2-24-122805/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 3. juuni 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-24-122805

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.D S. vastu 518 euro

67 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks

Hagi hind

832 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post

XXX),

Kostja

H.D

(isikukood

XXX,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxx, e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 06.11.2024 hagi H.D S. vastu 518 euro 67 sendi

ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista H.D S. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tagaseljaotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 81 eurot 3 senti ja lepingujärgne viivis 22% aastas

tasumata põhivõla jäägilt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Mõista H.D S. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtajale järgnevast päevast

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt järgmiselt:

Maksetähtaeg

Osamakse suurus

15.06.2025

15,09

15.07.2025

15,51

15.08.2025

15,72

15.09.2025

16,05

15.10.2025

16,46

15.11.2025

16,71

15.12.2025

17,12

15.01.2026

17,41

15.02.2026

17,77

15.03.2026

18,21

15.04.2026

18,02

4. Mõista H.D S. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja osamaksete tasumisega

viivitamise korral viivis 0,07% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni tasumiseni.

5. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi H.D S. vastu rahuldamata osas, milles paluti

välja mõista põhivõlg 238 eurot 65 senti, intress 36 eurot 32 senti, lepingu haldustasu 11

eurot 60 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 93 eurot 4 senti ja sissenõudmiskulud.

6. Jätta H.D S. menetluskulud tema enda kanda. Jätta Aktiva Finance Group OÜ

menetluskuludest 50% H.D S. kanda ja 50% Aktiva Finance Group OÜ kanda.

7. Mõista H.D S. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 252 eurot 50

senti.

8. Mõista H.D S. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (252 eurot 50 senti) alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse tähtaeg on TsMS § 632 lg 1

järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile

tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja,

siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see

oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja

kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab

kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega

seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 13.06.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.D

S. (kostja) vastu 713 euro 40 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 17.06.2024 määrusega

kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 08.10.2024 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest

makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus

jättis 10.10.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase

hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 06.11.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista

põhivõlg 518 eurot 67 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt AS Inbank Finance (krediidiandja) ja

kostja vahel sõlmitud kahest tarbijakrediidilepingust (lepingud) võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

lg 1 mõttes, millest tulenevad nõuded on krediidiandja hagejale loovutanud.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja järgmised lepingud:



23.10.2022 väikelaenulepingu nr L89010236788, mille kohaselt sai kostja laenu 500

eurot. Aastane intressimäär oli 23,9%, lepingutasu 35 eurot, lepingu haldustasu 2 eurot

90 senti kuus, krediidi kulukuse määr 46,59% aastas, tagasimaksmine 42 osamaksena,

igakuise osamakse suurus 21 eurot 78 senti;



17.02.2023 järelmaksulepingu nr L89011480999, mille kohaselt sai kostja krediiti 168

eurot 19 senti. Aastane intressimäär oli 22%, krediidikulukuse määr 32,42%,

tagasimaksmine 9 osamaksena, igakuise osamakse suurus 23 eurot 52 senti.

Kostja rikkus väikelaenulepingust tulenevaid kohustusi, kui ta jäi alates 15.12.2023 osamaksete

tasumisega viivitusse. Kostja rikkus järelmaksulepingust tulenevaid kohustusi, kui ta jäi

osamaksete tasumisega alates 15.11.2023 viivitusse. Krediidiandja hoiatas kostjat 06.02.2024

teatisega ning andis võlgade tasumiseks täiendava tähtaja 22.02.2024, kuid kostja võlga ei

tasunud. Krediidiandja teavitas kostjat 29.02.2024 saadetud teatisega, et ta on nõuded hagejale

loovutanud.

Hageja palub kostjalt välja mõista:



547 eurot 7 senti seoses väikelaenulepinguga, millest põhivõlg on 411 eurot 2 senti,

intress 26 eurot 55 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 67 eurot 90 senti, haldustasu 11

eurot 60 senti ja sissenõudmiskulu 30 eurot, ning



163 eurot 79 senti seoses järelmaksulepinguga, millest põhivõlg on 107 eurot 65 senti,

intress 9 eurot 77 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 16 eurot 37 senti ja

sissenõudmiskulud 30 eurot, ning



lepingujärgse viivise 23,9% mõlemast lepingust tulenevalt põhinõudelt kokku 518 eurot

67 senti alates 07.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt menetluskuludena välja riigilõiv

245 eurot ja hageja õigusabikulud 696 eurot. Samuti palus ta kostjalt hageja kasuks välja mõista

seadusjärgse viivise menetluskuludelt.

3. Tartu Maakohus võttis 15.11.2024 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile

vastamiseks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 03.12.2024,

mille kohta saatis kostja 03.12.2024 kinnituse e-kirjaga. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

4. Tartu Maakohus tegi 10.02.2025 määruse, milles selgitas hagejale, et kohtu esialgsel

hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus hagejal

seetõttu hinnata, kas lepingud on kehtivalt üles öeldud, samuti esitada asjakohane nõuete

ümberarvutus.

5. Hageja märkis 04.03.2025 esitatud vastuses, et juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole kumbki leping kehtivalt üles öeldud. Hageja esitas

nõuete ümberarvutuse ning palus kostjalt välja mõista põhivõla VÕS § 108 lg 1 järgi lepingu

täitmise nõudena. Hageja palus alternatiivselt kostjalt välja mõista väikelaenulepingust tulenevalt

põhinõude 211 eurot 78 senti 12 osamaksena alates 15.05.2025 ning osamaksete tasumisega

viivitamise korral viivist 0,07% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja palus 04.03.2025 vastuses täiendavalt, et kostjalt mõistetaks välja ka tulevikus

sissenõutavaks muutunud osamaksed vastavalt TsMS §-le 369, mis sätestab, et tulevase nõude

täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel

alusel saab muuhulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Hageja põhjendas taotlust sellega, et kostja tegi viimase

tagasimakse 01.11.2023 ning ei ole hageja pöördumistele ka hiljem vastanud. Hageja palus

järelmaksulepingust tulenevalt välja mõista 68 eurot 24 senti ja viivise 22% aastas alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud

faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ulatuses, milles on

põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist

ja menetluskuludega seostuvat.

7. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi

omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud,

sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu

05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal

on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet

omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab

tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna

(VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka

tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad.

Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus, ning õiguslikult

põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma

rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN,

p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).

8. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kohustatud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks omandama enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi

maksma, samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Kohtu sõnul on

sellise kohustuse eesmärk tagada, et krediidiandja ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega

annaks krediiti tarbijatele, kes ei ole krediidivõimelised, ning kaitsta tarbijat ülemäärase

võlgnevuse ja maksejõuetuse tekkimise ohu eest (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr

C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 20 ja 21).

9. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut,

teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju. Krediidiandja peab määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes

tarbija kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise

kohustuse suurusest. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid. Krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja

KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt.

Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on

selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama,

et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga

tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Käesolevas asja on hageja olnud seisukohal, et krediidiandja täitis kõiki eelnimetatud

kohustusi, järgis nõuetekohase hoolsusega vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS § 4034

nõudeid. Hageja kontrollis kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotlustel esitatud andmete,

maksehäireregistrisse tehtud päringu ja Maksu- ja Tolliametist kostja sissetulekute kohta saadud

andmete põhjal.

Hagiavalduse kohaselt kontrollis krediidiandja enne 23.10.2022 väikelaenulepingu nr

L89010236788 sõlmimist kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille tulemusel lähtus

kostja viimase 12 kuu keskmisest sissetulekust 936 euro 19 senti. Krediidiandja arvestas kostja

väljaminekuteks 0 eurot ning sai tulemuseks, et pärast igakuiste osamaksete tasumist jääb

kostjale reservi vähemalt 914 eurot 41 senti. Krediidiandja võttis kostja krediidivõimelisuse

hindamisel enne järelmaksulepingu nr L89011480999 sõlmimist arvesse kostja esitatud andmeid,

mille kohaselt oli kostja sissetulek 1500 eurot ja väljaminekuteks arvestati 150 eurot. Hageja

leidis, et arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

11. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjaga väikelaenulepingut ja järelmaksulepingut

sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034

lg-te 1–3 mõttes, sest ta jättis kogumata teabe kostja kohustuste kohta.

Krediidiandja oleks pidanud kostja kohustuste hindamiseks küsima kostja pangakonto väljavõtet,

lähtudes eespool viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast. Kostja sissetulekute ja

kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning MTA

päringute ja maksehäireregistri vastustest, sest need ei võimalda hinnata kostja kohustusi. Kohus

leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja

tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav ning krediidiandja ei küsinud kostja

pangakonto väljavõtet, on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja

hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Hageja on esitanud kohtule tagasimaksete

ümberarvutuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud ning palunud sellisel juhul kostjalt enda kasuks välja mõista ümberarvutustes

kajastuvad summad. Kohus lähtub seejuures asjaolust, et hageja on arvestanud intressimääraks

0%. Vastutustundliku laenamise põhimõtte tagajärjel ei ole kostjaga sõlmitud lepingud üles

öeldud, seetõttu on hageja esitanud alternatiivselt lepingute täitmise nõude.

13. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kostja põhivõla summa kujunenud järgmiselt:



järelmaksulepingu alusel sai kostja krediiti 168 eurot 19 senti ning tegi tagasimakseid

kokku 99 eurot 95 senti. Kostja on ümberarvestuse kohaselt tagasimaksetega viivituses

alates 15.01.2024. Hageja nõuab viivist alates kohtuotsuse jõustumisest;



väikelaenulepingust tulenevalt sai kostja krediiti 500 eurot ning tegi tagasimakseid kokku

288 eurot 22 senti. Ümberarvutuse kohaselt on kostja tasunud täielikult osamaksed kuni

15.04.2025 ning osaliselt 15.05.2025 osamakse. Kostjal on võlg alates 15.05.2025.

Kohtu leiab, et põhjendatud on hageja taotlus tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste

väljamõistmiseks kooskõlas TsMS §-ga 369, sest hageja on esile toonud, et kostja on viimase

makse teinud 01.11.2023, ta ei ole peaaegu pooltesti aastat teinud ühtegi makset lepingulise

kohustuse täitmiseks, ei ole hagejaga ühendust võtnud ega esitanud seisukohti ka

kohtumenetluses.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, sellega seonduv kõrvalnõuete vähenemine ja

lepingu ülesütlemise kehtetus on tuvastatud alles käesolevas menetluses. Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks

muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine viitab

sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus. Seega esinevad asjaolud,

mis annavad TsMS § 369 mõttes aluse eeldada, et kostja ei täida õigel ajal kohustust ka

tulevikus.

14. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt järelmaksulepingust tulenevalt välja

põhivõla 68 eurot 24 senti ja lepingujärgse viivise 22% põhivõlalt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Samuti väikelaenulepingust tulenevalt 12 eurot 79 senti,

mis muutus sissenõutavaks 15.05.2025 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad

väikelaenulepingu põhivõla osamaksed perioodil 15.06.2025–15.04.2026. Kohus rahuldab hagi

ka osas, milles hageja palus välja mõista osamaksetega viivitamise korral lepingujärgse viivise

0,07% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni.

Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

15. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning

hageja menetluskuludest jääb 50% kostja kanda ja 50% hageja kanda.

16. Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Hageja on esitanud hagiavaldusega koos menetluskulude nimekirja (dtl

93), milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista menetluskulud 941 eurot, mis hõlmab:



245 eurot riigilõiv (180 + 65)



20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses



676 eurot õigusabikulud (4 × 169)

Hageja kinnitas, et ta on TsMS § 176 lg 5 mõttes kandnud menetluskulud seoses käesoleva

kohtuasjaga. Hageja kinnitas, et nii hageja kui hageja lepinguline esindaja on

käibemaksukohustuslased, mistõttu on neil õigus saada käibemaksu tagastust ning lepingulise

esindaja arve on seetõttu arvestatud TsMS § 172 lg 10 järgi käibemaksuta.

17. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 245 eurot (180 + 65), selle tasumise kohustus

tuleneb seadusest. Samuti 20 eurot, mis on menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, mida

hagejal on õigus nõuda TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 järgi. Maksekäsu kiirmenetluse

hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9

järgi hagimenetluse kulude hulka.

18. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja

põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel

kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast

ega hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma

eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.

Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja

mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja

tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p

12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

19. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades

on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr tüüphagi eest 120

eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Kohus

arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga tarbijakrediidi kohta, tegemist ei olnud keeruka

vaidlusega ning põhjendatud ajakulu hõlmab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja

analüüsimist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist

ning dokumentide esitamist kohtule.

20. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hageja menetluskulude suuruseks määrata 505

eurot (riigilõiv 245 eurot + kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 240 eurot).

Kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes

märkinud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kuivõrd kostja kanda jäi 50% hageja menetluskuludest, tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 252 eurot 50 senti (50% 505 eurost).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4.

21. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin