3-23-2376/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

04.06.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2376

Haldusasi

R.M. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.10.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.M. apllatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja R.M.

Volitatud esindaja M.M.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.M. taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

2. Jätta R.M. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.2024. a

otsus muutmata.

3. Jätta R.M. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses R.M., M.M. ja K.M. nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 04.07.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 27.07.2023 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

1000 eurot. R.M. väitel saabus ta 30.07.2020 Viru Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele

M.M.ga ning enne kokkusaamist teostati alasti läbiotsimine, mis oli lubamatu, inimväärikust

alandav ning kahjustas tema vaimset tervist ja psüühikat.

2. Viru Vangla jättis 25.09.2023. a otsusega nr 6-16/136-4 R.M. kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Otsuse põhjendused:

Läbiotsimise eesmärk on takistada keelatud esemete sattumist vanglasse. Sellest tulenevalt oli

põhjendatud taotleja lahti riietumisega läbiotsimine. Ka oli taotleja täielik läbiotsimine

põhjendatud seetõttu, et kinnipeetav kannab vabaduskaotuslikku karistust vangla tugevdatud

järelevalvega üksuses. Vangla peab olema veendunud, et kinnipeetava külalised ei ürita

vanglasse toimetada narkootilisi aineid. Kokkusaaja läbiotsimine on vanglas korraldatud

viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Lahti riietumisega läbiotsimisi

teostatakse kahes osas – ülakeha ja alakeha ning läbiotsimise ajal ei ole külastaja kordagi

ihualasti. Taotleja abikaasa kirjalik selgitus ei tõenda, et läbiotsimine kahjustas taotleja

vaimset ja psüühilist tervist, sellise hinnangu saab anda ainult meedik. Nutmine ei tähenda

üldjuhul tervisekahju. Kaebaja puhkes nutma kokkusaamise ärajäämise pärast, mitte

läbiotsimise pärast. Vangla tegevus oli õiguspärane. Tervisekahju ei ole leidnud tõendamist.

3. X.X. esitas 24.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 15.09.2024 täiendava seisukoha.

Kaebaja palus mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju eest 1000 eurot. Kaebaja

põhjendused:

Kaebaja otsiti 30.07.2020 läbi lahtiriietumisega. Kaebaja tugines kohtueelses menetluses

esitatud põhjendustele. Kaebaja teada otsiti kõik külastajad alasti läbi, olenemata sellest,

missugust karistust nende lähedased kandsid. Alates 24.09.2022 kaebajat enam

lahtiriietumisega läbi ei otsita, kuigi tema poeg viibib vanglas samas üksuses sama kuriteo

eest. Õige ei ole vangla väide, et läbiotsimine toimus kahes osas. Põhjenduse, et kaebaja

kambrist on leitud mälukaardid koos adapteriga, esitas vangla alles vastuses kaebusele. See

näitab, et tegemist on tagantjärele otsitud põhjendusega. Alasti läbiotsimine on käsitletav nii

väärikuse alandamisena kui ka eraelu puutumatuse riivena.

4. Viru Vangla palus 22.05.2024. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 18.10.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ning jättis

menetluskulud kaebaja kanda ja menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Otsuse

põhjendused:

1) Kaebaja ei väida ega ole tõendanud, et ta oleks viivitamata pärast läbiotsimist esitanud

vanglale nõude toimingu kirjalikuks põhjendamiseks. Kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimist

ei saa kohtuasja asjaoludel pidada õigusvastaseks. Vangla tugines konkreetsetele asjaoludele,

mille põhjal võib prognoosida ohtu, et kinnipeetavat külastav isik, nt kaebaja, annab

pikaajalise kokkusaamise ajal kinnipeetavale üle keelatud esemeid. M.M. juurest leitud

keelatud esemed olid väga väikesed ja on tõenäoline, et neid ei ole võimalik avastada muul

viisil kui lahtiriietumisega läbiotsimise teel.

2) Kahju hüvitamise nõude tähtaegne esitamine ei tähenda, et asjaolusid, mida nõude

varasema esitamise korral oleks võimalik olnud kindlaks teha, tuleb hinnata kaebaja kasuks.

Lähtuda tuleb, et läbiotsimine toimus vangla kirjeldatud viisil (vt otsuse p 2). See tähendab, et

läbiotsimine toimus viisil, mis austas kaebaja väärikust ja eraelu puutumatust, niivõrd kui see

oli võimalik, tagamaks ühtlasi võimalike keelatud esemete avastamist.

3) K. M. kirjalikust seletusest (dtl 19-22) ei nähtu, et läbiotsimine oleks kaebajat eriliselt

traumeerinud. See näitab, et kaebajale põhjustas üleelamisi kokkusaamise ärajäämine ja

võimalik, et ka asjaolu, et kaebaja ei saanud kasutada hüvet, mille huvides kaebaja

läbiotsimist talus, kuid mitte läbiotsimine eraldi võetuna. See, millisel põhjusel kokkusaamine

jäi toimumata, väljub kohtuasja piiridest. Kaebaja kinnitas kohtueelses menetluses, et teade

kokkusaamise ärajäämise kohta saabus pärast läbiotsimist. Puuduvad tõendid, et

kokkusaamise toimumata jäämine oleks läbiotsimist teostanud vanglaametnikele olnud teada

enne läbiotsimise alustamist.

4) Õigusnormidest ei tulene, et vangla võib kohtumenetluses esitada hüvitamiskaebusele

ainult vastuväiteid, mille ta esitas juba kohtueelses menetluses. Asjasse ei puutu, et läbi otsida

võidi külastajaid, kelle puhul konkreetset alust ohu prognoosimiseks ei olnud. Kohus ei hinda

vastustaja tegevuse õiguspärasust abstraktselt, vaid lahendab kaebaja kaebust konkreetsetel

asjaoludel.

5) Vangla tegevus ei olnud õigusvastane. Toimingu tegemiseks oli seaduslik alus ning

toiming oli kohtuasja asjaoludel kohane, vajalik ja proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. X.X. esitas 17.11.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

18.10.2024. a otsuse. Kaebaja põhjendused:

1) Arusaamatuks jääb, kuidas sai kohus otsuse p-s 8 pidada vastustaja väidet tõesemaks.

Kaebaja ei esitanud toimingu põhjendamise taotlust, sest sellega ei ole võimalik hüvitada

kaebajale tekitatud kahju.

2) Kaebaja viitas 15.09.2024. a avalduses, et 25.09.2023. a otsus ei sisaldanud väidet, et

kaebajat oli vaja alasti läbi otsida, sest kaebaja poja kambrist leiti mälukaardid koos

adapteriga. Vastustaja väitis seda alles 22.05.2024. a vastuses. Seega on tegemist tagantjärele

otsitud põhjendusega. Sama etteheide on kaebajal kohtuotsuse p-s 7 märgitu osas.

3) Kohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 6

tulenevat õigust õiglasele kohtumenetlusele, sest menetlus on erapoolik. Kohus rikkus EIÕK

art-st 13 tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsele riigiorganite käitumise eest. Kohus rikkus

HKMS § 2 lg-t 1.

7. Viru Vangla palub 10.12.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla

väitel on kohtuotsuse p-d 6-8 seaduslikud. Kahju hüvitamise nõude tähtaegne esitamine ei

tähenda, et asjaolusid, mida nõude varasema esitamise korral oleks võimalik olnud kindlaks

teha, tuleb hinnata kaebaja kasuks. Kaebaja pojalt on leitud keelatud esemeid, mille pidi keegi

vanglasse õigusvastaselt toimetama. Kohus arvestas õigesti käesoleva kaasuse faktilisi

asjaolusid.

8. X.X. palus 09.05.2025. a seisukohas nõuda vastustajalt välja kõikide tema suhtes teostatud

läbiotsimiste (11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019, 30.07.2020 ja

25.05.2021) põhjendused ning tuvastada, et ta otsiti vanglas läbi tema alandamise eesmärgil,

mitte temast tuleneva ohu tõttu. Veel märkis kaebaja, et vangla õigusvastane tegevus alandas

tema inimväärikust, riivas tema eraelu ja privaatsust ning kahjustas kaebaja vaimset tervist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Tartu Halduskohus jättis 18.10.2024. a otsusega kaebuse kokkuvõtlikult rahuldamata

põhjusel, et Viru Vangla tegevus 30.07.2020 kaebaja suhtes läbi viidud lahti riietumisega

läbiotsimisel ei olnud õigusvastane, toimingu tegemiseks oli seaduslik alus ning toiming oli

kohtuasja asjaoludel kohane, vajalik ja proportsionaalne. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas sai halduskohus otsuse p-s 8 pidada vastustaja väidet

kaebaja omast tõesemaks. Kohtuotsuse p-s 8 võttis halduskohus seisukoha menetlusosaliste

väidete tõendatuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus enda seisukohta

kohtuotsuses igati arusaavalt põhjendanud, märkides selgelt, millega arvestades lähtus

halduskohus sellest, et läbiotsimine toimus vastustaja poolt kirjeldatud viisil. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega. Veel selgitab ringkonnakohus, et läbiotsimise kui

toimingu põhjendamise nõude esitamine ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine ei

sõltu üksteisest ega välista üksteist. Seega on sisutu kaebaja väide, et ta ei esitanud toimingu

põhjendamise taotlust, sest sellega ei ole võimalik hüvitada kaebajale tekitatud kahju.

Põhjendamise nõude esitamine kohe pärast 30.07.2020 läbiotsimise toimumist andnuks

kaebajale parema võimaluse enda väiteid tõendada, nagu ka halduskohus otsuses asjakohaselt

märkis.

12. Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuse p-des 6 ja 7 toodud põhjendustega, leides, et

tegemist on tagantjärgi otsitud põhjendusega, sest vastustaja põhjendas alles vastuses

kaebusele läbiotsimist kaebaja poja kambrist mälukaartide koos adapteriga leidmisega.

Ringkonnakohtule jääb kaebaja etteheide arusaamatuks. Läbiotsimine enne pikaajalist

kokkusaamist on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses. HMS §-s

108 on sätestatud toimingu põhjendamine, mille eelduseks on isiku poolt haldusorganile

kirjalikult toimingu põhjendamise nõude esitamine. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust

selle üle, et kaebaja toimingu põhjendamise nõuet vastustajale ei esitanud, seega ei saanud

vastustaja kaebajale 30.07.2020 teostatud läbiotsimist varem põhjendada. Ühtlasi märgib

vastustaja 10.12.2024. a vastuses apellatsioonkaebusele (p 3, dtl 132-134) asjakohaselt, et

vangla põhjendas 25.09.2023. a otsuses (p 2.3, dtl 23-25) läbiotsimise vajalikkust kaebaja

isikust tulenevate asjaoludega: M.M. poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsiooni ja viisiga,

karistuse täideviimisel tugevdatud järelevalve vajadusega ja keelatud esemete vanglasse

sattumise takistamisega. Eeltoodut silmas pidades on ringkonnakohus seisukohal, et

halduskohtul oli võimalik arvestada vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega.

13. Kaebaja väitel rikkus halduskohus EIÕK art-st 6 tulenevat õigust õiglasele

kohtumenetlusele, sest menetlus oli erapoolik; ka rikkus halduskohus EIÕK art-st 13

tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsele riigiorganite käitumise eest. EIÕK art 6 lg 1 järgi on

igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle

otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja

erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. EIÕK art 13 näeb ette, et igaühel, kelle

konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik. Seega

EIÕK art 6 sätestab õiguse õiglasele kohtumenetlusele ja art 13 õiguse tõhusale

õiguskaitsevahendile. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses

esitanud taolisi asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust nõustuda kaebaja väidetega

EIÕK art-te 6 ja 13 rikkumise kohta. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üksnes

asjaolust, et halduskohus ei teinud otsust kaebaja kasuks, ei saa järeldada kohtu erapoolikust.

14. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks käesolevat haldusasja lahendades

eiranud ülesannet tagada isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu

teostamisel. See, et kaebus jäeti rahuldamata, ei tähenda HKMS § 2 lg-st 1 tuleneva

halduskohtu ülesande täitmata jätmist. Seega on kaebaja väide HKMS § 2 lg 1 rikkumise

kohta põhjendamatu.

15. Kaebaja märkis 09.05.2025. a seisukohas, et vangla õigusvastane tegevus alandas tema

inimväärikust, riivas tema eraelu ja privaatsust ning kahjustas kaebaja vaimset tervist. HKMS

§ 2 lg 4 lause 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusasja materjalidest nähtuvalt menetles

halduskohus kaebust mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 30.07.2020 toimunud

läbiotsimisega ning halduskohtu hinnangul (11.09.2024. a määruse põhjenduste p 7, dtl 77-

79) tulid kohtuasja asjaoludel kõne alla väärikuse alandamine ja/või eraelu puutumatuse

rikkumine. Kaebaja ei tuginenud tervise kahjustamisele. Kaebaja ei ole eeltoodud halduskohtu

tõlgendusele vastu vaielnud. Kuna halduskohtule esitatud kaebuses ei tuginenud kaebaja

tervise kahjustamisele, siis ei seondu tema 09.05.2025. a seisukohas esitatud sellesisulised

väited käesoleva vaidluse esemega, mistõttu ringkonnakohus jätab need kaebaja väited

tähelepanuta.

16. Kaebaja palus 09.05.2025. a seisukohas nõuda vanglalt välja kõikide tema suhtes

teostatud läbiotsimiste (11.11.2017, 13.02.2018, 30.08.2018, 28.03.2019, 23.04.2019,

30.07.2020 ja 25.05.2021) põhjendused. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu

ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna käesoleva vaidluse

esemega seondub üksnes 30.07.2020 toimunud läbiotsimine ning vangla on selle

läbiotsimise toimumist asjas selgitanud, ei oma tõendid asjas tähtsust. Seetõttu jätab

ringkonnakohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

17. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.10.2024. a otsuse muutmata.

18. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja

menetluskulud (apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv 30 eurot) tema enda kanda.

1. Ringkonnakohus peab isikuandmete kaitseks vajalikuks kohtuotsuse avaldamisel asendada

R.M., M.M. ja K. M. nimed initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)