2-24-144533/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2025.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-144533

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

3476,62 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046;

lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-post: xxx

Kostja: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev võlgnevus

summas 3197,88 eurot, millest põhivõlgnevus 2499,92 eurot, intress 353,05 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 344,91 eurot, ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõude summalt 2499,92 eurot alates 14.02.2025 kuni kohustuse

täieliku tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 440 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda B2 Impact OÜ-le menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu siis kui kostjale ei ole

õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Kostja esitas 19.09.2023.a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (krediidiandja)

iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid. Samal kuupäeval edastas krediidiandja

läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses märgitud e-posti aadressile

teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu üldtingimused ja eritingimused koos

Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu

lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN

koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel

saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 19.09.2023.a.

Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2500

eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud

laenulimiiti kokku summas 2918 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu

eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu

intressimääras 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas. Lepingu eritingimuste punkti F

kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 50,16% aastas. Lepingu eritingimuste punkti

J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o. 41,35% aastas ehk 0,1132800%

päevas. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas

1157,82 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 418,08 eurot, kulude katteks 71,52

eurot ja intressi katteks 668,22 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust,

jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, juulikuu osamakse summas 130 eurot,

maksetähtaeg 16.07.2024, augustikuu osamakse summas 134,64 eurot, maksetähtaeg

16.08.2024, septembrikuu osamakse summas 139,27 eurot, maksetähtaeg 16.09.2024,

oktoobrikuu osamakse summas 143,77 eurot, maksetähtaeg 16.10.2024 ja krediidiandja

nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja kostjale

meeldetuletuse lepingu lõpetamisest.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 403.4) järgimiseks kogus krediidiandja

Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta.

Hageja palub välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks lepingust tulenev

võlgnevus summas 3197,88 eurot, millest põhivõlgnevus 2499,92 eurot, intress 353,05

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 344,91 eurot; viivised VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõude summalt 2499,92 eurot alates 14.02.2025 kuni

kohustuse täieliku tasumiseni; riigilõiv 420 eurot ja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.03.25.a. Kostjal oli

kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole

tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Hageja on esitanud tõendid (hagi lisa 11, 12, 13, 14, dtl 86) mille kohaselt võttis esialgne

võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud teavet,

kontrollis avalikke andmebaase (rahvastikuregister, maksehäirete register). Krediidiandja

on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja

krediidivõimelisuse hindamist kliendi Swedbank konto väljavõtte alusel (lisa 14).

Krediidiandja tuvastas kostja igakuise sissetulekuna töötasu keskmiselt 900 eurot kuus.

Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud andmeid kogumis analüüsides leidis

krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille tulemusena sai põhjendatult eeldada,

et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud,

et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

Kohus kontrollis lepingujärgset krediidi kulukuse määra (50,16%) ning leidis, et see ei

ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti

Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 16,72%. Kostja sõlmis 19.09.23 laenulimiidi konto lepingu, mille

krediidi kulukuse määraks on 50,16%. Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määrad

Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määradele (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 420 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 420 eurot, siis peab kohus

põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 420 eurot. Tulenevalt TsMS § 484.2 on

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest

ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 440 eurot

(420+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (440

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik