3-25-1611/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1611

Haldusasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla poolt

proteesiliimi väljastamata jätmisega

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X-i

vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte

ajavahemiku 27. jaanuar 2025 kuni 26. mai 2025 kohta.

2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

5. Jätta X-i taotlus kohtuistungi korraldamiseks läbi vaatamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis X-i nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas 27. mail 2025 Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse, milles väljendab rahulolematust sellega, et vangla keeldus talle proteesiliimi

väljastamast. Taotleja märgib taotluses kokkuvõtvalt järgmist.

Proteesid on abivahendid ja ilma liimita neid kasutada ei saa. Seega on ka proteesiliim abivahend.

Liimita ei püsi proteesid kohal, tekitavad valu ja põletikke ning raskendavad söömist ja suhtlemist.

Vangla väide, et kui taotlejale väljastada proteesiliim, siis ta ostab poest muid asju, ei ole õige,

sest ta ei käi poes. Raha, mis on taotlejal arvel, on mõeldud teleri ostmiseks. Proteesiliimi

ostmiseks peaks ta igal kuul leidma vabadusest 40-60 eurot. Taotleja on saanud proteesiliimi

alatest aastast 2021 ning ka siis, kui tal oli raha. Ta soovib, et vanglat kohustataks väljastama talle

proteesiliim (s.o selline liim, mis talle sobib ja hoiab proteesid kinni) vähemalt üks kord kuus.

Lisaks soovib taotleja, et kohus korraldaks videosilla vahendusel kohtuistungi, vabastaks ta

riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel ning annaks talle riigi õigusabi.

2. Kohus andis 29. mai 2025. a määrusega Tartu Vanglale tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse

osas seisukoha ja asjassepuutuvate dokumentide esitamiseks.

3-25-1611

Tartu Vangla edastas 3. juunil 2025 kohtule seisukoha, milles selgitas, et MakroTrade Baltic OÜ

hinnakirja kohaselt on vanglas võimalik osta kahte erinevat proteesiliimi hinnaga 7,59-8,53 eurot.

Arvestades taotleja vabakasutuskonto jääki (235,04 eurot) ning proteesiliimi hinda (isegi

arvestades ka lisanduvat kauba kättetoimetamistasu), on vangla seisukohal, et kuigi X-i esialgse

õiguskaitse taotlus on HKMS § 249 lg 2 järgi formaalselt lubatav (s.o toimub vaidemenetlus), siis

esialgse õiguskaitse vajadus taotlejal puudub. Lisaks, kui proteesiliimi käsitada meditsiinilise

abivahendina, ei oleks vangla asjas õige vastustaja. Abivahendite väljastamist/rahastamist

korraldab Tervisekassa. Tartu Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Koos seisukohaga edastas vangla kohtule X-i taotluse proteesiliimi väljastamiseks (registreeritud

vanglas 16. mail 2025 nr-ga 6-7/2-25/1859-1), vangla 25. mai 2025. a vastuse nr 6-7/2-25/1859-2

ja X-i vaide (registreeritud vanglas 30. mail 2025 nr-ga 1-8/2-25/130-1). Lisaks edastas vangla

kohtule taotleja vabakasutuskonto väljavõtte.

KOHTU SEISUKOHT

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

3. X soovib, et kohus teeks Tartu Vanglale esialgse õiguskaitse korras kohustava

ettekirjutuse, mille kohaselt tuleks taotlejale vähemalt üks kord kuus väljastada talle sobiv

proteesiliim (HKMS § 251 lg 1 p 3). Arvestades käimasolevat vaidemenetlust, on esialgse

õiguskaitse taotlus kohtus lubatav (HKMS § 249 lg 2).

4. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X palub end riigilõivu tasumise kohustusest

vabastada.

Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu

12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 ning halduskolleegiumi 19. märtsi 2025. a

määruse asjas nr 3-22-2402 (p 9) seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise

kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust

lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese

isikukonto väljavõttes (27. jaanuar 2025 kuni 26. mai 2025 kohta) kajastatut, vabastab kohus

taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel.

5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

6. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse

vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille

kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt

Riigikohtu 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades asjaolu, et taotlejal on

vabakasutuskontol raha üle 200 euro (dtl 18), ei ole taotleja olukorras, kus ta ei saaks endale

vangla kaupluse vahendusel 7,59-8,53 eurot maksvat proteesiliimi osta. Asjaolu, et taotleja soovib

kontol oleva raha eest osta teleri, ei saa olla põhjuseks, miks talle tuleks juba vaidemenetluse ajal

3-25-1611

proteesiliim väljastada riigi kulul. Kuigi taotleja väidab, et ta ei käi poes, siis konto väljavõtte

kohaselt maksab taotleja siiski teleri ostuks mõeldud raha arvelt näiteks elektri eest. Kohus leiab,

et X ei ole olukorras, kus tema õiguste kaitse põhiasjas tehtava hilisema lahendiga muutuks

võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul sisuliselt põhivaidluse

äraotsustamine. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt

Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Kohus leiab, et taotleja

kirjeldused proteesiliimita proteeside kandmise tagajärgedest on kohati ülepaisutatud (nt

proteeside sisse hingamise ja lämbumise oht) ning taotlejal on võimalik liimita proteeside

kandmise tagajärgi vältida, ostes end vabakasutuskontol oleva raha eest vangla kauplusest

proteesiliimi. Vangla selgitustest nähtuvalt ei ole MakroTrade Baltic OÜ kaudu soetatav

proteesiliim sedavõrd kallis, et kaebaja ei saaks seda enda säästudest soetada. Valikus on ka mitu

mõnevõrra erineva hinnaga toodet.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

8. X palub anda talle advokaat, põhjendades, et ta ei saa terviseprobleemide ja ravimite

mõju tõttu end ise esindada. Arvestades, et riigi õigusabi taotlus on esitatud koos esialgse

õiguskaitse taotlusega ning taotlejal on vanglas pooleli samas küsimuses vaidemenetlus,

käsitab kohus X-i riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotleja soovib õigusabi enda

esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lg 3 p-dele 5 ja 6.

9. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud

alused, millal riigi õigusabi ei anta.

10. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, kas taotleja on ise

võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et vaatamata X-i võimalikele terviseprobleemidele ja ravimite tarvitamisele on ta

võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses. X

on juba iseseisvalt esitanud vanglale vaide ja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kohtul puudub

alus arvata, et taotleja ei saaks vaide rahuldamata jätmise korral ka halduskohtule kaebuse

koostamisega iseseisvalt hakkama. Taotlejal on olemas märkimisväärne kogemus vaide- ja

kohtumenetluses osalemisel ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et X on

võimeline oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma. Kohus märgib, et halduskohus

selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning

asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks

täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Kohtu hinnangul on X seega võimeline ise oma

õigusi kaitsma.

11. Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

Muud menetluslikud otsustused

3-25-1611

12. X palus asjas korraldada kohtuistungi. Kuna kohus lahendas käesoleva määrusega esialgse

õiguskaitse taotluse sisuliselt ära, jätab kohus kohtuistungi korraldamise taotluse läbi vaatamata.

13. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik