustaja esitas 19. mail 2025 avalduse, milles teatas, et arvestades kohtuvaidluse perspektiivikust ning võttes aluseks HKMS § 27 lg 3 ja § 159, palub vastustaja võtta vastu avalduse kaebuse õigeksvõtmise kohta. Vastustaja teeb kaebaja taotluse kohta uue (nõustuva) otsuse 3 tööpäeva jooksul haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest arvates. 10. Kaebaja esitas 19. mail 2025 menetluskulude nimekirja ning palub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 1780 eurot (ilma käibemaksuta) ning menetluskuludelt seaduses sätestatud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. 11. Kaasatud haldusorgan esitas 20. mail 2025 omapoolse arvamuse kaebuse kohta. 12. Kohus määras 20. mai 2025. a määrusega asja lahendamisele kirjalikus menetluses ning määras menetlusosalistele tähtaja seisukohtade esitamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 13. Kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse (HKMS § 159 lg 1). Vastustaja võttis 19. mail 2025 esitatud avalduses kaebuse õigeks, mistõttu tuleb kaebus rahuldada. Kuigi kaebaja palus kohtul kohustada vastustajat taotlust uuesti lahendama, võimaldab HKMS § 41 lg 3 kohtul kohustada kohustamiskaebuse rahuldamisel vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus lähtub seetõttu vastustaja esitatud õigeksvõtu sisust ning kohustab vastustajat tegema kaebaja poolt Tornimäe kinnistu jagamiseks esitatud taotlust rahuldava otsuse 3 tööpäeva jooksul haldusasja nr 3-25-1074 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest arvates.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

15. Kaebaja taotleb 1780 euro ulatuses menetluskulude hüvitamist (riigilõiv 20 eurot ning 1760 eurot õigusabikulud (ilma käibemaksuta)). Kaebaja palub ühtlasi välja mõista menetluskuludelt seaduses sätestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kaebaja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamiseni.

16. Kohtu hinnangul võib menetluskulusid pidada vajalikuks ja põhjendatuks ning need tuleb vastustajalt välja mõista.

17. Kaebaja on taotlenud menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist. Viivise väljamõistmise menetluskuludelt näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4, kuid HKMS sellist võimalust ei sisalda. Ka Riigikohtu praktika kohaselt ei ole halduskohtumenetluses menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks alust (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 6. juuni 2019. a otsus nr 3-17-842/44, p 37). Seega jääb see taotlus rahuldamata. Maarja Oras 3(4)

3-25-1074 /allkirjastatud digitaalselt/ 4(4)