Legislator Case Law & Legislation
2-24-19424/12 AI generated

2-24-19424/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-19424/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Likvideerida ja kustutada MTÜ Järvetont äriregistrist. Kohustada ajutist haldurit likvideerima MTÜ Järvetont kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

Legislator headnote

AI generated

2-24-19424/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kohustada ajutist haldurit likvideerima MTÜ Järvetont kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

Keywords

AI generated
monetary debt motor vehicle expenses bank charges financial hardship monetary financing prohibition damage to credit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartum 4. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-19424

Tsiviilasi

MTÜ Järvetont avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): MTÜ Järvetont (registrikood

80420526; asukoht XXX-i , Elva vald, 61117, XXX),

seaduslikud esindajad A.M. , R.U, S.G.

Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (OÜ CiviLex,

Soola 3, Tartu, e-post, telefon 7 407 662, 50 46 694)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

MTÜ Järvetont

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida ja kustutada MTÜ Järvetont äriregistrist. Kohustada ajutist

haldurit likvideerima MTÜ Järvetont kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada ajutine haldur tema ülesannetest pärast MTÜ Järvetont registrist

kustutamist.

4. Määrata MTÜ Järvetont dokumentide hoidjaks S.G. (isikukood XXX,; elukoht

xxxxxxxxxxxx, xxxxxxx alevik,xxxxxxx vald, XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasuks 644 eurot 16 senti (sh käibemaks 116

eurot 16 senti) ning hüvitada see menetlusõigusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel. Tasu kanda CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, arvelduskonto nr

EE312200221055387366 AS-s Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile, resolutsiooni p 6 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele ja pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse

võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg

kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates

(PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Järvetont (avaldaja, võlgnik) esitas 22. detsembril 2024 avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Võlgnik täpsustas avaldust 13. jaanuaril 2025.

Kohus nimetas 7. veebruari 2025. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Tiia Kalause

(ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas

käsutuskeeldu.

2. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole ning kohustusi on vähemalt 2439 eurot 20 senti.

Võlgnikul majandustegevust ei toimu. Kuivõrd Keskkonnainspektsioon keelas võlgnikul

majandustegevuse Tondisaarel ning seal asunud ehitis (kuur) tuli lammutada, siis puudus

edasi tegevuskoht planeeritud tegevusteks (kogukonnale ühisürituste korraldamine). Võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks ei ole võlgniku majandustegevusest tekkinud makseraskused, vaid

ametnike poolt määratud trahvid ja sunniraha. Ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse

liikmete tegevuses midagi taunimisväärset ja tahtlikku maksejõuetuse põhjustamisel, vaid

tekkinud olukorra põhjuseks on inimlik eksimus.

3. Maakohus määras 21. aprilli 2025. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

4. Kohus tegi 20. mail 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus

teatas 2. juunil 2025, et ei esita ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi.

Kohus lõpetab pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlgnik, võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt

maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja.

Kohus tegi 20. mail 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 2.

juuni 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku

uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8).

9. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 12 p 12 kohaselt kantakse juriidilise isiku kohta registrikaardile

muu hulgas järgmised andmed: likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed.

ÄRS § 23 lg 4 sätestab, et kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud

pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud

pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole

teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide

hoidjana. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur palus määrata dokumentide hoidjaks võlgniku

juhatuse liikme, tuleb ajutise halduri taotlus rahuldada.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 54 kohaselt annavad likvideerijad

mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule

usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle

vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis. Dokumentide hoidja nimi, elu- või

asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress kantakse registrisse likvideerijate

avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja

vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja

vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Hoiule

antud dokumentidega võivad tutvuda liikmed ja nende õigusjärglased, mittetulundusühingu

võlausaldajad, samuti muud isikud, kellel on selleks õigustatud huvi. Kui dokumentide hoidja

ei võimalda selleks õigustatud isikul dokumentidega tutvuda, võib õigustatud isik esitada kahe

nädala jooksul alates keeldumise saamisest või nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest,

kui sellele ei ole vastatud, hagita menetluses kohtule avalduse dokumentide hoidja

kohustamiseks dokumentidega tutvumist võimaldama.

Menetluskulude jaotus

10. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda (PankrS § 150 lg 4).

Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 528 eurot, millele lisandub

käibemaks 117 eurot 22 senti, s.o kokku 645 eurot 22 senti.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi. Arvestades

võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu

(aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega), põhjalikkust ja keerukust ning tema

kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri näidatud ajakulu 8 tundi on vajalik ja põhjendatud.

11. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot

(PankrS § 23 lg 3).

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole

CiviLex OÜ-le, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on CiviLex OÜ

käibemaksukohustuslane (nr EE10155577). Seega lisandub tasule käibemaks

käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi (KMS § 15 lg 1). Kohus selgitab, et ajutise halduri

taotluses on arvutusviga, tasu koos käibemaksuga on 644 eurot 16 senti (528x1,22).

12. Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub,

haldur taotleb tasu kooskõlas määruse § 1 lg-ga 1, § 2 lg-ga 1 ning ajutise halduri tasu ei ületa

PankrS § 23 lg-s 4 ja TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, rahuldab kohus ajutise halduri

taotluse määrab hüvitada see riigi vahenditest.

Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 528 eurot (lisandub käibemaks), mis

tuleb hüvitada riigi vahenditest.

13. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik