2-25-6462/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-6462

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-6462

Tsiviilasi

D.Z.-i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: D.Z. (isikukood: XXX; elukoht:

Tehnika 13-3, Valga linn, Valga vald, 68205 Valga

maakond; e-post: XXX)

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

RESOLUTSIOON

Keelduda D.Z.-i maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud D.Z.-i kanda.

2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, sest asjas ei ole

puudutatud isikut, kelle oleks tekkinud menetluskulusid.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. D.Z. esitas 28.04.2025 maksejõuetusavalduse, milles palus pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2.Kohus leiab, et võlgniku avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada ning

avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse

kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

FIMS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on

tasumata riigilõiv.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

FIMS § 45 lg 3 p 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise.

3.Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi ning selgus, et kohus on tsiviilasjas nr 2-18-7207

13.06.2018.a määrusega välja kuulutanud võlgniku pankroti. 08.03.2019.a määrusega lõpetas

kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. 08.09.2020.a määrusega lõpetas kohus võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetluse ning keeldus võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest järgnevates põhjustel: võlgnik rikkus oma kohustust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega või selle puudumisel otsida tulutoovat tegevust (võlgnik ootas vaid

kindlat tööpakkumist ega otsinud muud tööd); võlgnik ei esitanud ühtegi korrektset aruannet;

võlgnik ei esitanud täielikku infot oma tegevuse, sissetulekute, vara ja võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta; võlgnik jättis teatamata töökoha vahetusest, töö lõppemisest,

elukoha/viibimiskoha vahetusest ja kontaktandmete vahetusest; võlgnik rikkus raha eraldamise

ja väljamaksmise kohustust.

4.Kohus suhtles võlgnikuga telefoni teel 27.05.2025 (võlgnik ärakuulamisele ei ilmunud).

Võlgnik selgitas, et ei käi tööl, sest täiturid võtavad kõik raha ära. seda, kas tööle saaks, ei

osanud öelda: Soome pole enam mõtet minna ja Valgamaal makstakse vähe. On teinud

„haltukasid“ ja kulud aitab kanda ka elukaaslane. Pankrotimenetlust soovib, et teegi üks

inimene tegeleks kõigi tema võlgadega- eelmises menetluses see oli nii.

5.Käesolevalt on kohus viimase kümne aasta jooksul otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise küsimuse. Kohus otsustas võlgnikku kohustustest mitte vabastada, kuna ta rikkus

süüliselt talle määratud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Sellest tulenevalt

pole võimalik kohustustest vabastamise menetlust algatada. Võlgnik endiselt ei tööta ega pole

tööd teinud alates 2021. aastast. Võlgnikul puudub igasugune vara. Kohtu hinnangul ei ole

võlgniku varaline seisund võrreldes 2020.a toimunud kohustustest vabastamise menetluse ajaga

muutunud. Pankrotimenetluse lõpetamise ajal 2019.a märtsis oli võlgnikul kohustusi umbes

6000 eurot. Nüüdseks on kohustused suurenenud vähemalt 11 000 euroni (võlgnik kõiki

kohustusi avaldusse kirja ei pannud), millest vähemalt pool on kuriteoga tekitatud kahjunõuded

(Sotsiaalkindlustusameti nõuded). Lisaks on võlgnikul elatise võlgnevus. Kuriteoga tekitatud

kahjunõuetest ja elatisevõlgnevusest ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse käigus

vabaneda (FIMS § 50 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole asjaolusid arvestades kohustustest

vabastamise menetluse algatamine võimalik ega ka perspektiivikas.

Pankroti väljakuulutamine olukorras, kus sellele ei järgne kohustustest vabastamise menetlust

ei ole kohtu hinnangul samuti perspektiivikas. Seda just olukorras, kus võlgnikul tegelikult

puudub valmisolek täita võlgniku kohustusi: tegeleda tulutoova tegevusega ja kaheldav on

tema valmisolek alluda usaldusisiku ja kohtu kontrollile. Kohus märgib, et võlgnik ei ole

taotlenud ainult pankroti väljakuulutamist ega pole jätnud menetluse liiki kohtu otsustada,

mistõttu saab kohus lähtuda vaid tema soovitud menetlusliigist. Kohus saab lähtuda vaid

menetlusliigist, mille võlgnik on ise avaldusse märkinud.

6. Kohus selgitab, et pankrotimenetlus tekitab üksnes lisakulusid ning menetlusest oodatavat

positiivset kasu pole ette näha. Pankrotimenetlus kohustustest vabastamise menetluseta ei

täidaks käesolevalt oma eesmärki, milleks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel. Võlgnikul puudub mistahes sissetulek ja vara, mille arvelt oleks kas või osaliselt

võimalik teha mingeid eraldisi. Varasem kohustustest vabastamise menetlus näitas, et võlgnik

ei suutnud teha võlausaldajatele ühtegi eraldist ega väljamakset. Kohus leiab, et selline olukord

viimase viie aasta jooksul ei ole muutunud. Avalduse ja selle lisade, võlgniku ärakuulamise ja

kohtule teatavaks saanud asjaolude alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetusavalduse

menetlemisest tuleb keelduda.

7. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud TsMS §

168 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole puudutatud isikut, kellel

võinuks menetluskulusid tekkida, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on võlgnikule võimalik tagastada avalduselt tasutud riigilõiv,

kuna avaldust ei võetud menetlusse. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada taotlus, milles oleks

märgitud kellele ja mis pangakontole riigilõiv tagastada tuleb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik